TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-306 Otsuse kuupäev 29. august 2012 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Ülo Vendlandi kaebus Maamajanduse Infokeskuse kut

) §-s 19 lg 3 sätestatud volitusnormi alusel, et konsulendi kutseeksamil peab osalema 5-liikmeline eksamikomisjon. Kaebaja leiab, et hindamiskomisjon ei saanud 25.10.2011.a konsulendi kutseeksameid vastu võtta, sh kaebaja eksamit, kuna 25.10.2011 viis eksami läbi 4-liikmeline eksamikomisjon ning kõik hindamiskomisjoni otsused 25.10.2011 4-liikmelises koosseisus on otsustuspädevuse puudumise tõttu tühised.

1. Kaebaja märgib, et Otsus ei ole ka nõuetekohaselt motiveeritud. Otsuses toodud põhjendus ei vasta HMS § 56 lg 2 sätestatule, kuna sellest ei ole võimalik aru saada, millisel põhjusel ning õiguslikul alusel Otsus tehti. Kaebuse esitaja oli proovitööd lahendades ning on ka käesoleval juhul seisukohal, et metsaomanikule saab anda kvaliteetset nõu üksnes tuginedes korrektsetele algandmetele. Eksamitööks esitati vähemalt 8 aastat tagasi koostatud andmed. Arvestades, et uuemad andmed olid läbi personaalarvuti kasutamise kättesaadavad ning need olid olemas seisuga 2010, puudus igasugune põhjendus lähtuda eksamikomisjoni poolt antud ilmselgelt aegunud takseerandmetest. Hindamiskomisjon ei analüüsinud aga üldse, kas kaebuse esitaja poolt antud nõuanne on õige ning põhjendatud. 2
2. Otsusest ei tulene, milliseid reegleid kaebuse esitaja rikkunud oli. Otsuses puudub nõutav faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline sidumine, samuti puudub igasugune õiguslik motivatsioon. Otsusest tuleneb, et kaebuse esitaja kasutas hindamiskomisjoniga kooskõlastamatult teisi algandmeid ning ei lahendanud ülesannet, kuid samas otsustas komisjon siiski kaebuse esitaja ära kuulata ja hinnata oskuste ja teadmiste vastavust kutsestandardi nõuetele, lähtudes taotleja ettekandest. Kaebuse esitaja leiab, et olukorras, millises eksamikomisjon ise pidas võimalikuks kaebuse esitaja teadmiste ja oskuste kontrollimist suulise vestluse käigus, ei saa asuda seisukohale, et kaebuse esitaja ei täitnud eksamiülesannet, kuivõrd muuhulgas analüüsitakse suulise intervjuu käigus ka kirjalikku eksamiülesannet.
3. Kaebaja leiab, et Otsuse tegemisel ei teostatud kaalutlusõigust. Kutsekomisjonil oli kohustus kaaluda, analüüsida ning põhjendada, kas hindamiskomisjoni esitatud ettepanek Ülo Vendland’i eksamitulemuste kohta on põhjendatud või mitte. Seejuures oli kutsekomisjonil kohustus kaalutlusõigust teostada kooskõlas asjaomaste õigusaktidega, s.o muuhulgas konsulendi kutse andmist puudutav standard, kutseseadus, Eksamireeglistik. Haldusaktist nähtuvalt ei ole kutsekomisjon eksamikomisjoni ettepanekut analüüsinud viidatud õigusaktidega seonduvalt. Otsusest nähtuvalt võtavad vastavas küsimuses sõna üksnes Ülle Läll ning Vello Ilves, kes kuulusid ka 25.10.2011.a hindamiskomisjoni, mistõttu puudus neil vastavas küsimuses otsustamis- ning kaasarääkimispädevus tulenevalt

§ 18lg 3 p-st 1.

Eksamikomisjoni liikmete viibimine kutsekomisjoni Otsuse tegemise juures, selle arutelus osalemine avaldas ilmselgelt mõju kutsekomisjoni Otsusele. Vastustajate vastuväited 10. Vastustajad vaidlevad kaebusele vastu ja paluvad jätta kaebuse rahuldamata. Vastustajad leiavad, et hindamiskomisjoni liikmete arv vastas

§ 19

lg 3 nõuetele, ehk komisjon koosnes vähemalt kolmest liikmest ja oli seega otsustusvõimeline. „Konsulent IV kutse andmine, kutse andmise korraldamine, esmane taotlemine“ puhul on tegemist siseaktiga, mis on selgelt soovitusliku iseloomuga juhend ja suunatud haldusorgani siseseks kasutamiseks. Kolmandatel isikutel ei teki selle siseakti alusel õigusi ega kohustusi.

