KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2013. a, Tallinn Haldusasja number 3-12-1465 Haldusasi Viimsi Vallavalitsus

§ 29

.2 alusel ettepaneku algatada menetlus ülalkirjeldatud parameetritega perspektiivsete kütuseterminalide asukoha valiku planeeringu koostamiseks maakonnaplaneeringu tasandil. Vallavalitsus selgitas, et Vesta Terminal Tallinn OÜ ning Vopak E.O.S. AS-i poolt kavandatu näol on tegemist olulise ruumilise mõjuga objektidega (ORMO)

§ 29

.2 tähenduses.

§ 29

.2 lgst 3 tuleneb, et ORMO asukoht valitakse üldplaneeringu alusel ning lg-st 4 tuleneb, et ORMO asukoha valikul tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta. Taotluses märgiti, et Viimsi Vallavolikogu

3. a. otsusega nr 1 kehtestatud Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu seletuskirjas ei ole ORMO-de rajamist ning selleks sobivaid asukohti käsitletud. ÜP-s on käsitletud Muuga sadama paiknemist ja Muuga sadamat kui niisugust ning perspektiivis kavatsetakse ümber ehitada konteinervedude kai ja laiendada naftaterminaali. ÜP-s ei ole käsitletud seda, missuguseid 2 konkreetseid naftasaadusi käitlevaid terminale ning missuguses mahus millisesse Muuga sadama osasse rajada on lubatud. ÜP kaardilt ei nähtu Muuga sadama selged piirid. Vallavalitsus selgitas ühtlasi, et Vopak E.O.S AS-i DP koostamise algatamise taotluse esemeks olev maa-ala ei jää üleüldse Muuga sadama piiresse. ÜP põhjal ei ole võimalik tuvastada, kuhu on avalikke huve silmas pidades sobilik rajada Vesta Terminal Tallinn OÜ ja Vopak E.O.S. AS-i taotluste esemeks olevad naftasaaduste terminalid või mistahes muud taolised ORMO-d ja läbi ÜP ja selle põhjal ei ole võimalik kindlaks teha alternatiivseid sobilikke asukohti ega hinnata, missugune on just niisuguste ORMO-de jaoks sobivaim asukoht. Perspektiivsete terminalide jaoks sobivaim asukoht ei pruugi paikneda Viimsi valla territooriumil ja on võrdselt võimalik, et sobivam asukoht leidub ühes naabruses paiknevatest kohalikest omavalitsustest, eriti arvestades, et ka Muuga sadama ala jääb mitme kohaliku omavalitsuse piiresse. Samas ei pruugi sobivaim asukoht piirduda ka Muuga sadama alaga erinevate kohalike omavalitsuste piirides, kuivõrd naaberomavalitsustes võib leiduda muu alternatiivne asukoht väljaspool Muuga sadama ala. Käesoleval juhul ei ole ei otstarbekas ega võimalik ÜP-de koostamine mitme kohaliku omavalitsuse omavahelisel kokkuleppel ning ORMOde asukoha valik on otstarbekam teha maakonnaplaneeringu tasandil. Muuga sadamast lähtuvad kumulatiivsed riskid ning mõjud puudutavad ka teisi maakonna kohalikke omavalitsusi. Kavandatavate terminalide mahte silmas pidades on võimalik, et suurõnnetuse ohu korral ületavad kohaliku omavalitsuse piire juba üksnes iga eraldiseisva ORMO mõjud, rääkimata erinevate ORMOde kumulatiivsest mõjust. Seega tuleks maakonnaplaneeringu tasandi otsustusi pidada mitte lihtsalt otstarbekaks, vaid hädavajalikuks. Kuivõrd DP koostamise algatamise taotluste alusel koostatavate planeeringutega kavandatavad ettevõtted kvalifitseeruksid ohtlikeks või suurõnnetuse ohuga ettevõteteks kemikaaliseaduse tähenduses, on äärmiselt oluline, et juba niisuguste ettevõtete rajamist võimaldava planeerimismenetluse käigus arvestataks potentsiaalsete riskidega. Lisaks riskide hindamise kohustusele on oluliseks abinõuks ümberkaudsete elanike elu, tervise ja vara ning laiemalt ka keskkonna kaitseks just nimelt ORMO-de asukoha valiku menetlus, kuivõrd see võimaldab ohtliku tegevuse mõtestatud ning parima alternatiivi leidmisele suunatud menetluse tulemusel suunata selleks sobivaimasse asukohta. Lähtuvalt eeltoodust palus Vallavalitsus algatada

§ 29.2 alusel menetlus osundatud perspektiivsete kütuseterminalide asukoha valikuks maakonnaplaneeringu tasandil. 3)

Vallal on halduskohtusse pöördumise õigus ja kaebaja esitas täpsustavad seisukohad 04.09.13.a. HKMS § 44 lg 4 võimaldab kaebust esitada teise avaliku võimu kandja vastu oma õiguste, sh omandiõiguse ja halduslepingust tuleneva õiguse kaitseks; lg-st 5 tuleneb, et kohaliku omavalitsuse üksus võib esitada kaebuse ka juhul, kui teise avaliku võimu kandja haldusakt või toiming takistab või raskendab omavalitsusüksuse ülesannete täitmist.

§ 10

lg 1 koostoimes

§ 29

.2 lg-ga 4 ja 5 annavad kaebajale subjektiivse õiguse nõuda, et eelmärgitud sätetest tulenevate eelduste täitmisel algatatakse ORMO asukoha valik maakonnaplaneeringuga. ORMO asukoha valiku maakonnaplaneeringu koostamise algatamise taotlemisel on ta

§ 10

lg 1 subjektiks, mitte adressaadiks, omab seega subjektiivset avalikku õigust nõuda sättest kinnipidamist. Tegemist ei ole olukorraga, mil haldusotsuse tegemine on kohaliku omavalitsuse pädevuses, ent vastav otsus sõltub maavanema kooskõlastusest, mil kohaldub HMS § 16 kooskõlastuse regulatsioon ja mil ei ole menetluskorda erimeelsuste lahendamiseks.

§ 10

lg 1 ja 29.2 lg 5 koosmõjust tuleneb kaebaja õigus taotleda

§ 29

.2 lg 5 sätestatud juhul ORMO asukoha valiku maakonnaplaneeringu koostamise algatamist. Planeeringu koostamisest keeldumise puhul on tegemist haldusaktiga, mis on halduskohtus vaidlustatav. Tulenevalt KOKS § 6 lg 1 kuulub kaebaja ülesannete hulka valla ruumilise arengu otsuste tegemine, kohane ülesannete täitmine ei ole võimalik, kui madalama planeeringu elluviimist takistab nt asjaolu, et läbi ei ole viidud vajalikku kõrgema tasandi planeerimismenetlust. Selles olukorras peab kohalikul omavalitsusel olema võimalus nõuda kõrgema tasandi planeeringute koostamist. 3 ORMO asukohavalikut takistab maakonnaplaneeringu puudumine selles mõttes, et ei ole valikut, kuhu oleks neid kõige parem sobitada ja rajada. Kaebeõigust ei välista asjaolu, et on algatatud kolmandate isikute taotluste alusel DP-d. Vale on väide, justkui oleks kaebaja juba algatanud DP ORMO-de kavandamiseks, kuna DP-d on algatatud vastava valla territooriumi osale sobiva planeeringulahenduse leidmiseks. Asukohavalik on jätkuvalt vajalik maakonna tasandil, tegemaks kindlaks, kas osutatud ORMO-de planeerimine Viimsi valda on üldse võimalik või nad võiksid sobituda kolmandate isikute kasutuses olevatele maa-aladele. 4) Kaebaja on seisukohal, et Akt on õigusvastane ja tuleb koos vaideotsusega tühistada. 5) Harju maavanem ei ole täitnud ärakuulamiskohustust. 6) Kui oleks menetlusnõudeid järgitud ja korrektselt materiaalõigust kohaldatud, pidanuks vastustaja asuma seisukohale, et ORMO-de asukoha valik maakonnaplaneeringu koostamise algatamisega on võimalik ja vajalik. ORMO-de asukoht ei ole kehtivate planeeringutega valitud. Seadus sätestab kohustuse valida sobivaim asukoht kõrgema tasandi planeeringute raames. Arendaja huvidest ei saaks lähtuda, kuna siis nad rajatakse alati sinna, kuhu seda soovib arendaja. Tähtsust ei oma asjaolu, et kolmandatel isikutel puudub teises kohas vajalik maatükk. Kohalik omavalitsus ei ole kohustatud kaaluma ORMO-de võimaliku asukohta väljaspool oma territooriumi ja kui teoreetiliselt saab selle rajada mitmesse asukohta, ka erinevates kohalikes omavalitsustes, peavad asukohavalikus osalema kõik kohalikud omavalitsused ja läbi maavanema saavutatakse maakonnaplaneeringu koostamine. Kavandatavate ORMO-de asukoha valiku ÜP-de koostamine mitme kohaliku omavalitsuse omavahelisel kokkuleppel ei ole käesoleval juhul ei otstarbekas ega võimalik. 7) 10.04.2012. a. aktis nr 12-4/1275 märkis Harju maavanem, et taotlusest ei selgu olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha maakonnaplaneeringuga valimiseks vajalikud eeldused; 11. 05. 2012. a. esitas Viimsi Vallavalitsus Harju maavanemale vaide Akti peale ja selgitas, et Akt on formaalselt õigusvastane. 11. 06. 2012. a. korralduses nr 1-1/929-k asus Harju maavanem seisukohale, et vaie on põhjendamata. 8) Akt rikub kaebaja

§ 10

lg 1 ning § 29.2 lg-te 4 ja 5 koostoimest tulenevat subjektiivset avalikku õigust saavutada samas sätestatud tingimuste täidetuse korral ORMO asukoha valiku maakonnaplaneeringu algatamine ning ORMO asukoha valik mitut võimalikku asukohta kaaludes maakonnaplaneeringu alusel.

§ 10

lg 1 sätestab, et igal isikul on õigus teha planeeringu koostamise algatamise ettepanek; planeeringu koostamise algatamisest võib keelduda üksnes põhjendatud juhul. Harju maavanemal on

§ 10

lg-st 3 tulenevalt sarnaselt Vabariigi Valitsusega maakonnaplaneeringu koostamise algatamisega pädevus ning maavanema ainupädevusse kuulub vastava maakonnaplaneeringu koostamise korraldamine. Et seadusandja peab sobivaks standardlahenduseks üldplaneeringu tasandit ORMO-de asukoha valikul ning erandjuhtudel kasutatavaks lahenduseks maakonnaplaneeringu tasandit, siis ei olnud kaebajal võimalik taotleda üleriigilise ORMO-de asukoha valiku planeeringu koostamise algatamist Vabariigi Valitsuselt. 9) Kaebaja ei nõustu Harju maavanema käsitlusega, et „kellelgi ei ole õigust planeeringu algatamist nõuda, kuivõrd see on pädeva isiku õigus ja mitte kohustus“ ja et „planeeringu algatamisest keeldumise otsus kujundataksegi siseveendumuse kohaselt ning kuniks puuduvad selged objektiivsed asjaolud, mille alusel on planeeringu algatamine võimatu, ei saa niisugust siseveendumuslikku hinnangut pidada ebaseaduslikuks“. Harju maavanem ei ole planeeringu koostamise algatamisest keeldumist õigustavat põhjendatud juhtu tuvastanud, ent on sellegipoolest planeeringu koostamise algatamisest keeldunud, st rikkunud kaebaja

§ 10lg-st 1 tulenevat subjektiivet avalikku õigust.

