TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-165 Otsuse kuupäev 23. mai 2012 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Ain Aroldi kaebus Tartu Vangla 2. jaanuari 2012 käs

§ 14

lg 2 kohaselt hiljemalt vanglasse saabumisele järgneval päeval kohtub vangla kinnipeetav vangla direktori või tema poolt määratud vanglaametnikuga, kes selgitab kinnipeetavale tema õigusi ja kohustusi. Tartu Vangla ei ole

§ 14lg-s 2 ja Tartu Vangla kodukorra p-s 4.8 toodud kohustusi täitnud.

Seoses sellega täiendab A. Arold kaebust ja taotleb Tartu Vangla toimingu, õigusaktidega tutvustamata jätmine, õigusvastasuse tuvastamist. Toimingu õigusvastasuse tuvastamine on vajalik selleks, et soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus ja vältimaks Tartu Vangla jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes. Vastustaja vastuväited

1. Tartu Vangla kaebusega ei nõustu ning palub jätta kaebuse rahuldamata. 2
2. A. Arold distsiplinaarsüütegu seisnes selles, et ta jättis 13.12.2011 pärast telefoni kasutamist esitamata kirjalikult andmed teostatud helistamiste kohta. Vastustaja jääb vaideotsuses toodud selgituste ja põhjenduste juurde. Vaide rahuldamata jätmise otsuse põhjenduste kohaselt on A. Aroldile Tartu Vanglas telefoni kasutamise kord teada, distsiplinaarmenetluse käigus on kogutud piisavalt tõendeid selle kohta, et A. Arold on distsiplinaarsüüteo toime pannud, väited ametnike tegevusetusest ei vastanud tõele ning käskkirja tühistamiseks puudus alus. Kaebaja ei eita, et tema 13.12.2011 telefoniga helistas, samuti ei eita kaebaja, et ta ei ole 13.12.2011 helistamiste kohta vanglale kirjalikult andmeid esitanud. Seega ei ole sisuliselt vaidlust selle üle, et kaebaja poolt on rikkumine toime pandud. Kaebaja kannab käesolevat vanglakaristust alates 22.07.2009.a. Tartu Vanglasse paigutati kaebaja karistuse edasiseks kandmiseks 29.08.2011.a. Alates 24.07.2009 jõustunud vangistusseaduse § 29 lg 21 redaktsiooni kohaselt kontrollib vanglateenistus, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 51 lg 2 sätestab, et kinnipeetavale võimaldatakse telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Telefoninumbri valib kinnipeetav või selleks määratud teenistuja. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. VSkE § 51 lg 3 kohaselt saavad kinnipeetavad, kellel ei ole õigust oma osakonna piires vabalt liikuda kodukorras ettenähtud telefoni kasutamise ajal, helistada taotluse alusel. Haldusmenetluse seaduse § 14 kohaselt võib taotlus olla esitatud vabas vormis st ka suuliselt. Tartu Vangla kodukorra (edaspidi Kodukord) p 14.7.2 kohaselt võtab E-hoone suletud osakonnas viibivalt kinnipeetavalt telefoni helistamise taotluse valvur helistamisele eelneva päeva õhtuse loenduse ajal. Kodukorra p 14.7.4 kohaselt märgib telefoni kasutamise võimaldamisel telefoni kõnet läbiviiv ametnik fikseerimisraamatusse kõne toimumise aja, millal anti kinnipeetavale võimalus telefoni kasutada. Kodukorra p 14.10 kohaselt on nii avatud kui suletud osakonna kinnipeetavatel kohustus esitada õhtuse loenduse ajal valvurile kirjalikult telefoni kasutamise andmed päeva jooksul teostatud telefonikõnedest. Kuna kaebaja on regulaarselt ja pidev telefoni kasutaja, siis on vastustaja arvates ilmselge, et kaebajale on helistamise korraldus ning kinnipeetavatele telefoni kasutamisest tulenevad kohustused teada ning väide õigusaktidega mittetutvustamise kohta asjasse mittepuutuv. Kaebaja on oma käitumisega näidanud, et on õigusaktides sätestatust teadlik, sest varasemalt kaebajal probleeme telefoni helistamise kohta andmete esitamisel ei ole olnud. Vastustaja ei pea tõeseks kaebaja väidet, et tema 13.12.11 helistamiseks soovi ei avaldanud. Kaebaja on märgitud valvuri poolt telefoni kasutamiseks taotluse esitanud kinnipeetavana registrisse, on paigutatud lahtisse, kus on kinnipeetavad, kes on soovinud helistada kella 14.4015.20 vahel ning reaalne helistamine leidis aset 15.
3. Ei ole usutav, et valvur eksib nii taotluse esitanud isiku, kambri numbri ja kellaajaga ning on kaebaja märkinud helistamise taotluse esitanud isikuks kaebaja poolt selleks soovi avaldamata. Kui kaebaja ei olnud ise helistamiseks soovi avaldanud, siis oli tal võimalus seda telefoni toonud ametnikule koheselt öelda ning telefoni kasutamisest loobuda. Kui aga kaebaja otsustas ikkagi kasutada võimalust ja helistas, siis tekkis tal ka kohustus esitada kirjalikud andmed teostatud helistamiste kohta, mida kaebaja aga ei teinud. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja poolt blanketi küsimise oskamatuse välja toomine on otsitud vabandus. Kaebaja poolt kaebuses väidetu, et tema ei ulatunud telefonilaualt blanketti võtma tõendab, et blanketid olid telefonikõne lõppedes olemas ja tegelikkuses kaebajale kättesaadavad, 3 ta oli andmete esitamise kohustusest teadlik ning andmete kirjalikult esitamata jätmisega pani kaebaja toime distsipliinirikkumise, mille eest karistuse määramine oli õiguspärane.
4. VsKE § 51 lg 4 kohaselt nõuab vanglateenistus telefonikõnede kontrollimiseks kas enne või pärast telefonikõne teostamist kinnipeetavalt kirjalikult andmed teostatud helistamiste kohta.

