Obsah (4)

§ 68§ 19§ 66§ 27

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-1408 Otsuse kuupäev 29. november 2012 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi A. H.e kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna mak

) § 68 lg 1 on kohaldatav vaid juhul, kui sihtkohta jõudmiseks vajalik kütusekogus on suurem kui sama seaduse §-s 69 sätestatu ning sellise õiguse saamiseks peab piiri ületanud isik tõendama oma reisi sihtkohta. Vastupidine seisukoht tekitaks vastuolu

§ 68

lg 1 ja § 69 vahel ning oleks ilmses vastuolus ka Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2007/74 artikliga

2. Kaebuse esitaja on seisukohal, et peainspektor T. Mändiku poolt koostatud veoki (Volkswagen Transporter reg nr 006BBK) läbivaatuse akt nr 12-12.1-5/13/2058 on ebaseaduslik ning kahjustab kaebaja õigusi ja huve osas, mis puudutab sõiduki paagis oleva kütuse kohta deklaratsiooni esitamise nõuet ning kütuse ja sõiduki kinnipidamist. Oma seisukoha põhjendamisel tugineb kaebaja jätkuvalt

§ 68

lg-le 1, leides, et see on kohaldatav vaid juhul, kui sihtkohta jõudmiseks vajalik kütusekogus on suurem kui sama seaduse §-s 69 sätestatu ning sellise õiguse saamiseks peab piiri ületanud isik tõendama oma reisi sihtkohta. Vastupidine seisukoht tekitaks vastuolu

§ 68

lg 1 ja § 69 vahel ning oleks ilmses vastuolus ka Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2007/74 artikliga

1. Vastustaja vastuväited
2. Vastustaja esitas
3. augustil 2012 kirjaliku vastuse kaebusele, milles vaidleb kaebusele vastu, paludes jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.
4. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et veoki läbivaatuse akt nr 12-12.1-5/13/2058 on seadusvastane põhjusel, et alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust on vääralt tõlgendatud. Vastustaja märgib, et veoki läbivaatuse akti koostamise aluseks on Tolliseadus (TS) § 18 p 4 ning õiguse sõiduki peatamiseks ja läbivaatuseks annab TS § 40 lg 1, mitte

. Seega on vastustaja seisukohal, et veoki läbivaatuse akt nr 12-12.1-5/13/2058 on vormistatud kooskõlas kehtiva õigusega ja vormistatud akt on õiguspärane. 2 Vastustaja selgitab, et MTA teostab kütuste aktsiisivabastuse kasutamise põhjendatuse kontrolli Eesti ja Vene Föderatsiooni piiripunktides vastavalt

-le. Kontrolli eesmärk on takistada nende isikute tegevust, kes kuritarvitavad reisijatele ettenähtud aktsiisivabastust ning ei täida aktsiisivabastuse kohaldumise tingimusi tuues kütust Eestisse edasimüügi eesmärgil. Asjaolu, et isiku poolt üle piiri toodavat kaupa kontrollitakse ja kontrollitakse ka sellele kaubale aktsiisivabastuse kohaldumise eelduste täitmist, on tavapärane ja normaalne tollikontroll. Tollikontroll toimub igapäevaselt kõikides tollipunktides ja kogu üle piiri veetava kauba üle. Kütuse kontroll toimub tollikontrolli tsoonis. Reeglina isikud deklareerivad nendega kaasas oleva kauba kas käitumisega, valides piiripunktis rohelise koridori, või suuliselt. MTA ametnikud aktsepteerivad isiku poolt riiki sisenemisel esitatud deklaratsiooni ja lasevad isikul Eestisse siseneda. Toll võib nõuda isikutelt ka kirjaliku deklaratsiooni esitamist (ÜTSRS art 227 lg 2), sh juhul, kui isikul ei ole enda hinnangul kaasas piirangutega kaupa. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja seisukohal, et piiriületusel võib MTA ametnik otsustada täiendava kontrollivajaduse üle ning isikul on kohustus tollikontrolli taluda. Kui isik ei oska või ei taha ise deklaratsiooni esitada, siis määrab toll tasumisele kuuluva maksusumma. Vastustaja viitab maksumenetlus põhimõttele, mille kohaselt lasub isikul kaasaaitamise kohustus. Vastustaja hinnangul aga ei ole A. H. kaasaaitamise kohustust täitnud ning keeldunud esitamast maksuhaldurile teavet sõidu sihtkoha kohta ning keeldunud esitamast kirjalikku reisija deklaratsiooni. Puudub alus veoki läbivaatusakti tühistamiseks osas, millega kohustatakse A. H.t avaldama sõidu sihtkohta ja esitama kirjalikku reisija deklaratsiooni. Kaebuse esitaja pole vastustaja arvates oma taotlust põhistanud ega viidanud ka ühelegi õigusallikale, mis kaebaja seisukohta põhistaks. 8. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et maksuhaldur on kaebaja suhtes tõlgendanud valesti

§ 68

lg 1, millest tulenevalt Eestisse sissesõidul on mootorsõiduki standardses kütusepaagi, samas mootorsõidukis tarbitav ning sõiduki sihtkohta jõudmiseks vajalik kütus aktsiisivaba. Vastustaja leiab, et 1. juulil 2012 kaebaja sõidukis (Volkswagen Transporter) olnud kütusele

§ 68lg 1 märgitud aktsiisivabastus ei kohaldu.

Vastustaja ei nõustu kaebaja käsitlusega

§ 68lg 1 kohaldamise osas.

