3-12-609/51

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-12-609 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2013, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi AS XXX kaebus Tabivere Vallavolikogu
2. veebruari 2012 otsuse nr 3 „AS XXX Tabivere vallas Tabivere aleviku ja Maarja-Magdaleena küla territooriumil vee-ettevõtjaks määramisest keeldumine“ tühistamiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – AS XXX, esindaja vandeadvokaat Tanel Pürn Vastustaja – Tabivere Vallavolikogu, esindaja vandeadvokaat Raul Otsa Resolutsioon
3. Rahuldada AS XXX kaebus.
4. Tühistada Tabivere Vallavolikogu
5. veebruari 2012 otsus nr
7. Mõista Tabivere vallalt kaebaja kasuks välja kantud menetluskulu summas 3071 eurot 99 senti. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest
8. märtsist 2013 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt
9. aprillil 2013 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. juulil 2004 sõlmisid Alatskivi vald, Avinurme vald, Elva linn, Haaslava vald, Kallaste linn, Kambja vald, Konguta vald, Laeva vald, Luunja vald, Meeksi vald, Mäksa vald, Nõo vald, Palamuse vald, Puhja vald, Puurmani vald, Rannu vald, Rõngu vald, Tabivere vald, Tartu vald, Tähtvere vald, Vara vald ja Ülenurme vald AS XXX aktsionäride lepingu.
13. septembril 2005 sõlmisid Tabivere vald ning AS XXX vara tasuta võõrandamise lepingu, millega Tabivere vald andis AS-i XXX omandisse veevarustus- ja kanalisatsioonirajatised (tl 2426).
15. detsembril 2011 tegi AS XXXX Tabivere Vallavalitsusele ettepaneku määrata alates
16. märtsist 2012 Tabivere aleviku ja Maarja-Magdaleena küla territooriumil vee-ettevõtjaks AS XXX.
17. veebruaril 2012 keeldus Tabivere Vallavolikogu oma otsusega nr 3 AS XXX vee-ettevõtjaks määramisest Tabivere vallas Tabivere alevikus ja Maarja-Magdaleena küla territooriumil.
19. märtsil 2012 esitas AS XXX esindaja vandeadvokaat T. Pürn Tartu Halduskohtule kaebuse Tabivere Vallavolikogu
20. veebruari 2012 otsuse nr 3 peale ning palus nimetatud otsuse tühistamist, kuna vaidlustatud haldusakt on õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja õigusi.
22. märtsil 2012 võttis Tartu Halduskohus oma määrusega AS XXX kaebuse menetlusse ning kohustas Tabivere Vallavolikogu esitama kohtule kirjaliku vastuse kaebuse kohta.
23. Tabivere Vallavolikogu esitas koos vastusega kaebusele kohtule taotluse kolmandate isikute, so kõikide vaidlusaluse AS XXX aktsionäride lepingu pooleks olevate kohalike omavalitsuste kaasamiseks menetlusse.
24. augusti 2012 määrusega jättis Tartu Halduskohus Tabivere Vallavolikogu taotluse kolmandate isikute kaasamiseks menetlusse rahuldamata.
25. septembril esitas Tabivere Vallavolikogu Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse.
