3-12-1442/20

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-1442 Otsuse kuupäev

1. oktoober 2012 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi Kodeero OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse
2. juuni 2012 maksuotsuse nr 12.2.-3/3507-10 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev kohtuistungil,
3. oktoobril 2012 Menetlusosalised Kaebaja Kodeero OÜ Vastustaja Maksu- ja Tolliamet Resolutsioon Edasikaebamise kord
4. Jätta Kodeero OÜ kaebus rahuldamata.
5. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
6. november
7. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
8. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse (LÕMTK)
9. juuni 2012 maksuotsusega nr 12.2-3/3507-10 määrati Kodeero OÜ-le
10. juuli eest täiendavalt tasumisele käibemaksu 38 232,64 eurot.
11. Kodeero OÜ esitas
12. juulil 2012 Tartu Halduskohtule kaebuse maksuotsuse nr 12.2-3/3507-10 tühistamiseks. Ühtlasi taotles Kodeero OÜ esialgse õiguskaitse kohaldamist ning vaidlustatud maksuotsuse täitmise peatamist kohtumenetluse ajaks.
13. Tartu Halduskohtu
14. juuli 2012 määrusega rahuldati esialgse õiguskaitse taotlus ning peatati maksuotsuse nr 12.2-3/3507-10 täitmine kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Sealjuures otsustas kohus mitte keelata maksuhalduril maksukorralduse seaduse § 130 lõige 1 puntides 1-51 sätestatud toimingute tegemist Kaebuse põhjendused
15. Kaebaja on seisukohal, et maksuotsuses toodud järeldused ei põhine kogutud tõenditel, maksuhaldur ei ole järginud uurimispõhimõtet ning pole arvestanud kõiki tähtsust omavaid asjaolusid. Maksuhaldur on kogutud tõendeid hinnanud ühekülgselt, eesmärgiga maksukohustust suurendada. Maksuotsuses väidetakse, et kaebaja ei ole ostnud marju ja seeni PHD Raamat OÜ-lt ega Ecofood Baltic OÜ-lt. Maksuhaldur toetub sellise järelduse tegemisel muu hulgas sellele, et maksuhalduril väidetavalt ei õnnestunud saada kaebaja tehingupartneritelt selgitusi vaidlusaluste tehingute kohta. Kaebaja on seisukohal, et asjaolust, et müüja ei käitu maksuõigussuhtes õiguspäraselt ei saa automaatselt tuleneda, et ostja on maksuarvestuses sisendkäibemaksu ebaõigesti kajastanud. Kodeero OÜ ei vastuta PHD Raamat OÜ ega Ecofood Baltic OÜ tegevuse eest. Lisaks märgib kaebaja, et PHD Raamat OÜ juhatuse liige R. Paala kinnitas maksumenetluse ajal saadetud ekirjas kaebajale, et ta kinnitas maksuhaldurile tehingute toimumist ning on valmis andma täiendavaid selgitusi, kui nende nõudmiseks on seaduslik alus. Samuti on kaebajal andmeid selle kohta, et maksuhaldur on teiste maksumenetluste raames suhelnud Ecofood Baltic OÜ esindaja A. Järvega. Seega ei ole õige maksuhalduri väide, et kaebaja tehingupartneritelt ei õnnestunud selgitusi saada. Maksuhalduri oletused tehingute mittetoimumise kohta arvetel näidatud isikutega põhinevad seisukohal, et kauba üleandmisel-vastuvõtmisel ei järgitud täies mahus lepingus sätestatud korda ning ei koostatud kauba saate- või kaalulehti. Kaebaja hinnangul ei tõenda kõrvalekalded lepingutingimustest tehingute fiktiivsust, sest pooled võivad tingimusi igal ajal muuta. Nõustuda ei saa maksuotsuse järeldusega, et PHD Raamat OÜ ei ole ostnud kaebajale müüdud kaupa Leedu äriühingult JSV Ecoratas. Nii PHD Raamat OÜ, kui ka Leedu äriühing on kinnitanud tehingu toimumist. Leedu äriühingule tasus kauba eest Bingolex OÜ, kellele kaebaja tasus saadud kauba eest omakorda PHD Raamat OÜ palvel. Asjaolu, et kaebaja juhatuse liige R. Kütt vahendas tehingut Leedu