§ 105lg 21 p 6 kohaselt sätestatakse vangla kodukorras telefoni kasutamise korraldus.

Tartu Vangla Kodukorra p 14.10 sätestab, et nii avatud, kui ka suletud osakonna kinnipeetav on kohustatud esitama õhtuse loenduse ajal valvurile kirjalikult telefoni kastumise andmed päeva jooksul teostatud telefonikõnedest. Nimetatud normidest ei tulene vanglateenistusele kohustust anda kinnipeetavale blanketti, millel kinnipeetav saaks kirjalikult kajastada andmed päeva jooksul teostatud telefoni helistamiste kohta, vaid on sätestatud ainult kinnipeetavale kohustus esitada õhtuse loenduse alal valvurile kirjalikult andmed päeva jooksul teostatud telefoni helistamiste kohta. Seega on asjakohatu kaebaja väide, et tema poolt toimepandud distsiplinaarsüütegu on põhjustatud vanglateenistuse ametnike tegevusetusest. Kaebaja ei ole väitnud, et temal puudusid endal vahendid, paber ja kirjutusvahend, mistõttu ei saanud ta ilma valvurilt vastavat blanketti saamata andmeid helistamiste kohta esitada. Märkimata ei saa ka jätta, et kaebaja tunnistas, et vajalikud blanketid oli telefoniga samal laual olemas, seega oli nende kättesaamine vanglateenistuse poolt ka tagatud. Kaebaja viibis distsiplinaarsüüteo toimepanemise ajal so 13.12.2011 kambris nr 1074 (viibis kambris 1074 perioodil 07.12.2011-15.12.2011) ning sama number on märgitud ka helistamiseks soovi avaldanute registreerimise lehel kaebaja nime taha. Kaebaja poolt 13.12.2011 toimepandud distsiplinaarsüüteo avastas julgeolekuosakonna spetsialist K. Kann 15.12.2011 ning sel hetkel oli kaebaja paigutatud ümber kambrisse nr 1060, mille rikkumise avastanud ametnik märkis ka enda koostatud ettekandesse. Kaebajat teavitati tema suhtes läbiviidavast distsiplinaarmenetlusest ning teatises märgiti, et süüks arvatav tegu seisneb selles, et 13.12.2011 jättis ta esitamata ta kirjalikult andmed telefoniga teostatud kõnede kohta. Kuna kaebajale oli teada tema poolt toimepandud rikkumise kuupäev ning tegu, mille toimepanemises teda süüdistati ning ta ise teab, et ta viibis sel hetkel kambris nr 1074, siis ei oma sisuliselt tähtsust asjaolu, milline kambri number on märgitud distsiplinaarmenetluse protokollis või käskkirjas, kuna teo toimepanemise koht ei omanud kaebajale inkrimineeritud teo eest karistuse määramise otsustamisel mingit tähtsust. Vastustaja on seisukohal, et käesoleva vaidluse lahendamisel ei puutu asjasse, kas kaebajale tutvustati Tartu Vangalasse saabumisel õigusakte või mitte või kas vastustaja on kaebajale õigusakte tutvustanud

