← Eesti

3-12-1818/19

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-1818 Otsuse kuupäev

  1. jaanuar 2013 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Meelis Säreli (Särel) kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 20.06.2012 otsuse nr 136/1282 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistung
  2. november 2012, edasi kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – Meelis Särel, esindaja vandeadvokaat Siret Saks Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Veiko Bergmann Resolutsioon
  3. Rahuldada kaebus.
  4. Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 20.06.2012 otsus nr 13-6/
  6. Välja mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt Meelis Säreli kasuks 600 (kuussada) eurot menetluskulu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni
  7. veebruarini
  8. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud
  9. FIE Meelis Särel taotles PRIA-lt toetust Rehe kinnistule marjahoidla ehitamiseks summas 1 564 660 krooni (taotluse viitenumber 141008740893). PRIA peadirektori 16.06.2008 käskkirjaga nr 1-3.13-7/138 määrati põllumajandusministri 09.11.2007 määruse nr 128 alusel toetus taotletud summas. PRIA peadirektori 21.06.2010 käskkirjaga nr 13-6/1128 jäeti toetus M.Särelile tervikuna välja maksmata, sest toetuse saaja esitas toetuse väljamaksmiseks kuludokumendid teostamata tööde eest.
  10. Tartu Halduskohtu 09.11.2010 otsusega haldusasjas nr 3-10-2055 tühistati PRIA peadirektori 21.06.2010 käskkiri nr 13-6/1128 ja 29.07.2010 vaideotsus nr 13-4/105 ja tehti PRIA-le ettekirjutus FIE Meelis Särelile määratud investeeringutoetuse väljamaksmiseks. Tartu Halduskohtu 09.11.2010 otsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 17.06.2011 otsusega. Toetus maksti M. Särelile välja PRIA peadirektori 29.08.2011 käskkirjaga nr 13-6/
  12. PRIA 20.06.2012 otsusega nõutakse M. Särelilt toetus summas 100 000 eurot tagasi ja kohustatakse M. Särelit nimetatud summa koos lisanduva intressiga tagasi maksma 90 päeva jooksul. M. Särel esitas PRIA 20.06.2012 otsusele vaide, mis jäeti PRIA 26.07.2012 otsusega rahuldamata.
  13. 27.08.2012 esitas M. Särel kaebuse Tartu Halduskohtule, nõudes PRIA 20.06.2012 otsuse nr 13-6/1282 tühistamist ja selle täitmise peatamist esialgse õiguskaitse korras.
  14. Tartu Halduskohtu 06.09.2012 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebuse taotlus ja põhjendused
  15. Kaebaja ei nõustu PRIA otsusega nr 13-6/1282 ning taotleb selle tühistamist kogu ulatuses. Kaebaja esitas 18.03.2010 PRIA-le kuludeklaratsiooni, mille järgi oli investeering täis mahus teostatud. Toetus maksti välja kohtuotsuse alusel ligikaudu 1,5 aastat hiljem, kui kaebaja seda õigustatult lootis.
  16. Kaebaja ei saanud toetust sihtotstarbeliselt kasutada seetõttu, et PRIA ei maksnud välja toetust õigeaegselt, mille tõttu kaebaja ei saanud õigeaegselt alustada oma majandustegevust. Kuivõrd toetuse tagasimaksmine on tingitud PRIA enda tegevusetusest, puudub alus käesoleval hetkel toetus tagasi maksta, kuivõrd toetus on juba investeeritud.
  17. Otsus on kaebaja hinnangul motiveerimata, otsuses ei arvestata kõiki asjaolusid, mis on toetuse tagasinõudmise aluseks ning otsuses ei arvestata ka sellega, et teise toetuse tasumisegapõhjendamatu viivitamine viis selleni, et toetuse saajal polnud võimalik asja sihipäraselt kasutada, vaid see võõrandati kohtutäituri poolt ja seetõttu, et PRIA venitas põhjendamatult oma toetuse väljamaksmisega.
  18. PRIA ei ole kaebaja eeltoodud argumente absoluutselt arvestanud vaideotsuse koostamisel, mistõttu on vaideotsus ja 20.06.