äriühingu ja PHD Raamat OÜ vahel ei tähenda, et kaebaja oleks muutnud tehingu pooleks. PHD Raamat OÜ arved kaebajale vastavad raamatupidamisseaduse (RPS) § 7 lg 1 nõuetele. Maksuhalduri vastupidine väide põhineb maksuhalduri enda seisukohal, et tegelikult kaebaja PHD Raamat OÜ-lt kaupu ei ostnud. Seega püüab maksuhaldur kahte väidet vastastikku üksteisega tõendada. Põhjendamata on maksuhalduri etteheide, et Ecofood Baltic OÜ-ga tehingute kinnituseks ei ole koostatud kauba üleandmise-vastuvõtmise akte ega saatelehti, sest selliste dokumentide vormistamine sõltub eelkõige poolte kokkuleppest. Vastustaja vastuväited
16. Maksu- ja Tolliamet esitas
17. septembril 2012 vastuse kaebusele, milles vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ei ole teinud vaidlusaluseid tehinguid PHD Raamat OÜ ega Ecofood Baltic OÜ-ga ning puuduvad andmed, et tehingute tegelikuks teiseks pooleks oleks olnud Eesti käibemaksukohuslastena registreeritud teised isikud. Kaebaja tegevus on selles osas olnud teadlik ja tahtlik. Maksumenetluses on kogutud selle kinnituseks piisavalt tõendeid ning maksuotsuses esitatud järeldused on tehtud kogutud tõendite ja andmete vastastikuses seoses hindamise tulemusena. Maksuotsuse järeldused tehingute mittetoimumise kohta oleksid kummutatavad usutavate selgitustega ainult kaebajale teadaolevate asjaolude – kes, ja millistel tingimustel tegelikult kaupa müüs – kohta. Kaebaja ei ole sellekohaseid andmeid ega tõendeid kohtule esitanud. Seoses sellega, et R. Paala on väidetavalt kinnitanud kaebajaga tehingute tegemist osutab vastustaja, et R. Paala väidetesse tuleb suhtuda kriitiliselt, sest R. Paala ise on süüdi tunnistatud maksupettuses. Kaebuse lisana esitatud R. Paala e-kiri
18. novembrist 2011 ei saa usaldusväärselt tõendada tehingute toimumist. R. Paala oleks saanud esitada tehingute toimumist kinnitavad andmed ja tõendid maksumenetluses, kuid PHD Raamat OÜ jättis täitmata maksuhalduri
19. septembri 2011 korralduse nr 12.2.-3/3507-5 teabe andmiseks ja dokumentide edastamiseks. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et tehingute toimumist tõendavad arved ning need vastavad KMS § 37 lg 7 nõuetele. Käesoleval juhul on tehingud vormistatud äriühingutega, kelle 2 majandustegevus pole leidnud kinnitust ning tehingute kohta on üksnes vormistatud fiktiivsed arved ja lepingud , et jätta muljet tehingute toimumise kohta. Olukorras, kus kaupa ei ole tegelikult saadud või arvele märgitud müüja ei ole tegelik müüja, ei saa ka arvet pidada nõuetekohaseks. Vaidlusaluste tehingute hindamisel peab vastustaja oluliseks, et Leedust kauba ostmise korraldas kaebaja esindaja R. Kütt. Tehingu korraldamist tõendavad nii R. Küti enda
20. märtsil 2012 antud selgitused, kui ka rahvusvahelisest päringust saadud andmed. Puudub igasugune majanduslik põhjendus kauba ostmiseks läbi PHD Raamat OÜ. Tegelikult on kaebaja seaduslik esindaja Leedust kaeba soetanud ning tehingud on vormistatud PHD Raamat OÜ kaudu seetõttu, et vastasel korral ei oleks kaebajal olnud võimalik neilt tehingutelt sisendkäibemaksu maha arvata. Seejuures osutab vastustaja selle, et PHD Raamat OÜ-le tasumise tingimused olid ebatavalised, sest maksed tehti Bingolex OÜ ja OV Kinisvara OÜ arvelduskontodele. Kuna arvete tasumise ajal olid PHD Raamat OÜ arvelduskontod maksuvõlgnevuse tõttu arestitud, siis pidi kaebaja aru saama, et R. Paala äriühingud ei käitunud õiguskuulekalt õigussuhtes riigiga. Seega pidi kaebaja mõistma ka seda, et OÜ PHD Raamat OÜ arvete alusel kellelegi teisele tasudes aitab kaebaja sellega kaasa PHD Raamat OÜ maksukohustuse täitmisest kõrvalehoidmisele. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et PHD Raamat OÜ maksuvõlg kinnitab ettevõtte majandustegevuse olemasolu. Maksuhaldur on kontrollinud äriühingu