4 10) Kaebaja nimetab täpsemini, miks Harju maavanem pidanuks ORMO-de asukoha valiku maakonnaplaneeringu koostamise algatama. Kavandatavad naftatoodete terminalid on ORMO-d

§ 29

.2 lg 1 sätestab, et olulise ruumilise mõjuga objekt planeerimisseaduse tähenduses. Täpsem ORMO-de nimekiri nähtub Vabariigi Valitsuse

3. a. määrusest nr 198 „Olulise ruumilise mõjuga objektide nimekiri“. Määruse kohaselt on ORMO-ks muuhulgas naftatoodete terminal kogumahutavusega üle 5000 kuupmeetri. Vesta Terminal Tallinn OÜ ning Vopak E.O.S. AS-i DP koostamise algatamise taotlustest nähtuvalt kavandatakse nimetatud taotluste esemeks olevatele kinnistutele oluliselt suuremaid kui 5000 kuupmeetrise kogumahutavusega naftatoodete terminale. Seega on kavandatud naftatoodete terminalide puhul tegemist ORMO-dega. Määrusest ei selgu, mida tuleks Määruse kontekstis mõista naftatoodete terminali all, sealt ei selgu, kas naftatoodete terminalina Määruse tähenduses on silmas peetud mingit konkreetset osa sadama territooriumist, iga eraldiseisvat naftatoodete ladustamise ja/või käitlemise kompleksi vmt. Kaebaja on seisukohal, et eraldiseisva naftatoodete terminali ehk ORMO-na tuleks mõista iga iseseisvat funktsionaalselt koos toimivatest naftatoodete mahutitest, torustikest ja muudest rajatistest ning pumbamajast koosnevat ehituslikku kompleksi. Kõik Vesta Terminal Tallinn OÜ ja Vopak E.O.S. AS-i kavandatud mahutid, pumbamajad, torustikud jmt ei ole kaebaja hinnangul funktsionaalselt koos toimivad, st saaksid teatud kogumites iseseisvalt toimida ka juhul, kui ümbritsevaid mahuteid, torusid ja pumbamaju ei eksisteeriks. Kavandatavad terminalid koosnevad tegelikult rohkem kui ühest naftatoodete terminalist ehk ORMO-st Määruse tähenduses, mille suhtes tuleb läbi viia

§ 29.2 kohane ORMO asukoha valiku menetlus.

Eelnimetatud käsitlust kinnitab nn Vesta terminali osas AS Sweco Eesti poolt koostatud perspektiivse naftasaaduste terminali eelprojekt, milles on selgelt eristatud Koorma tn 2a kinnistule ning Virna tn 3 kinnistule kavandatavaid naftatoodete terminale, käsitledes neid eraldiseisvate naftatoodete terminalidena. Koorma tn 2a kinnistul olemasolevat naftatoodete terminali ning nimetatud kinnistule kavandatud kaht mahutiparki koos neid teenindava pumbamajaga on võimalik omakorda käsitleda vähemalt kahe (kui mitte kolme) funktsionaalselt eraldiseisva naftatoodete terminali ehk ORMO-na. Vopak E.O.S. AS-i DP koostamise algatamise taotlusest nähtub, et ka nn Lonessa terminalis kavandatakse kaht erinevat liiki naftasaaduste käitlemist, mistõttu on kaebaja seisukohal, et ka kavandatav nn Lonessa terminal koosneb vähemalt kahest (kui mitte enamast) eraldiseisvast naftatoodete terminalist ehk ORMO-st Määruse tähenduses. Kui asuda hüpoteetilisele seisukohale, et funktsionaalselt iseseisvaid mahutite ning neid teenindavate pumbamajade ja torustike komplekse ei tuleks käsitleda eraldiseisvate naftatoodete terminalide ehk ORMO-dena, tuleks mistahes ORMO olulise ruumilise laiendamise kavandamise korral (nii ORMO aluse pindala kui ka selle mahu mõttes) käsitleda kavandatavat suuremat (nii pindalalt kui mahult) ORMO-t olemasolevast/kehtivate planeeringutega lubatust erineva ORMO-na, millele laieneb

§-st 29.2 tulenev ORMO asukoha valiku erimenetluse läbiviimise kohustus. Erinevad naftatoodete terminalid võivad kujutada endast täiesti erinevaid ORMO-sid.

§ 29

.2 ning Määruse eesmärgiks ei saa olla võimaldada naftatoodete terminali ehk ORMO hiilivat laienemist ilma vajaduseta viia mistahes mahus ja ulatuses laienemise korral läbi uut ORMO asukoha valiku menetlust. Vastupidine käsitlus võimaldaks ORMO asukoha valiku planeeringu koostamisel analüüsida näiteks 5000 kuupmeetrise kogumahuga masuuditerminali rajamist, ent arendada hiljem eelnimetatud terminal pindalalt märksa suuremaks (võimalik, et ka elamutele lähemal paiknevaks) 400 000 kuupmeetrise kogumahuga toornaftaterminaliks. Vesta Terminal Tallinn OÜ ning Vopak E.O.S. AS-i poolt kavandatu näol on igal juhul tegemist ORMO-dega Määruse tähenduses, millele laieneb

§-st 29.2 tulenev asukoha valiku erimenetluse läbiviimise kohustus. 11) Kavandatavate naftatoodete terminalide ehk ORMO-de suhtes tuleb koostada

§ 29.2 kohane asukoha valiku planeering.

5 DP koostamise algatamise taotlusest nähtuvalt kavatsetakse nii Koorma tn 2a kinnistule kui ka Virna tn 3 kinnistule rajada vähemalt üks uus naftasaaduste mahutite ning neid teenindavate pumbamajade kompleks, s.o. uus naftatoodete terminal ehk ORMO. Taotlusest nähtuvalt soovitakse suurendada naftasaaduste mahutite lubatud maksimaalset kõrgust 15 m 35 m-le. Koorma tn 2a kinnistut ja Virna tn 3 kinnistut hõlmavad kehtivad DP-d (Viimsi Vallavolikogu

3. a. otsusega nr 114 kehtestatud Viimsi vallas Muuga külas asuva Muuga sadama lääneosa DP ning Viimsi Vallavalitsuse
4. 02.
5. a. korraldusega nr 65 kehtestatud Viimsi vallas, Muuga külas asuva Muuga sadama lääneosa detailplaneering niisuguste uute ORMO-de rajamist ei võimalda. Niisuguste uute ORMO-de asukoht ei ole kehtivate detailplaneeringutega kindlaks määratud ja see ei tulene ka kehtivast ÜP-st, mistõttu tuleb uute ORMO-de rajamiseks läbi viia nõuetekohane ORMOde asukoha valiku menetlus

§ 29.2 tähenduses.

Eeltoodu kehtib ka juhul, kui asuda hüpoteetilisele seisukohale, et Koorma tn 2a ja Virna tn 3 kinnistutele kavandatavad uued naftasaaduste mahutite ning neid teenindavate pumbamajade kompleksid ei ole Koorma tn 2a kinnistul olemasolevast naftatoodete terminalist funktsionaalselt eraldiseisvad naftatoodete terminalid ehk ORMO-d Määruse mõttes. Kehtivad planeeringud võimaldavad üksnes seal sätestatud maaüksusele samas sätestatud mahtude ja omadustega naftatoodete terminalide rajamist. Üksnes niisuguste naftatoodete terminalide rajamist on ka keskkonnamõjude strateegilise hindamise käigus käsitletud. Olemasolevast kordades suurem, suurema mõju ning ohtlikkuse astmega ORMO ei pruugi enam senisesse asukohta sobida. Sama kehtib Hansumäe I kinnistule ja Allika I ning Muuga katastriüksustele kavandatavate ORMO-de kohta. Seega kehtivad planeeringud võimaldavad üksnes seal sätestatud maaüksusele samas sätestatud mahtude ja omadustega naftasaaduste terminalide rajamist ja esineb alus niisuguses olukorras algatada

§ 29.2 kohane ORMO asukoha valiku menetlus.

Vesta Terminal Tallinn OÜ ning Vopak E.O.S. AS-i poolt kavandatu näol on igal juhul tegemist ORMO-dega, mille asukoha valikut ei ole seni läbi viidud ning mille suhtes tulnuks seetõttu

§ 29.2 kohane asukoha valiku menetlus algatada.

12) Kavandatavate naftatoodete terminalide ehk ORMO-de võimalik asukoht jääb mitme kohaliku omavalitsuse territooriumile Sobiv infrastruktuur on võimalik rajada mujale Muuga sadama alale või muule Harju maakonna territooriumile jäävale mereäärsele alale ning niisuguses alternatiivses asukohas tegutsemise maksumus ei pruugi sugugi ületada nende inimeste tervise (või elude) hinda, kes võiksid Hansumäe I kinnistule, Muuga või Allika I maaüksusele ja Koorma tn 2a ning Virna tn 3 kinnistutele liigse läheduse tõttu mistahes suurõnnetuse korral kannatada saada. 13) Kavandatavate naftatoodete terminalide ehk ORMO-de asukoha valiku üldplaneeringute koostamine mitme kohaliku omavalitsuse omavahelisel kokkuleppel ei ole asukoha valikuks ei otstarbekas ega võimalik Üldplaneeringute koostamine mitme kohaliku omavalitsuse omavahelisel kokkuleppel ei ole antud juhtumite puhul ei otstarbekas ega võimalik, kuna naaberomavalitsused pidavat vajalikuks ORMOde asukoha valiku üldplaneeringute koostamist omavalitsustevahelise koostööna ja seda kinnitab maavanema poolt Aktis väljendatud asjaolu, et Maardu Linnavalitsus ja Jõelähtme Vallavalitsus kavatsevad lahendada ORMO-de asukohavaliku küsimused koostöös Tallinna Sadamaga iseseisvalt. Eeltoodu võib olla tingitud naaberomavalitsuste soovimatusest vältida võimalust, et nende territoorium osutub sobivaks ORMO-dele, mis muidu õnnestunuks arendajatel kavandada Viimsi valla territooriumile. Kavandatavatest ORMO-dest tulenevate mõjude ja riskidega tuleks aga hinnata tervikuna ning võimalusel kogu lähiümbruse maa-ala (mitte üksnes Viimsi valla, Jõelähtme valla ja Maardu linna territooriume) silmas pidades, kuivõrd Muuga sadamast lähtuvad kumulatiivsed riskid ning mõjud puudutavad ka teisi maakonna kohalikke omavalitsusi. 14) Erialakirjanduses on asutud seisukohale, et just maakonnaplaneeringuga saab ja tuleks määrata põhimõtted ja suundumused selliste ORMO-de rajamiseks, mille mõju üksikult ei pruugi kohaliku 6 omavalitsuse piire ületada, ent mille rajamisel suuremal hulgal tekib kumulatiivne mõju, mis on regionaalse või üleriigilise tähtsusega. Seega tuleks maakonnaplaneeringu tasandi otsustusi niisuguste ORMO-de asukoha valikuks pidada hädavajalikuks. 15) Akt on formaalselt õigusvastane, kuivõrd ORMO asukoha valiku planeeringu koostamise algatamisest keeldumine on nõuetekohaselt motiveerimata ning Viimsi Vallavalitsust ei ole Akti andmise eel ära kuulatud Planeeringu koostamise algatamine on haldusmenetlus ning planeeringu koostamise algatamisest keeldumine on haldusakt. Toetudes Riigikohtu HK 3. 05. 2007. a. kohtumäärusele nr 3-3-1-41-06 leiab kaebaja, et ka maakonnaplaneeringu algatamine on haldusmenetlus, samuti et ka maakonnaplaneeringu koostamise algatamisest keeldumine on haldusakt, mille andmisel tuleb muuhulgas juhinduda HMS §-des 56 ja 40 sätestatud nõuetest. Akt ei ole nõuetekohaselt põhjendatud, kuivõrd Akt ei seosta selle andmise faktilist ja õiguslikku alust . HMS § 56 lg 2 nõuded on täitmata. Keeldumist on põhjendatud asjaoludega, et taotlusest ei nähtu