Vastustaja on seisukohal, et aktsiisivabastus kohaldub kütusele, mis

-e § 68 lg 1 alusel peab olema standardses kütusepaagis, samas mootorsõidukis tarbitav ja sõiduki sihtkohta jõudmiseks vajalik. Kõik eelnimetatud tingimused peavad olema täidetud samaaegselt. Aktsiisikauba importimise eesmärgi kindlakstegemisel võetakse lisaks eelnevalt nimetatud kriteeriumitele arvesse isiku piiriületuste sagedust, põhjust (kui usutavat põhjendust ei ole, võibki reisi eesmärk olla kütuse ärilisel eesmärgil transportimine), toimetamise viisi ja kogust (väga suured kogused: sõiduautode puhul ca 100 liitrit, bussidel 300-900 liitrit) ja aktsiisikauba valdaja sotsiaalset seisundit (töötu, aga võib arvata, et omab sissetulekuid; samuti varasem karistatus jne). Vastustaja märgib, et aktsiisivabastust ei kohaldata, kui sõiduki valdaja tegevusest ilmneb, et kütust veetakse sisse kaubanduslikul eesmärgil. Kui isik ei soovi MTA ametnikega koostööd teha ja esitada andmeid, mis võiksid kinnitada tema poolt kütuse toomist oma tarbeks, siis aktsiisivabastus ei kohaldu. Vastustaja viitab Euroopa Liidu nõukogu 16. novembri 2009 direktiivi 1186/2009 artiklile 126, mille kohaselt saab maksuvabastust kohaldada üksnes juhul, kui maksuvabastuse kohaldamise eelduseks olevad teatavad tingimused on täidetud ja isik esitab pädevale asutusele tõendid, et need tingimused on täidetud. Vastustaja märgib, et antud juhul kaebaja tegevusest ilmneb, et kütust veetakse sisse kaubanduslikul eesmärgil. Vastustaja selgitab, et kaebaja on väga sagedane piiriületaja, kasutades piiri ületamiseks kahte erinevat sõiduautot. Mõlema sõiduki standardsed kütusepaagid on suured (Volkswagen ca 100 liitrit ja Ford Econoline ca 300 liitrit) ja pole kahtlust selles, et kaebaja transpordib Eestisse kütust väga suurtes kogustes. Seetõttu on MTA ametnikel põhjust asuda seisukohale, et kaebaja ei täitnud kõiki

-es sätestatud aktsiisivabastuse saamise eelduseks olevaid tingimusi. Vastustaja selgitab, et kontrollimaks eelmainitud tingimuste täitmist, küsiski maksuhaldur isiku käest täpsustavaid küsimusi. Vastustaja rõhutab, et isiku poolt antavad seletused peavad olema samaaegselt 3 nii eluliselt usutavad kui ka faktiliselt kontrollitavad. Vastustaja märgib, et arvestades kaebaja regulaarsust piiri ületamisel (kinnitab piirikontrolli infosüsteem), isiku elukohta (Tartu või Põlvamaa), puudulikku selgitust sõidu eesmärgi ja teekonna kohta, ei saanud vastustaja eluliselt usutavaks pidada kaebaja suuliselt esitatud väidet, et kütus oli vajalik sihtkohta jõudmiseks (kaebuse kohaselt Poola). Vastustaja osutab, et kui isik usutavat selgitust anda ei suuda nagu antud juhul, siis ei kohaldu isikule ka aktsiisivabastus ning tolliformaalsuste lõpetamiseks peab isik esitama reisija deklaratsiooni. Seega ei olnud kaebajalt nõutud sihtkoha avaldamine ja kirjaliku reisija deklaratsiooni esitamine alusetu, kuigi kaebaja arvab vastupidist.

