Obsah (4)

§ 68§ 27§ 66§ 19

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-2474 Otsuse kuupäev 26. veebruar 2013 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi Rait Uibo kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna

) § 68 lg-st 1.

§ 68

lg-st 1 ja § 69 lg-st 1 tulenev aktsiisivabastus on kooskõlas Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi nr 2007/74 art 11 sätestatud liikmesriigi kohustusega kehtestada aktsiisivabastus mis tahes sõiduki standardses kütusepaagis ja kaasaskantavas konteineris oleva kütuse suhtes, mille kogus ei ületa 10 liitrit. Seega on aktsiisivabastuse kohaldamata jätmine võimalik üksnes juhul, kui isik ületab piiri sama päeva jooksul korduvalt või kasutab kütust ärilisel eesmärgil. Kaebaja suhtes ei selliseid asjaolusid tuvastatud ega isegi viidatud võimalusele selliste asjaolude esinemiseks. Kehtivas õiguses ei ole määratletud kui tihti on isikul õigus riigipiiri ületada ega seda millised õigused ei laiene regulaarsele piiriületajale. Kaebaja kinnitusel ei kontrollitud tema kasutuses olnud sõiduki paagis olnud kütuse kogust Eesti Vabariigist väljumisel. Seega on meelevaldne MTA ametniku väide, et kogu Eesti Vabariiki sisenemise ajal paagis olnud kütus on tangitud Vene Föderatsioonis.

§ 68

lg 1 on kohaldatav vaid juhul, kui sihtkohta jõudmiseks vajalik kütusekogus on suurem kui sama seaduse §-s 69 sätestatu ning sellise õiguse saamiseks peab piiri ületanud isik tõendama oma reisi sihtkohta. Vastupidine seisukoht tekitaks vastuolu

§ 68

lg 1 ja § 69 vahel ning oleks ilmses vastuolus ka Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2007/74 artikliga

2. Vastuses kaebusele palub MTA jätta kaebuse läbivaatamata või kui kohus leiab, et kaebuse saab läbi vaadata, siis rahuldamata. Vastustaja leiab, et kaebusest võib aru saada, et kaebaja eesmärk on vaidlustada tolliasutuse nõuet aktsiisi tasumiseks. Käesoleval juhul ei ole kaebaja tollideklaratsiooni esitanud ega ole talle ka tolliasutuse poolt imporditollimaksu summat veel määratud. Tolliametniku üldine selgitus, et teatud juhtudel tekib piiri ületaval isikul imporditollimaksu tasumise kohustus, ei ole selline toiming, mille vaidlustamiseks saaks kohtusse pöörduda. Olukorras, kus isikule ei ole imporditollimaksu tasumise nõuet veel esitatud, on ebaselge ja arusaamatu, millisel õiguslikul alusel on kaebaja leidnud, et on põhjendatud halduskohtule kaebuse esitamine. Seega ei selgu kaebusest kohtusse pöördumise tegelik eesmärk, s.t milliseid kaebaja subjektiivseid õigusi kaitsta soovitakse. HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastab kohus kaebuse, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. Vastustaja leiab, et käesoleval juhul puudub haldusakt või toiming, mis rikuks kaebaja õigusi, ning kaebuses vaidlustatud menetlustoimingutega kaebajale õigusi või kohustusi ei looda, muudeta ega lõpetata. Kaebus on vastustaja hinnangul ka perspektiivitu, silmas pidades kaebaja eesmärki. Eeltoodut arvestades on MTA seisukohal, et esineb alus jätta Rait Uibo kaebus läbi vaatamata. 2 Kui kohus peab võimalikuks Rait Uibo kaebuse sisuliselt läbi vaadata, on vastustaja seisukohal, et kaebaja väited kaebuse p-s 2.4 ja kaebuse täienduses on põhjendamatud. Kaebuses viidatud direktiivi artikkel 6 kohaselt maksuvabastuse kohaldamisel loetakse import mittekaubanduslikuks, kui see vastab järgmistele tingimustele: a) on juhuslikku laadi; b) sisaldab üksnes reisija või tema pereliikmete isiklikuks kasutamiseks või kingituseks ette nähtud kaupa. Kaupade laad või kogus ei tohi olla selline, mis näitab, et kaubad imporditakse kaubanduslikuks otstarbeks. Mootorsõidukiga Eestisse toimetatava kütuse aktsiisist vabastamise ja selle aktsiisiga maksustamise kord on sätestatud

-es.