§ 29

.2 lg 5 kohaldamise eeldused, naabervallad lahendavad ORMO-de asukoha valiku küsimused Tallinna Sadamaga iseseisvalt ning maavanem märkis ilma täiendavaid selgitusi andmata lisaks, et “konkreetsetel juhtudel väärib kaalumist Vesta Terminal Tallinn OÜ ja Vopak E.O.S. AS-i seisukoht, mille järgi nende objektide puhul on olulise ruumilise mõjuga objektide asukohavalik juba tehtud”. Maavanem ei ole Aktis sisalduvates ning kokku viierealises põhjenduses ORMO asukoha valiku maakonnaplaneeringu koostamise algatamisest keeldumise õiguslikku alust välja toonud, ka ei ole Harju maavanem piisava põhjalikkusega esitanud Akti andmise faktilist alust, rääkimata faktiliste asjaolude sidumisest õigusnormi koosseisuga, mis vastab tuvastatud asjaoludele. 16) Akt ei ava “põhjendatud juhu” kui määratlemata õigusmõiste sisustamise põhimõtteid Viitega Riigikohtu HK 13. 11.2002. a. otsusele nr 3-3-1-54-02 p-s 14 ja arvestades, et

§ 10

lgst 1 nähtuvalt on haldusorganil õigus keelduda planeeringu koostamise algatamisest “põhjendatud juhul”, on ka käesoleval juhul ORMO-de asukoha valiku maakonnaplaneeringu algatamisest keeldumise kontekstis kesksel kohal määratlemata õigusmõiste, mille sisustamise selgus on keskse tähendusega, mõistmaks, miks on Harju maavanem langetanud just Aktist nähtuva lõppotsustuse. Tegemist on olulise motiveerimiskohustuse rikkumisega, mille tõttu pidanuks Harju maavanem Akti kehtetuks tunnistama ning mille tõttu kuuluvad Akt ja Vaideotsus tühistamisele. 17) Harju maavanem ei ole täitnud ärakuulamiskohustust HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. HMS § 40 lg 3 sätestab juhud, mil haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata. Käesoleval juhul ei olnud täidetud ükski HMS § 40 lg-s 3 sätestatud ärakuulamiskohustust välistavatest asjaoludest. Kaebaja viitab Riigikohtu HK 19. 01. 2012. a. otsusele nr 3-3-1-83-11 ja leiab, et HMS § 40 lg 3 p-st 3 nähtuvalt ei tohi haldusakti anda ilma menetlusosalist ära kuulamata, kui asi otsustatakse menetlusosalise kahjuks. Käesoleval juhul langetati otsus kaebaja kahjuks, seega pidanuks maavanem kaebaja Akti andmise eel ära kuulama. Aktist nähtuvalt ei selgunud Harju maavanema hinnangul taotlusest

§ 29.2 lg 5 kohaldamise eeldused ehk teisisõnu esines vajadus lisaandmete saamiseks.

Olukorras, kus Harju maavanem hindas taotluses toodud andmeid ebapiisavaks, oleks kaebaja ärakuulamine ühtlasi võimaldanud täiendavate, Harju maavanema hinnangul ebapiisavalt põhistatud asjaolude väljaselgitamist. 18) Rikkumised on käesoleval juhul päädinud asjas ebaõige otsuse langetamisega ja maavanem pidanuks Akti kehtetuks tunnistama ning ORMO-de asukoha valiku maakonnaplaneeringu 7 koostamise algatamine uuesti otsustama. Kuivõrd Harju maavanem vaideotsusega Akti kehtetuks ei tunnistanud, kuuluvad nii Akt kui vaideotsus tühistamisele. 19) Akt on materiaalselt õigusvastane, kuivõrd Harju maavanem on lähtunud asjakohatutest kaalutlustest ega ole Aktis välja toonud põhjendatud juhtu, mis õigustab ORMO-de asukoha valiku maakonnaplaneeringu koostamise algatamisest keeldumist HMS § 56 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Kaebaja viitab siinkohal Riigikohtu HK 06. 11. 2002. a. otsusele nr 3-3-1-62-02 /p 11/ ja 10. 10. 2002. a. otsusele nr 3-3-1-42-02 /p 11/. Aktis on märgitud, et taotlusest ei nähtunud

§ 29.2 lg-s 5 sätestatud asjaolud.

Juhul, kui

§ 29

.2 lg-s 5 sätestatud asjaolud ei oleks taotlusest nähtunud, millega kaebaja ei nõustu, ei oleks see asjaoluks, mis õigustab ORMO-de asukoha valiku maakonnaplaneeringu koostamise algatamisest keeldumist. HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõttest tulenevalt lasus Harju maavanemal kohustus selgitada välja menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguda selleks tõendeid oma algatusel. Maavanem on tuginenud asjaolule, et naabervallad ei pea ORMO-de asukoha valiku maakonnaplaneeringu koostamise algatamist vajalikuks, kuid see on otsustamisel asjakohatu. Kahtlemata on naabervaldade huviks, et nimetatud naftasaaduste terminalid rajatakse kinnistutele ja maaüksustele, mis on Vesta Terminal Tallinn OÜ ja Vopak E.O.S. AS-i poolt kaebajale esitatud detailplaneeringu koostamise algatamise taotluste esemeks. Maavanem on tuginenud ka väitele, et Vesta Terminal Tallinn OÜ ja Vopak E.O.S. AS-i hinnangul on ORMO asukoha valik juba tehtud, kuid kaebaja on seisukohal, et Vesta Terminal Tallinn OÜ ning Vopak E.O.S. AS-i subjektiivsed arvamused ORMO-de asukoha valiku menetluse läbiviimise vajaduse kohta ei ole maakonnaplaneeringu koostamise algatamisest keeldumise alustena asjakohased. Vesta Terminal Tallinn OÜ ning Vopak E.O.S. AS-i huviks on kavandatavate naftasaaduste terminalide rajamine võimalikult lihtsa ja kiire menetluse tulemusel neile sobivasse asukohta, arvestades sealjuures võimalikult väikese ringi huvitatud isikute arvamuste ja seisukohtadega. 20) Aktis ei ole välja toonud põhjendatud juhtu, mis õigustab ORMO asukoha valiku maakonnaplaneeringu koostamise algatamisest keeldumist Põhjendatud juhuks ei ole asjaolu, et planeeringu koostamise algatamiseks on väidetavalt esitatud puudustega taotlus; ka ei ole põhjendatud juhuks naabervaldade poolne ORMO-de asukoha valiku planeeringute koostamise lahendamine iseseisvalt koostöös Tallinna Sadamaga ning ka asjaolu, et Vesta Terminal Tallinn OÜ ja Vopak E.O.S. AS-i paljasõnaliste väidete kohaselt on konkreetsete objektide puhul ORMO-de asukoha valik juba tehtud. 21) Põhjendatud juhuks saavad olla üksnes menetluse käigus tuvastatud sisulised faktilised asjaolud, mis õigustavad ORMO-de asukoha valiku maakonnaplaneeringu koostamise algatamisest keeldumist – nt planeeringuga kavandatu ilmne vastuolu kõrgema tasandi planeeringutega aspektides, mille muutmine kõrgema tasandi planeeringus ei ole põhjendatud, taotletu ilmne vastuolu keskkonnakaitseliste kriteeriumite ning säästva ja tasakaalustatud arengu kriteeriumitega, taotletu muu ilmne vastuolu avalike huvidega või faktiline

§ 29.2 lg 5 kohaldamise eelduste mittetäidetus.