  19. a. otsus nr 13-6/1282 õigusvastased ning kuuluvad tühistamisele vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-st 1 lähtuvalt. Vastustaja seisukoht
  20. Taotleja esitas PRIA-le kuludeklaratsiooni 18.03.2010 ning selle kohaselt oli investeering täies mahus teostatud. Investeeringu täies mahus teostamine tähendab seda, et investeeringuobjekt on valmis ning seda sihtotstarbeliselt kasutada. Isegi kui eeldada, et taotleja oleks saanud mingil põhjusel valminud investeeringuobjekti sihipäraselt kasutama hakata alles pärast toetuse väljamaksmist, siis oleks see kasutamine pidanud algama peale 29.08.2011 kui PRIA toetuse välja maksis. 2 PRIA poolt teostati 25.04.2012 investeeringuobjektile kohapealne järelkontroll. Kontrolli käigus selgus, et investeeringuobjekti ei ole kasutatud selle valmimisest alates. Objektil puudus jätkuvalt elektriühendus, mis vastavalt 18.03.2010 kuludeklaratsioonidele pidi teostatud olema. Taotlejal ei olnud kontrollis ette näidata mingisuguseidki raamatupidamisdokumente, ning taotleja kinnitas ka ise, et investeeringuobjekti ei ole kasutatud selle valmimisest alates. Objektil puudus nõuetekohane märgistus. Kinnistu Rehe (katastritunnus 38601:002:0181) omanik oli kinnistusraamatu andmetel Kauno Mati Toivonen, enampakkumisakti 12.03.2012 alusel, kohtutäituri avaldus 19.03.2012, sisse kantud 02.04.
  21. Kuna investeeringuobjekt ei kuulunud enam taotlejale, ei saanud taotleja ka ehitatud marjahoidlat sihipäraselt kasutada.
  22. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi arusaadavat selgitust, miks ta ei saanud investeeringuobjekti sihipäraselt kasutada peale 29.08.
  23. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, kuidas PRIA viivitamine toetuse maksmisega takistas tal valminud investeeringuobjekti sihipärast kasutamist. PRIA ei näe põhjuslikku seost toetuse väljamaksmise viibimisega, seoses toimunud kohtuvaidlusega ja investeeringuobjekti kasutusse võtmata jätmisega peale toetuse väljamaksmist. Kaebaja oleks võinud investeeringuobjekti müügi korral taotleda sihipärase kasutamise kohustuse üleandmist uuele omanikule, kuid midagi sellist kaebaja ei ole teinud.
  24. Põllumajandusministri 09.11.
  25. a määruse nr 128 "Mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" § 16 lg 2 p 1 ja p 3 kohaselt on toetuse saaja toetusraha mittesihipärase kasutamise korral selle PRIA nõudmisel tagasi maksma. Toetuse määramise ajal kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse redaktsiooni § 66 lg 1 näeb ette, et juhul kui pärast maaelu arengu toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt osaliselt või täielikult tagasi. PRIA on seisukohal, et lähtudes eeltoodud andmetest on kaebaja ilmselgelt investeeringuobjekti säilitamise ja sihipärase kasutamise nõuet rikkunud ning toetuse tagasinõudmine on õigustatud. Kaebaja esitas 30.11.2012 täiendavad seisukohad.
  26. Kaebaja on investeeringu täies mahus teostanud. Nimetatud olukorra on fikseerinud ning tuvastanud nii Tartu Maakohus kui ka Tartu Ringkonnakohus oma lahendites haldusasjas nr 310-
  27. Investeeringu täies mahus teostamine tähendab seda, et investeeringuobjekt on valmis ning kasutuskõlblik. Kohtutoimikusse liideti nii marjahoidla kasutusluba kui ka tõend elektrisüsteemi vastavuse osas. Haldusasjas nr 3-10-2055 kohustas kohus PRIA-t investeeringutoetust välja maksma, seega on tuvastatud, et investeeringuobjekt oli valmis ning kaebajal oli õiguspärane ootus eeldada, et PRIA maksab omapoolse toetuse välja tähtaegselt.
