TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-1492 Otsuse kuupäev 7. november 2012 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Erki Sommeri kaebus Tartu Vangla 14.06.2012 käs

) § 37 lg 1 nõuete süülise rikkumise eest kartserisse paigutamisega 5 (viieks) ööpäevaks, kuna E. Sommer keeldus 14.05.2012 kella 20.30 paiku minemast tööle. 18.06.2012 esitas E. Sommer vaide, milles taotles nimetatud käskkirja kehtetuks tunnistamist. 03.07.2012 Tartu Vangla vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata. Kaebuse põhjendused

1. Kaebaja leiab, et teda on koheldud ebavõrdselt, sest teda sunnitakse tööle, kuid kerge puudega töövõimelisi kinnipeetavaid mitte. Tartu Vangla arst on kerge puudega kinnipeetavaid põhjendamatult täiesti töövõimetuks tunnistanud. Nimetatud isikud suudavad jalg- ja korvpalli mängida, ülikerget koristustööd teha aga ei saa. 1
2. Kaebaja märgib, et ta jõudis 14.05.2012 kella 19.00 ajal kartserirežiimilt tagasi E-eluhoone
3. sektsiooni. Kella 20.30 paiku andis vanglateenistuse ametnik talle korralduse minna tööle sektsiooni koristama. Kaebaja leiab, et kartserikaristuse kandmise järel tööle sundimine on õigusvastane. Samuti ei tohi tööle sundida öörahu ajal, olenemata sellest, kas tööajad on tööle määramise käskkirjas kehtestatud või mitte. Järjestikune uneaeg peab olema 8 tundi öörahu, kuid peab olema ka uneajale eelnev aeg puhkamiseks, sest ei puhata ainult magades
4. Kaebajal on Tartu Vanglaga pooleli hulk vaidlusi, mis eeldab kõvasti paberitööd ja millest osa on juba leidnud positiivsed lahendused. Suur osa kaebaja päevast kulub nimetatud vaidlustele, nii et kui õhtul koristama kutsutakse, on kaebaja väsinud ega jõua enam töötada.
5. Kaebaja märgib, et jätkuvalt ei ole talle väljastatud tööriideid ja jalanõusid. Alusetu on vangla väide, et tegemist on vähe määriva tööga. Puhta riide ja jalanõuga seda tööd teha ei kannata, sest need ei jääks puhtaks. Kaebajal on kanda karistust veel 7 aastat ja ta ei saa ära rikkuda enda isiklikke jalanõusid tööga, mille eest saab ühes kuus palka 4-5 eurot. Selle raha eest ei saa uusi jalanõusid osta.
6. Pärast töö lõppu ei taga vangla korraliku pesemisvõimalust. S-eluhoones viibivad sektorite koristajad saavad pärast tööd duši all käia, E-hoones viibijad aga mitte. Seega on tegemist ebavõrdse kohtlemisega, sest vangla võimaldab osadel koristajatel dušši pärast tööd, teistel aga mitte. Koristamise puhul on tegemist määriva tööga, seega peab olema võimalus dušši all käia.
7. Vastuoluline on vangla seisukoht, et kaebaja töökäsi on sektorit koristamiseks väga vaja. Samas sektsioonis on kinnipeetav, kes on kehtiva käskkirjaga määratud majandustööle, kuid kuna vangla talle tööd pakkuda ei saa, siis ootab ta juba kuude kaupa tööd. Lisaks viibivad samas sektsioonis teised kinnipeetavad, kellel pakutakse sektsiooni koristaja tööd kord aastas, millest nad on keeldunud, mille järel on neid distsiplinaarkorras karistatud. Rohkem neid tööle enne aasta möödumist ei ole aga sunnitud. Vastustaja vastuväited
8. Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata. Tähelepanuta tuleb jätta kõik kaebaja väited, mis on seotud teiste kinnipeetavate töötamise või tööst keeldumisega, spordiväljakutel käimisega ja väited mis puudutavad töö tegemise korraldusliku poolt, kuna need ei ole seotud kaebajale distsiplinaarkaristuse määramisega. Kaebaja tunnistab, et keeldus temale pandud töökohustuse täitmisest, seega pani ta toime

§ 37

lg-s 1 sätestatud nõude rikkumise ning tema distsiplinaarkorras karistamine oli õigustatud.