Maavanem ei ole ühtegi niisugust sisulist faktilist ORMO-de asukoha valiku maakonnaplaneeringu koostamise algatamisest keeldumist õigustavat asjaolu tuvastanud. 22) Kaebaja palub hüvitada tekkinud kohtukulud 6193 eur (sh 15 eur tasutud riigilõivu). VASTUSTAJA HARJU MAAVANEMA SEISUKOHAD 8 1) Kaebus tuleb jätta rahuldamata. 2) Viimsi Vallavalitsuse kaebuses (p 2.2.31) toodud väide, et teised naaberomavalitsused ei „näi“ pidavat vajalikuks ORMO rajamiseks koostööd teha, on paljasõnaline. Viimsi Vallavalitsus ei esitanud ühtki dokumenti selle kohta, et Maardu Linnavalitsus või Jõelähtme Vallavalitsus oleks vastava koostöö pakkumise tagasi lükanud. Nad ei saagi seda teha, kuna Viimsi Vallavalitsus ei ole vastava pakkumisega nende kohalike omavalitsuste poole pöördunud. 3) Vaidlustatavas aktis väljendatud seisukoht, et Jõelähtme Vallavalitsus ning Maardu Linnavalitsus lahendavad ORMO asukoha Tallinna Sadamaga koostöös iseseisvalt, tulenes sellest, et Tallinna Sadam on pöördunud taotlustega nende omavalitsuste poole. Pöörduti ka Viimsi Vallavalitsuse poole, kuid viimane ei ole ilmselgelt pidanud vajalikuks asjaolusid piisavalt uurida ning ei ole lahendi leidmiseks pöördunud naabervaldade poole, kelle territooriumidel Muuga sadam samuti asub. Vaidlustatud aktis ning vaides on selgitatud, et Vallavalitsus ei ole esitanud ühtki objektiivset asjaolu, mis tingiks koostöö võimatuse. Üheks selliseks asjaoluks saab olla näiteks Maardu Linnavalitsuse või Jõelähtme Vallavalitsuse kirjalik seisukoht, et nad koostööst keelduvad. 4) Aktis on maavanem väljendanud, et kuivõrd teised omavalitsused (antud juhul Maardu Linnavalitsus ja Jõelähtme Vallavalitsus) lahendavad planeeringu küsimused huvitatud isikutega iseseisvalt, siis seda võiks teha ka Viimsi Vallavalitsus. Selle soovitusega on mõeldud üksnes seda, et kuna koostöö nende omavalitsuste ning huvitatud isikute vahel laabub, siis puudub alus arvata, et see ei laabuks huvitatud isikute ning Viimsi Vallavalitsuse vahel. Osaliselt see koostöö toimib, kuna Viimsi Vallavolikogu on algatanud Vesta Terminal Tallinn OÜ ja AS Vopak E.O.S taotluste alusel DP-de koostamise vedelkütuse terminalide kavandamiseks Viimsi valla territooriumile. Kusjuures AS Vopak E.O.S DP algatati 1 kuu pärast vaidlustatud akti andmist ning vahetult pärast vaide esitamist Harju maavanemale. See omakorda viitab asjaolule, et Viimsi Vallavalitsus peab ORMO rajamist omale territooriumile jäävale detailplaneeringute alale võimalikuks. 5) Isegi kui vaidlustatud akt tühistatakse, kehtib Viimsi Vallavolikogu otsus DP-de algatamise kohta edasi ning maakonnaplaneeringu järgi puudub sisuline vajadus. Sama asi, mida taotleti maakonnaplaneeringuga, peaks saama lahenduse menetletavate DP-dega ning valla üldplaneeringuga. 6) Kaebaja on kaebust argumenteerinud peamiselt sellega, et maakonnaplaneering tuleks algatada seetõttu, et valida kavandatavatele terminalidele sobivaim asupaik. Ükski esitatud väidetest ei andnud taotluse lahendamisel ega ka vaidemenetluses alust otsust ümber vaadata. Väide, et uute terminalide infrastruktuuri on võimalik ehitada ka mujale, on paljasõnaline. Tegemist on spetsiifilise majandustegevusega, mille käivitamine ei ole tavapärane või kerge tegevus. Naftaterminal on lisaks sadama infrastruktuuriga seotud ka muude infrastruktuuridega, mille täiendav rajamine täiesti uude asukohta on ilmselgelt majanduslikult ebamõistlik (raudteeharud, teed, naftajuhtmed ja muud torustikud, laadimiskaid jne). Viimsi Vallavalitsus ongi AS Vopak E.O.S. taotlusel algatanud otsusega nr 26 Allika I, Allika II, Allika, Muuga, Muuga I, Hansumäe 1, Lasti tee 15, Lasti ja Lasti I maaüksustel DP vedelkütuse terminali kavandamiseks ning Vesta Terminal Tallinn OÜ taotlusel korraldusega nr 52 Koorma tn 2a ning Virna tn 3 DP vedelkütuse terminali kavandamiseks. Seega on Viimsi Vallavalitsus konkreetsel eesmärgil DP-de algatamise läbi sisuliselt tunnistanud seda, et ORMO-d tulevad Viimsi valla territooriumile, mitte teiste omavalitsuste territooriumile. 9 7) Ka AS Tallinna Sadam, Vesta Terminal Tallinn OÜ ja AS Vopak E.O.S. asusid oma 28.03.2012 ühiskirjas seisukohale, et Viimsi Vallavalitsuse ettepanekuga (kütuseterminalide asukohavaliku tegemiseks maakonnaplaneeringu alusel) nõustumiseks puudub alus. Harju Maavalitsus võttis ka seda asjaolu oma 10.04.2012 kirja nr 12-4/1275 koostamisel arvesse. Antud juhul ei ole Viimsi Vallavalitsuse huvi ju selles, et äriühingud on tema poole pöördunud sooviga rajada kusagile sellesse piirkonda (valda) naftaterminalid ja palutakse Harju Maavalitsuselt abi, et vaadata asja laiemalt ja leida ORMO-de asukohad maakonnas; valla huvi tekkis sellest, et konkreetsed isikud – Vopak E.O.S. ning Vesta Terminal Tallinn – taotlevad Viimsi Vallavalitsuselt vallas asuvate ja neile kuuluvatele kinnisasjadele (hoonestusõigus) täiendavat ehitusõigust. 8) Vaidlustatud akt ning vaideotsus on kooskõlas kehtiva seadusega, proportsionaalsed ning kaalutlusvigadeta. Lisaks on kaebaja läbinud vaidemenetluse, seega on asjaolud korduvalt läbi arutatud ja selgitatud. Vallavalitsus ei esitanud ühtki objektiivset asjaolu, mis tingiksid ilmtingimata

§ 29.2 lõike 5 kohaldamise.

Ei ole võimalik motiveerida millegi puudumist, nagu näiteks Maardu Linnavalitsuse või Jõelähtme Vallavalitsuse keeldumist koostööks. Nende kohalike omavalitsuste arvamust, kelle territooriumidel Muuga sadam samuti asub, Viimsi Vallavalitsus ei ole taotlenud. Kaebuses asutakse seisukohale, et vaidlustatud akti puhul on rikutud ärakuulamiskohustust. Vallavalitsuse taotluse suhtes ei ole leitud, et see on puudustega ja tuleks veel anda võimalusi asja täpsustamiseks. Asjas on kogutud ka teisi seisukohti (Vopak E.O.S., Vesta Terminal Tallinn, Tallinna Sadam), mistõttu puudus vajadus kaebaja täiendavaks ärakuulamiseks. Vallavalitsus on kohaliku omavalitsuse organ, halduse kandja, kes on kursis haldusmenetluse kui sellisega, mistõttu tema ettevalmistus menetluses on oluliselt parem kui tavalisel isikul. Lisaks on vallavalitsuses tööl ametnikud, kes on pädevad koostama asjakohaseid taotlusi. Puudub alus kahelda esitatud taotluse objektiivsuses ning asjakohasuses, mistõttu kohaldatigi HMS § 40 lg 3 p 2 põhimõtet. KOLMANDATE ISIKUTE Vesta Terminal Tallinn OÜ ja AS-i Tallinna Sadam SEISUKOHAD 1) Vaidlustatud haldusakt ei riku Kaebaja subjektiivseid õigusi, mistõttu kaebus tuleb tagastada Vestat puudutavas osas. 2) Vald on Koorma tn 2a ja Virna 3 suhtes algatatud DP-ga aktsepteerinud, et DP-ga ei kavandata olulise ruumilise mõjuga objekti. AS Tallinna Sadam on nõustunud ka AS Vopak E.O.S seisukohtadega kaebeõiguse küsimuses, et tegemist võib olla organitevahelise vaidlusega. 3)

§ 10

lg 1 koostoimes

§ 292

lg 4 ja 5 annavad kaebajale subjektiivse õiguse nõuda, et eelnimetatud sätetest tulenevate eelduste täidetuse korral algatataks ORMO asukoha valiku maakonnaplaneeringu koostamine ning ORMO asukoha valik teostatakse mitut võimalikku asukohta kaaludes maakonnaplaneeringu alusel. Kuigi HKMS § 44 lg 4 kohaselt peab kohalikule omavalitsusele olema tagatud võimalus halduskohtus selliste haldusaktide vaidlustamiseks, millega võidakse rikkuda talle PS §-st 154,

§ 4

lg-st 2 ning KOKS § 6 lg-st 1 tulenevat oma territooriumi ruumilise planeerimise õigust (vt Riigikohtu HK

1. mai
2. a lahendit haldusasjas nr 3-3-1-22-09 p 10), ei ole käesoleval juhul tegemist sellise olukorraga. 4) Kaebaja on ise algatanud Vesta nn uue DP enne Harju maavanema poole pöördumist maakonnaplaneeringu algatamiseks (
4. 2011) ning asunud seejärel käesolevas asjas väitma, et tegelikult oleks tulnud uue DP-ga kavandatav objekt valida

§ 292

kirjeldatud menetluses, välistades sama eesmärgi saavutamise uue detailplaneeringuga. 10 Käesoleval juhul ei ole tegemist

§ 292

lg 4 ja 5 kirjeldatud olukorraga, vaid olukorraga, kus kavandatav objekt on juba valitud üldplaneeringu alusel

§ 292lg 3 mõttes.

5) Kaebajal ei ole käesolevas asjas kaebeõigust HKMS § 44 lg 4 kohaselt vähemalt seoses uue detailplaneeringuga, kuna ta on ise võtnud vastu kehtiva haldusakti selle kohta, et Vesta ei kavanda planeeringuga ORMO-t, mistõttu vaidlustatud haldusakt ei saa rikkuda kaebaja territooriumi ruumilise planeerimise õigust (e kaebaja subjektiivseid õigusi). 6) Kaebajal puudub õigus nõuda maakonnaplaneeringu algatamist

§ 10

lg 1 kohase ettepaneku esitamisega ei kaasne vältimatult planeeringu menetluse algatamine (vt

3. a lahendi haldusasjas nr 3-3-1-79-10 p 13). Isikul puudub

§ 10

lg 1 kohaselt subjektiivne õigus nõuda tema planeeringu algatamise taotluse rahuldamist. Esitades maavanemale taotluse maakonnaplaneeringu algatamiseks ei ole kaebajal rohkem õigusi kui

§ 10lg 1 tähenduses igal isikul.

Kaebaja võib üksnes nõuda oma subjektiivsete õiguste kaitsmiseks õiguslike hüvede kaalumist haldusorgani poolt. Seda on Harju maavanem teinud. 7) Vaidlustatud haldusakt ei ole formaalselt õigusvastane. Seotult ärakuulamisõigusega nähtub, et käesoleval juhul ei kaldunud Harju maavanem HMS § 40 lg 3 p 2 mõttes kõrvale taotluses esitatud andmetest ning kuna puudus ka vajadus kaebajalt lisaandmete saamiseks, ei pidanud Harju maavanem enne vaidlusaluse haldusakti vastuvõtmist täiendavalt teda ära kuulama. Vastustaja ei leidnud vaidlustatud haldusaktis mitte seda, et kaebaja ei olnud ebapiisavat põhjendanud

§ 292

lg 5 nimetatud eeldusi, vaid tuvastas, et neid eeldusi ei esinenudki, mistõttu ärakuulamine ei oleks saanud tuua kaasa teistsuguse haldusakti andmist. Riigikohtu HK on täpsustanud