1. Kaebaja on saanud hindamislehe punktide 1.1 ja 2.1 osas ühehäälselt negatiivse hinnangu. „Konsulent IV kutse andmine, kutse andmise korraldamine, esmane taotlemine“ punkti 18 järgi tähendab juba ainuüksi nende punktide osas negatiivne hinnang eksami mittesooritamist. Seega on ainetu kaebaja oletus, et ühe hindamiskomisjoni liikme puudumine võis kaasa tuua tema suhtes negatiivse lõpptulemuse eksamil.
2. Vaidlus puudub selle üle, et kaebaja pole kasutanud kutsekomisjoni poolt kinnitatud eksamimaterjale (

§ 18

lg 2 p 5) ning on need asendatud omaalgatuslikult ja enda poolt kogutud algandmetega. Seega on üheselt selge, et kaebaja on kasutanud seaduse nõuetele mittevastavaid eksamimaterjale. Kaebaja pole mitte mingilgi määral suutnud põhjendada, mille alusel tuleks kaebajat võrreldes teiste eksamisooritajatega kohelda erinevalt (PS § 12) ja lubada tal kasutada tema enda poolt hangitud algandmeid eksami sooritamisel ja seda olukorras, kus talle on esitatud hindamiskomisjoni poolt ettenähtud korras kinnitatud algandmed (ehk eksamimaterjalid).

1. Kaebaja kasutas enda poolt algandmete kogumiseks mitteavalikku andmebaasi – metsaressursi arvestuse riiklik register. Vastav register pole täies ulatuses kõigile avalikult 3 võimalik kasutada vastavalt Vabariigi Valitsuse 16.08.2007 määrusele nr 209 „Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus“. Kui pidada kaebaja tegevust aktsepteeritavaks, koheldaks kaebajat soodsamalt kui teisi sama eksami sooritajaid, kuid sealjuures puudub selleks igasugune ratsionaalne ja õiguslik alus.
2. Vastustajad leiavad, et kaalutlusõigust pole väärkasutatud. Kutsekomisjonil ei olnud võimalik langetada teistsugust otsust olukorras, kus taotleja ei lahendanud etteantud eksamiülesannet, sest eiras hindamiskomisjoni poolt antud eksamimaterjale.
3. Kaebaja on ekslikult samastanud otsuse tegemise ja otsuse tegemise juures viibimise. Hindamiskomisjoni liikme viibimine kutsekomisjoni poolt otsuse tegemise juures ei ole keelatud.
4. Kaebaja ei ole suutnud näidata, mis tõendid on jäetud kogumata või milles seisneb asjaolude puudulik väljaselgitamine. Asjade puudulikuks väljaselgitamiseks ei saa mingil juhul lugeda olukorda, kui hindamiskomisjon ja/või kutsekomisjon pole sisuliselt hinnanud eksamitööd olukorras, kus isik on jätnud hindamiskomisjoni poolt antud eksamiülesande lahendamata ja on eksamitöö teadlikult koostanud seaduse nõuetele mittevastavate eksamimaterjalidega. Kohtu põhjendused ja otsus
5. Ülo Vendland on vaidlustanud Maamajanduse Infokeskuse kutsekomisjoni 08.11.2011 protokollilise otsuse, millega ei omistatud talle konsulent IV, 5 taset metsanduse valdkonnas. Kaebaja leiab esmalt, et 25.10.2011 kogunenud hindamiskomisjonil ehk eksamikomisjonil puudus otsustusvõime, kuna komisjon koosnes ettenähtud 5 liikme asemel 4 liikmest. Kutseseaduse (

) § 9 lg 1 p 4 kohaselt kinnitab kutse andmise korra kutsenõukogu. Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu 2.06.2009.a otsusega nr 1 on kinnitatud „Kutse andmise kord konsulendi kutsele“ (Kord). Selle Korra p 1.1 kohaselt reguleerib antud kord ka konsulent IV kutse andmist. Korra p 1.