-es on kehtestatud lisatingimusi, mis kannavad direktiivi 2007/74/EÜ artikkel 6 eelduste täitmise kontrolli tõhustamise eesmärki.

§ 68

lg 4 täpsustab, et aktsiisivabalt sisse veetud kütust ei tohi kasutada muus sõidukis kui selles, millega kütus sisse veeti. Kütust ei tohi sellest sõidukist välja võtta ja ladustada, välja arvatud sõiduki remondi ajaks, ning isik, kelle suhtes maksuvabastust kohaldatakse, ei tohi seda kütust tasu eest ega tasuta üle anda. Aktsiisivabastust ei kohaldata, kui sõiduki valdaja tegevusest ilmneb, et kütust veetakse sisse kaubanduslikul eesmärgil. Ka Nõukogu määruse (EÜ) nr 1186/2009 artikkel 126 sätestatust tulenevalt saab maksuvabastust kohaldada üksnes juhul, kui maksuvabastuse kohaldamise eelduseks olevad teatavad tingimused on täidetud ning isik esitab pädevale asutusele tõendid, et need tingimused on täidetud. Kaebaja on jätnud eeltoodu tähelepanuta.

§ 27lg-st 6 tulenevad asjaolud, mida hinnatakse aktsiisivabastuse kohaldamisel.

Aktsiisivabastusele tuginedes kütuse importimisel pidi kaebaja neist asjaoludest ka teadlik olema. Piiriületuste andmetest nähtub, et kaebaja on sagedane piiriületaja, sõites näiteks ajavahemikul mai kuni detsember

1. a Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahel korduvalt, kokku 81-l korral. Arvestades kaebaja regulaarsust piiri ületamisel, muuhulgas ka isiku elukohta (Kanepi vald, Põlvamaa), siis on vastustajal põhjendatud kahtlus, et isik toob kütust Eesti Vabariiki ärilisel eesmärgil ning pärast Eesti Vabariiki sisenemist kütus eemaldatakse sõiduki kütusepaagist. Isik on Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki tagasi pöördunud enamasti paari tunni jooksul (sõidu ajaline kestvus on mõneti muuhulgas mõjutatud ka piiripunktis olnud järjekorra pikkusest). R. Uibot on korduvalt tollialaste väärtegude eest karistatud. MTA andmetel ei ole kaebajal kunagi ühtegi töökohta olnud. Kaebaja omab ARK-i andmetel 16 sõidukit ja ta on kasutajaks 22 sõiduki osas. R. Uibo on piiriületustel kasutanud ajavahemikul mai kuni detsember
2. a kokku seitset erinevat sõidukit (vt Lisa nr 8), milliste sõidukite standardsed kütusepaagid on suure mahutavusega. Vastustaja hinnangul on ilmne, et kaebaja ei vaja omatarbeks kütust sellistes kogustes, et oleks vajalik sedavõrd sagedasti käia Venemaa Föderatsioonis tankimas. Ka ei ole kaebaja ise väitnud ega tõendanud kütuse tarbimise vajadust sedavõrd suures koguses. Tulenevalt

§ 66

lg-s 1 sätestatust arvutatakse bensiinilt tasumisele kuuluv aktsiis vastavalt kütuse kogusele. TS § 35 lg 1 kohaselt võib kaubakoguste mõõtmist tollikontrolli käigus teostada ühenduse isik, kes on mõõteseaduse kohaselt tunnistatud erialaselt pädevaks asjaomases mõõtevaldkonnas. Mõõtmiseks pädeva isiku puudumise tõttu tollipunktis ei olnud tollil võimalik