1. juuni
2. aasta lahendi haldusasjas nr 3-3-1-37-11 p-s 13, et sellises olukorras, kus menetlusosalise poolt esitatud taotluses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ja puudub vajadus lisaandmete saamiseks, puudub vajadus menetlusosalise täiendavaks ärakuulamiseks. 8) Vaidlustatud haldusaktis on viidatud nii Vesta kui Vopak E.O.S. poolt Harju maavanemale esitatud seisukohtadele, mida tuleb lugeda vaidlustatud haldusakti motivatsiooni osaks. Harju maavanem on nõustunud vaidlustatud haldusaktis Vesta ja Vopak E.O.S. seisukohaga, et vaidlusaluste objektide asukohavalik on juba tehtud. Seega on vaidlusalune haldusakt nõuetekohaselt motiveeritud. Kaebaja märgib õigesti, et vastustaja oleks pidanud selgitama sõltumata taotluses sisaldunust välja faktilise olukorra ja tohtinuks ORMO-de asukoha valiku maakonnaplaneeringu koostamise algatamisest keelduda üksnes juhul, kui faktiline olukord seda õigustanuks. Vastustaja ongi seda teinud. Harju maavanem järgis HMS § 6 tulenevat uurimispõhimõtet, kuna kaasas asja otsustamiseks menetlusse nii Vesta, Vopak E.O.S.-i kui AS-i Tallinna Sadam, kes kõik esitasid Harju maavanemale enda seisukohad kaebaja taotluse suhtes (vt Vesta vastuse lisa 4), samuti pöördus haldusakti motivatsioonist nähtuvalt Harju maavanem asja otsustamiseks Maardu Linnavalitsuse ja Jõelähtme Vallavalitsuse poole. Kui kõik asja lahendamiseks vajalikud andmed olid uurimisprintsiibi kohaselt kogutud, teostas vastustaja kaalutlusõigust ning motiveeris vaidlustatud haldusaktis, miks maakonnaplaneering tuleb jätta algatamata. Seda fakti ei mõjuta see, kas vastustaja põhjendused ka kaebajat veenavad või mitte. Vastustaja on toonud haldusaktis

§ 10

lg 1 mõttes välja piisavad põhjendused, miks maakonnaplaneeringut ei algatata ja viidanud ka sellele, et antud juhul ei ole tegemist

§ 292

lg 5 nimetatud olukorraga ning samuti on vaidlusaluste objektide asukoht juba määratud üldplaneeringuga (

§ 292

lg 3) ning Vesta mahutipargi lahendamise küsimuses tuleb leida lahendus kohaliku omavalitsuse planeeringute ning keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse raames. 11 Naabervaldade arvamus oli asja lahendamiseks oluline, kuna vastustaja pidi

§ 292

lg 5 kohaselt haldusmenetluses välja selgitama, kas ORMO võimalik asukoht jääb mitme kohaliku omavalitsuse territooriumile või mitte. Vastustaja tuvastas, et ORMO võimalik asukoht ei jää mitme kohaliku omavalitsuse territooriumile, mistõttu tegemist ei ole

§ 292lg 5 nimetatud olukorraga.

Vastustaja ei ole jätnud haldusakti välja andmata otstarbekuse kaalutlusel. Vastustaja tuvastas, et tegemist ei olnud

§ 292

lg 5 nimetatud olukorraga ning samuti on vaidlusaluste objektide asukoht juba määratud üldplaneeringuga. Peale haldusmenetluse nõuetekohast läbiviimist ei saanud vastustaja ilmselgelt võtta vastu haldusakti, millega oleks saanud rahuldada kaebaja taotluse. Seega on vaidlusalune haldusakt õiguspärane (HKMS § 54). Isegi teoreetiliselt, kui asuda ebaõigele seisukohale, et vaidlustatud haldusakt ei olnud õiguspärane, ei ole kaebaja tõendanud, et menetlus- või vorminõuete rikkumine mõjutas asja otsustamist, mistõttu vaidlustatud haldusakti tühistamiseks puudub alus (HKMS § 58). Kaebaja esitas Harju maavanemale vaide (sj enda täiendavad seisukohad) ning Harju maavanem jättis siiski vaide rahuldamata . 9) Vesta uue DP-ga ei kavandata olulise ruumilise mõjuga objekti Kaebaja on ebaõigel seisukohal, et kavandatavate objektide mõjusid ei ole seni kohases menetluses hinnatud. Vesta poolt kavandatav objekt on juba valitud ÜP alusel kohases menetluses

§ 292

lg 3 mõttes ning detailplaneeringuga muudeti üksnes kavandatava ehitise lubatavat maksimaalset kõrgust. Kaebaja leiab ebaõigesti, et tegemist on nn uue ORMO-ga, kuna kokku on terminali laienduses planeeritud aastane kaubakäive kuni 4,4 miljonit tonni naftasaadusi. Kaebaja on jätnud tähelepanuta, et Vesta poolt kavandatav kaubakäive Koorma tn 2a ja Virna tn 3 kinnistutel moodustab alla poole Muuga sadamas kehtivate keskkonnakaitse eesmärki omavate haldusaktidega Vestale lubatud kaubakäibest ning toimuks käesoleval ajal Vesta poolt aadressidel Õli tn 1, 3 ja 6 kinnistutel paiknevate terminalide kaubakäibe arvelt. Nagu eelnevalt on märgitud, on kaeabaja ise aktsepteerinud uue detailplaneeringu algatamisega, et kavandatav objekt ei ole ORMO. Kuna

§ 291

lg 1 defineerib ORMO mitte selle eseme kaudu, vaid selle objekti mõju kaudu selle asukohas võrreldes senise mõjuga, ei ole kavandatava objekti näol tegemist ORMO-ga, sest sellest tingitult transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine ega tööjõu vajadus ei muuda objekti kavandatavas asukohas (Muuga sadamas) senisega võrreldes oluliselt ning selle mõju ei ulatu suurele territooriumile. DP realiseerimine Vesta poolt kavandataval viisil looks võrreldes olukorraga käesoleval ajal võimaluse naftasaaduste käitlemiseks keskkonda vähem ohustaval ja vähem kahjustaval viisil, kuna väheneb õhusaaste ja müra Muuga sadama lääneosas, kuhu on kontsentreeritud naftasaadusi käitlevad ettevõtted. 10) Vesta Uue Detailplaneeringuga kavandatav objekt on juba valitud üldplaneeringu alusel

§ 292lg 3 mõttes.

Viimsi Vallavolikogu 11.

2. a otsusega nr 1 on kehtestatud Viimsi valla mandriosa üldplaneering ja selle vastuvõtmise ajal kehtinud PES § 8 lg 4 p 6 sätestas, et üldplaneeringu ülesandeks on territooriumi funktsionaalne tsoneerimine, mis määrab territooriumi või selle osa kasutamise juhtfunktsiooni. Viimsi valla üldplaneeringu seletuskirja p-s 1.10.
3. on märgitud Muuga sadama kohta, et Muuga sadamas on muuhulgas naftaterminal, samuti et perspektiivis kavatsetakse ümber ehitada konteinervedude kai ja laiendada naftaterminali. Seega on üldplaneeringu mahus analüüsitud ruumilist arengut ja selle arenguga kaasneda võivaid mõjusid. 12 Üldplaneeringuga on määratud naftaterminalide asukoht koos nende laiendamise võimalusega (määratud territooriumi kasutamise juhtfunktsioon) Muuga sadamas sisulises kooskõlas käesoleval ajal kehtiva

§ 292lg 1.

Vesta naftaterminali kui ORMO ehitus, kus mahutid oleksid vähemalt 20 m kõrgused, kavandati vaidlusalustele kinnisasjadele üldplaneeringu alusel kehtestatud DP seletuskirja p-s 14.3 märgiti, et Kui praegune Virna t. puiduladustamisplats (Vesta märkus: käesoleval ajal Virna tn 3 ja Koorma tn 2 kinnistud) võetakse kasutusele naftaterminaalina käibega 10 miljonit m3 masuuti aastas (mahutid vähemalt 20 mi kõrgused) ja laadimine laevadele toimuks kail 9/10, ei ületaks alifaatsete süsivesinike saastetase sadama territooriumist väljaspool 1,0 SPV1, laadimisel kail 9A/10A oleks õhusaaste veel madalam. Uue Detailplaneeringu (Viimsi Vallavalitsuse

1. jaanuari
2. aasta korraldus nr 53, mida on muudetud Viimsi Vallavalitsuse
3. mai
4. aasta korraldusega) ainus eesmärk on muuta Detailplaneeringut sellisel viisil, et ehitiste lubatud maksimaalne kõrgus Viimsi vallas aadressidel Koorma 2a ning Virna 3 asuvatel kinnisasjadel oleks 15 m asemel 50 m, sealhulgas naftasaaduste mahutite suurimaks lubatud kõrguseks 35 m. Vesta ei taotlenud kinnistu ehitusõiguse muutmist muus osas, kuna selline ehitusõigus on Detailplaneeringuga määratud ja Vesta ei soovi selle muutmist. Seega nii kavandatavate ehitiste kõrgus vähemalt 20 m kui käideldavad naftasaaduste maksimaalsed mahud olid ette nähtud ning naftaterminali kui ORMO asukoht oli juba kavandatud üldplaneeringu alusel kehtestatud DP-ga, mille menetluse käigus viidi läbi KSH (DP koostatigi ORMO kavandamiseks

§ 10lg 61 p 7 ja p 8 mõttes).

11) Vesta uue DP-ga kavandatav objekt ei jää mitme kohaliku omavalitsuse territooriumile.

§ 292

lg 5 kasutab sõnastust „kui olulise ruumilise mõjuga objekti võimalik asukoht jääb mitme kohaliku omavalitsuse territooriumile … valitakse olulise ruumilise mõjuga objekti asukoht maakonnaplaneeringu alusel.“, mis viitab sellele, et

§ 292

lg 5 kohaldamiseks tuleb esmalt kaaluda ORMO võimalikke asukohtasid ja tuvastada, kas kavandatava ORMO rajamine üldse on võimalik mitme kohaliku omavalitsuse territooriumile või mitte. Kui ORMO võimalik asukoht jääb vaid ühe kohaliku omavalitsuse territooriumile, siis

§ 292lg 5 kohaldamisele ei kuulu.

„Võimalik asukoht“

§ 292

lg 5 mõttes ei tähenda mitte mistahes asukohta Eesti Vabariigis, vaid üksnes asukohta, mida arendajal on võimalik reaalselt ORMO asukohana valida. Vastavalt Muuga sadama olemasolevale infrastruktuurile (väljaehitatud kaid ja raudteetranspordi struktuur) Vesta superstruktuurile (naftatoodete torustikud ja mahutid) ning Muuga sadama arengukavale ei ole võimalik uute naftaterminalide ehitamine teistesse Muuga sadama kohaliku omavalistuse üksustesse – Maardu linna või Jõelähtme valla territooriumile jäävale Muuga sadama alale. Muuga sadamas Maardu linna ja Jõelähtme valla territooriumil naftaterminali tööks vajalikud sadamakaid, torujuhtmed ja raudteeharud, millede täiendav rajamine lisaks olemasolevatele ei oleks majanduslikult põhjendatud. Muuga sadamas Maardu linna ja Jõelähtme valla territooriumil on sadama arengukava alusel planeeritud ehitada rajatised muud liiki kaupade (välja arvatud naftaproduktid) meritsi laevadelt mahalaadimiseks ja pealelaadimiseks, samuti kaupade ladustamiseks. Kuna kavandatava objekti võimalik asukoht ei jäänud mitme kohaliku omavalitsuse territooriumile, puudus alus

§ 292lg 5 kohaldamiseks.