27. oktoobri 2012 määrusega jättis Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
28. augusti 2012 määruse muutmata. KAEBAJA VÄITED
29. Kaebaja leiab, et kuna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 7 lg 21 eeldused on täidetud, oleks kohaliku omavalitsuse volikogu pidanud ettepaneku kinnitama. Vastustaja diskretsioon piirdub ainult eelduste kontrollimisega. Kaebuse kohaselt on vastustaja otsust tehes rikkunud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 ja § 56 lõigete 1 ja 2 nõudeid. Kaebajale on jäänud mulje, et keelduva otsuse peamiseks aluseks on valikuline tuginemine aktsionäride lepingu sätetele, mis pole antud juhul üldse relevantne põhjus ettepaneku tagasilükkamiseks. Viited kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lõikele 1 ja § 2 lõikele 1 ning põhiseaduse §-le 154 ei ole asjakohased. Aktsionäride lepingust ei tulene kohustust korraldada konkurssi, seega on kaebaja otsustada, kas nõuda rendilepingu sõlmimist või ise teenust osutada. Leping reguleerib aktsionäride vahelisi suhteid. Kohalik omavalitsus ei saa jätta seadusest tulenevat kohustust täitmata, viidates eraõiguslikule lepingule. Kaebuse rahuldamise korral palub kaebuse esitaja välja mõista õigusabi kulu summas 3056 eurot 2 senti ning riigilõiv summas 15 eurot 97 senti, kokku 3071 eurot 99 senti. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
30. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt on vallal aktsionäride lepingust tulenev õigus korraldada veeettevõtja määramiseks konkurss ning seda õigust ei muuda ka seaduse hilisem muutmine, mistõttu oli vastustaja õigustatud jätma kaebaja Tabivere ja Maarja-Magdaleena asulate territooriumil vee-ettevõtjaks määramata. 2 Vastustaja arvates tuleb kohaldada aktsionäride lepingu regulatsiooni ning asjaolu, et peale aktsionäride lepingu sõlmimist seadus muutus ja võeti vastu ÜVVKS § 7 lg 21, millele kaebaja tugineb, ei kuulu kohaldamisele. Vastustaja leiab, et aktsionäride lepingu punkti 8.
31. tuleb tõlgendada ÜVVKS § 7 lg-ga 21 koostoimes selliselt, et vallal ei ole nimetatud lepingu kohaselt küll otsesõnu kohustust konkursi korraldamiseks, kuid vald võib seda õigust soovi korral siiski kasutada. Vastupidine tõlgendus oleks vastuolus PS § 154 lg 1 ja KOKS § 2 lg 1 sätestatuga. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
32. Vaidlus käib Tabivere Vallavolikogu
33. veebruari 2012 otsuse nr 3 üle, millega keelduti kaebaja määramisest vee-ettevõtjaks Tabivere vallas Tabivere aleviku ja Maarja-Magdaleena küla territooriumil ja kas see keeldumine oli õigustatud. Otsuse tegemisel võttis vastustaja aluseks KOKS § 6 lg 1, § 2 lg 1, § 3 punktid 1, 2, 4 ja 7, põhiseaduse § 154 lg 1 ja AS XXX Aktsionäride Lepingu p 8.8 (tl 5-6).
34. Nimetatud otsuse kohaselt puudub vaidlus selles, et ühisveevärk ja –kanalisatsioon on nii Tabivere alevikus kui Maarja-Magdaleena küla territooriumil eraõigusliku juriidilise isiku (kaebaja) omandis. Samuti puudub vaidlus selles, et ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanik on esitanud ettepaneku vee-ettevõtja määramiseks.
35. ÜVVKS § 7 lg 21 sätestab, et kui ühisveevärk ja –kanalisatsioon on eraõigusliku juriidilise isiku omandis, esitab ettepaneku vee-ettevõtja määramiseks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanik, mille kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu.
36. Kohtu arvates ei esine antud asjas mingeid asjaolusid, mis võimaldaksid jätta ÜVVKS § 7 lg 21 kohaldamata. Seega pidi ÜVVKS § 7 lg 21 sõnastusest ja eesmärgist tulenevalt kohaliku omavalitsuse volikogu vee-ettevõtja määramisel lähtuma ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omaniku ettepanekust ning sätte kohaldamise faktiliste eelduste täitmisel ettepaneku kinnitama. Kuna otsuses pole viidatud seadusest tulenevatele alustele ettepaneku kinnitamata jätmiseks, siis piirdub vastustaja diskretsioon kohtu hinnangul eelduste kontrollimisega.