21. aasta juulikuu käibemaksu enammakset. PHD Raamat OÜ nimetatud perioodi kohta raamatupidamise dokumente ei esitanud. PHD Raamat OÜ ei ole esitanud vastustajale ka muid dokumente, mis kinnitaksid ettevõtte majandustegevust. Seetõttu kustutati PHD Raamat OÜ käibemaksukohuslaste registrist
22. aprillil
23. Vastustaja teostas ka Ecofood Baltic OÜ maksukontrolli
24. aasta juuli kuni septembri kohta. Äriühing selle perioodi kohta raamatupidamisdokumente ei esitanud. Ecofood Baltic OÜ ei ole esitanud ka muid dokumente, mis kinnitaksid ettevõtte majandustegevust. Seetõttu kustutati Ecofood Baltic OÜ käibemaksukohustuslaste registrist
25. novembril
26. Vastustaja on võtnud seletused Ecofood Baltic OÜ volitatud esindajalt A. Järvelt. Tema seletuse kohaselt müüdi mustikaid ja kukeseeni ka teisele R. Kütiga seotud äriühingule, Ertra OÜ-le. Edasimüüdud kauba soetamise kohta esitas A. Järve UAB Ecostate arved. Ostu- ja müügiarvete kuupäevi ja koguseid analüüsides leidis maksuhaldur, et Ecofood Baltic OÜ võis UAB-lt Ecostate saadud kauba müüa Ertra OÜ-le. Seda on arvestatud Ertra OÜ maksuarvestuse kontrollimisel. Seetõttu ei saa sama kaupa teistkordselt enam arvesse võtta OÜ Kodeero maksuarvestuses. Hiljem esitas Ecofood Baltic OÜ saatelehed kauba väidetava soetamise kohta eraisikutelt. Saatelehtedel puudusid andmed kauba müüjate, transpordivahendite ning kauba eest raha saanud isikute kohta. Samuti ei nähtu saatelehtedelt, et need üldse oleksid Ecofood Baltic OÜ saatelehed. Kaubakogused saatelehtedel on sellised, mida füüsiline isik ei ole võimeline päeva jooksul koguma. Osa saatelehti kannavad kliendi lahtris märget „Renaldo“. Seetõttu ei ole saatelehed usaldusväärsed dokumendid ega tõenda kauba soetamist. Kaebaja raamatupidamises olevad PHD Raamat OÜ ja Ecofood Baltic OÜ arvetel puuduvad poolte allkirjad kauba üleandmise-vastuvõtmise kohta. Seega ei tõenda need kauba tegelikku saamist. R. Kütt on
27. septembril 2011 ja
28. märtsil 2012 antud seletustes olnud vastuoluline ja ebajärjekindel vaidlusaluste tehingute asjaolude selgitamisel. Samas on R. Kütt andnud üksikasjalikke selgitusi, s.h kauba üleandmise ja vedajate osas, kauba edasimüümise kohta. See viitab kaebaja esindaja soovimatusele anda tehingute kohta tõepäraseid selgitusi. Kohtu seisukoht
29. Kaevatava maksuotsusega on Kodeero OÜ-le määratud täiendavalt tasumiseks käibemaksu seoses kaebaja raamatupidamisarvestuses kajastatud tehingutega PHD Raamat OÜ-ga ja Ecofood Baltic OÜ-ga. Maksuotsuse faktiliseks aluseks on asjaolu, et kaebaja teadis, et nimetatud 3 äriühingute esitatud arved on fiktiivsed ning arved ja nende alusel tehtud maksed ei ole seotud tegelike tehingutega. Maksuhalduri hinnangul on OÜ-l maksueelis seni kuni fiktiivsed tehingud on kajastatud kaebaja maksuarvestuses. Kaebaja kinnitusel on ta vaidlusaluste tehingutega saanud oma tehingupartneritelt ettevõtte raamatupidamisarvestuses näidatud kaubad. Maksumenetluses kogutud tõendite pinnalt ei saa teha järeldust, et vaidlusalused tehingud olid fiktiivsed. Seega on pooled eri meelt selles, kas vaidlusalused tehingud kaebaja raamatupidamisarvestuses näidatud isikute vahel tegelikult toimusid, samuti, kas kaebaja oli tehingute tegemisel heauskne.