Asjaolu, et kohalik omavalitsus ei ole kohustatud kaaluma ORMO-de võimalikke asukohti väljaspool oma territooriumi, üksnes kinnitab seda, et „võimalik asukoht“

§ 292

lg 5 tähenduses tuleb kõne alla vaid siis, kui arendajal on reaalselt võimalik rajada ORMO mitme kohaliku omavalitsuse territooriumile ning need kohalikud omavalitsused ei saavuta kokkulepet selle ORMO kohta üldplaneeringu koostamiseks kokkuleppel. Käesoleval juhul oli Vestal võimalik (arvestades kehtivaid üldplaneeringuid) teostada naftasaaduste terminali laiendus vaid Viimsi valla territooriumil. 13 Kaebaja ei ole toonud kaebuses välja ühtegi reaalselt mõeldavat muud alternatiivi, mis Vestal oleks naftasaaduste terminali laienduse rajamiseks, mida oleks tulnud analüüsida maakonnaplaneeringu alusel. Vestal ei ole

§ 292

lg 5 mõttes võimalik rajada kavandatavat naftaterminali Paldiski või Sillamäe linna, mida Kaebaja peab paljasõnaliselt naftaterminali laienduse võimalikuks asukohaks. 12) Kaebaja ei ole tõendanud, et naftatoodete terminalide asukoha valiku üldplaneeringute koostamine mitme kohaliku omavalitsuse omavahelisel kokkuleppel ei ole otstarbekas ega võimalik ja ta ei pöördunud naaberomavalitsuste poole ettepanekuga üldplaneeringute koostamiseks kokkuleppel enne taotluse esitamist Harju maavanemale maakonnaplaneeringu algatamiseks. Maardu Linnavalitsus ja Jõelähtme Vallavalitsus on avaldanud Vastustajale, et nad kavatsevad lahendada ORMO-de asukohavaliku küsimused koostöös AS-ga Tallinna, selle vastuse aluseks ei ole olnud kaebaja eelnev pöördumine nende poole. Sadam iseseisvalt ei oleks välistanud kohalike omavalitsuste kokkulepet naftaterminalide asukoha valiku üldplaneeringu koostamiseks (näiteks Viimsi valda, kooskõlas kehtestatud üldplaneeringuga). Ka sellel põhjusel puudub alus

§ 292lg 5 kohaldamiseks.

13) Kaebaja poolt viidatud analüüsis (vt kaebuse lk 12 joonealune märkus nr 6, analüüsi lk 48) on kokkuvõtvalt märgitud, et Üldplaneering võib olla kohane otsustustasand selliste objektide puhul, mille mõju ei ületa ühe KOV piire ning mille rajamine on kooskõlas maakonnaplaneeringu üldiste põhimõtetega. KOV ei saa üksinda otsustada, kas mingi objekt on ORMO, vaid peaks kaalutlemisel küsima seisukohta maavalitsuselt. Kuid käesoleval juhul ongi kaebaja pöördunud Harju maavanema poole ning Harju maavanem ongi õigesti otsustanud, et kavandatavad naftasaaduste terminalid ei ole käsitletavad ORMO-na, mille puhul tuleks algatada maakonnaplaneering, kuna nende objektide asukoht on otsustatud Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga. Asjaolu, et Maardu linna ja Jõelähtme valda ei ole üldplaneeringute kohaselt naftaterminalide rajamist ette nähtud, kuid naftaterminalide rajamine on ette nähtud Viimsi valda, üksnes kinnitab, et vaidlusalune ORMO on

§ 292

lg 3 kohaselt valitud (Viimsi Vallavalitsuse) üldplaneeringu alusel ning puudus vajadus erinormi (

§ 292lg 5) kohaldamiseks.

Asjaolu, et kaebaja subjektiivsel (ja ebaõigel) hinnangul oleks olnud otstarbekas maakonnaplaneeringu algatamine, ei muuda vaidlusalust haldusakti õigusvastaseks. Kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse poliitilist otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Järelikult ei ole käesoleva haldusasja esemeks küsimus Harju maavanema poolt teostatud kaalutlusõiguse poliitilisest otstarbekusest (millise planeeringu alusel ja kuhu rajada naftaterminalid), vaid üksnes küsimus sellest, kas Harju maavanem on või ei ole kaebaja taotluse alusel algatatud haldusmenetluses vaidlustatud haldusakti vastu võttes kaalutlusotsuse tegemisel rikkunud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist ning kas ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Vastustajal puudus antud olukorras mistahes õiguspärane võimalus maakonnaplaneeringu algatamiseks, kuna kavandatavate objektide asukoht oli juba valitud üldplaneeringu alusel. 14) Kaebaja on detailplaneeringute algatamisega möönnud, et kavandatavate objektide asukoht on määratud üldplaneeringuga. Kaebaja väidab veel, et tema ei ole algatanud detailplaneeringut ORMOde kavandamiseks ja kolmandate isikute taotlusel algatatud detailplaneeringud on algatatud vaid „vastava valla territooriumi osale sobiva planeeringulahenduse leidmiseks“. Vaidlust ei ole selles, et mõlema kolmanda isiku taotlusel algatatud DP-ga kavandatakse ehitiste ehitamist ja just nimelt ehitiste asukoha määramine on detailplaneeringuga määratava ehitusõiguse 14 üheks elemendiks. Kaebaja käsitleb neid ehitisi ebaõigesti ORMO-dena, ning kui isegi eeldada, et tegemist on ORMO-dega, siis nende asukoht valitakse üldplaneeringuga. Seega on kaebaja DP-de algatamisega ühtlasi möönnud, et detailplaneeringutega kavandatavate ehitiste näol on tegemist objektidega, mille asukoht on juba valitud üldplaneeringu alusel (

§ 8lg 1; 292 lg 3).

Kaebajale oli kompromissi sõlmimisel Tallinna Halduskohtu haldusasjas nr 3-10-1988 teada Vesta eesmärk, et oleks võimalik rajada Viimsi vallas asuvatele kinnisasjadele naftatoodete terminali laiendus vastavalt AS Sweco Projekt tööle nr 09320 – 0031 „Eurodek Synergy OÜ Koorma 2a, Virna 3 perspektiivne naftasaadute terminal“ ning see, millise kõrgusega on selles töös ette nähtud Vesta mahutid. Kuna ka kohtulik kompromiss on käsitletav halduslepinguna HMS § 95 mõttes ning HMS § 97 lg 2 kohaselt haldusorgan ei või võtta endale halduslepinguga kohustusi, mis ületavad tema pädevuse, siis Tallinna HK haldusasjas nr 3-10-1988 sõlmitud kompromissi p-ga 1.4.3. tunnistas Viimsi vald, et ehitusõiguse muutmine Vesta poolt taotletud viisil on lubatav (see on

§ 292lg 3 mõttes kooskõlas üldplaneeringuga).

15) Kuigi

eesmärk on tõepoolest tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks, täpsustab

§ 1

lg 6, et

ettenähtud menetlusele kohaldatakse HMS sätteid. HMS § 5 lg 2 tuleneb omakorda, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Seega planeerimismenetluse eesmärkidega ei ole kooskõlas maakonnaplaneeringu algatamine ORMO-de kavandamiseks, mille asukoht on juba määratud üldplaneeringu alusel ja mille kohta on juba algatatud detailplaneering. 16) Vaidlustatud haldusakt ei takista kaebajat ülesannete täitmist HKMS § 44 lg 5 mõttes, mistõttu kaebajal puudub kaebeõigus ka HKMS § 44 lg 5 kohaselt ja seetõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata. 17) Euroopa Liidu õigusest tuleneb kohustus vältida võimalusel keskkonnamõjude hindamist erineval tasanditel planeeringutega. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiivi 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (edaspidi Direktiiv) artiklis 4

§ 29

.2 lg 3 järgi valitakse olulise ruumilise mõjuga objekti asukoht üldplaneeringu alusel. Kui eraldi asukoha valimine pole vajalik, siis antakse ehitusõigus detailplaneeringuga. Üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamine on täielikult kohaliku omavalitsuse enda kontrolli all olevad menetlused ning kohalikul omavalitsusel on kõik võimalused teostada oma territooriumil ruumilist planeerimist üld- ja detailplaneeringute kaudu. Asjaolu, et konkreetne omavalitsus saab ise koostada planeeringuid üksnes oma territooriumi kohta, ei välista, et planeeringu menetluses arvestatakse planeerimislahenduse mõjusid laiemalt, sealhulgas suuremal territooriumil. Seega, maakonnaplaneeringu algatamata jätmine ei riiva ka kuidagi kaebaja kui kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigust ja kaebajal puudub kaebeõigus Harju maavanema otsuste vaidlustamiseks. 3) Maavanema otsused ei ole õigusvastased

§ 10

lg 3 järgi algatab maakonnaplaneeringu koostamise maavanem või Vabariigi Valitsus ja selle koostamist korraldab maavanem. Kaebaja tugineb oma kaebuses peamiselt

§ 29

.2 lõikele 5 ja sellest sättest tulenevad ka maakonnaplaneeringu algatamise sisulised eeldused. Maavanema otsuste ning nende aluseks olevate hinnangute kontrollimisel peab kohus arvestama, et tegemist on kaalutlusõiguse alusel tehtud otsustega.

§ 10

lg 1 on sätestatud, et iga isik võib teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku. Planeeringu koostamise algatamise otsustamisel võib põhjendatud juhul planeeringu koostamise algatamisest keelduda. Käesoleval juhul on maavanem leidnud, et maakonna tasandi planeeringu koostamine vajalik ei ole ning kohalik omavalitsus saab soovi korral kõiki olulisi asjaolusid arvestada oma pädevusse kuuluvate planeeringute menetluse käigus. Kuivõrd maavanema otsused on antud kaalutlusõiguse alusel, iseloomustab see ka nende otsuste kohtuliku kontrolli ulatust. Kaebaja ei ole veenvalt kaalutlusvea tegemist põhjendanud. 4) Kütuseterminalide laiendused ei jää mitme kohaliku omavalitsuse territooriumile. Üheks tingimuseks, millal võib

§ 29

.2 lõike 5 kohaselt tekkida maakonnaplaneeringu koostamise küsimus, on see, kui olulise ruumilise mõjuga objekti võimalik asukoht jääb mitme kohaliku 16 omavalitsuse territooriumile. Nagu nähtub

§ 29

.2 sätetest, tegeleb kõnealune norm olukorraga, kui on vaja valida asukoht mõnele uuele olulise ruumilise mõjuga objektile. Selline olukord, kus põhimõtteliselt saaks tõusetuda

§ 29

.2 lõike 5 kohaldamise küsimus, tekib üksnes siis, kui on vajalik valida asukohta uuele olulise ruumilise mõjuga objektile. Kui sellist vajadust ei esine, on kogu arutelu

§ 29.2 lõike 5 kohaldamisest ainetu.