1. oktoobril 2012 kütuse täpset kogust mõõta, vaid on üksnes pumbatud sõiduki paagist kütus vastava pumpamisseadmega välja. Nähtuvalt
2. oktoobri 2012 veoki läbivaatuse aktist (vt Lisa nr 3) on mõõtmise läbi viinud
3. oktoobril 2012 akrediteeritud isikuna AS Metrosert. Rahandusministri 22.06.2009 määrusega nr 42 vastu võetud „Täiendavad juhised tollideklaratsiooni ja lihtsustatud tollideklaratsiooni täitmiseks, esitamiseks ja aktsepteerimiseks“ § 10 lg-s 1 sätestatust tulenevalt ei ole kaupa võimalik vabastada, s.t vabasse ringlusse lubada, 3 kui tasumisele kuuluv maksusumma ei ole täielikult tasutud. Imporditollimaksu tasumise kohustus tekib isiku poolt tollideklaratsiooni esitamisel või tolliasutuse poolt vastava maksu määramise (TS § 65 lg 2) tulemusel. Kaebaja ei ole käesoleval juhul tollideklaratsiooni esitanud, seda ei suuliselt ega kirjalikult. Ka ei esitanud ta tõendeid aktsiisivabastuse aluseks olevate asjaolude kohta ega viidanud selliste tõendite kogumise võimalusele. Kaebaja ei ole ka aktsiisi tasunud. Arvestades kõiki ülalkirjeldatud asjaolusid on vastustaja hinnangul põhjendatud MTA eeldus, et kaebaja kasutuses oleva sõiduki paagis olevale kütusele aktsiisivabastus ei kohaldu, mistõttu ei olnud vastustajal alust kaupa vabastada ning toll on kütuse õiguspäraselt kinni pidanud. Isiku poolt üle piiri toodava kauba kontrollimine ja ka sellele aktsiisivabastuse kohaldumise eelduste täitmise kontrollimine, on tavapärane ja normaalne tollikontroll. Piiriületusel on isikul kohustus tollikontrolli taluda ning maksumenetluse põhimõttena lasub isikul ka kaasaaitamiskohustus. Kui tollil on alust arvata, et isiku valduses on deklareerimisele kuuluvat kaupa, suunab tolliametnik reisija täiendavasse kontrolli. Samuti võib toll piiriületusel, tollikontrolli tsoonis teostada piiriületajate pistelist kontrolli, s.t kontrollida sõidukeid ilma igasuguse eelneva kahtluseta või riskide hindamiseta. Tollil on õigus tollikontrolli läbiviimiseks ka sõiduk kinni pidada, et teostada kauba suhtes aktsiisivabastuse kohaldumise eelduste täitmise kontrolli. Seega on tolliametnikel õigus kontrollida Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki saabuvaid sõidukeid, et teha kindlaks, kas Eesti Vabariiki saabuvale kütusele kohaldub

§ 68või tuleb kütuselt tasuda aktsiisi.

Veoki läbivaatuse ja transpordivahendi või kauba kinnipidamise näol on tegemist TS-st tulenevalt tollikontrolli toimingutega. Eeltoodut arvestades on ebaõige ja põhjendamatu kaebaja arusaam, et tolli poolt kütuse kinnipidamine on õigusvastane. Kohtu seisukoht