30. Kohus hindab eraldi tehinguid PHD Raamat OÜ-ga (I) ja Ecofood Baltic OÜ-ga (II) ning otsustab maksuotsuse õiguspärasuse, lahendab kaebuse ja jagab menetluskulud (III). I
31. PHD Raamat OÜ-ga sõlmitud tehingute kohta on maksumenetluses esitatud PHD Raamat OÜ arved nr 7 kuni nr 13 (tl 106-112), mis on väljastatud ajavahemikul
32. juulist
33. juulini, samuti
34. juunil 2011sõlmitud ostu-müügilepingu (tl 135-137).
35. Kaebaja seadusliku esindaja R. Küti
36. septembril 2011 ja
37. märtsil 2012 antud suuliste seletuste protokolli (tl 96-101) kohaselt kauba saamist ostu-müügilepingu punktides 3.4 ja 3.5 kirjeldatud viisil ei fikseeritud. PHD Raamat OÜ esindaja R. Paala kauba üleandmise juures tavaliselt ei olnud (tl 99 pöördel). Kauba kaalu kinnitavaid dokumente ei vormistatud. Vahel toimus kauba kaalumine alles kauba edasimüümisel Berry Group OÜ-le või AS-le Saarek.
38. R. Küti
39. märtsil 2012 antud suulistes seletustes on R. Kütt kinnitanud, et ta ei tea, kellelt PHD Raamat OÜ võis kauba osta (tl 99 pöördel). Samas on R. Kütt selgitanud, et vahendas Leedu Vabariigi äriühingu UAB Ekoratas kauba müüki PHD Raamat OÜ-le, kusjuures Leedust saabunud kaup tuli edasi kaebajale. Samuti vahendas R. Kütt Leedu äriühingu UAB Ecostate kauba müüki PHD Raamat OÜ-le, kusjuures kauba vastuvõtjaks Eestis oli kaebaja (tl 100 pöördel). Ühtlasi on R. Kütt eitanud tegutsemist PHD Raamat OÜ volitatud esindajana (tl 100).
40. Vastusest vastustaja järelepärimisel Leedu Vabariiki (tl 204-208, tõlge tl 212 pöördel) ilmneb, et UAB Ekoratas müüs kaupu Eestisse 6790 euro eest. Kauba müümiseks PHD Raamat OÜ-le kirjalikku lepingut ei sõlmitud. Läbirääkimisi tehingu korraldamiseks UAB-ga Ekoratas pidas R. Kütt. R. Paalat UAB Ekoratas esindaja ei tea. Kauba rahvusvahelise saatelehe kohaselt tarniti kaup aadressile Õhtu 2 ja selle võttis vastu Marek Sinisalu. Kauba eest tasus pangaülekandega Bingolex OÜ. Vastusele lisatud dokumendid kinnitavad, et Kodeero OÜ on samal perioodil ise olnud lepingulistes suhetes UAB-ga Ekoratas (tl 201-214).
41. Vastusest vastustaja järelepärimisel Leedu Vabariiki (tl 215-219) ilmneb, et UAB Ecostate müüs kaupu Eestisse 25 705,20 euro eest. Lepingu järgi oli ostjaks PHD Raamat OÜ ja selle esindajaks R. Paala. UAB Ecostate esindaja selgituse kohaselt müüjal PHD Raamat OÜ-ga otsest kontakti ei olnud ning tehingud toimusid läbi R. Küti. Kauba eest tasus pangaülekandega Bingolex OÜ.
42. PHD Raamat OÜ täitis maksuhalduri korralduse teabe ja dokumentide esitamiseks osaliselt, esitades üksnes kauba müügi kohta Kodeero OÜ-le koostatud arved.