1. sätestab, et konsulendi kutset andvaks organiks ehk kutse andjaks on Maamajanduse Infokeskus. Kutse andja, antud juhul Maamajanduse Infokeskus, moodustab kutse andmise erapooletuse tagamiseks kutsekomisjoni (Korra p 1.4). Vajaduse korral nimetab kutsekomisjon hindamiskomisjoni, kes hindab kutset taotleva isiku kompetentsuse vastavust kutsestandardi nõuetele (Korra p 1.5). Kord sätestab ka hindamiskomisjoni suuruse. Korra p 4.
2. kohaselt koosneb hindamiskomisjon vähemalt kolmest liikmest. Ka

§ 19

lg 3 sätestab, et kutsekomisjoni poolt moodustatud hindamiskomisjon koosneb vähemalt kolmest liikmest.

1. Kaebaja osundab vastustaja koduleheküljel avaldatud aktile – „Konsulent IV kutse andmine, kutse andmise korraldamine, esmane taotlemine“. Antud akt reguleerib täpsemalt konsulent IV kutse andmist (kutseeksami läbiviimist) esmasel taotlemisel. Puuduvad aga igasugused tõendid, kelle poolt ja millal on nimetatud regulatsioon kehtestatud. Nagu nähtub materjalidest, ei tea seda ka vastustajad. Samas aga ei ole kumbki pool väitnud, et see dokument ei ole kehtiv. Antud dokumendis, kaebaja poolt nimetatud Eksamireegliteks, on sätestatud, et intervjuu läbiviimiseks moodustatakse enne intervjuu läbiviimist vähemalt 5 liikmeline eksamikomisjon. Kuna kutseseadus ega Kord ei määra ise hindamiskomisjoni liikmete arvu, vaid määrab ainult liikmete minimaalse arvu, tuli kutsekomisjonil oma otsusega hindamiskomisjoni 4 suurus ja liikmed määrata. Kutseeksami 25.10.2011 protokollist (tlk.79) nähtub, et hindamiskomisjoni suuruseks on 5 liiget. Ka vastustaja on vastuses märkinud, et antud juhul moodustati hindamiskomisjon 5 liikmelisena, kuigi vastavat akti kohtule esitatud ei ole. Kuna hindamiskomisjon on moodustatud 5 liikmelisena, siis on komisjoni suuruse osas täidetud nii kutseseaduse nõuded kui nn eksamireeglites sätestatud nõuded.
2. Kaebaja on seisukohal, et hindamiskomisjon ei olnud otsustusvõimeline, kuna kohal oli komisjoni 5-st liikmest
3. Samas ei kutseseadus ega ükski alamalseisev õigusakt aga ei sätesta, millal on hindamiskomisjon otsustusvõimeline, ega seda, et komisjon saab otsuseid vastu võtta ainult juhul, kui hindamisest võtavad osa ja on kohal kõik komisjoni liikmed. Selliseid tõendeid menetlusosaliste poolt kohtule esitatud ei ole. Kohus on seisukohal, et kuna kohal oli 4 hindamiskomisjoni liiget, siis oli täidetud nii kutseseaduse § 19 lg 3 ja kutse andmise korra p-s 4.4 sätestatud nõue, et hindamiskomisjon koosneb ehk et hindamisest võtab osa vähemalt kolm liiget. Antud juhul oli 5-st liikmest kohal 4 liiget, ehk hindamisest võttis osa 4 komisjoni liiget. Seega vastas hindamiskomisjoni koosseis õigusaktidele. Samas tuleb arvestada, et hindamiskomisjon ei võta vastu otsust taotleja kutse andmise osas, vaid viib läbi kutse taotleja hindamise, mille kohta koostab protokolli ja mille esitab kutsekomisjonile (Korra p 4.2.2.). Otsuse taotlejale kutse andmise või sellest keeldumise kohta teeb kutsekomisjon. Kutse andmise korra p 8.3 kohaselt on taotlejal õigus esitada kaebus hindamisprotsessi ja – tulemuse kohta kutsekomisjonile. Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit ega ka märgitud, et taotleja oleks kaebust hindamise läbiviimise osas kutsekomisjonile esitanud, või miks ta kaebust ei esitanud või ei saanud esitada.
4. Teiseks on kaebaja märkinud, et kutsekomisjoni otsus ei ole nõuetekohaselt motiveeritud, sellest ei ole võimalik aru saada, millisel põhjusel ning õiguslikul alusel otsus tehti. Kutsekomisjoni otsuse põhjendavas osas on välja toodud: „ Taotleja ei lahendanud esitatud proovitöö ülesannet, vaid kasutas omavoliliselt ja hindamiskomisjoniga kooskõlastamata teisi algandmeid. Hindamiskomisjon otsustas taotleja ära kuulata ning hinnata oskuste ja teadmiste vastavust kutsestandardi nõuetele, lähtudes taotleja ettekandest. Hindamislehe koondhinded „Ei“ punktide 1.1, 1.2, 2.1, 3.1, 3.2, 3.4 ja 5.5 osas.“ Seega on komisjon keeldunud kutse andmisest taotlejale kahel põhjusel – 1) taotleja kasutas hindamiskomisjoniga kooskõlastamata algandmeid, 2) intervjuu tulemusena saadud hinded.
5. Kohus nõustub osaliselt kaebajaga, et vaidlustatud kutsekomisjoni otsuse põhjendus on napp, lühidalt on välja toodud otsuse tegemise faktilised alused, ühtki osundust õigusaktidele tehtud aga ei ole. Samas leiab kohus, et antud asjaolu ei ole vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks. HMS § 58 tulenevalt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes menetlus- või vorminõuete rikkumisel, kui need rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Nähtuvalt kaebaja poolt esitatud vaidest kui ka kohtule esitatud kaebusest, on kaebajale olnud teada ja selge, millistel asjaoludel jäeti tema taotlus rahuldamata. Lisaks kutsekomisjoni otsusele pidi kaebaja käes olema ka hindamiskomisjoni ettepanek, kuna Eksamireeglite p 19 järgi tuli eksamikomisjonil kutse taotlejale enne kutsekomisjoni otsust anda kätte eksamikomisjoni otsus (ettepanek). Selles eksamikomisjoni ettepanekus (tlk.79) on toodud välja eksamikomisjoni seisukohad ja põhjendused. 22.