1. Vangla ei nõustu kaebajaga, et käskkirja põhjendustes toodud ebaõige väide tema kokkusaamiste toimumiste kohta on sedavõrd oluline, et toob kaasa käskkirja tühistamise. Käskkirja põhjendavas osas toodud kaalutlused karistuse valiku osas ei riku iseseisvalt võetuna kaebaja õigusi. Lühi- kui pikaajalise kokkusaamise saamise õigus on oluliselt lühema aja tagant kui üks aasta. Kuna kaebaja ei olnud distsiplinaarkaristuse määramise otsustamisel oma õigust lühi- ja pikaajaliseks kokkusaamiseks selleks seaduses lubatud 2 aegade jooksul kasutanud, siis ei omanud karistuse valikul sisuliselt tähtsust, kas ta on seda õigust kasutanud aasta aega tagasi või mitte.
2. Asjakohatu on kaebaja väide väidetava võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise kohta erinevat tööd tegevate kinnipeetavate pesemise võimaldamise korraldamisel. Vanglal ei ole kohustust tagada kinnipeetavatele ühesuguseid kinnipidamistingimusi. Vangla peab tagama kinnipeetavatele seadusest tulenevate õiguste kasutamise võrdses mahus. Kuna vangistust reguleerivad õigusaktid ei anna kinnipeetavale õigust nõuda vanglalt pärast tööd pesemise võimaldamist, siis ei saa pesemise korraldamine olla ka kaebaja õigusi rikkuv. Kaebaja tunnistab ise, et pesemise võimalus on temale tagatud aga ta ei pea seda „korralikuks“ võimaluseks, mis on kaebaja subjektiivne arusaamine aga mitte reaalne pesemise võimaluse puudumine.
3. Kaebaja kaebuses toodud põhjendused on üksteisele vastukäivad. Alguses väidab kaebaja, et koristamine on raske töö pärast mida on hädavajalik korralik pesemine, samuti vajab koristamine spetsiaalseid riideid ja jalatseid, siis aga leiab kaebaja, et kuna korraga koristab osakonda mitu kinnipeetavat, on koristatava pinna suurus ruutmeetrites liiga väike ning kaebaja arvates on selle töö võimeline ära tegema üks kinnipeetav, kelleks võib siis kaebaja loogika järgi olla ka tema ise. Kaebaja kokkuvõttev suhtumine koristustööde tegemisse viitab selgelt sellele, et kõik kaebaja väited on otsitud põhjused, millega õigustada temale pandud töökohustuste mittetäitmist.
4. Vanglaga vaidluste pidamine ei tekita õigust keelduda töökohutuse täitmisest ega ole aluseks töökohustuste täitmisest vabastamiseks. Kuna enda õiguste kaitsmine on isiku õigus aga mitte kohustus, siis ei saa kaebaja õigustada enda töö tegemisest keeldumist sellega, et temal on palju paberitööd, mis on seotud vanglaga vaidluste pidamisega. Kohtu põhjendused ja otsus 13.

§ 37

lg 1 sätestab, et kinnipeetav on kohustatud töötama, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 67

p-st 1 tulenevalt on kinnipeetav kohustatud vanglas julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. 14. E. Sommer määrati Tartu Vangla 01.07.2011 käskkirjaga nr 1-4/1711 abitöölisena majandustöödele alates 04.07.2011, 17.10.2011 käskkirjaga nr 1-4/2640 vabastati ta majandustöölt, kuid ennistati tööle 05.01.2012 vaideotsusega. Seega kehtis 15.05.2012, millal E. Sommer keeldus tööle minekust, E. Sommeri abitöölisena majandustöödele määramise käskkiri. Käskkiri on kehtiv ning kaebaja ei ole seda vaidlustanud. Kaebaja ei ole ka kohtule esitatud kaebuses väitnud, et temale oleks laienenud