43. Kohus on seisukohal, et eelneva alusel on maksuotsuses põhjendatult leitud, et PHD Raamat OÜ arved nr 7 kuni nr 13 ja
44. juunil 2011sõlmitud ostu-müügileping ei kinnita tehingute toimumist kaebajaga, sest need on vastuolus asjas kogutud teiste tõenditega. Tõenditest nähtub veenvalt, et PHD Raamat OÜ-t on Leedu äriühingute jaoks üksnes nimetatud lepingu teise poolena, kuid aktiivset rolli tehingute korraldamisel ega täitmisel PHD Raamat OÜ-l olnud ei ole. Tehingud Leedu äriühingutega korraldas kaebaja seaduslik esindaja R. Kütt, kusjuures kaup 4 tarniti OÜ-le Kodeero, kes selle ka edasi müüs. Puuduvad tõendid selle kohta, et PHD Raamat OÜ oleks kaebajale vaidlusaluse kauba üle andnud või, et vaidlusalune kaup oleks kunagi PHD Raamat OÜ valduses olnud. Seega tehinguid Leedu äriühingutega, samuti PHD Raamat OÜ ja Kodeero OÜ tehinguid tegelikkuses ei toimunud. Seetõttu ei vasta ostuarved, mille alusel kaebaja deklareeris vaidlusalustelt tehingutelt sisendkäibemaksu, käibemaksuseaduse § 37 lg 7 nõuetele, sest kajastavad ebaõigesti andmeid kauba müüja kohta.
45. Kohus nõustub vastustajaga, et maksumenetluses kogutud tõendid on piisavad selleks, et luua vähemalt põhjendatud kahtlus selles, et Kodeero OÜ ise oli kaupade soetajaks Leedu äriühingutelt. Maksuhaldur on seejuures ammendanud võimalused täiendavate tõendite kogumiseks kaebaja või PHD Raamat OÜ kaasabita. Sellises olukorras on tõendamiskoormis kaebajale üle läinud. Vaidlusalustelt tehingutelt sisendkäibemaksu mahaarvamiseks peaks kaebaja tõendama, et tehingud PHD Raamat OÜ-ga toimusid. Vastustaja on korduvalt juhtinud kaebaja tähelepanu tõendamiskoormise üleminekule ning vajadusele tõendada väiteid tehingute toimumise kohta.
46. Kaebaja on tehingute toimumise tõendamiseks esitanud aadressilt transoil@hot.ee saadetud elektroonilise kirja, milles PHD Raamat OÜ juhatuse liige R. Paala kinnitab kauba müümist kaebajale ning väidab, et kaup on soetatud kahelt Eesti Vabariigis ja ühelt Läti Vabariigis tegutsevalt äriühingult. Kohtu hinnangul ei kinnita nimetatud kiri kauba tarnimist kaebajale, kuna sellest ei nähtu kontrollitavaid andmeid kauba tarnimise aja, koha, koguste ega hinna kohta. Kohus nõustub vastustajaga, et kahtluse all on ka tõendi usaldusväärsus, sest R. Paala oleks saanud andmed vaidlusaluste tehingute kohta esitada vastusena maksuhalduri korraldusele dokumentide esitamiseks (tl 197-198), kuid otsustas seda mitte teha. Kohus arvestab veel sellega, et R. Paala on süüdi mõistetud maksukuriteo toimepanemises, s.t on varasemalt esitanud maksuhaldurile tõele mittevastavaid andmeid. Nimetatud asjaolu kahandab R. Paala kinnituse usaldusväärsust, seda eriti olukorras, kus muud tõendid kauba tarnimist kaebajale ei kinnita. Usutavad ei ole kaebaja juhatuse liikme selgitused, et PHD Raamat OÜ pidi kauba soetamisel Leedu äriühingutelt olema investori rollis. Kaebaja ise on kinnitanud, et tasus kauba eest PHD Raamat OÜ palvel Bingolex OÜ ja KV Kinnisvara arvelduskontodele, sest PHD Raamat OÜ arvelduskonto oli maksuvõla katteks arestitud. Seega ei ole eluliselt usutav, et PHD Raamat OÜ-l oli piisavalt vabu rahalisi vahendeid tehingute finantseerimiseks ja, et kaebaja positsioonis olnud mõistlik ettevõtja võinuks tehingute toimumist sellises olukorras planeerida.