§ 12

lg 1 p 5 kohaselt kinnitab kutsekomisjon hindamise korraldamise juhendi ja eksamimaterjalid. Kaebaja enda poolt osundatud „Konsulent IV kutse andmine, kutse andmise korraldamine, esmane taotlemine“ dokumendi (eksamireeglid), mis on vastustaja 5 kodulehel avalikustatud, punktis 8 on sätestatud, et taotlejal on proovitöö tegemisel lubatud kasutada ainult eksamikomisjoni poolt lubatud materjale. Vaidlust ei ole selles, et taotleja ei lähtunud proovitöö tegemisel eksamikomisjoni poolt ette antud eksamimaterjalides esitatud andmetest, vaid kasutas enda poolt otsitud andmeid. Seega rikkus taotleja omavoliliselt kehtestatud korda, ning ei lahendanud eksamikomisjoni poolt ettenähtud ülesannet, mis on põhjendatult aluseks kutse andmisest keeldumisele. Kaebaja väited, et eksamiülesandele lisatud andmed olid vananenud ja arvuti abil oli võimalik leida uuemad andmed, ei saa õigustada eksamiülesandes esitatud algandmete muutmist. Kuna tegemist ei olnud reaalselt metsa omaniku nõustamisega, vaid eksamitööga, siis tuli ka esitatud eksamitööst lähtuda.