§ 37

lg-s 2 sätestatud erandid, mis annavad aluse keelduda töö tegemisest või et töö iseloom seab ohtu tema tervise. Järelikult anti kaebajale 14.05.2012 korraldus asuda tööle kehtiva haldusakti alusel, mistõttu tal ei olnud õigust korralduse täitmisest keelduda. Tegemist ei olnud ka ilmselgelt tühise korraldusega. Kuna kaebaja keeldus seadusliku korralduse täitmisest, on ta rikkunud

§ 37

lg-t 1 ja § 67 p-i 1 ning tema suhtes kohaldatud distsiplinaarkaristus on seaduslik ja põhjendatud. 3 15. Asjakohatud on kaebaja väited, mis on seotud teiste kinnipeetavate töötamise või tööst keeldumisega ja tööst vabastamisega, samuti väited spordiväljakutel käimisega või et koristatava pinna suurus on liiga väike, et koristada seda mitme kinnipeetavaga korraga. Kohus leiab, et nimetatud väited ei ole seotud kaebajale distsiplinaarkaristuse määramisega. Vanglal on õigus iseseisvalt otsustada tööle suunamisega seotud korralduslikud küsimused, mh otsustada keda ja millal tööle suunata. Kas keegi kinnipeetavatest on vabastatud mingist tööst või kui palju keegi teine kinnipeetav peab ja saab tööd teha, ei anna kaebajale mingit alust seadusliku korralduse täitmisest keelduda või valida, millal ja millist töökohustust täita.

§ 37

lg 2 kohustab vanglat pöörama kinnipeetava tööle suunamisel tähelepanu tema tervise seisundile. Töökohustus on välistatud tervisest tulenevatel põhjustel, kui selline töövõimetus on

§ 37lg 2 p-s 3 ette nähtud korras tuvastatud arsti poolt.

Seega kui kinnipeetaval on olemas arstlik tõend selle kohta, et ta on vabastatud töökohustusest tervislikel põhjustel, annab see vanglale absoluutse aluse mitte suunata isikut tööle, sõltumata sellest kas ta on võimeline spordiga tegelema või kas tal on tuvastatud puue. Nagu märgitud, kaebajal puuduvad meditsiinilised vastunäidustused töötamiseks, seda pole ta ka kaebuses ise märkinud. 16. Vaidlustatud käskkirja tühistamiseks ei anna alust ka asjaolu, et kaebajale anti korraldus minna tööle sektsiooni koristama ajal, mil päevakava kohaselt algas juba öörahu.

§ 39

lg 3 kohaselt rakendatakse majandustööl töötav kinnipeetav tööle vastavalt töö eripärale vanglateenistuse äranägemisel. Kuna kaebaja tööle määramise käskkirjas ei ole märgitud kindlaid töö tegemise kellaaegu, pidi kaebaja töötama vanglateenistuse poolt antud korralduste järgi. Kaebaja rikkumise toimepanemise ajal, s.t 14.05.2012 kehtinud Tartu Vangla kodukorra p-i 5.2 kohaselt algab E-hoone avatud osakonnas öörahu kell 20.30 ja lõppeb kell 06.