  28. Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse (edaspidi “RatS”) § 9 lg 2 p 1 sätestab, et Amet nõuab ettekirjutuse alusel toetusraha tagastamist, kui toetusraha või investeeringuobjekti ei ole kasutatud sihipäraselt ja rikkumise kõrvaldamiseks määratud tähtpäevaks ei ole toetusraha või investeeringuobjekti kasutamist nõuetekohaseks viidud või rikkumist ei saa kõrvaldada. RatS § 9 lg 1 sätestab, et kui järelvalve teostamise käigus on avastatud puudusi, on Ameti peadirektoril või tema volitatud ametnikul õigus teha ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks. Antud juhul ei ole kaebajale ettekirjutust tehtud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-110-12 leidnud, et ratifitseerimise seaduse § 9 lg-s 1 nimetatud ettekirjutust tegemata ja sellega toetusraha saanud isikule rikkumise kõrvaldamise võimalust andmata ei ole riigil üldjuhul õigust teha ratifitseerimise seaduse § 9 lg 2 p 1 järgi ettekirjutust toetusraha tagastamiseks. Erandiks on olukord, kus investeeringuobjekti sihipärase kasutamise nõude rikkumist ei saa kõrvaldada. 3 Käesoleval juhul ei ole vaidluse aluseks esemeks asjaolu, kas kaebaja saab sihipärase kasutamise nõude rikkumist kõrvaldada või mitte.
  29. RatS § 9 lg 4 sätestab, et Ametil on õigus loobuda toetusraha tagasinõudmisest, kui toetusraha sihipärane kasutamine on võimatu vääramatu jõu või toetuse saaja tahtest sõltumatu muu asjaolu tõttu. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-110-12 leidnud, et selle sätte järgi peab PRIA hindama, kas esineb vääramatu jõud või toetuse saaja tahtest sõltumatu asjaolu. Tõendamiskoormus lasub toetuse saajal. Juhul kui toetuse saaja suudab neid asjaolusid tõendada, peab PRIA RatS §9 lg 4 kolmanda lause järgi tegema otsuse, kas ta siiski nõuab toetusraha tagastamist. Antud juhul ei ole PRIA analüüsinud vääramatu jõu või toetuse saaja tahtest sõltumatu asjaolu esinemist. Kaebajale maksti toetus välja 1,5 aastat hiljem, kui ta seda õigustatult ootas. Kaebaja kasutas kõiki õiguskaitsevahendeid, et tagada toetuse väljamaksmine. Seega on tegemist olukorraga, mis ei sõltunud kaebaja tahtest, kuivõrd PRIA ise ebaseaduslikult ning alusetult viivitas toetuse välja maksmisega. Käesolevas asjas on kaebaja sattunud olukorda, kus investeeringuobjekti on valminud, kuid seda pole võimalik sihipäraselt kasutada, enda tegevusest sõltumata. PRIA on olnud viivituses toetuse väljamaksmisega, mille tõttu tekkisid kaebajal makseraskused. Makseraskused tingisid olukorra, milles kohtutäitur müüs enampakkumisel kõnealuse objekti.
  30. PRIA ei ole piisavalt kaalunud nende asjaolude esinemist. Selle tulemusel on jõutud ka valede järeldusteni. Otsus nõuda toetusraha tagastamist on kaalutlusotsustus. Kaalutlusotsuse põhjendamisel tuleb muuhulgas arvestada ka isikute võrdse kohtlemise põhimõttega. Kahjuks on antud juhul tekkinud olukord, kus PRIA on põhjustanud oma kohustuse mittekohase täitmisega kaebaja maksejõuetuse, mis on omakorda tinginud investeeringuobjekti võõrandamise kohtutäituri poolt korraldatud sundenampakkumisel. Antud olukorras ei saa rääkida kaalutlusotsustuse tegemisest, sest PRIA pole analüüsinud kaebaja poolt esitatud väiteid ning põhjendusi. Samuti pole PRIA kohaldanud haldusorgani uurimiskohustust, mistõttu on tehtud otsus õigusvastane ning kuulub tühistamisele. Vastustaja esitas 17.12.2012 täiendavad seisukohad.
  31. PRIA juhib tähelepanu asjaolule, et kaebajale maksti toetust Põllumajandusministri 09.11.
  32. a määruse nr 128 “Mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” alusel. Nimetatud määrus on vastu võetud „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse“ alusel ning viimati nimetatud seaduse alusel on tehtud ka kaebajalt toetuse tagasinõudmise otsus. Kaebaja viited Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahelsõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seadusele on täiesti asjakohatud. Tegemist oli seadusega, mille alusel menetleti Eesti Vabariigis enne Euroopa Liiduga liitumist taotletud investeeringutoetusi (SAPARD toetused) ning antud seadusel ei ole kaebaja taotlusega mitte mingisugust seost. Seega on asjakohatu ka viide Riigikohtu otsusele, kuna ka viimane ei puuduta „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse“ alusel menetletavaid maaelu arengukava toetusi. PRIA on jätkuvalt veendunud, et vaidlustatud otsuses nr 13-6/1282 esitatud õiguslikud viited on täiesti korrektsed ning asjakohased.