1. Vastustaja märgib kaebaja Volkswagen Transporteri tagastamise taotluse kohta, et kaebaja on sõiduki saanud enda käsutusse. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja viide põhiseadusele ei ole antud juhul asjakohane, sest MTA ei ole takistanud A. H.e liikumisvabadust. Kaebaja auto kinnipidamine oli tingitud asjaolust, et isik keeldus kirjaliku reisija deklaratsiooni esitamisest ning MTA pidas vajalikuks selgitada välja sõidukis olnud täpne kütuse kogus, kasutades selleks pädevat ettevõtet AS Metrosert. Sisuliselt oli kaebaja sõiduk kinni peetud seetõttu, et lõpetamata olid tolliformaalsused ja MTA-le ei olnud teada kaebaja lõplik seisukoht deklaratsiooni esitamise kohta. Kui isik oleks deklaratsiooni esitanud ja vastavad maksud tasunud, nagu seda lootis MTA, oleks isik koheselt saanud ka sõidukiga lahkuda.
2. Kaupa ei ole võimalik vabastada, st vabasse ringlusesse lubada, kui tasumisele kuuluv maksusumma ei ole täielikult tasutud (Rahandusministri määrus 22.06.2009 nr 42 § 10 lg 1). Kauba hoidmine tolli valduses toimub isikute vastutusel ja kulul (Ühenduse tolliseadustik artikkel 53 lg 2). Kohtuistung
3. Kohtuistungil selgitas kohus menetlusosalistele, et loeb asjas esitatud tõendeid piisavaks selle kohta, et tekiks põhjendatud kahtlus, et kütust veetakse sisse ärilisel eesmärgil. Sellest tulenevalt on kaebajal endal kohustus esitada tõendid, mis kinnitaksid tema väidet kütuse oma tarbeks importimise kohta. Kohus rahuldas kaebaja taotluse täiendavate tõendite esitamiseks tähtaja määramiseks. Kaebaja täiendavad seisukohad
5. oktoobril 2012 esitas kaebaja täiendavad seisukohad ning tõendid. Kaebaja esitas kviitungid kütuse ostmise kohta Eesti vabariigis
6. mail ja
7. juunil 2012 aastal, märkides, et rohkem dokumente ei ole kaebajal säilinud. Lisaks esitas kaebaja koopiad veoki läbivaatuse aktidest, mis on koostatud
8. ja
9. oktoobril 2010 ning
10. märtsil ja
11. juunil
12. Kaebaja osutab, et kasutas ka neil juhtudel sõidukit, mille kütusepaakide maht on ca 300 liitrit. Nii
13. kui
14. oktoobril 2010 on fikseeritud nii sõidukis oleva kütuse kogus, kui ka odomeetri näit. Kui kaebaja oleks tegelenud kütuse impordiga kaubanduslikul eesmärgil, siis ei oleks eluliselt usutav, et ta jätnuks kasutamata võimaluse tuua Eesti Vabariiki maksimaalse võimaliku koguse kütust. Eesti Vabariigi piiri ületamine Vene Föderatsiooni sisenemiseks ega vastupidi ei ole ebaseaduslik. Samuti ei ole lubatud piiriületuste arv ja sagedus määratud ühegi kehtiva õigusaktiga. Aktsiisiga maksustamisele kuulub kaubanduslikul eesmärgi Eesti Vabariiki toimetatud kütus. Nimetatud eesmärgil A. H. kütust toonud ei ole. Ebaõige on vastustaja seisukohta, et kaebaja peaks tõendama, et ta ei ole toodud kütust Eesti Vabariigis võõrandanud. Eluliselt ei ole kaebajal mitmeid kuid hiljem võimalik tõendada negatiivset asjaolu, s.t, et ta ei müünud kütust edasi. Täiendavalt selgitas kaebaja, et tema hakkas Vene Föderatsioonis sagedamini käima
15. aastal seal elavate sõbranna ja sõprade külastamise eesmärgil. Samuti viis kaebaja U. Meremaa heaks Vene Föderatsiooni sõidukite kasutatud rehve, et need seal maha müüa.
16. aasta kevadel tuli kaebaja 4 töölt ära ja otsustas hakata sõidukite kasutatud rehve Vene Föderatsiooni vedama omal käel. Sel eesmärgil tõi kaebaja rehve väljastpoolt Eestit. Käesolevas asjas vaidluse all oleva piiriületuse järgselt kavatses kaebaja minna Poola ja Saksamaale rehve tooma. Vastustaja täiendavad seisukohad
17. Vastustaja hinnangul ei lükka kaebaja esitatud täiendavad tõendid ümber põhjendatud kahtlust selles, et kaebaja soovis kütust Eesti Vabariiki tuua ärilisel eesmärgil. Kaebaja esitatud kviitungid ei ole mitte mingil moel võimalik seostada kaebajaga, kuna kütuse eest on tasutud sularahas ja puudub ka kliendikaardi andmete väljatrükk kütuse müüjalt. Eluliselt usutav ei ole kaebaja väide, et dokumente ei ole võimalik esitada kuivõrd isikul puudub dokumentide säilitamise kohustus. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ei suutnud enda väite kinnituseks tõendeid esitada pelgalt seetõttu, et ta polegi Eestis kütust tankinud. Arusaamatuks jääb kuidas on
18. ja
19. aastal koostatud veoki ülevaatuse aktidega võimalik tõendada