1. Vastustaja leiab, et kaebusest ei nähtu, milliste kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks on R. Uibo kohtusse pöördunud ning seetõttu tuleb kaebus jätta läbi vaatamata. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kaebaja ei ole kinnipeetud kütuse suhtes deklaratsiooni esitanud, samuti ei ole vastustaja kohustanud kaebajat kinnipeetud kütuselt aktsiisi tasuma. Kaebaja ei olegi kaebuses vaidlustanud maksunõuet. Tulenevalt
2. detsembril 2012 Tartu Halduskohtusse saabunud kaebuse täpsustusest on kaebaja taotluseks kohustada vastustajat tagastama
3. oktoobril 2012 Koidula tollipunktis kinni peetud 137 liitrit kütust. Kohustamisnõudest nähtub üheselt, et see on esitatud kaebaja omandiõiguse kaitseks. Kohtu hinnangul hõlmab kohustamisnõue kaebuses esitatud nõude vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja ei ole selgitanud kohustamisnõudest eraldiseisvat eesmärki, mille saavutamiseks ta iseseisva tuvastamisnõude läbivaatamist taotleb. Seetõttu käsitab kohus vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõuet üksnes kohustamisnõude läbivaatamisel lahendatava küsimusena.
4. Tolliseaduse § 14 kohaselt on tollieeskirjade rakendamisel Maksu- ja Tolliameti ülesanneteks ühiskonna ja majanduse kaitsmine maksupettuste ja salakaubaveo tõkestamisega, kauba importimisel tasumisele kuuluvate maksude kogumine ning Eesti ja ühenduseväliste riikide vahelise seadusliku kaubanduse hõlbustamine. Vastavalt TS § 18 p-le 4 on tolliametnikul teenistuskohustuste täitmisel õigus peatada ja kontrollida transpordivahendeid ning neis olevat kaupa, samuti kontrollida juhi ja transpordivahendi dokumente ning kauba saatedokumente, vajaduse korral keelata 4 transpordivahendi kasutamine. Sarnane õigus tuleneb ka TS § 40 lg-st 1, mis sätestab, et Eestisse saabuva, Eestis viibiva ja Eestist lahkuva transpordivahendi võib toll peatada ja läbi vaadata.
5. Vaidlust ei ole selles, et mootorsõidukites kasutatav pliivaba bensiin on kütus

§ 19

lg 1 ja lg 2 tähenduses ning selle importimisel Eesti Vabariiki tekib aktsiisi tasumise kohustus

§ 66lg-s 1 nimetatud määras.

Aktsiisi tasumise kohustust ei teki, kui esinevad aktsiisivabastuse aluseks olevad asjaolud. Tulenevalt

§ 27

lg 1 p-st 20 koostoimes § 68 lg-ga 1 on aktsiisivaba Eestisse sissesõidul mootorsõiduki standardses kütusepaagis või erikonteineri standardses kütusepaagis, kaasa arvatud veemootorsõiduki standardses kulutankis ja -paagis olev, samas mootorsõidukis tarbitav ning sõiduki sihtkohta jõudmiseks vajalik kütus. 6. Vastavalt

§ 27

lg-le 6 võtab maksuhaldur aktsiisivabastuse kohaldamisel mitteärilise eesmärgi kindlakstegemisel arvesse aktsiisikauba Eestisse toomise sagedust ja põhjust, aktsiisikauba valdaja ärilist seisundit, aktsiisikauba Eestisse toimetamise viisi, aktsiisikaubaga seotud dokumente ning aktsiisikauba kogust ja laadi. Maksuhalduril on alust arvata, et aktsiisikaupa kasutatakse ärilisel eesmärgil, kui ühe päeva jooksul toodud aktsiisikauba kogus ületab käesoleva seaduse §-des 471, 571 ja 68 ning § 69 lõikes 1 sätestatud piirnorme, aktsiisikaupa tuuakse regulaarselt või mitu korda päevas.