1. Vastustaja on seejuures põhjendatult vastuses märkinud, et olukorras, kus ühel eksami sooritajal lubada eksam sooritada enda poolt otsitud algandmete põhjal ja teistel isikutel hindamiskomisjoni poolt esitatud algandmete põhjal, on tegemist isikute ebavõrdse kohtlemisega. Seejuures on vastustaja välja toonud, et kaebaja kasutas enda poolt algandmete kogumiseks mitteavalikku andmebaasi, mis ei ole kõigile kättesaadav. Seega sai kaebaja seada end soodsamasse olukorda, kui isikud, kelledel selline mitteavaliku andmebaasi kasutamise võimalus puudub. Kaebaja on kaebuses märkinud, et tegemist oli täpselt sama maaüksuse samade eraldiste kohta käivate takseerandmetega, ainult erinevus oli takseerkuupäevades. Kuid vastustaja on välja toonud, et kaebaja poolt ise kogutud algandmetena kasutatud takseerkirjeldustel on muuhulgas kirjas ka soovitatavad tööd ehk soovitused, mida nendel aladel tuleks metsaga teha ning et kaebaja soovitused võrreldes takseerkirjeldustel juba olemasolevate soovitustega ühtivad 11-st eraldisest 8 puhul.
2. Eksamireeglite p 2 kohaselt koosneb konsulent IV esmakordsel taotlemisel kutsekvalifikatsiooni tõendamine (kutseeksam) kohapeal tehtavast proovitööst ja intervjuust (proovitöö selgitamine, taotleja oskuste ja teadmiste ning nende praktikas rakendamise tõendamine). Kutsekomisjoni otsuse kohaselt otsustas hindamiskomisjon taotleja ära kuulata ja hinnata tema teadmiste ja oskuste vastavust kutsestandardi nõuetele, lähtudes taotleja ettekandest. Eksamireeglite p 17 kohaselt hindavad eksamikomisjoni liikmed igaüks eraldi vastaval hindamislehel taotleja oskuste (proovitöö) ja teadmiste kutsestandardile vastavust „Jah“ või „Ei“. Koondhinnang moodustatakse eksamikomisjoni liikmete enamushinnangu alusel. Eksamireeglite p 18 kohaselt loetakse kutseeksam sooritatuks kui eksamikomisjoni koondhinnang on kriteeriumite punktides 1.1, 1.2, 2.1, 2.1., 3.1, 3.2, 4.1, 4.2, 5.1, 6 „Jah“ ja ülejäänud punktides on vähemalt 4 koondhinnangut „Jah“. Hindamislehe järgi (tlk.80 pöördel) ei ole kaebaja eelpool välja toodud kõigi kriteeriumite puhul saanud „Jah“ hinnangut, mis tähendab, et kutseeksam ei olnud sooritatud. Asjaolu, et hindamiskomisjon on taotleja intervjuule lubanud, ei tähenda, et sellega luges kutsekomisjon kirjaliku eksamiülesande nõuetekohaselt täidetuks.
3. Millegagi ei ole põhjendatud kaebaja väide, et kutsekomisjon ei ole otsuse tegemisele teostanud kaalutlusõigust. Asjaolu, et kutsekomisjoni otsuse põhjendustes ei ole otsuse kujunemise käiku välja toodud, ei välista komisjoni poolt esitatud materjalide analüüsimist ja hindamist vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Kutsekomisjon sai oma otsuse teha talle esitatud dokumentide alusel, millised näitavad, et kutsekomisjonil ei olnud võimalik teistsugust otsust teha. Kaebaja väited vastustaja poolt uurimispõhimõtte rakendamata jätmise kohta on põhjendamata ja puhtteoreetilised. Kutsekomisjon ei vii ise taotleja suhtes uut hindamist 6 läbi, vaid lähtub hindamiskomisjoni poolt esitatud hindamistulemustest. Korra p-dest 1.5 ja 4.5 tulenevalt moodustataksegi hindamiskomisjon kutset taotleva isiku kompetentsi kutsestandardi nõuetele vastavuse hindamiseks. Korra p. 8.1 kohaselt teeb kutsekomisjon kutse andmise või mitteandmise otsuse hindamistulemuste põhjal.
4. Otsuse tühistamise aluseks ei ole ka asjaolu, et kaebaja suhtes otsuse vastuvõtmisel kutsekomisjonis viibisid ka kaks hindamiskomisjoni liiget.

§ 18

lg 3 p 1 sätestab, et kutsekomisjoni liige ei tohi osaleda kutset taotlevale isikule kutse andmise otsustamisel, kui ta on osalenud hindamiskomisjoni töös. Kohus on seisukohal, et

§ 18

lg 3 p 1 ei saa tõlgendada kitsendavalt.

§ 18

lg 3 p 1 sõnastusest ei tulene, et hindamiskomisjoni liige ei tohi viibida ega osaleda küsimuse arutamisel, keelatud on ainult osaleda kutse andmise otsustamisel. Antud juhul hindamiskomisjoni liikmed kutsekomisjonis küsimuse hääletamisel ehk kutse andmise otsustamisel ei osalenud. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse rahuldamata. Ükski kaebuse esitaja poolt esitatud väide ei ole aluseks vaidlustatud Toiduainetetööstuse ja Põllumajanduse kutsekomisjoni otsuse ja Toiduainetetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu vaideotsuse tühistamiseks. Kaebaja ei ole väitnud, et vaideotsus rikuks tema õigusi eraldiseisvalt kutsekomisjoni otsusest, mille peale oli vaidlustus esitatud. Kuna kohus ei tühista kutsekomisjoni otsust, puudub ka alus kutsekomisjoni kohustamiseks asja uuesti otsustama. 27. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on taotlenud vastustajalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 47,91 EUR ja õigusabikulud 720.00 EUR. Kuna kohus kaebust ei rahulda, jääb kaebaja taotlus rahuldamata. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud. Eda Muts kohtunik 7