20. juulil 2012 koostatud veoki läbivaatuse akti nr 12-12.1-5/13/2058 õigusvastasust. Vastustaja märgib, et
21. ja
22. oktoobril 2010 tolliametnikud pidasin kaebaja deklareeritud kütusekogust usaldusväärseks ja ei pidanud vajalikuks seda üle kontrollida. Seega täpset kütusekogust antud aktide alusel ei tuvastatud. Mõlemal juhul on aga isikut hoiatatud, et ta ei tohi kütust paagist välja võtta, seda edasi anda tasu eest ega tasuta ja kütus on aktsiisivabalt mõeldud kasutamiseks ainult selles sõidukis. Seega tõendavad eeltoodud tõendid vastustaja hinnangul pigem seda, et kaebaja on MTA huviorbiidis olnud juba 2010 aasta lõpust. Usaldusväärseks ei saa pidada kaebaja täiendavale seisukohale lisatud A. H.e seletuses toodud selgitusi. Kaebaja väidab, et piiriületustest nähtub selgelt, et kaebaja on oma tüdruksõbra juures öid veetnud. Piiriületamise andmetest kaebaja kohta nähtub kuupäevalisi sisse-välja erinevusi ainult neljal korral. 18.05.2012 on kaebaja väljunud Eesti Vabariigist kl 21:58 ja sisenenud 19.05.2012 Eesti Vabariiki kl 04.
23. Eeltoodud pikem viibimine Vene Föderatsioonis on kaebaja hinnangul tingitud ilmselt piirijärjekorrast ja Vene Föderatsiooni tolliametnike töökiirusest sellele kuupäeval. Eeltoodust ei saa kindlasti teha järeldust, et kaebaja ööbis oma tüdruksõbra juures. 24.06.2012 on kaebaja lahkunud Eesti vabariigist kl 23:55 ja tagasi tulnud 25.06.2012 kl 01:
24. Vastustaja hinnangul on eeltoodud ajavahe tingitud sellest, et isikul kulus aega Vene föderatsioonis auto tankimiseks ning piirijärjekorras seismises. Kindlasti aga ei saa eeltoodust teha järeldust, et kaebaja on oma tüdruksõbra juurde ööseks jäänud. Ka isiku väljumist 16.07.2012 kl 23:12 ja sisenemist 17.07 kl 02:23 ning 18.07.2012 väljumist kl 21:45 ja sisenemist 19.07.2012 kl 03:06 ei saa pidada vastustaja hinnangul tüdruksõbra juures viibimist vaid see on seletatav pigem tanklasse sõitmiseks, tankimiseks ja piirijärjekorras seismisele kuluvaks ajaks. Isiku Perioodil
25. juulist 2012 kuni
26. oktoobrini 2012 on kaebaja piiriületuste arv võrreldes varasemaga (tavapäraselt kaks korda päevas) oluliselt vähenenud. Näiteks
27. aasta septembris ei ole kaebaja käinud kordagi Vene Föderatsioonis. Eeltoodu lükkab selgelt ümber kaebuse esitaja väited sõprade ja tüdruksõbra külastamisest ning kinnitab maksuhalduri kahtlusi, et A. H. tegeles kütuse sisseveoga Eesti Vabariiki ärilisel eesmärgil. Olukorras kus maksuhaldur hakkas suuremat tähelepanu pöörama kütuse sisseveole idapiiril, vähenes ka kaebaja piiriületuste arv suurel määral. Kui lugeda õigeks kaebaja väidet, et kaebaja külastas venemaal üksnes sõpru ja tüdruksõpra või viis sinna autorehve, siis kaebaja piiriületuste arv ei tohtinud vähendada, veelgi enam, see võiks olla isegi veelgi suurem, sest piirijärjekorrad on piiripunktides kadunud ja see võimaldab piiriületust väiksema ajakuluga. Kohtu seisukoht 5
28. Pooltel on vaidlus selles, kas vastustaja tegevus
29. juulil 2012 Luhamaa tollipunktis kaebaja ja tema kasutuses olnud sõiduki kontrollimisel ning hilisem sõiduki ja sõiduki paagis olnud kütuse kinnipidamine oli õiguspärane. Sõiduki kinnipidamise on kaebaja vaidlustanud
30. juulist 2012 arvates. Kohus hindab esmalt kontrollitoimingute ja sõiduki paagis olnud kütuse vabasse ringlusse mitte lubamise õiguspärasust (I) ja seejärel sõiduki kinnipidamise õiguspärasust (II), viimasena lahendab kohus kaebuse ja jagab menetluskulud. I
31. Tolliseaduse § 14 kohaselt on tollieeskirjade rakendamisel Maksu- ja Tolliameti ülesanneteks ühiskonna ja majanduse kaitsmine maksupettuste ja salakaubaveo tõkestamisega, kauba importimisel tasumisele kuuluvate maksude kogumine ning Eesti ja ühenduseväliste riikide vahelise seadusliku kaubanduse hõlbustamine. Vastavalt TS § 18 p-le 4 on tolliametnikul teenistuskohustuste täitmisel õigus peatada ja kontrollida transpordivahendeid ning neis olevat kaupa, samuti kontrollida juhi ja transpordivahendi dokumente ning kauba saatedokumente, vajaduse korral keelata transpordivahendi kasutamine. Sarnane õigus tuleneb ka TS § 40 lg-st 1, mis sätestab, et Eestisse saabuva, Eestis viibiva ja Eestist lahkuva transpordivahendi võib toll peatada ja läbi vaadata.
32. Vaidlust ei ole selles, et mootorsõidukites kasutatav diislikütus on kütus