§ 14lg 2 ja Tartu Vangla Kodukorra p 4.8 sätestatu alusel või mitte.

Kaebaja on oma allkirjaga kinnitanud, et on 26.04.2011 tutvunud vangistusseadusega, vangla sisekorraeeskirjaga, Tartu Vangla Kodukorraga, Tartu Vanglas kinnipeetavatele keelatud esemete ja ainete nimekirjaga ning haldusmenetluse seadusega. Seega on kaebaja tutvunud enne 13.12.2011, so enne tema poolt toimepandud distsiplinaarsüüteo toimepanemist, Tartu Vangla Kodukorraga ning tema toodud väide normide mitteteadmise kohta asjakohatu. Vastustaja juhib jätkuvalt tähelepanu sellele, et Tartu Vangla Kodukorra p-st 14.10 tuleneb kohustus kirjalike andmete esitamiseks päeva jooksul teostatud telefonikõnede kohta nii avatud kui suletud osakondade kinnipeetavatele, seega ei saa kaebaja väita, et ta ei ole üldse teadlik kohustusest vanglale õhtusel loendusel andmete esitamisest, kuna ta on varasemalt helistades kirjalikud andmed vanglale esitanud. Samuti ei ole kaebaja kordagi väitnud, et temale ei ole võimaldatud tutvuda õigusaktidega omal algatusel. Pigem kinnitab tema enda toodud väide, et 4 hakkas peale juhtunut iseseisvalt õigusaktidega tutvuma, seda, et tal on olnud võimalus seda ka varem teha. Kuna kaebaja ei ole põhjendanud, miks on temale vastustaja toimingu – vanglasse vastuvõtmisel õigusaktidega mittetutvustamise õigusvastasuse tuvastamine käesolevas menetluse vajalik, siis on tema nõue põhjendamata ning tuleb jätta tähelepanuta. Vangistusseaduse § 63 kohaselt kohaldatakse distsiplinaarvastutust kinnipeetava süülise tegevuse korral. Kuna vangistusseaduses on jäetud täpsustamata nõutava süü vorm, saab distsiplinaarkarituse määrata ka distsiplinaarsüüteo puhul, mis ei ole toime pandud tahtlikult, vaid hooletusest. Seega on distsiplinaarkorras karistatav tahtluse või hooletusega toimepandud tegu. Vastustaja on seisukohal, et kuna kaebaja ei saa väita, et ta ei ole üldse teadlik kohustusest esitada õhtuse loenduse ajal kirjalikult andmed päeva jooksul teostatud telefonikõnede kohta, kinnipeetava poolt oma kohustuse täitmise eelduseks ei ole vanglateenistuse kohustus väljastada andmete esitamiseks vastav blankett, kirjalike andmete esitamine on lubatud ka kinnipeetava enda paberil, kaebajale olid reaalselt vangla poolt antavad blanketid kätte saadavad, siis oli kaebajal võimalus temale pandud kohustust täita ning selle tegemata jätmise eest distsiplinaarkaristuseks noomituse määramine oli õiguspärane ning põhjendatud. 10. Vastustaja on seisukohal, et ei ole kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud ning Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõue on põhjendamatu. Samuti ei pea vastustaja põhjendatuks kaebaja poolt väljatoodud põhjendatud huvi ning on seisukohal, et kaebajal tuvastamisnõude esitamise õigus puudub. Tuvastamisnõudega kohtusse pöördumise õigus ei teki pelgalt sellest, et toiming võib olla õigusvastane, vaid selle õigusvastase teo tagajärg peab olema isikule kahjuliku mõju avaldanud. Kuna kaebaja ei ole oma nõuet põhistades avaldanud, milles seisnes temale 29.08.2011 Tartu Vanglasse saabumisel õigusaktidega tutvustamata jätmise kahjulik tagajärg, siis puudub alus rääkimaks kaebaja õiguste rikkumisest ning tema nõue tuleb jätta HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata. 11. Nõudest nähtuvalt heidab kaebaja vastustajale ette asjaolu, et tema 29.08.2011.a Tartu Vanglasse saabumisel ei tutvustatud temale vangistust reguleerivaid õigusakte, millega vastustaja rikkus