  33. PRIA ei saa nõustuda kaebaja väitega, et PRIA on põhjustanud oma kohustuse mittekohase täitmisega kaebaja maksejõuetuse ja investeeringuobjekti võõrandamise kohtutäituri poolt. Kaebaja pole esitanud ühtegi tõendit (raamatupidamisdokumenti), et tal oleks olnud taotlejana (FIE Meelis Särel) võetud mingisuguseid rahalisi kohustusi. Kui taotlejal FIE Meelis Särel puudusid oma ettevõtlustegevuses rahalised kohustused, siis on arusaamatu, miks toimus 4 investeeringuobjekti müük. Asjaolu, et võibolla oli kaebajal eraisikuna mingisugused rahalised kohustused (dokumente esitatud pole), ei saa olla ettevõtjana võetud kohustuste (investeeringuobjekti sihipärane kasutamine) mittetäitmise põhjuseks. Seda, kui kaebaja on omavahel seganud oma ettevõtlustegevuse ja eraisikuna võetud kohustused, ei saa kuidagi käsitleda PRIA poolse süüna, mis tõi kaasa kaebaja maksejõuetuse. 19.Vastustaja palub jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus
  34. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et vaidlustatud otsuses (tlk 6 pöördel - 7) ja vaideotsuses (tlk 8-9) on vastustaja lähtunud vähemalt osaliselt asjakohatutest kaalutlustest. Asjakohatutele kaalutlustele tuginemine seab omakorda kahtluse alla ka need vastustaja kaalutlused, mis on esitatud faktiliste asjaolude suhtes, mille üle poolte vahel vaidlust pole ja mis eraldiseisvalt võiksid kehtiva materiaalõiguse kohaselt tingida toetuse tagasinõudmise (investeeringuobjekti säilitamise ja sihipärase kasutamise kohustuse eiramine viie aasta jooksul, arvates toetuse väjamaksmisest). Vaidlustatud otsus rikub kaebaja õigusi kui diskretsiooniveaga haldusakt, mille tõttu tuleb kaebus rahuldada.
  35. Kaebaja on kaebuse põhistamiseks esitanud kaebaja vande all antud seletuse (tlk 38 pöördel 39), PRIA haldusmenetluses koostatud menetlusdokumendid (tlk 5-9) ja väljavõtte ehitisregistrist (tlk 4-46), mille kohaselt on Rehe kinnistu marjahoidlale väljastatud kasutusluba. Vastustaja on tõenditena esitanud 10.05.2010 kontrollakti nr 3911, M. Säreli 16.03.2010 kuludeklaratsiooni, 28.02.2010 teostatud ehitustööde üle andmise ja vastuvõtmise akti, Oravapoisid OÜ arve ja maksekorraldused arve tasumise kohta (tlk 49-57).
  36. Nimetatud tõenditega on tõendatud, et Rehe kinnistu marjahoidla on
  37. aastal olnud valmis ehitis, millele on 31.05.2010 väljastatud kasutusluba.
  38. Käesoleva kohtuotsuse eelmises punktis väljendatud seisukohta kinnitab ka kohtute infosüsteemis kättesaadav Tartu Halduskohtu 09.11.2010 kohtuotsus haldusasjas nr 3-10-
  40. Käesolevas kohtuasjas ei ole poolte vahel vaidlust küsimuses, et alates 02.04.2012 on Rehe kinnistu omanikuks kinnistusraamatu andmetel Kauno Mati Toivonen.
  41. Vastustaja on vaidlusaluste haldusaktide andmisel kohaldanud kaebajale toetuse määramise ajal kehtinud õigust. Nimelt nähtub vaidlustatud otsusest, et vastustaja on otsuse teinud toetuse määramise ajal kehtinud materiaalõiguse alusel. Toetus on otsuse kohaselt kaebajale määratud PRIA peadirektori 16.06.2008 käskkirjaga (tlk 6 pöördel-7). Seega pidi vastustaja tuginema 16.06.2008 seisuga kehtinud materiaalõigusele.