§ 19

lg 1 ja lg 6 tähenduses ning selle importimisel Eesti Vabariiki tekib aktsiisi tasumise kohustus

§ 66lg-s 6 nimetatud määras.

Aktsiisi tasumise kohustust ei teki, kui esinevad aktsiisivabastuse aluseks olevad asjaolud. Tulenevalt

§ 27

lg 1 p-st 20 koostoimes § 68 lg-ga 1 on aktsiisivaba Eestisse sissesõidul mootorsõiduki standardses kütusepaagis või erikonteineri standardses kütusepaagis, kaasa arvatud veemootorsõiduki standardses kulutankis ja -paagis olev, samas mootorsõidukis tarbitav ning sõiduki sihtkohta jõudmiseks vajalik kütus. 17. Vastavalt

§ 27

lg-le 6 võtab maksuhaldur aktsiisivabastuse kohaldamisel mitteärilise eesmärgi kindlakstegemisel arvesse aktsiisikauba Eestisse toomise sagedust ja põhjust, aktsiisikauba valdaja ärilist seisundit, aktsiisikauba Eestisse toimetamise viisi, aktsiisikaubaga seotud dokumente ning aktsiisikauba kogust ja laadi. Maksuhalduril on alust arvata, et aktsiisikaupa kasutatakse ärilisel eesmärgil, kui ühe päeva jooksul toodud aktsiisikauba kogus ületab käesoleva seaduse §-des 471, 571 ja 68 ning § 69 lõikes 1 sätestatud piirnorme, aktsiisikaupa tuuakse regulaarselt või mitu korda päevas.

