Kaebaja suhtes ühtegi
Samas ei sätesta
lg 2 töökohustusest vabastamise alusena esmase- või täiendõppe läbiviimata jätmist. Kaebaja heidab vanglale ette ainult asjaolu, et tema suhtes jäeti täiendjuhendamine läbiviimata, kuid ei too distsiplinaar- ega ka vaidemenetluses välja ühtegi asjaolu, kuidas koristustööle asumine oleks ohustanud tema või teiste isikute tervist või milline vältimatu õnnetusoht oleks saabunud. Pelgalt asjaolu, et kaebaja suhtes ei ole läbi viidud täiendjuhendamist, ei anna iseseisvalt alust tööst keeldumiseks. Abitöölise ametikohale määratud kinnipeetavad teevad neid töid, mida vanglal on parasjagu pakkuda ning kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus valida endale meelepärast tööd. Seega võimaldati kaebajale niisugust tööd, mida vanglal oli pakkuda ja selleks oli elusektori koristamine. Tartu Vangla on 02.05.2012 läbiviinud kaebaja suhtes täiendjuhendamise, kuid vaatamata sellele on kaebaja 14.05.2012 keeldunud töökohustuse täitmisest. Kaebajat karistati 14.06.2012 käskkirjaga nr 6-2/1005 distsiplinaarkorras tööst keeldumise eest. Nimetatud asjaolu ilmestab kaebaja käitumist ja näitab, et viide täiendjuhendamise puudumisele oli pigem otsitud kui tõsiseltvõetav põhjus töökohustuse täitmata jätmiseks. Vastuse täienduses on vangla märkinud, et tähelepanuta tuleb jätta kaebaja väited , mis on seotud teiste kinnipeetavate isikute töötamise või tööst keeldumisega, kuna need ei ole asjassepuutuvad ning ainuüksi kaebaja oletus, et kaebajal võiks kaasneda töötamisega ettenägematu oht, ei ole alus tööst keeldumiseks. Vangla märgib ka, et pole eluliselt usutav, et kaebaja ei saa hakkama puhastusvahendite kasutamisega ilma instrueerimata. Kohtu seisukohad ja põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. 2 Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 03.05.2012 käskkirjaga nr 6-2/738 karistati kaebajat distsiplinaarkorras ühe pikaajalise kokkusaamise keelamisega Vangistusseaduse (
) § 37 lg 1 nõuete süülise rikkumise eest. Kaebaja rikkumine seisnes selles, et 10.04.2012 kella 20.50 paiku ei allunud E.S. vanglateenistuse ametniku korraldusele ning keeldus minemast tööle. Asja materjalide kohaselt on kinnipeetav Tartu Vanglas tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega ning seega pidi olema teadlik, et kinnipeetav on kohustatud töötama.
lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama ning
Asja materjalide kohaselt ei ole 10.04.2012 vangla arsti selgituste kohaselt E.S. meditsiinilist näidustust tööst keeldumiseks ning kaebaja suhtes ei ole ka
lg 2 tulenevat alust töökohustustest vabastamiseks.
Kaebaja on leidnud, et kuna ta on tööst eemal olnud üle kolme kuu, tulnuks teda instrueerida, kaebaja on viidanud sotsiaalministri määrusele nr. 80/14.12.2000, millega on kinnitatud Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord § 7 lg 1 p. 2 ja p. 8, mille kohaselt korraldatakse töötajale täiendjuhendamine seonduvalt töökorralduse muutmisega või kui töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg ning täiendjuhendamine korraldatakse kui tööinspektor peab seda vajalikuks. Distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt on E. S. enne tööle asumist 04.07.2011 viidud läbi esmane instrueerimine, mis on ka allkirjastatud kaebaja poolt. Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe korra § 7 lg 2 kohaselt määrab täiendjuhendamise sisu ja mahu tööandja. Vangla on märkinud, et käesoleval juhul ei ole tõepoolest enne 10.04.2012 kirjalikult fikseeritud täiendjuhendamise läbiviimise fakti. Samas on koristustöö vanglas oma olemuselt lihtne töö, mis ei nõua eriväljaõpet ning see ei sea ohtu kellegi elu ja tervist. Sektori koristamisel ei kasutata eriotstarbelist puhastusvahendit, vaid tavapärast olmekeemiat. Sama olmekeemiat kasutas kaebaja ka töötamisel majandusabitöölisena köögis pindade puhastamiseks. Samuti on võimalik koristustööd teha ka ainult veega olmekeemiat kasutamata.