5) Käesoleval juhul kütuseterminali laiendust planeeritakse aladele, mis on üldplaneeringu järgi tööstuse ja ladude maa („T“) (osaliselt ärimaa – „B“), kusjuures naftaterminali laiendamine Muuga sadamas on üldplaneeringus kavana ette nähtud (ÜP seletuskiri lk 30). Arvestades, et üldplaneering ei tegele konkreetsete kinnistutega, vaid on olemuslikult abstraktsem, siis ei ole vajadust siduda üldplaneeringus nimetatud naftaterminali laiendust mõne konkreetse arendajaga. Üldplaneeringust nähtub üldine ruumilise planeerimise suund, et Muuga sadama piirkonna naftaterminale laiendatakse. Lisaks üldplaneeringule, kehtib kõnealuste maa-alade suhtes mitmeid detailplaneeringud, mis näevad ette just kütuseterminalide rajamise nendele maadele. Seega, varasemate planeeringutega on kütuseterminalid kui olulise ruumilise mõjuga objektid juba planeeritud. Kui arendaja soovib kütuseterminalile planeeritud maa-alale rajada kütuseterminali, kuid soovib selle lahendust võrreldes kehtiva planeeringulahendusega mõnevõrra muuta, ei saa asuda seisukohale, et kütuseterminali kui olulise mõjuga objekti asukoht võiks jääda mitme kohaliku omavalituse territooriumile. Kõnealused kütuseterminaliks planeeritud maa-alad jäävad Viimsi valla territooriumile ning seetõttu saab nende kütuseterminalide asukohana tulla kõne alla üksnes Viimsi vald. Olukorda ei muuda ka see, et arendaja soovib terminali planeerimislahendust muuta, sealhulgas mahutipargi mahutavust suurendada. Kavandatud muudatused ei muuda ruumilise planeerimise seisukohalt kütuseterminali olemust ning põhimõtteliselt ei ole alust rääkida terminali mõju arvestatavast suurenemisest. 6) Vopak E.O.S. AS on veendunud, et kavandatav terminal ei põhjusta ulatuslikke lisanduvaid mõjusid (vt selles osas ka Hendrikson & Ko eelhinnangut ). Seega ei saa terminali (laiendatud kujul) rajamist käsitleda täiesti iseseisva olulise ruumilise mõjuga objekti rajamisena. Nn baasolukorra mõjudeks on juba DP-ga ettenähtud kütuseterminali kui olulise ruumilise mõjuga objekti ja Muuga sadama kui terviku ja selle üksikute käitiste mõjud. AS Vopak E.O.S. soovib kehtiva DP järgse 3 miljoni tonni toornafta asemel hakata käitlema kuni 5 miljonit tonni masuuti ning 1 miljon tonni toornaftat aastas. Kuna toornafta käitlemine on ohtlikum kui masuudi käitlemine, siis toornafta koguste vähenemine vähendab ka võimalikke terminaliga seotud toornaftast lähtuvaid ohtusid. Samas ei ole ette näha, et sellest terminalist tulenevalt Muuga sadamas tervikuna erinevatest kütuseterminalidest laevadele laaditavad kogused summaarselt suureneksid (praegused kogused on mitu korda lubatutest madalamad). Samuti vähendavad suuremad hoiustamismahud mahutite tühjendamiste ja täitmiste arvu ning nende operatsioonidega seotud ohtusid. Kavandatud planeeringulahenduse muudatusega soovitakse näha ette muudatused, mis vähendavad võimalikke mõjusid (nt raudteed ja laadimisestakaad viiakse elamualadest kaugemale, rohekoridorist puhvertsoon, müratõkkesein, kaitsevallitus ja –tara). Seega, mitmed kavandatavad muudatused mõjuvad pigem mõjusid vähendavas suunas ja mahutipargi maht on kompenseeritud otstarbekama ning väiksemate mõjudega planeerimislahendusega. Sellel taustal puudub alus rääkida kõnealusest terminalist kui uuest olulise ruumilise mõjuga objektist, millele oleks vaja valida asukohta või millel võib olla mitu asukohta erinevate kohalike omavalitsuste territooriumidel. Seega, üks

§ 29

.2 lõike 5 eeldustest oli täitmata ning maavanemal ei olnud kohustust maakonnaplaneeringu koostamist algatada. 17 7) Kohalike omavalitsuste koostöö võimatus või ebaotstarbekus ei ole tõendatud. Isegi, kui muud eeldused oleksid täidetud, siis

§ 29

.2 lõike 5 kohaldamiseks peab olema täidetud ka teine eeldus - üldplaneeringute koostamine mitme kohaliku omavalitsuse omavahelisel kokkuleppel ei ole asukoha valikuks otstarbekas või võimalik. Kaebaja ei ole esitanud mis tahes tõendeid, mis kinnitaks selle eelduse täitmist. Ainult paljasõnalised väited, et teised omavalitsusüksused ei pruugi olla huvitatud vastavalt koostööst, ei saa olla piisavad, et pidada maavanema otsuseid õigusvastasteks. Vastavate tõendite puudumisele on maavanem juba viidanud ka oma vaidlusalustes otsustes. 8) Käesoleval juhul tuleb arvestada, et kütuseterminalide ärimudel eeldab infrastruktuuri, eeskätt sadama lähedust. Seega, üldiselt vaadatuna saab kütuseterminali asukohana antud juhul kõne alla tulla vaid Muuga sadamat ümbritsevad kohalikud omavalitsused. Samas, nagu eespool märgitud, on kavandatavate kütuseterminalide asukohad siiski Viimsi vallas. Viimsi Vallavolikogu otsusega nr 53 ja nr 29 algatanud kõnealuste maa-alade suhtes detailplaneeringute koostamise, keskkonnamõju strateegilise hindamise ja riskianalüüside koostamise ja Viimsi Vallavolikogu ei ole näinud vajadust kütuseterminalide planeeringulahenduse muudatusi menetleda maakonnaplaneeringu tasandil. See asjaolu on omakorda kinnituseks, et puudub tegelik vajadus maakonnaplaneeringu koostamise järele. 9) Menetluslikke rikkumisi ei esine. Maavanema 10.04.2012 kirjast on piisavalt selge, miks maakonnaplaneeringut ei algatata. Maavanem leidis, et maakonnaplaneeringu algatamise eelduseid ei ole tuvastatud ning kohalik omavalitsus saab terminalide mahutiparkide laiendusele lahenduse leida kohaliku omavalitsuse planeeringute ning keskkonnamõju strateegilise hindamise raames. Kaebajal on olnud võimalus esitada oma seisukohad maakonnaplaneeringu kohta nii sellekohases taotluses kui ka hiljem vaidemenetluses. Maavanem on saanud nende seisukohadega arvestada ning ainetud on seetõttu etteheited kaebaja ära kuulamata jätmisest. Isegi, kui leiaksid tuvastamist menetlus- või vorminõuete rikkumised (mida kolmas isik ei mööna), siis eelöeldust tulenevalt ei ole alust maavanemalt nõuda, et ta peaks algatama maakonnaplaneeringu koostamise. Seega, HMS § 58 tulenevalt ei saaks sellised rikkumised (kui need esineks) olla aluseks maavanema otsuste tühistamisele. 10) Palub kaebajalt välja mõista ja hüvitada 4960.44 eur. KAASATUD HALDUSORGANI REGIONAALMINISTRI SEISUKOHT 1) Kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. 2) Kaebuse esitaja on vaidlustatud haldusakti ja vaideotsuse tühistamise nõuet põhjendanud peamiselt sellega, et vastustaja ei ole oma otsuseid põhjendanud. HMS §-le 58 viidates on Regionaalminister arvamusel, et on tõenäoline, et ka juhul, kui kohus rahuldaks kaebuse, ei saaks vastustaja teistsuguse sisuga otsust vastu võtta ning saaks vaid tõdeda, et maakonnaplaneeringu algatamine ei ole praegusel juhul otstarbekas. Vaidlustatud haldusakt ja vaideotsus on sisuliselt õiged ja puuduvad sellised olulised menetlusvead, mille tulemusel oleks pidanud välja andma teistsuguse sisuga haldusakti. 3) Kaebuse esitajal puudub subjektiivne avalik õigus nõuda planeeringu algatamist, kaasatud isik viitab Riigikohtu praktikale ja leiab, et kohalik omavalitsus ei ole põhiõiguste kandja, vaid adressaat. Seega tekib küsimus, milliseid kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi vaidlustatud 18 haldusaktid rikuvad. On küsitav, kas selleks on kaebuse esitaja enesekorraldusõigus, sest planeerimisseaduse (edaspidi

) § 10 lg 1 ei nähtu, et see võib vahetult riivata ka kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigust. Kaebuse esitaja ülesandeks on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 6 lg 1 järgi korraldada Viimsi valla territooriumil ruumilist planeerimist. Enesekorraldusõigust saaks kaebuse esitaja teostada sellega, et kasutab oma õigust olulise ruumilise mõjuga objekti vms planeeringut mitte algatada, kui ta ei pea võimalikuks enda territooriumile sellise objekti rajamist. Käesoleva juhtumi puhul on olukord aga vastupidine – Põhiseaduse §-s 154 sätestatud enesekorraldusõigust realiseerides on kaebuse esitaja algatanud planeeringute koostamise Muuga sadama territooriumil asuvatel Koorma tn 2a ja Virna tn 3 ning Allika, Allika I, Allika II, Muuga, Muuga I, Hansumäe I, Lasti tee 7, Lasti ja Lasti I maaüksustel (edaspidi ühiselt nimetatud detailplaneeringud).

§ 10

lg 7 järgi tähendab DP algatamine kohaliku omavalitsuse otsust selle kohta, et planeeringu koostamisele tuleb asuda. Järelikult ei välista kaebuse esitaja enda territooriumil olemasolevate naftasaaduste terminalide laiendamist või uute terminalide rajamist. Väide, et kavandatavate naftasaaduste terminalide asukoha määramine üldplaneeringuga või detailplaneeringuga ei ole võimalik, on vastuolus tema enda tegevusega ja ka asjakohatu, sest

§ 292

lg 3 võimaldab olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha määramist ka üldplaneeringuga. Isikud, kellel võib olla subjektiivne avalik huvi maakonnaplaneeringu algatamiseks, võiksid olla kaasatud kolmandad isikud, kuid nemad ei ole seda küsimust tõstatanud. 4) Kaebuse esitaja on juba algatanud detailplaneeringud vaidlusaluste naftasaaduste terminalide rajamiseks ning maakonnaplaneeringu algatamine naftasaaduste terminali asukoha valikuks ei välista DP-de koostamist ja naftasaaduste terminalide rajamist Muuga sadama territooriumile, kasvõi taotletavast väiksemas mahus. Kaebuse esitaja on pidanud naftasaaduste terminali rajamist enda territooriumile otstarbekaks ja võimalikuks ning puudub vajadus hakata nende objektide asukohta valima mitme kohaliku omavalitsuse kokkuleppel või maakonnaplaneeringuga. 5) Naftasaaduste terminalide rajamine Muuga sadamasse on kooskõlas Viimsi valla üldplaneeringuga, sest vastav ala on üldplaneeringus tähistatud tähega „T“, mis tähendab tööstusmaad, kuhu on lubatud rajada tööstushooneid ja nende juurde kuuluvaid abi- ja laohooneid ning eraldiseisvaid laokomplekse. 6) Planeeringu algatamine on kaalutlusotsus. Käesoleval juhul on seadus võimaldanud valida otsuse tegemise või otsuse tegemata jätmise vahel ning maavanem on otsustanud maakonnaplaneeringut mitte algatada. Isik on õigustatud nõudma oma subjektiivsete õiguste kaitsmiseks õiguslike hüvede õiglast kaalumist haldusorgani poolt.