§ 14

lg 2 sätestatud kohustust.

§ 14

lg 2 sätestab, et hiljemalt vanglasse saabumisele järgneval päeval kohtub kinnipeetav vangla direktori või tema poolt määratud vanglaametnikuga, kes selgitab kinnipeetavale tema õigusi ja kohustusi. Kinnipeetavale antakse kirjalik teave vangistuse täideviimist reguleerivate seaduste, vangla sisekorraeeskirjade ja kaebuste esitamise kohta. Teoreetilises plaanis on vangistuse täideviimine jagatav kolmeks faasiks: vastuvõtu-, põhi- ja vabastamisetapiks. Vastuvõtuetapp ehk vastuvõtumenetlus algab kinnipeetava esmakordse saabumisega vanglasse, mis võib toimuda tema vanglasse sunniviisilise toimetamise või vabatahtliku ilmumise korras.

§ 14

reguleerib vastuvõtumenetluse esmaseid, s.o kinnipeetava vanglasse saabumisele vahetult järgnevaid samme, milleks on muuhulgas ka tema õiguste ja kohustuste selgitamine. 29.08.2011 saabus kaebaja Justiitsministeeriumi korraldusel edasise karistuse kandmiseks Viru Vanglast Tartu Vanglasse. Justiitsministri 25.03.2008 määrusega nr 9 vastu võetud „Täitmisplaan“ § 7 kohaselt loetakse ümberpaigutamiseks kinnipeetava saatmist 5 vangistusseaduse § 19 lg 1, § 20 lg 1 ja § 21 lg 1 nimetatud eesmärkidel ühest kinnisest vanglast teise. Eeltoodust tulenevalt ei olnud kaebaja 29.08.2011 Tartu Vanglasse saabumisel tegemist mitte tema esmakordse vanglasse vastuvõtmisega vaid ühest vanglast teise saatmisega. Kuna vangistust reguleerivad õigusaktid ei näe ette, et kinnipeetava igakordsel vanglasse saabumisel tuleb temale õigusakte tutvustada, siis ei saa selle tegemata jätmine olla ka õigusvastane. Kinnipeetavate andmekogu andmetel saabus kaebaja esmakordselt Tartu Vanglasse 23.09.2009.a Lõuna Politseiprefektuuri Arestimajast. Kõigile esmakordselt Tartu Vanglasse saabujaile väljastatakse vastuvõtmisel lühike kirjalik kokkuvõte kinnipeetavale vajaliku teabega tema õigustest ja kohustustest Tartu Vanglas. Selline teave väljastati paberkandjal ka kaebajale ning teine eksemplar, kaebaja kinnitava allkirjaga teabe saamise kohta lisati kaebaja isiklikku toimikusse. Siinkohal soovib vastustaja juhtida tähelepanu asjaolule, et kaebajale antud kirjalikus teabes sisaldub selgitus ka selle kohta, kuidas toimub helistamine ning et täpsem telefoni kasutamise korraldus nähakse ette vangla kodukorras. 24.09.2009 koostatud õiendile on kaebaja andnud allkirja selle kohta, et inspektor-kontaktisik Elar Tarkus on tutvustanud temale vangistust reguleerivaid õigusakte. Kuna kaebaja Tartu Vanglasse vastuvõtmine toimus 23.09.2009, temale väljastati kirjalik teave õiguste ja kohustuste kohta ja tutvustati vangistust reguleerivaid õigusakte, siis ei ole vastustaja kaebaja suhtes rikkunud ka viidatud

§ 14lg 2 tulenevat kohustus.