47. Rohkem tõendeid ei ole kaebaja esitanud ega viidanud nende kogumise võimalusele. Kohtuistungil selgitas kaebaja juhatuse liige, et PHD Raamat OÜ-lt kauba saamine ei ole dokumenteeritud. Kaebajal puudub igasugune laoarvestus. Puuduvad andmed selle kohta, kui palju kaupa kaebajale tarniti, kes kauba kaebaja kasutuses olnud lattu toimetas, millist transpordivahendit selleks kasutati ning fikseeritud ei ole ka kauba üleandmise fakt iseenesest. Maksuhalduri väitel nende tehingupartneritega, kellega tehingute toimumise kohta maksuhalduril kahtlusi ei tekkinud, on kaebaja vormistanud kaupade üleandmisel kaalulehed kõikide andmetega, mis on hiljem esitatud arvetega võrreldavad. Kaebaja seaduslik esindaja maksuhalduri väitele vastu ei vaielnud. Kohus on seisukohal, et kaebaja on oma tegevuse dokumenteerimata jätmisega võtnud riski, et vaidluse korral ei suuda ta tõendada maksukohustuse määramiseks olulisi asjaolusid. Käesolevas asjas ei suuda kaebaja ümber lükata maksuhalduri põhjendatud kahtlust, et on maksuarvestuses teadlikult tuginenud fiktiivsetele arvetele.
48. Kauba ostmisel otse Leedu äriühingult tulnuks kauba ühendusesiselt soetamiselt (MKS § 8 lg 1) deklareerida nii käibemaks kui ka sisendkäibemaks. Tehingu vormistamisel läbi PHD Raamat OÜ sai kaebaja maksueelise tehingult arvestatud sisendkäibemaksu osas, sest sel juhul oli näiliselt teenuse osutajaks Eestis käbimaksukohuslasena registreeritud ettevõte. Kohus märgib veel, et PHD Raamat OÜ tegeliku majandustegevuse puudumine ei ole määrava tähtsusega kaebaja maksukohustuse kindlakstegemisel. Arvel müüjana näidatud äriühingu 5 majandustegevuse puudumine üksnes kinnitaks kahtlust selles, et kaupa sellelt äriühingult ei soetatud. Käesoleval juhul on maksumenetluses kogutud tõendid sedavõrd veenvad, et puudub vajadus põhjalikult selgitada PHD Raamat OÜ majandustegevust. Ka juhul, kui selguks, et PHD Raamat OÜ-l oli vaidlusalusel ajal tegelik majandustegevus, ei kummutaks see põhjendatud kahtlust kaebaja raamatupidamisarvestuses kajastatud tehingute fiktiivsuses.
49. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et vastustaja on õiguspäraselt tuvastanud kaebaja täiendava maksukohustuse seoses väidetava kauba soetamisega PHD Raamat OÜ-lt. Kohus loeb tõendatuks, et vaidlusalused tehingud kaebaja raamatupidamisarvestuses kajastatud isikuga ei ole tegelikkuses toimunud. MTA on õigesti tuvastanud maksueelise saamise ning määranud kaebajale täiendavalt käibemaksu II
50. Tehingute kohta Ecofood Baltic OÜ-ga on kaebaja maksumenetluses esitanud Ecofood Baltic OÜ arved nr EM00302, EM00308, EM00307 ja EM00309, mis on väljastatud ajavahemikul
51. juulist kuni
52. juulini
53. aastal, samuti
54. juunil 2011 sõlmitud ostu-müügilepingu.
55. Kaebaja seadusliku esindaja R. Küti
56. septembril 2011 ja
57. märtsil 2012 antud suuliste seletuste protokolli (tl 96-101) kohaselt kauba saamist ostu-müügilepingu punktides 3.4 ja 3.5 kirjeldatud viisil ei fikseeritud, kauba üleandmise kohta ei oska täpselt nimetada. Kauba kaalu kinnitavaid dokumente ei vormistatud. Vahel toimus kauba kaalumine alles kauba edasimüümisel Berry Group OÜ-le või AS-le Saarek. Ecofood Baltic OÜ volitatud esindaja A. Järvel oli juurdepääs kaebaja laopinnale ning ta sai kauba ise kohale tuua. Vahel pandi kaup ka kuskil mujal kaebaja autole.