§ 68

lg 4 järgi ei tohi aktsiisivabalt sisse veetud kütust kasutada muus sõidukis kui selles, millega kütus sisse veeti. Kütust ei tohi sellest sõidukist välja võtta ja ladustada, välja arvatud sõiduki remondi ajaks, ning isik, kelle suhtes maksuvabastust kohaldatakse, ei tohi seda kütust tasu eest ega tasuta üle anda. Aktsiisivabastust ei kohaldata, kui sõiduki valdaja tegevusest ilmneb, et kütust veetakse sisse kaubanduslikul eesmärgil. Eesti Vabariiki sisenemisel võib isik oma käitumisega, s.o tollideklaratsiooni esitamata jätmisega, deklareerida tema kasutatava sõiduki paagis oleva kütuse kütusena, mille toimetamine Eestisse on aktsiisivaba. Sellisel juhul ei ole isikul kohustust kirjaliku tollideklaratsiooni ega reisija deklaratsiooni esitamiseks. Maksu- ja Tolliamet võib aktsepteerida sõiduki paagis aktsiisivaba kütuse Eestisse toimetamist täiendava kontrollimiseta. Samas on Maksu- ja Tolliametil õigus talle pandud kohustuste täitmiseks viia läbi täiendav kontroll eesmärgiga selgitada välja Eestisse imporditava kütuse kogus ning kütuse aktsiisivabastuse aluseks olevate asjaolude esinemine või puudumine vastavalt

§ 27lg-le 6 või § 68 lg-le 1.

1. Vastustaja on selgitanud, et kaebaja kontrollimine ei olnud juhuslik. Kaebaja kontrollimise põhjuseks oli tema piiriületuste suur arv, sealjuures on kaebaja tavapäraselt viibinud Vene Föderatsioonis lühiajaliselt. Kaebaja ei ole piiri sagedast ületamist eitanud. Kaebaja piiriületusi erinevate sõidukitega kinnitab ka piirikontrolli infosüsteemi andmete väljatrükk (tl 47-55). Kohus loeb üldtuntud asjaoluks, et aktsiisivabastuse alusel mootorsõiduki standardses kütusepaagis kütuse Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki toomine on majanduslikult kasulik ning isikud on seda võimalust aktiivselt kasutanud, tuues kütust sõidukitega, mille standardsed kütusepaagid on tavapärasest mahukamad. Kui isiku eemärgiks ongi üksnes aktsiisivaba kauba toomine Vene Föderatsioonist, siis on üheks isikute käitumist iseloomustavaks asjaoluks see, et Vene Föderatsioonis viibitakse lühiajaliselt, s.t nii kaua, kui on vaja sõiduki tankimiseks ja piiriületusjärjekorras ootamiseks. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja suunamine täiendavasse kontrolli oli eeltoodud kaalutlustel õiguspärane. Samas oleks kaebaja täiendavasse kontrolli suunamine õiguspärane ka juhul, kui kaebaja oleks selleks valitud juhuslikkuse printsiibist lähtudes või muudel kaalutlustel, sest TS § 14, § 18 lg 4 ja § 40 lg 1 annavad vastustajale avara kaalutlusruumi talle pandud kohustuste täitmise viisi ja vahendite valikul. 5
2. Tolliseaduse § 27 lg-st 6 tulenevad asjaolud, mida hinnatakse aktsiisivabastuse kohaldamisel. Aktsiisivabastusele tuginedes kütuse importimisel pidi kaebaja neist asjaoludest teadlik olema. Muu hulgas pidi kaebaja arvestama sellega, et piiriületuste regulaarsuse tõttu võib vastustajal olla alus arvata, et aktsiisikaupa kasutatakse ärilisel eesmärgil ning, et vastavalt tuleb kaebajal tõendada neid asjaolusid, mis kinnitavad ärilise eesmärgi puudumist. Seetõttu pidi kaebaja vajadusel koguma ja säilitama dokumente, millest nähtuvad andmed võivad olla olulised aktsiisivabastuse kohaldamise otsustamisel. Dokumente või muid tõendeid säilitamata jättes võttis kaebaja riski, et vaidluse korral ei suuda ta tõendada aktsiisivabastuse aluseks olevaid asjaolusid. Ka Nõukogu määruse (EÜ) nr 1186/2009, millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem, art 126 sätestab, et kui sama määrusega nähakse ette, et maksuvabastuse kohaldamise eelduseks on teatavate tingimuste täitmine, esitab asjaomane isik pädevale asutusele tõendid, et tingimused on täidetud. Määruse nr 1186/2009 artiklitest 107 kuni 111 tuleneb isikute õigus importida imporditollimaksuvabalt muu hulgas kütust.