Kohtu põhjendused ja otsus

1. Halduskohus lahendab kõigepealt vaidluse käskkirja tühistamisnõude osas. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses on seisukohal, et haldusakti tühistamiskaebus on põhjendamatu.
2. Vaidlusaluse Tartu Vangla 02.01.2012 käskkirjaga nr 6-2/8 (tlk 16) karistati Ain Aroldit noomitusega Tartu Vangla kodukorra p 14.10 sätestatud nõude süülise rikkumise eest. Tartu Vangla kodukorra p 14.10 kohaselt on nii avatud kui ka suletud osakonna kinnipeetav kohustatud esitama õhtuse loenduse ajal valvurile kirjalikult telefoni kasutamise andmed päeva jooksul teostatud telefonikõnedest (Lisa 12), milles on järgmised andmed: • enda ees- ja perekonnanimi, osakonna ja kambri number; • isikute ees ja perekonnanimed või asutuste nimed kuhu helistas; • telefoninumber, kuhu helistas; • helistamise aeg ja kestus; • enda allkiri. Punktis 14.10 viidatud lisa 12 on telefoni kasutamise andmete blankett.

§ 67p 1 sätestab kinnipeetava kohustuse täita vangla sisekorraeeskirju.

1. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja 13.12.
2. a telefoniga helistas ning et kaebaja helistamise kohta vanglale kirjalikult andmeid ei esitanud, seega on ei ole vaidlust selles, et kaebaja jättis täitmata Tartu Vangla kodukorra p-s 14.10 sätestatud kohustuse esitada õhtuse 6 loenduse ajal valvurile kirjalikult telefoni kasutamise andmed päeva jooksul teostatud telefonikõnedest.
3. Kaebaja väidab, et kuna Tartu Vanglasse saabumisest alates ei ole talle õigusakte tutvustatud, ei olnud ta teadlik teo õigusvastasusest ja ei teinud seda tahtlikult. Vastustaja väitel on kaebaja regulaarne ja pidev telefoni kasutaja ning varasemalt kaebajal probleeme helistamise kohta andmete esitamisel ei ole olnud. Samuti kinnitab kaebaja ise, et kuni 07.12.2011 viibis ta lahtises osakonnas, kus olid vastavad blanketid telefoni juures saadaval, seega oli ta teadlik, et pärast helistamist tuleb esitada vanglale kirjalikud andmed helistamise kohta. Kaebaja tunnistas, et ka 13.12.2011 olid vajalikud blanketid telefoniga samal laual olemas, kuid ta ei ulatunud nendeni, mis kinnitab samuti seda, et kaebaja oli teadlik, et helistamise järgselt tuleb esitada vanglale kirjalikud andmed telefoni kasutamise kohta. Kaebaja ei ole selgitanud, mis takistas tal valvuri käest blankette küsimast. Samuti on vangla väitel lubatud andmeid esitada ka paberil vabas vormis, kaebaja ei ole väitnud, et tal puudusid selleks vahendid. Kaebaja on oma allkirjaga kinnitanud, et 26.04.
4. a on ta tutvunud vangistusseadusega, vangla sisekorraeeskirjaga, Tartu Vangla kodukorraga, Tartu Vanglas kinnipeetavatele keelatud esemete ja ainete nimekirjaga ning haldusmenetluse seadusega. Seega on kaebaja tutvunud enne 13.12.