58. A. Järve
59. septembril 2011 antud seletustest (tl 151-152) nähtub, et A. Järve tunneb kaebaja juhatuse liiget R. Kütti, kuna töötas tema juures
60. aastal. Varasema tutvuse tõttu müüski Ecofood Baltic OÜ kaebajale marju ja seeni. Kauba üleandmise kohta dokumente ei vormistatud. Kauba andis üle A. Järve või viimase poolt palgatud autojuht. Ecofood Baltic ostis kauba eraisikutelt ja Leedu äriühingult UAB Ecostate. Laoarvestust Ecofood Baltic OÜ ei pidanud. Kauba transportimiseks kasutatud sõidukeid arvele ei võetud.
61. Ecofood Baltic OÜ on äriregistrisse kantud
62. mail
63. Äriühingu juhatuse liikmeks vaidlusaluste tehingute tegemise ajal oli T. Lass ja alates
64. oktoobrist 2011 Läti Vabariigi kodanik G. Novikovs. Maksuhaldur viis läbi üksikjuhtumi kontrolli Ecofood Baltic OÜ suhtes, kontrollides perioodi
65. aasta juulist kuni septembrini. Äriühing ega selle juhatuse liige, T. Lass maksuhaldurile äriühingu raamatupidamise dokumente ei esitanud. Samuti ei esitanud äriühing muid dokumente, mis kinnitaksid ettevõtte majandustegevuse toimumist. Eesti pankadele esitatud järelepärimistest ilmnes, et Ecofood Baltic OÜ-l oli arvelduskonto Swebank AS-s. Nimetatud kontole on toimunud ainult üks laekumine, mis on edasi kantud Carworld OÜ-le, mille juhatuse liikmeks on A. Järve. Ecofood Baltic OÜ-l ei olnud töötajaid ega majandustegevuses kasutatavat vara. Äriühing kustutati käibemaksukohuslaste registrist
66. novembril
67. Kohtu hinnangul on maksuhaldur eeltoodu alusel põhjendatult leidnud, et Ecofood Baltic OÜ-l puudus tegelik majandustegevus. Maksuhalduri kogutud andmed lükkavad ümber A. Järve väited sõidukite ja autojuhi kasutamise kohta kauba soetamisel ja transportimisel. Lisaks ei ole A. Järve vastavad väited ka kontrollitavad, sest ta ei ole avaldanud andmeid, mis võimaldaksid tuvastada väidetavalt kasutatud sõidukeid või äriühingule tööd teinud isikuid.
68. Ecofood Baltic OÜ poolt kauba soetamise tõendamiseks on A. Järve esitanud kauba saatelehed (tl 158 pöördel kuni tl 176). Kohus on seisukohal, et need ei lükka ümber vastustaja järeldust ettevõtte majandustegevuse puudumise kohta. 6 Saatelehtedelt ei nähtu andmeid kauba ostja ega müüja kohta. Samuti puuduvad andmed kauba transportimise sihtkoha ja selleks kasutatud sõidukite kohta. Saatelehtedele ei ole märgitud selle koostajat ning puuduvad nii kauba ostja, kui müüja allkirjad. Seetõttu ei ole selge kas saatelehed on koostatud Ecofood Baltic OÜ tegevusega seoses. Osa lätikeelseid saatelehti kannab „Klients“ lahtris märget „Renaldo“, mis annab alust kahtluseks, et kaup tarniti tegelikult kaebajale või kaebaja juhatuse liikmele R. Kütile. Lisaks on A. Järve kauba soetamise tõendamiseks esitanud UAB Ecostate arved nr 00093, 0099, 00095 ja
69. Maksuhalduri kinnitusel on nimetatud arved arvesse võetud R. Kütiga seotud äriühingu OÜ Ertra maksumenetluses ja vastavalt vähendatud OÜ Ertra maksukohustust. OÜ Ertra on küll esitanud kaebuse halduskohtule äriühingu täiendava maksukohustuse tuvastanud maksuotsuse tühistamiseks, kuid R. Kütt äriühingu juhatuse liikmena ei ole vaidlustanud viidatud arvete arvestamist OÜ Ertra maksumenetluses.