1. Töötamise ajad sätestas 14.05.2012 kehtinud kodukorra p 5.6, millest p 5.6.1 teine lause nägi ette erandi, mille järgi vanglas majandustöid teostavad kinnipeetavad töötavad erigraafiku alusel. 14.05.2012 kehtinud kodukorra p-st 11.1.4 tulenevalt lähevad kinnipeetavad tööle ja tulevad töölt üldjuhul päevakavas märgitud ajal. Kohus, tõlgendades nimetatud kodukorra punkte kogumis, leiab, et majandustööde teostavatele kinnipeetavatele laienes kodukorra p-s 5.6.1 sätestatud erand ja neid võis tööle rakendada ka pärast öörahu algust. Seda kinnitab ka kodukorra p 11.1.4 sõnastus, mille kohaselt lähevad kinnipeetavad tööle üldjuhul päevakavas märgitud ajal, s.t ei ole välistatud tööle suunamine ka muul ajal, kui on sätestatud päevakavas. Seejuures peab vangla tagama, et majandustöid teostavatele kinnipeetavatele oleks öörahu ajal tagatud järjestikune 8-tunnine uneaeg. Distsiplinaarmenetluse protokollist (tlk 13 – 14) tulenevalt töötab kaebaja osalise koormusega (1 tund päevas) ja tema tööaeg lõpeb enne kella 22.
2. Seega on talle tagatud 8tunnine uneaeg.
3. Asjaolu, et kaebaja peab vanglaga vaidlusi ja suur osa kaebaja päevast kulub erinevate kaebuste koostamisele ei anna alust keelduda vanglateenistuja seadusliku korralduse, s.o asuda tööle, täitmisest. Vangla tegevusele kaebuste esitamine on kaebaja õigus, mitte kohustus.
4. Kaebaja leiab, et koristustööde puhul on tegemist määriva tööga, kuid kaebajale ei ole väljastatud tööriideid ja jalanõusid ning ei võimaldata dušši all käia pärast tööd. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et umbes 1 tunnist koristustööd saab lugeda kergeks tööks, mis ei nõua spetsiaalsete tööriiete ega tööjalatsite eraldamist. Distsiplinaarmenetluse protokollis (tlk 14) on märgitud, et tööriietuse ja eririietuse vajaduse teeb kindlaks vangla ja 4 väljastab need töötajaile, kui töö spetsiifika seda nõuab. Kaebajale on väljastatud vangla vormiriided, millega on võimalik tööülesandeid täita, samuti on tema kasutuses piisav hulk jalanõusid. Kui kaebaja riided määrduvad või jalatsite kulumise korral on kaebajal õigus oma riideid pesta või anda jalanõusid parandamiseks. Vormiriietust hooldatakse ja pestakse vangla poolt regulaarselt, graafiku alusel, kinnipeetaval finantsvahendite puudumisel väljastatakse jalatsid vangla kulul. Kaebaja ei ole vaidlustanud, et vangla oleks keeldunud tema vormiriietuse pesemisest, jalatsite parandamisest või uute jalatsite väljastamisest vangla kulul. Tartu Vangla kodukorra p-i 5.7 teine lause sätestab, et avatud osakondades toimub spordisaali ja duširuumi kasutamine (E-hoones kambris) graafiku alusel osakondade kaupa. Kaebaja ei ole vaidlustanud, et tal puuduks võimalus graafikukohaselt dušši kasutada või tema kamber ei oleks varustatud veega. Distsiplinaarmenetluse protokollis (tlk 14) on märgitud, et kinnipeetaval on võimalik elukambris kasutada dušši neljal korral nädalas ja kambris asuv kraanikauss on ööpäevaringselt varustatud veega. Kaebaja ei ole seda vaidlustanud. Seega on kaebajale tagatud piisav pesemisvõimalus ja seadusest ei tulene, et vangla oleks kohustatud tegema erandeid pesemiskorralduses majandustöid teostavate kinnipeetavate osas. Järelikult ei ole kaebajal ka subjektiivset õigust nõuda erandkorras pesemist väljaspool kehtestatud graafikut.
5. Vaidlustatud käskkirja tühistamiseks ei anna alust ka asjaolu, et vaideotsuses on toodud ebaõige väide kaebaja kokkusaamiste toimumise kohta. Selline eksimus ei sea kahtluse alla kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasust vanglateenistuja seaduslikule korraldusele mitteallumise eest.
6. Eeltoodust lähtudes jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et sisuliselt on kaebaja tööst keeldumise põhjendused meelevaldsed ning tagant järgi otsitud, millega on lihtsalt püütud õigustada temale pandud töökohustuste mittetäitmist. Eda Muts Kohtunik 5