§ 68-s on määruse nimetatud sätted üle võetud Eesti siseriiklikku õigusesse.

Sealjuures ei ole muudetud määruse nr 1186/2009 art-s 126 antud tõendamiskoormuse reeglit.

1. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul oli vastustajal alust eeldada, et kaebaja impordib kütust ärilisel eesmärgil. Kohtu hinnangul kinnitavad eeldust kütuse ärilisel eesmärgil importimisest järgmised asjaolud: kaebaja on regulaarne piiriületaja (näiteks 2012 septembris ja oktoobris on kaebaja külastanud Vene Föderatsiooni vähemalt 14 korral), kaebaja on kasutanud sõidukeid, mille standardne kütusepaak on suure mahutavusega (Chevrolet C 1500 Suburban enam kui 150 liitrit ja Ford Econoline’l ca 300 liitrit), kaebaja on lahkunud Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni ja pöördunud tagasi Eesti Vabariiki enamasti paari tunni möödudes. On ilmne, et kaebaja ei vaja omatarbeks kütust sellistes kogustes, et oleks vajalik sedavõrd sageli käia Vene Föderatsioonis tankimas.
2. Kaebaja on väitnud, et
3. oktoobril 2012 Eesti Vabariiki sisenemisel tema kasutuses olnud sõiduki paagis olnud kütusest osa ei pärinenud Vene Föderatsioonist. Samas ei ole kaebaja eitanud seda, et tankis sõidukit Vene Föderatsioonis. Kui kaebaja leiab, et vastustaja on kinni pidanud kütuse suuremas koguses, kui kaebaja Vene Föderatsioonis tankis, siis tuleb kaebajal esitada tõendid selle kohta, kui palju kütust ta
4. oktoobril 2012 Vene Föderatsioonis soetas.
5. Nimetatud asjaolude alusel, tuginedes TS § 27 lg-le 6 on vastustaja õiguspäraselt asunud seisukohale, et

§ 68

lg-s 1 sätestatud aktsiisivabastuse kohaldamiseks tuleb kaebajal tõendada, et aktsiisivabastuse tingimused on täidetud. Sellises olukorras tuleb lugeda õiguspäraseks ka tolliametnike nõuet, et aktsiisivabastust saab aktsiisivabastuse aluseks olevate asjaolude täiendava tõendamiseta kohaldada üksnes selle kütusekoguse suhtes, mis on kaebajale vajalik sihtkohta jõudmiseks.

1. oktoobril 2012 koostatud veoki läbivaatuse aktist nr 12-12.15/13/3245 nähtuvalt tagastati kaebaja kasutuses olnud sõiduki paaki 25 liitrit kütust ning kaebajal oli võimalik teekonda jätkata.
2. Kohus ei nõustu kaebajaga nagu oleks õigusvastane aktsiisivabastuse aluseks olevate asjaolude tõendamise koormus panemine kaebajale. Kehtivast õigusest ei tulene, et maksukohustusega seotud andmete ja tõendite säilitamise kohustus on üksnes juriidilistel isikutel. Maksukorralduse seaduse § 58 näeb ette kõigi maksukohustuslaste kohustuse säilitada tehingute ja väljamaksetega seotud ning muid maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente vähemalt seitsme aasta jooksul. Seega olukorras, kus MTA-l tuvastatud asjaolude pinnalt tekkinud põhjendatud kahtlus, et isiku suhtes ei kohaldu