70. Kohus leiab, et eeltoodule tuginedes on maksuhaldur põhjendatult asunud seisukohale, et Ecofood Baltic OÜ ei olnud kauba tegelikuks müüjaks kaebajale. Seda järeldust kinnitavad asjaolu, et müüjal puudus tegelik majandustegevus, R. Kütt ja A. Järve ei oska täpselt selgitada kauba müümise tingimusi, A. Järve ei oska selgitada, kellelt Ecofood Baltic OÜ kauba omandas ega kellele ta kauba eest maksis, Ecofood Baltic OÜ-l puudusid nii töövahendid, kui ka töötajad. Kohus nõustub vastustajaga, et maksumenetluses kogutud tõendid on piisavad ka selleks, et luua vähemalt põhjendatud kahtlus selles, et Kodeero OÜ ise oli kaupade soetajaks eraisikutelt ning kasutas Ecofood Baltic OÜ väljastatud fiktiivseid arveid teadlikult oma maksukohustuse vähendamiseks. Kauba ostmisel otse eraisikutelt ei ole äriühingul õigust sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, sest tegemist ei ole kauba soetamisega teiselt käibemaksukohuslaselt (MKS § 29 lg 3 p 1) Tehingu vormistamisel läbi Ecofood Baltic OÜ sai kaebaja maksueelise tehingult arvestatud sisendkäibemaksu osas, sest sel juhul oli näiliselt teenuse osutajaks Eestis käibemaksukohuslasena registreeritud ettevõte. Põhjendatud kahtlust kinnitab lisaks eeltoodule veel isiklike sidemete olemasolu A. Järve ja R. Küti vahel - A. Järve töötas varasemalt R. Küti alluvuses, kaebaja tasus kauba eest üksnes sularahas ning vastutaja väitel nende tehingupartneritega, kellega tehingute toimumise kohta maksuhalduril kahtlusi ei tekkinud, on kaebaja vormistanud kaupade üleandmisel kaalulehed kõikide andmetega, mis on hiljem esitatud arvetega võrreldavad. Kaebaja seaduslik esindaja vastustaja väitele vastu ei vaielnud. Maksuhaldur on seejuures ammendanud võimalused täiendavate tõendite kogumiseks ilma kaebaja või Ecofood Baltic OÜ kaasabita. Sellises olukorras on tõendamiskoormis kaebajale üle läinud. Vaidlusalustelt tehingutelt sisendkäibemaksu mahaarvamiseks peaks kaebaja tõendama, et tehingud Ecofood Baltic OÜ-ga toimusid. Vastustaja on korduvalt juhtinud kaebaja tähelepanu tõendamiskoormise üleminekule ning vajadusele tõendada väiteid tehingute toimumise kohta, kuid kaebaja ei ole esitanud täiendavaid tõendeid tehingute toimumise kinnitamiseks.
71. Kohus on seisukohal, et kaebaja on väidetavalt Ecofood Baltic OÜ-lt kauba soetamise dokumenteerimata jätmisega võtnud riski, et vaidluse korral ei suuda ta tõendada maksukohustuse määramiseks olulisi asjaolusid. Käesolevas asjas ei suuda kaebaja ümber lükata maksuhalduri põhjendatud kahtlust, et on maksuarvestuses tuginenud fiktiivsetele arvetele ning soetanud kauba ise eraisikutelt ja seega teadlikult kasutanud KMS § 37 lg 7 nõuetele mittevastavaid arveid oma maksukohustuse vähendamiseks. III
72. Asjaolu, et kaup on olemas või teenust osutati ei määra veel üheselt, et kaup või teenus on saadud arvel näidatud ajal või isikult. Maksumenetluses kogutud tõenditega on ümber lükatud eeldus, et kaebaja käitus heauskselt ning tõendamiskoormis on selles osas üle läinud kaebajale. Samas ei ole kaebaja esitanud tõendeid, mis näitaksid maksuhalduri põhjendatud kahtluste alusetust. Selles olukorras loeb kohus tõendatuks, et vaidlusalused tehingud kaebaja 7 raamatupidamisarvestuses kajastatud mahus ja isikutega ei ole tegelikkuses toimunud. Vastustaja on õigesti tuvastanud maksueelise saamise ning määranud kaebajale täiendavalt käibemaksu Maksuotsuses tuvastatud asjaolude pinnal maksude määramise metoodikale ja arvutusele ei ole kaebaja vastuväiteid esitanud.
73. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse
74. juuni 2012 maksuotsus nr 12.2.-3/3507-10 on õiguspärane ja puudub alus selle tühistamiseks. Kaebus jääb rahuldamata.
75. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Tanel Saar Kohtunik 8