37. Kohus nõustub kaebajaga, et vaidlustatud otsuses esitatud põhjendused kaebaja veeettevõtjaks mittemääramisel ei ole asjakohased. Viide KOKS § 6 lõikele 1 ei ole asjakohane, sest säte lõpeb lauseosaga „juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita“. Seega tuleb antud juhul lähtuda ÜVVKS-s sätestatust. Ka viited põhiseaduse §-le 154 ja KOKS § 2 lõikele 2 ei ole asjakohased, kuna tegemist on üldnormidega, mis ei võimalda kõrvale kalduda antud situatsiooni reguleerivast erinormist, so ÜVVKS § 7 lõikest
38. Kohtule jäävad arusaamatuks otsuses olevad viited aktsionäride lepingule, mis sõlmiti
39. juulil
40. aastal. Kõik aktsionärina osalevad kohalikud omavalitsused võõrandasid infrastruktuuri aktsiaseltsile ning allkirjastasid aktsionäride lepingu. Ka vastustaja on kaebaja aktsionärina allkirjastanud nimetatud lepingu ning see leping reguleerib aktsionäride vahelisi suhteid. Aktsionäride lepingu punkt 8.8 sätestab, et KOV, kes ei ole Aktsionäride Lepingu sõlmimise hetkeks korraldanud konkurssi vee-ettevõtja määramiseks, korraldab mitte hiljem, kui 2 (kaks) aastat pärast ehituse Tööde lõpetamist antud KOV territooriumil õigusaktides sätestatud korras konkursi vee-ettevõtja määramiseks. Käesoleva punkti esimeses lauses sätestatud kohustus ei 3 kehti, kui langeb ära Aktsionäride Lepingu sõlmimise hetkel õigusaktidest tulenev nõue konkursi korraldamiseks. Kohus nõustub kaebajaga, et aktsionäride lepingu punktiga 8.8 ei olnud algusest peale mõeldud anda aktsionäridele õigust konkursi korraldamiseks, vaid antud juhul on tegemist lepingu sõlmimise ajal kehtinud seaduse nõude järgimisega ehk kohustusega. Üheks seda väidet kinnitavaks asjaoluks on ka kaebaja kui eraldi äriühingu loomine paljude haldusorganite poolt. Aktsionärid on samas punktis kokku leppinud, et see kohustus ei kehti, kui õigusaktidest enam sellist nõuet ei tulene. Järelikult reguleeris see punkt seadusest tuleneva kohustuse täitmist ega andnud aktsionäridele mingeid iseseisvaid õigusi.
41. Veelgi enam, AS-i XXX aktsionäride
42. juuni 2010 üldkoosolekul võeti vastu otsus, mille kohaselt AS XXX tegutseb vee-ettevõtjana (osutab teenust) ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni infrastruktuuri omanikuna ise kogu aktsiaseltsile kuuluval varal (tl 101-102). Otsuse poolt hääletas ka vastustaja. Seega on vastustaja ühe aktsionärina toetavalt osalenud otsuse vastuvõtmisel, millega kaebajale anti suunis opereerida aktsionäride otsuses väljendatud tahte kohaselt oma varadega ise, mistõttu on vastustaja aktsionäride lepingul põhinevad argumendid põhjendamatud.
43. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et Tabivere vallal ei olnud õigus keelduda AS-i XXX vee-ettevõtjaks määramisest, järelikult kohus rahuldab kaebuse ja tühistab Tabivere Vallavolikogu
44. veebruari 2012 otsuse nr
46. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja esindaja taotleb käesolevas asjas kantud menetluskulude väljamõistmist. Kohtule esitati menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (tl 108-117), mille kohaselt anti kaebajale õigusabi summas 3056 eurot 2 senti. Riigilõiv 15 eurot 97 senti tasuti kaebuse esitamisel (tl 8). Kohus leiab, et menetluskulud antud asjas on põhjendatud, arvestades asja keerukust ja mahtu ning need on kantud, järelikult tuleb menetluskulu kogusummas 3071 eurot 99 senti välja mõista Tabivere vallalt. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik 4