§ 68

lg 4 järgi ei tohi aktsiisivabalt sisse veetud kütust kasutada muus sõidukis kui selles, millega kütus sisse veeti. Kütust ei tohi sellest sõidukist välja võtta ja ladustada, välja arvatud sõiduki remondi ajaks, ning isik, kelle suhtes maksuvabastust kohaldatakse, ei tohi seda kütust tasu eest ega tasuta üle anda. Aktsiisivabastust ei kohaldata, kui sõiduki valdaja tegevusest ilmneb, et kütust veetakse sisse kaubanduslikul eesmärgil. Eesti Vabariiki sisenemisel võib isik oma käitumisega, s.o tollideklaratsiooni esitamata jätmisega, deklareerida tema kasutatava sõiduki paagis oleva kütuse kütusena, mille toimetamine Eestisse on aktsiisivaba. Sellisel juhul ei ole isikul kohustust kirjaliku tollideklaratsiooni ega reisija deklaratsiooni esitamiseks. Maksu- ja Tolliamet võib aktsepteerida sõiduki paagis aktsiisivaba kütuse Eestisse toimetamist täiendava kontrollimiseta. Samas on Maksu- ja Tolliametil õigus talle pandud kohustuste täitmiseks viia läbi täiendav kontroll eesmärgiga selgitada välja Eestisse imporditava kütuse kogus ning kütuse aktsiisivabastuse aluseks olevate asjaolude esinemine või puudumine vastavalt

§ 27lg-le 6 või § 68 lg-le 1.

1. Vastustaja on selgitanud, et kaebaja kontrollimine ei olnud juhuslik. Vastustaja kontrollimise põhjuseks oli tema piiriületuste suur arv, sealjuures on kaebaja tavapäraselt viibinud Vene Föderatsioonis lühiajaliselt. Kaebaja ei ole piiri sagedast ületamist eitanud. Piiriületusi kinnitab ka piirikontrolli infosüsteemi andmete väljatrükk (tl 44-48). 6
2. Kohus loeb üldtuntud asjaoluks, et aktsiisivabastuse alusel mootorsõiduki standardses kütusepaagis kütuse Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki toomine on majanduslikult kasulik ning isikud on seda võimalust aktiivselt kasutanud, tuues kütust sõidukitega, mille standardsed kütusepaagid on tavapärasest mahukamad. Kui isiku eemärgiks ongi üksnes aktsiisivaba kauba toomine Vene Föderatsioonist, siis on üheks isikute käitumist iseloomustavaks asjaoluks see, et Vene Föderatsioonis viibitakse lühiajaliselt, s.t nii kaua, kui on vaja sõiduki tankimiseks ja piiriületusjärjekorras ootamiseks.
3. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja suunamine täiendavasse kontrolli oli eeltoodud kaalutlustel õiguspärane. Samas oleks kaebaja täiendavasse kontrolli suunamine õiguspärane ka juhul, kui kaebaja oleks selleks valitud juhuslikkuse printsiibist lähtudes või muudel kaalutlustel, sest TS § 14, § 18 lg 4 ja § 40 lg 1 annavad vastustajale avara kaalutlusruumi talle pandud kohustuste täitmise viisi ja vahendite valikul.
4. Kohus on jätkuvalt
5. oktoobril 2012 toimunud kohtuistungil väljendatud seisukohal, et vastustajal oli alust eeldada, et kaebaja impordib kütust ärilisel eesmärgil. Kohtu hinnangul kinnitavad eeldust kütuse ärilisel eesmärgil importimisest järgmised asjaolud: kaebaja on regulaarne piiriületaja (perioodil
6. maist 2012 kuni
7. juulini 2012 on kaebaja mõlemas suunas kokku ületanud Eesti Vabariigi piiri kokku 128 korral), kaebaja on kasutanud sõidukeid, mille standardne kütusepaak on suure mahutavusega (Volkswagen Transporteril ca 100 liitrit ja Ford Econoline’l ca 300 liitrit), kõigil juhtudel on kaebaja lahkunud Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni ja pöördunud tagasi Eesti Vabariiki paari tunni möödudes,
8. juulil 2012 Luhamaa tollipunkti kaudu Eesti Vabariiki sisenedes kasutas kaebaja sõidukit, mille ca 100-liitrine kütusepaak oli peaaegu täis. On ilmne, et kaebaja ei vaja omatarbeks kütust sellistes kogustes, et oleks vajalik igapäevaselt käia Vene Föderatsioonis tankimas. Ka kaebaja ise ei ole väitnud kütuse tarbimist sedavõrd suures koguses. Nimetatud asjaolude alusel, tuginedes TS § 27 lg-le 6 on vastustaja õiguspäraselt asunud seisukohale, et

§ 68

lg-s 1 sätestatud aktsiisivabastuse kohaldamiseks tuleb kaebajal tõendada, et aktsiisivabastuse tingimused on täidetud. Sellises olukorras tuleb lugeda õiguspäraseks ka tolliametnike nõuet, et aktsiisivabastust saab aktsiisivabastuse aluseks olevate asjaolude täiendava tõendamiseta kohaldada üksnes selle kütusekoguse suhtes, mis on kaebajale vajalik sihtkohta jõudmiseks. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja nimetas oma sihtkohana Poola Vabariigi. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kütuse ärilisel eesmärgil importimise kahtluse tõttu ei pidanud tolliametnikud täiendavate selgituste ja tõenditeta nimetatud sihtkohta aktsiisivabastuse kohaldamisel aktsepteerima. Poola Vabariik ei ole kaebaja elu- ega töökohaks, samuti ei ole kaebaja selgitanud seotust Poola Vabariigiga muul viisil. Kaebaja ei ole ka tagantjärele esitanud tõendeid sihtkoha külastamise kavatsuse kinnitamiseks ega osutanud selliste tõendite kogumise võimalusele. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, nagu piiraks kaebaja nimetatud sihtkoha arvestamata jätmine kütuse aktsiisivabastuse kohaldamisel, kaebaja õigust vabalt liikuda. Aktsiisivabastuse kohaldamata jätmise, reisijadeklaratsiooni esitamise ja aktsiisi tasumise nõudmisega ei ole kaebajalt võetud liikumisvabadust. 22. Kohtu hinnangul on samuti õiguspärane vastustaja tegevus kütuse vabasse ringlusse mittelubamisel. Olukorras, kus kaebaja keeldus koostööst vastutajaga, ei esitanud tõendeid aktsiisivabastuse aluseks olevate asjaolude kohta ega viidanud selliste tõendite kogumise võimalusele, pidi vastustaja lähtuma eeldusest, et kaebaja kasutuses oleva sõiduki paagis olevale kütusele aktsiisivabastus ei kohaldu ning kauba vabasse ringlusse lubamiseks tuleb tasuda aktsiis. Diislikütuselt tasumisele kuuluv aktsiis määratakse vastavalt kütuse kogusele (