p-st 4 tuleneb kinnipeetavale kohustus hoida korras tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid. Seega ka elukambri koristamisel kasutab kaebaja samu töövõtteid, mida tuleks kasutada sektori koristamisel. Vahe on ainult koristatavate pindade suuruses. Seega puudus kaebajal alus tööst keelduda isegi juhul, kui Tartu Vangla tegevuses esines puudujääke täiendjuhendamise osas. Vangla on võrdluseks toonud välja asjaolu, et 02.05.2012 on läbi viidud kaebaja suhtes täiendjuhendamine, kuid vaatamata sellele on kaebaja 14.05.2012 keeldunud töökohustuse täitmisest. Kaebajat karistati 14.06.2012 käskkirjaga nr 6-2/1005 distsiplinaarkorras tööst keeldumise eest. Nimetatud asjaolu ilmestab kaebaja käitumist ja näitab, et viide täiendjuhendamise puudumisele oli pigem otsitud kui tõsiseltvõetav põhjus töökohustuse täitmata jätmiseks. Samuti nähtub distsiplinaarmenetluse materjalidest, et E. S. töös ei ole tekkinud kolmest kuust pikemat vaheaega ning viidates Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord § 7 lg 1 p. 8 nõustub kohus vangla tõlgendusega nimetatud sätte kohta, et vanglas korraldatakse töötaja täiendjuhendamist kui vangla seda vajalikuks peab. Kaebaja on märkinud, et koristajaid ei ole ühte sektsiooni vaja rohkem kui üks või maksimaalselt kaks koristajat ning esitab lisatingimused, mida vangla peaks arvestama tööle määramisel. Kohus märgib, et kinnipeetaval puudub alus keelduda koristustööst põhjusel kui vangla ei võimalda koheselt peale töö tegemist kinnipeetaval kasutada dušši või ei anna vastavaid tööriideid ja jalanõusid. Kohus märgib, et kuna kaebaja oli määratud majandustöödele, see on 3 koristustööd vanglasisestes ruumides, puudus vajadus erilise tööriietuse järele ning kinnipeetaval on võimalus elukambris kasutada dušši neljal korral nädalas ning samas on kambris olemas veevarustus ning külma veega saab kinnipeetav end pesta ööpäevaringselt. Samas on töö korraldamine vanglas vangla pädevuses ning seega ei saa kinnipeetav ka teha ettekirjutusi vanglale töö korraldamisel kellaaegade osas, millal koristustöid tuleb läbi viia ega teha ettepanekuid töötajate arvu osas, kes koristustöid peavad tegema. Abitöölise ametikohale määratud kinnipeetavad teevad neid töid, mida vanglal on parasjagu pakkuda ning kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus valida endale meelepärast tööd. Samuti ei ole usutav kaebaja väide, et ta ei saa hakkama puhastusvahendite kasutamisega ilma vanglapoolse täiendjuhendamiseta. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kaebaja on keeldunud põhjendamatult talle pandud töökohustustest ning rikkunud seoses tööst keeldumisega
Kaebajale on karistus määratud põhjendatult ja kaalutletult. Kaebaja on toime pannud teo tahtlikult, olles teadlik, et põhjendamatult tööst keeldumisel on vanglal õigus määrata distsiplinaarkaristus. Kaebajat on karistatud varasemalt samalaadsete rikkumiste eest, kuid see pole andnud soovitud tulemust. Kaebaja suhtes on arvesse võetud kaebaja poolt toimepandud süülist distsipliinirikkumist ning on peetud proportsionaalseks karistuseks - üks pikaajalise kokkusaamise keeld, juhindutud on
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.