  42. Vastuseks vastustajale osundab kohus, et vastustaja on nii otsuses kui vaideotsuses tsiteerinud tolleaegset Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 66 lõiget 1 ebatäpselt. 5 Nimelt sätestab ELÜPS § 66 lg 1 (26.03.2007-31.07.2008 kehtinud redaktsioonis), et kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on makstud alusetult või et seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saanud isikult tagasi Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel.
  43. Kuna siseriiklik õigus teeb otsese viite Euroopa Liidu õigusele, siis peab vaidlustatud otsus muuhulgas sisaldama ka kaalutlusi selle kohta, kas Euroopa Liidu õigus sätestab aluse kaebajalt toetusraha tagasi nõudmiseks või esinevad seda välistavad asjaolud. Paraku vastavaid kaalutlusi otsusest aga ei selgu. Vaidlustatud otsus ei ole kooskõlas ka siseriikliku õigusega. Nimelt on vastustaja otsuses tuginenud muuhulgas ELÜPS § 66 lõigetele 1, 2, 5 ja
  44. Kohus on seisukohal, et vastustaja pidi lisaks nendele lõigetele tuginema ka ELÜPS § 66 lõikele 3 ning esitama ka selle lõike kohaldumise või mittekohaldumise kaalutlused. Nimetatud lõike kohaselt käsitatakse maaelu arengu toetuste puhul vääramatu jõuna, mille puhul võib jätta toetuse tagasi nõudmata, Euroopa Komisjoni määruse 817/2004/EÜ, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EL Nõukogu määruse 1257/1999/EÜ (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks) kohaldamiseks (ELT L 153, 30.04.2004, lk 30–83), artiklis 39 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 368, 23.12.2006, lk 15–73), artiklis 47 nimetatud juhte. [RT I 2007, 24, 129 - jõust. 26.03.2007] Teisisõnu pidi vastustaja vaidlustatud otsuses võtma seisukoha, kas esineb alus toetuse osaliselt või täielikult kaebajalt tagasi nõudmata jätmiseks. Seda aga otsuse kohaselt tehtud ei ole.
  45. Käesolevas haldusasjas kogutud tõenditega ja Tartu Halduskohtu otsusega haldusasjas nr 310-2055 on tõendatud, et vastustaja oli toetuse väljamaksmisel ca 1,5 aastat õigusvastaselt tegevusetu, kuna toetuse välja maksmata jätmise kohta antud käskkiri on kohtuotsusega tühistatud.
  46. Seonduvalt käesoleva kohtuotsuse eelmises punktis osundatud asjaoluga loeb halduskohus täielikult asjakohatuks kaalutluseks vaidlusaluses otsuses vastustaja kaalutlused seonduvalt kaebaja poolt 18.03.2010 esitatud ja 16.03.2010 allkirjastatud kuludeklaratsiooniga, ehk otsuse motiveeriva osa teises lõigus (tlk 6 pöördel) esitatud kaalutlused. Vaideotsuses on nimetatud asjaolusid küll pisut ümber kaalutud, kuid see ei muuda otsuse neid kaalutlusi asjakohasteks.
  47. Poolte vahel on seega vaidlusaluseks küsimuseks asjaolu, kas PRIA oli vaidlustatud haldusaktide andmisel kohustatud ja õigustatud kaaluma ja arvestama asjaoluga, et kaebajale toetuse väljamaksmine viibis ca 1,5 aastat õigusvastaselt, sest PRIA ise oli õigusvastaselt tegevusetu kaebajale toetuse väljamaksmisel ja/või asjakohaste haldusaktide andmisel kuni
  48. augustini
  49. Teisisõnu peavad vastustaja kaalutlused veenma teda ennast, kaebajat ja vajadusel ka kohut, et kaebaja poolt investeeringuobjekti mittesihipärane kasutamine, seoses objekti kohtutäituri poolt võõrandamisega, ei ole puutumuses ja põhjuslikus seoses vastustaja tegevusega, mis on kohtute poolt loetud õigusvastaseks haldusasjas 3-10-
  50. Nagu juba eelpool osundatud, peab vaidlustatud otsus sisaldama kohtu hinnangul vastustaja kaalutlusi selle kohta, kas tema endapoolne, kohtuotsusega tuvastamist leidnud õigusvastase haldusakti andmine ja seega toetuse väljamaksmise viibimine, annavad alust toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõudmata jätmiseks. 6
  51. Kohus on seisukohal, et kehtivast materiaalõigusest tuleneb, et PRIA-l on ilmselt õigus sel motiivil toetuse tagasi nõudmata jätmiseks ja selle asjaoluga vaidlustatud haldusakti andmisel arvestamiseks. Nimelt tuleneb ELÜPS § 66 lõikes 3 osundatud Euroopa Liidu õigusest, et asjakohastes määrustes on sätestatud lahtised loetelud asjaoludest, mida liikmesriigid peaksid arvestama, kui nad langetavad vastavaid otsustusi. Määrused on eesti keelde tõlgitud kasutades sõna „eriti“. See tähendab, aga et liikmesriikidele on jäetud määrustega arvestatav kaalutlusruum. Halduskohtu arvates on toetuse väljamaksmine õigusvastaselt viibinud vaieldamatult kaebajast sõltumatutel asjaoludel, kuna kohtud on lugenud vastustaja vastupidised kaalutlused asjakohases haldusaktis asjakohatuteks ja haldusakti tühistanud. Seetõttu nõustub kohus kaebajaga selles, et vaidlustatud haldusakti puhul on tegemist kaalutlusveaga õigusvastase haldusaktiga, mis rikub kaebaja õigusi.