§ 66lg 6).

Seetõttu tuli aktsiisi määramiseks välja selgitada sõiduki paagis oleva kütuse kogus. TS § 35 lg 1 kohaselt tollikontrolli käigus võib kaubakoguste mõõtmist teostada ühenduse isik, kes on mõõteseaduse kohaselt tunnistatud erialaselt pädevaks asjaomases mõõtevaldkonnas. Mõõtmiseks pädeva isiku 7 puudumise tõttu ei olnud võimalik

1. juulil 2012 kütuse kogust mõõta ega aktsiisi määrata. Kuna kaebaja ise deklaratsiooni ei esitanud ja aktsiisi ei tasunud, siis ei olnud vastustajal alust kaupa vabastada ning kütus peeti õiguspäraselt kinni.
2. Kohtumenetluses on kaebaja
3. oktoobril 2012 esitanud täiendavad selgitused Vene Föderatsiooni külastamise kohta ning kaks kviitungit, millega kaebaja soovib tõendada, et on ostnud kütust Eesti Vabariigist. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja täiendavad selgitused eluliselt usutavad ega lükka ümber vastustaja põhjendatud kahtlust kütuse ärilisel eesmärgil importimise kohta. Kaebaja selgitas Vene Föderatsiooni külastamist sellega, et tal on seal sõbranna, samuti sellega, et viib Vene Föderatsiooni sõiduki kasutatud rehve. Kohus osutab sellele, et
4. oktoobril 2012 toimunud kohtuistungil vastates kohtu küsimusele ei viidanud kaebaja nimetatud asjaoludele. Kaebaja nimetas üksnes, et tal on Vene Föderatsioonis sõpru ja tuttavaid. Oma tegevuse kohta märkis kaebaja, et ta on töötu. Kohus leiab, et hiljem kirjalikult esitatud selgitustes toodud Vene Föderatsiooni külastamise põhjused on sellist laadi, et need ei saanud kaebajal kohtuistungi ajaks ununeda ja hiljem jälle meenuda. Asjaolud viitavad kohtu arvates pigem sellele, et kaebaja on selgitustena esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid sooviga oma varasemat tegevust õigustada. Selle võimalusele osutab ka see, et kaebaja ei ole nimetanud sõbranna nime ega elukohta, Vene Föderatsiooni viidud rehvide tarnijat ega isikut, kellele ta rehvid Vene Föderatsioonis üle andis, rehvide omandamiseks tehtud kulutuste suurust ega tegemise aega, rehvide müügist saadud tulu suurust ega tulu laekumise aega. Seega ei ole kaebaja selgitused kontrollitavad. Sõbranna külastamise eesmärgi seab täiendavalt kahtluse alla see, et kaebaja on Vene Föderatsioonis viibinud üksnes lühiajaliselt. Kaebaja väidetud lähedasi suhteid arvestades ei ole see eluliselt usutav.
5. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebaja esitatud kviitungid kütuse ostmise kohta ei ole väljaspool kahtlust seostatavad kaebajaga. Kviitungitel puuduvad andmed ostja isiku kohta. Kuna kütuse eest on tasutud sularahas, siis ei ole kviitungi alusel tuvastatav kütuse ostnud isik. Kaebaja ei ole märkinud, mis alusel on kütuse ostmisel soodustust saadud, kuigi kviitungil märge soodustuse kohta ja kaebajale isiklikult lubatud soodustuse kaudu oleks kaebaja tuvastatav kütuse ostjana. Sõltumata hinnangust tõenditena esitatud kviitungitele on kohus seisukohal, et need ei ole asjas määrava tähtsusega. Ka juhul, kui kaebaja on kviitungitelt nähtuva kütuse ostnud, ei selgita see kaebaja igapäevaseid lühiajalisi Vene Föderatsiooni külastusi. Seetõttu ei lükka kviitungid ümber põhjendatud kahtlust kütuse ärilisel eesmärgil importimise kohta. Kaebaja suhtes
6. ja
7. aastal läbi viidud täiendavad kontrollid ei ole käesolevas vaidluses tõendina asjakohased. Neist ei saa järeldada kaebaja õiguspärast käitumist kütuse importimisel
8. aasta
9. juulil.
10. Seoses tõendamisega osutab kohus veel sellele, et kaebaja kinnitas kohtuistungil, et tangib tema kasutuses olevat sõidukit korra nädalas Eestis. Seega on kaebaja enda väitel tankinud käesoleva aasta mais ja juunis oluliselt rohkem, kui 2 korda, kuid tõendid selle kohta puuduvad. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et talle on pandud negatiivse asjaolu – kütuse mitteärilisel eemärgil importimise – tõendamise kohustus, mida polegi võimalik täita. TS § 27 lg-st 6 tulenevad asjaolud, mida hinnatakse aktsiisivabastuse kohaldamisel. Aktsiisivabastusele tuginedes kütuse importimisel pidi kaebaja neist asjaoludest teadlik olema. Muu hulgas pidi kaebaja arvestama sellega, et piiriületuste regulaarsuse tõttu võib vastustajal olla alus arvata, et aktsiisikaupa kasutatakse ärilisel eesmärgil ning, et vastavalt tuleb kaebajal tõendada neid asjaolusid, mis kinnitavad ärilise eesmärgi puudumist. Seetõttu pidi kaebaja vajadusel koguma ja säilitama dokumente, millest nähtuvad andmed võivad olla olulised aktsiisivabastuse kohaldamise otsustamisel. Dokumente säilitamata jättes võttis kaebaja riski, et vaidluse korral ei suuda ta tõendada aktsiisivabastuse aluseks olevaid asjaolusid. 8 Ka Nõukogu määruse (EÜ) nr 1186/2009, millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem, art 126 sätestab, et kui sama määrusega nähakse ette, et maksuvabastuse kohaldamise eelduseks on teatavate tingimuste täitmine, esitab asjaomane isik pädevale asutusele tõendid, et tingimused on täidetud. Määruse nr 1186/2009 artiklitest 107 kuni 111 tuleneb isikute õigus importida imporditollimaksuvabalt muu hulgas kütust.