5. a, so enne tema poolt toimepandud distsiplinaarsüüteo toimepanemist, ka Tartu Vangla kodukorraga. Kuigi ajaliselt on see toimunud enne seda, kui kaebaja Tartu Vanglasse saabus, võib siit järeldada, et kaebaja on Tartu Vanglas olnud ka eelnevalt ning seetõttu on teda vastavate õigusaktidega ka varasemalt tutvustatud. Seega on kaebaja väide, et Tartu Vanglasse saabumisel teda õigusaktidega ei tutvustatud, käskkirja tühistamise küsimuses asjassepuutumatu. Kaebaja väide, et ta ei ole helistamiseks taotlust esitanud, ei ole samuti asjassepuutuv, kuna selles, et kaebaja 13.12.2011 telefonikõne tegi, vaidlust ei ole. Kuigi kaebaja ise helistamiseks soovi ei avaldanud, oli tal võimalus seda telefoni toonud ametnikule koheselt öelda ning telefoni kasutamisest loobuda. Kuna kaebaja sellele vaatamata telefoni teostas, tekkis tal ka kohustus esitada kirjalikud andmed teostatud helistamiste kohta. Kohus leiab, et eelnevaga on tõendatud, et kaebajale oli Tartu Vanglas helistamise korraldus ja telefoni kasutamise kord teada. Kaebaja on süüdi temale inkrimineeritud distsipliinirikkumises, asjas kogutud tõenditega ei ole tõendatud vastustaja poolt selliste menetlusnõuete eiramist, mis tingiksid käskkirja sel motiivil tühistamist, kaebajale määratud karistus on proportsionaalne kaebaja poolt toimepandud rikkumisega.
6. Järgnevalt lahendab halduskohus vaidluse toimingu õigusvastasuse tuvastusnõude osas. Kaebaja taotleb Tartu Vangla toimingu, mis seisneb Tartu Vanglasse saabumisel õigusaktidega mittetutvustamises, õigusvastasuse tuvastamist.
7. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses on seisukohal, et ka tuvastamiskaebus on põhjendamatu. Halduskohus nõustub põhimõtteliselt vastustajaga, et tuvastamiskaebuse osas on üldse küsitav kaebajal kaebeõiguse olemasolu. Kaebaja õiguste kaitse aspektist lähtudes ei ole halduskohtul mingit alust järelduseks, et kaebajal oleks tulevikku vaatavalt tarvidus kohtult taotletava konstateeringu suhtes selleks, et soodustada seeläbi kaebaja õiguste kaitset tulevikus ja vältida sellega Tartu Vangla jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes. Nimelt lähtub halduskohus eeldusest, et kaebajale mõistetud karistus täidab oma eesmärgi ja kaebaja ei satu enam kinnipeetavana Tartu Vanglasse. 7 Vaatamata sellele peab halduskohus vajalikuks vastuseks kaebusele märkida järgmist.

§ 14

lg 2 kohaselt hiljemalt vanglasse saabumisele järgneval päeval kohtub kinnipeetav vanglateenistuse ametnikuga, kes selgitab kinnipeetavale tema õigusi ja kohustusi. Kinnipeetavale antakse kirjalik teave vangistuse täideviimist reguleerivate seaduste, vangla sisekorraeeskirjade ja kaebuste esitamise kohta. Tartu Vangla kodukorra p 4.8 kohaselt kinni peetavat isiku vanglasse saabumisel hiljemalt järgmisel tööpäeval tutvustab inspektor-kontaktisik kinni peetavat isikut

, VSkE, kodukorra ja haldusmenetluse seadusega allkirja vastu. Kaebaja kannab käesolevat vanglakaristust alates 22.07.2009.a. Tartu Vanglasse paigutati kaebaja karistuse edasiseks kandmiseks 29.08.2011.a. Kaebaja on oma allkirjaga kinnitanud, et on 26.04.

1. a tutvunud vangistusseadusega, vangla sisekorraeeskirjaga, Tartu Vangla Kodukorraga, Tartu Vanglas kinnipeetavatele keelatud esemete ja ainete nimekirjaga ning haldusmenetluse seadusega. Seega puudub alus kaebuse rahuldamiseks ka tuvastamiskaebuse osas, sest kaebaja õiguste rikkumine vaidlustatud toiminguga ei ole tõendatud.
2. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Roby Koik kohtunik 8