  52. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja ei saa seoses kinnistu võõrandamisega täita kohustust investeeringuobjekti sihipäraseks kasutamiseks viie aasta jooksul, arvates toetuse väljamaksmisest. Samuti ei ole vaidlust selles, et investeeringuobjekti ei ole valmimisest alates kasutusele võetud. Kuna kohtu hinnangul võib vastustaja tegevusetus olla põhjuslikus seoses kaebajale materiaalõigusest tulenevate kohustuste täitmata jätmisega, ei ole vaidlustatud haldusakt nõuetekohaselt ka selles osas motiveeritud, sest vastustaja on vaidlustatud otsuses vältinud enda tegevusele õigusliku hinnangu andmist. Euroopa Liidu õigusest aga ei tulene, et see põhjus välistaks vaidlustatud otsusest erineva otsustuse tegemist. 33.Kaebaja on seega õigesti asunud seisukohale, et kehtivast materiaalõigusest tulenes PRIA-le kohustus arvestada kaebaja poolt vaide- ja kohtumenetluses välja toodud asjaoludega mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse tagasinõudmise menetluses. Teisalt, ei saa üle ega ümber faktist, et kaebajale maksti 29.08.2011 toetus vastustaja poolt välja. Halduskohus rõhutab vastuseks pooltele, et materiaalõigusest ei tulene kaebajale õigust alusetuks rikastumiseks isegi siis, kui vastustaja haldustegevus on olnud õigusvastane, nagu on kohtud tuvastanud haldusasjas 3-10-
  53. Vastustaja oleks pidanud vaidlustatud haldusaktis andma põhjendatud kaalutluse, kuidas tekkinud olukord lahendada. Käesoleval juhul vastustaja kaalutlused tasakaalustatud lahendust ei paku, kohut ei veena ja seetõttu ei saa tegemist olla ka diskretsiooniveata haldusaktiga. Samuti on kohtu hinnangul käesolevas asjas kohaldatavad Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10.10.2012 kohtuasja nr 3-2-1-110-12 otsuses toodud seisukohad halduskohtu poolt osundatud materiaalõigusest tulenevalt. Riigikohtu menetluses olnud kohtuasi on põhimõtteliselt sarnane käesoleva vaidlusega, kuna vastava ettekirjutuse andmise järgselt muutuks PRIA nõue Riigikohtu menetluses olnud asjas sundtäidetavaks. Käesolevas asjas muutub vaidlustatud otsus kehtima jäämisel otsuse resolutsiooni punktide 1 ja 4 kohaselt sundtäidetavaks juba toetusraha 90 päeva jooksul tagasi maksmata jätmise korral (tlk 7).
  54. Neil faktilistel ja õiguslikel tuleb vaidlustatud otsus tühistada ja kaebus rahuldada.
  55. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses kaebuse rahuldamisega peab vastustaja kandma kaebaja menetluskulud. Kaebaja menetluskulu 7 nimekirja ja kuludokumentide (tlk 10-11, 40-44) kohaselt on kaebaja kandnud kohtumenetluses menetluskulu seoses õigusabiga 570 eurot ja riigilõivuga 30 eurot. Kohus on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ja vajalike menetluskuludega, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.