§ 68-s on määruse nimetatud sätted üle võetud Eesti siseriiklikku õigusesse.

Sealjuures ei ole muudetud määruse nr 1186/2009 art-s 126 antud tõendamiskoormuse reeglit.

1. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et vastustaja toimingud kaebaja kasutuses olnud sõiduki kontrollimisel ja kütuse kinnipidamisel on õiguspärased. II
2. Kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks lahendamisel on kohus
3. juuli 2012 määruses asunud seisukohale, et kaebaja kasutuses olnud sõiduki kinnipidamise õiguslikuks aluseks on haldusakt, s.o veoki läbivaatuse akt nr 12-12.1-5/13/
4. Kohus möönab, et eksis veoki läbivaatuse akti kvalifitseerimisel haldusaktiks. Kohus muudab selles osas oma seisukohta. Veoki läbivaatuse aktides on fikseeritud tolliametnike tehtud kontrollitoimingud ja tuvastatud faktilised asjaolud. TS § 18 p-st 1 tuleneb tolliametnikule õigus teha muu hulgas kauba, transpordivahendi, isiku ja tema isiklike asjade läbivaatust ning pidada kaupa, transpordivahendit ja isikut kinni seadusega sätestatud juhtudel ja korras. Sama paragrahvi p 5 sätestab tolliametnikule õiguse teha teisi õigusaktidega ettenähtud tollikontrolli toiminguid. Seega on veoki läbivaatuse ja transpordivahendi või kauba kinnipidamise näol tegemist TS §-st 18 tulenevalt tollikontrolli toiminguga. Seadusega ei ole ette nähtud sõiduki kinnipidamise otsustamine haldusakti vormis. Kohtu hinnangul ei ole vaidlustatud aktide puhul ka sisuliselt tegemist haldusaktiga. HMS § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Veoki läbivaatuse aktidega ei ole kaebajale kehtestatud rohkem õigusi ega kohustusi kui need, mis tulenevad vahetult seadusest. Isiku õigusi võib piirata ka haldusorgani toiming, s.h õiguspärane toiming. Seetõttu ei saa sõiduki kinnipidamise kaebaja õigusi piiravast iseloomust järeldada, et kinnipidamiseks peab vastustaja andma haldusakti.
5. Vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 1 võib tühistamiskaebusega nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist. Kaebaja on taotlenud
6. juuli 2012 veoki läbivaatuse akti nr 12-12.1-5/13/2058 osalist tühistamist. Kuna haldusorgani toimingu tühistamist ei saa halduskohtule esitatavas kaebuses nõuda, siis jääb A. H.e kaebus veoki läbivaatuse akt tühistamise nõude osas kaebeõiguse puudumise tõttu rahuldamata.
7. Kaebaja on kaebuses taotlenud vastustaja toimingute õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse esitamise asjaolusid ja menetluse käiku arvestades on kohus seisukohal tuvastamisnõudega on hõlmatud ka kaebaja kasutuses olnud sõiduki kinnipidamine vastustaja toiminguna. Kohtuistungil esitatud selgitustest (tl 61 pöördel) nähtuvalt peab kaebaja õigusvastaseks sõiduki kinnipidamist pärast
8. juulit 2012, s.o pärast sõidukis olnud kütuse koguse mõõtmist. Seetõttu hindab kohus järgnevalt sõiduki kinnipidamise õiguspärasust pärast
9. juulit
11. Tolliseaduse § 18 p 1 annab tolliametnikule õiguse pidada transpordivahendit kinni seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Seega on sõiduki kinnipidamine õiguspärane juhul, kui selline võimalus on seadusega ette nähtud ning kinnipidamine on toimunud seaduses sätestatud tingimustel.
12. Vastuses kaebusele on vastustaja põhjendanud kaebaja sõiduki kinnipidamist sellega, et isik keeldus kirjaliku reisija deklaratsiooni esitamisest ning MTA pidas vajalikuks selgitada välja sõidukis olnud täpne kütuse kogus, kasutades selleks pädevat ettevõtet AS Metrosert. Kui isik oleks 9 deklaratsiooni esitanud ja vastavad maksud tasunud, nagu seda lootis MTA oleks isik koheselt saanud ka sõidukiga lahkuda. Kui lõpuks selgus, et isik siiski keeldub deklaratsiooni esitamisest, siis võttis kütuse sõidukist teise hoiustamisanumasse ümberpumpamine aega. Tolliseaduses ega teistest õigusaktides ei ole ette nähtud MTA õigust pidada sõidukit kinni määramata ajani selle tõttu, et sõiduki paagis on kaup, mida ei saa vabasse ringlusse lubada enne aktsiisi tasumist. Seega ei ole vastustaja osutanud seaduses sätestatud alusele sõiduki jätkuvaks kinnipidamiseks.
14. juulil 2012 koostatud veoki läbivaatuse aktist nr 12-12.1-5/13/2058 nähtuvalt on kaebajale selgitatud kohustust esitada sõiduki paagis oleva kütuse kohta deklaratsioon ning hoiatatud, et tollformaalsuste täitmata jätmise korral võidakse kütus hõivata vastavalt TS § 45 lg-le
15. Vastuses kaebusele on vastustaja veel osutanud, et vastavalt Rahandusministri
16. juuni 2009 määruse nr 42 § 10 lg-le 1 ei ole võimalik kaupa vabastada, st vabasse ringlusesse lubada, kui tasumisele kuuluv maksusumma ei ole täielikult tasutud. Kohus nõustub, et vastustajal oli alus kütuse kinnipidamiseks ja hõivamiseks, kuid sellel eesmärgil oli võimalik kütus sõiduki paagist eemaldada. Kütuse koguse mõõtmiseks seda ka tehti, seega ei olnud kütuse eemaldamiseks ka tehnilisi takistusi. Selliselt toimides oleks tagatud, et kaupa, millelt tuleb tasuda aktsiisi ei lubata tarbimisse ning teiselt poolt kaebaja õiguste piiramise proportsionaalsus. Vajadus takistada kütuse vabasse ringlusse jõudmine ei ole käsitatav õigusliku alusena kaebaja sõiduki jätkuvaks kinnipidamiseks. Kohus ei nõustu vastustajaga nagu oleks kaebaja keeldumine deklaratsiooni esitamisest ja aktsiisi tasumisest selgunud alles pärast seda, kui kohus
17. juuli 2012 esialgse õiguskaitse määrusega kohustas vastustajat sõiduki selle omanikule või omaniku volitatud esindajale tagastama. Kohtu hinnangul oli juba
18. juulil 2012 selge kaebaja soovimatus tolliformaalsuste täitmiseks ning vastustaja pidi hiljemalt kütuse koguse mõõtmise ajaks, s.o
19. juuliks 2012 olema valmis kütuse kinnipidamiseks teisel viisil kui kaebaja sõiduki paagis. Kaebaja kinnitusel tagastati sõiduk alles
20. juulil 2012 (tl 62). Asjakohatu on vastustaja viide Ühenduse tolliseadustik art 53 lg-le 2, mille kohaselt kauba hoidmine tolli valduses toimub isikute vastutusel ja kulul. Kaebaja ei ole taotlenud kütuse hoidmist vastustaja juures. Vastustaja ise on pidanud vajalikuks kauba kinni pidada aktsiisi tasumiseni.
21. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et vastustaja pidas õigusvastaselt kinni kaebaja kasutuses olnud sõidukit Volskwagen Transporter (reg.nr 006 BBK) alates
22. juulist 2012 kuni sõiduki tagastamiseni omanikule 15 juulil
23. III
24. Kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus tuvastab vastustaja toimingu, s.o sõiduki Volkswagen Transporter (reg.nr 006 BBK) kinnipidamise alates
25. juulist 2012 kuni sõiduki tagastamiseni omanikule
26. juulil 2012, õigusvastasuse. Ülejäänud osas jääb kaebus rahuldamata.
27. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 2 kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebuses taotles kaebaja vastustaja toimingute õigusvastasuse tuvastamist ja veoki läbivaatuse akti tühistamist. Kohus rahuldas kaebuse osaliselt tuvastamisnõude osas ja jättis tühistamisnõude rahuldamata. Arvestades, et sõiduki kinnipidamine piiras vahetult kaebaja õigust sõidukit kasutada, sõiduki kasutamise olulisus ilmneb sõiduki tagasisaamisele suunatud korduvast esialgse õiguskaitse taotlemisest, samuti seda, et kohus suunas kaebaja eksliku tühistamisnõude esitamisele, loeb kohus, et kaebus on rahuldatud pooles ulatuses. HKMS 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.
28. oktoobri 2012 kohtukulude nimekirja kohaselt on kaebaja kandnud menetluskulusid kokku 165 eurot, millest riigilõivu 45 eurot ja õigusabikulu 120 eurot. Vastustaja ei ole kulude vajalikkust ega põhjendatust 10 kahtluse alla seadnud. Ka kohtu hinnangul on kaebaja kulud kaebuse keerukust ja menetluse mahtu arvestades vajalikud ja põhjendatud. Eeltoodu alusel tuleb vastustajalt A. H.e kasuks välja mõista pool kantud menetluskuludest, s.o 82 eurot 50 senti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega ei mõista kohus HKMS § 109 lg 1 kohaselt menetluskulusid kaebajalt vastustaja kasuks välja ning need jäävad vastustaja enda kanda. Tanel Saar kohtunik 11