§-des 68 ja 69 6 sätestatud aktsiisivabastus, tuleb isikul endal tõendada neid asjaolusid (näiteks kütuse omatarbeks kasutamine), mille alusel ta aktsiisivabastuse kohaldamist nõuab. Kaebaja täiendavast seisukohast ilmneb, et ta oli juba

1. aasta suvel teadlik, et MTA võib nõuda isikutelt aktsiisivabastuse aluseks olevate asjaolude tõendamist. Seega on eksitav kaebaja väide, et
2. oktoobril 2012 kaebaja kasutuses olnud sõiduki kinnipidamisel ja läbivaatusel kaebajalt tõendite esitamist nõuti. Kaebaja pidi arvestama võimalusega, et tema regulaarsete lühiajaliste Vene Föderatsiooni külastuste tõttu olukorras, kus ta kasutab suhteliselt suure standardse kütusepaagiga sõidukeid, võib tekkida kahtlus kütuse ärilisel eesmärgil importimisest. Kahtluse ümberlükkamiseks oleks kaebaja saanud esitada näiteks andmed kütuse ostmise kohta Vene Föderatsioonis ja Eesti Vabariigis ning sõidukite läbisõidu andmed. Kohtu hinnangul ei oleks neid andmeid sisaldavate tõendite kogumine ja säilitamine kaebajale ebamõistlikult koormav. Kohtu hinnangul on eksitav kaebaja viide Õiguskantsleri
3. oktoobri 2012 soovitusele kütuse maksustamisest Eesti ja Venemaa maanteepiiripunktides nr 7-7/120996/
4. Õiguskantsler on pidanud õigusvastaseks isikute aktsiisiga maksustamist üksnes

§ 68

lg 1 alusel sõltuvalt nende sihtkohast ja sinnajõudmiseks vajalikust kütuse kogusest. Samas on Õiguskantsler pidanud õiguspäraseks ja põhjendatuks aktsiisi tasumise nõudmist seetõttu, et kütust imporditakse ärilisel eesmärgil. Seetõttu ei ole kaebajale aktsiisvabastuse aluseks olevate asjaolude tõendamise koormuse panemine vastuolus Õiguskantsleri soovituses antud õigusliku hinnanguga. 13. Kohtu hinnangul on samuti õiguspärane vastustaja tegevus kütuse vabasse ringlusse mittelubamisel. Olukorras, kus kaebaja keeldus koostööst vastustajaga, ei esitanud tõendeid aktsiisivabastuse aluseks olevate asjaolude kohta ega viidanud selliste tõendite kogumise võimalusele, pidi vastustaja lähtuma eeldusest, et kaebaja kasutuses oleva sõiduki paagist välja pumbatud kütusele aktsiisivabastus ei kohaldu ning kauba vabasse ringlusse lubamiseks tuleb tasuda aktsiis. Pliivabalt bensiinilt tasumisele kuuluv aktsiis määratakse vastavalt kütuse kogusele (

§ 66lg 1).

Seetõttu tuli aktsiisi määramiseks välja selgitada sõiduki paagis oleva kütuse kogus. TS § 35 lg 1 kohaselt tollikontrolli käigus võib kaubakoguste mõõtmist teostada ühenduse isik, kes on mõõteseaduse kohaselt tunnistatud erialaselt pädevaks asjaomases mõõtevaldkonnas. Mõõtmiseks pädeva isiku puudumise tõttu ei olnud võimalik

1. oktoobril 2012 kütuse kogust mõõta.
2. oktoobril 2012 AS Metrosert koostatud mõõteprotokolli (tl 3132) kohaselt oli kinnipeetud kütuse kogus 126,1 +/- 0,8 liitrit. Kuna kaebaja ise deklaratsiooni ei esitanud ja aktsiisi ei tasunud, siis ei olnud vastustajal alust kaupa vabastada ning kütus peeti õiguspäraselt kinni.
3. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar Kohtunik 7