§ 292

lõike 5 eesmärk on eelkõige menetlusliku takistuse ületamine olukorras, kus üldplaneeringu koostamine on mingil põhjusel takerdunud. Seega on tegemist menetlusliku sättega, mis iseenesest ei loo maavanemale kohustust planeering igal juhul algatada. Planeerimise eripära arvestades ei pruugi iga algatatud planeering jõuda kehtestamiseni, sest menetluse kestel võivad selguda asjaolud, mis selle välistavad. Kolmandad isikud, keda maakonnaplaneeringu võimalik algatamine võiks puudutada, ei ole maakonnaplaneeringu algatamist taotlenud. 7) Kaebuse rahuldamise välistab ka asjaolu, et naftasaaduste terminalil võib olla mitu võimalikku asukohta. Olulise ruumilise mõjuga objekti puhul räägivad

§ 292

lõiked 3 ja 4 aga ühe asukoha valimisest, sh tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta. Ka kaebaja ise märgib, et naftasaaduste terminalidel võib olla mitu asukohta. Seega, kui algatataks maakonnaplaneering naftasaaduste terminali asukohtade valikuks, ei ole välistatud, et sobivaks võib osutuda üks algatatud planeeringuga hõlmatud asukohast. Kui nii, siis võib maakonnaplaneeringu algatamine ja asukohavalik praegusel juhul osutuda täiesti ebaotstarbekas ning kolmandaid isikuid 19 ebamõistlikult koormavaks tegevuseks. See läheks vastuollu ka HMS § 5 lõikes 2 sätestatud põhimõttega. 8) Kaebuse esitaja väitel on võimalik sobiv infrastruktuur rajada ka mujale Muuga sadama alale või muule Harju maakonna territooriumile jäävale mereäärsele alale. Asjaolu, et Muuga sadama territooriumil juba asuvad naftasaaduste terminalid, viitavad sellele, et Muuga sadama piirkond on naftasaaduste terminalide rajamiseks sobiv koht. On ilmne, et selliseid terminale on kõige otstarbekam rajada sinna, kuhu on võimalik. Eraettevõtlus põhineb kasumi teenimisele ja majanduslikult ebasoodsaid ja ebaotstarbekaid otsuseid ei saa eraettevõtja endale lubada. On ka ilmne, et olemasolevad teed jms asuvad tavaliselt seal, kus on ka inimasustus. 9) Selleks, et hinnata naftasaaduste terminalide rajamisega seotud kumulatiivseid mõjusid, ei ole vaja tingimata algatada maakonnaplaneeringut. Naftasaaduste terminalide ohtlikkust ei saa eitada, kuid olemasolevate terminalide juurde uute rajamine iseenesest ei tähenda, et suureneb ka õnnetuse suurenemise risk, sest ka ohtlik ehitis peab vastama kõigile ohutusnõuetele. Võib olla tõsi, et õnnetuse korral võib kahjustuste ulatus olla suurem, kuid seda, kui oluliselt see praegusest erineks, ei oska keegi ilma täiendava analüüsita öelda. Tavaliselt hinnatakse selliseid mõjusid keskkonnamõju strateegilise hindamise või keskkonnamõju hindamise käigus. Vajadusel koostatakse ka riskianalüüse. Kaebusele lisatud dokumentidest nähtub, et kaebuse esitaja on DP-de algatamisel algatanud ka keskkonnamõju strateegilise hindamise. Seega vastuse küsimusele, kui suur mõju võib olla olemasolevate terminalide laiendamisel, sh kui suurele territooriumile see mõju ulatub, selgub detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus (vt nimetatud KehjS § 2 lg 2; 33 lg 5). Kuni mõjusid hinnatud ei ole, ei ole ka võimalik öelda, kui suurele territooriumile võib plaanitavate naftasaaduste terminalide mõju ulatuda. 10) Kaasatud isiku selgitus olulise ruumilise mõjuga objektide rajamise kohta

reguleerib olulise ruumilise mõjuga objekti planeeringu koostamist ka § 292 ja lõike 5 kaudu. Kuni 30.06.2009 kehtinud

redaktsiooni kohaselt oli olulise ruumilise mõjuga objekti asukohta võimalik valida ainult üldplaneeringuga. Maakonnaplaneeringuga olulise ruumilise mõjuga objekti asukohta võimaldavat muudatust kavandava eelnõu (Planeerimisseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus 410 SE III1), seletuskirja kohaselt lisati eelnõusse võimalus olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valikuks maakonnaplaneeringuga, kui võimalikud asukohad asuvad mitme kohaliku omavalitsuse territooriumil. Vajadusel saab koostada ka mitut maakonda hõlmava planeeringu. Samuti on seletuskirjas märgitud: „Olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valimise võimalus maakonnaplaneeringuga on vajalik näiteks juhtudel, kui objekti võimalikud asukohad asuvad valdades, mis ei ole piirinaabrid, sest sellisel juhul ei ole võimalik valdade ühist üldplaneeringut koostada.“. Seletuskirja lisaks olevas kooskõlastustabelis esitatud märkuste kohta toodud selgitustes on toodud, et olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valik toimub üldjuhul üldplaneeringu alusel. Ainult juhul, kui olulise ruumilise mõjuga objekti võimalikud asukohad asuvad mitme kohaliku omavalitsuse territooriumil ja asukoha valiku üldplaneeringute koostamine mitme kohaliku omavalitsuse omavahelisel kokkuleppel ei ole otstarbekas või võimalik, toimub objekti asukoha valik maakonnaplaneeringu alusel. Lähtudes eeltoodust valitakse üldreeglina olulise ruumilise mõjuga objekti asukoht üldplaneeringuga. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja naftasaaduste terminalide puhul selle valiku teinud juba kehtestatud üldplaneeringus märkides vastava ala juhtotstarbeks tootmismaa. Seadus ei seo maakonnaplaneeringuga olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valimist ei objekti ohtlikkuse astme ega kumulatiivsete mõjude hindamise vajadusega. 20 Maakonnaplaneeringuga võib olulise ruumilise mõjuga objekti asukohta valikut kaaluda juhul kui on täidetud kaks tingimust: 1) olulise ruumilise mõjuga objekti võimalikud asukohad asuvad mitme kohaliku omavalitsuse territooriumil; 2) üldplaneeringute koostamine mitme kohaliku omavalitsuse omavahelisel kokkuleppel ei ole otstarbekas või võimalik. Kuna Muuga sadam asub mitme kohaliku omavalitsuse territooriumil, on esimene tingimus täidetud. Teise tingimuse täitumise kohta ei ole kaebuse esitaja vastustajale ega kohtule tõendeid esitanud. Kaebuse esitaja väidab kaebuses paljasõnaliselt, et olulise ruumilise mõjuga objekti asukohta on otstarbekam valida maakonnaplaneeringuga. Isegi juhul, kui eeldada, et see väide on põhjendatud, ei saa üheselt nõustuda kaebuses tooduga, et vaidluse esemeks olevate olulise ruumilise mõjuga objektide jaoks sobivam asukoht võib tegelikult paikneda väljaspool Harju maakonda, kuna tegemist ei ole uute mahutiparkide kavandamisega, vaid olemasoleva laiendamisega, mis saab toimuda olemasolevate mahutiparkide lähiümbruses. Kuivõrd kaebuse esitaja väitel on naftasaaduste terminalide puhul tegemist olulise ruumilise mõjuga objektiga, millega nõustub ka kaasatud isik, siis valitakse sellise objekti asukoht

§ 292lõike 3 alusel üldplaneeringuga. Vastavalt Kehj

S § 33 lg 1 p 2 tuleb üldplaneeringu koostamise käigus läbi viia ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Keskkonnamõjude strateegiline hindamise käigus hinnatakse tõenäolist olulist mõju, nagu nõuab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 27.06.2001 direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta. Seega tagatakse keskkonnamõjude strateegiline hindamise käigus see, et naftatoodete terminalide rajamisega oleksid kumulatiivsed riskid maandatud. 11) Maakonnaplaneeringu ja üldplaneeringu ülesanded ja täpsusaste on erinevad. Kaebuse esitaja ilmne soov on see, et koostatakse selline planeering, mis määrab naftasaaduste terminali asukoha võimalikult täpselt. See ei ole maakonnaplaneeringu täpsusastet arvestades võimalik, sest maakonnaplaneeringu täpsusastet arvestades võibki sobivaks asukohaks olla näiteks kogu Muuga sadama territoorium. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 1) Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud esitatud tõendeid leiab, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. 2) Õigusaktid võivad avaliku võimu kandjale panna kohustuse otsustada haldusakti andmise või toimingu sooritamine kaalutlusõiguse alusel. Kaebajast võib aru saada nii, et tema tegevuse huvides on algatada maavanema poolt maakonnaplaneering, milles antakse lahendus olulise ruumilise mõjuga objektide asukohavalikuks, seega on ta esitanud planeeringu algatamise taotluse, kuid taotlus jäi maavanema poolt õigusvastaselt rahuldamata. Viimsi valla territooriumil asub Muuga Sadam ja eesmärk on leida väljundeid, kuidas vältida üha uute naftaterminalide rajamist Viimsi valda. Kuna planeerimisseadus annab võimaluse nõuda maavanemalt maakonnaplaneeringu koostamist, siis kaebaja märgib, et ta esitas sellise taotluse. Kuna maavanem jättis taotluse rahuldamata, on vallavalitsusel õigus pöörduda kohtusse, et kohus kontrolliks maavanema haldusakti õiguspärasust ja teeks ettekirjutuse kaebaja taotluse uueks lahendamiseks. Taotlus tuleb lahendada haldusaktiga ja kuna see on õigusvastane, tuleb see tühistada. Samuti palub kaebaja tühistada vaideotsuse ja suunata kaebaja taotlus uuesti arutamisele. Kuna

§ 10

lg 1 ei sätesta täpsemaid nõudeid taotluse esitanud isikule ja kohtule nähtub, et kui Viimsi vallavalitsus seadis endale eesmärgiks leida lahendusi tema ees 21 seisvate ülesannete täitmiseks, mis ei seondu üksnes maakonna ruumilise arengu ja planeerimisküsimustega, siis esitades selleks planeeringutaotluse, kasutab ta küll

§ 10

lg 1 sätestatud isiku õigusi, ent samas nõustub kohus, et küsitavaks jääb, kas vallavalitsuse õigusi on võimalik rikkuda, kui antakse välja haldusakt, millega soovitud planeeringut ei algatata. Kuna kaebuse materjalidest nähtus, et vaide on esitanud vallavalitsus ning kohtusse pöördumisel on kaebaja järjepidevalt väitnud, et rikutakse vallavalitsuse õigusi, siis palus kohus täpsustada, millisel õiguslikul alusel on vallavalitsus pöördunud kohtusse ja missuguste õiguste rikkumist kaebaja kurdab. Kaebuse esitaja vastas kohtule 02.10.12.a. (tlk 83), milles jäi seniesitatud seisukohtade juurde ning kaebaja leiab, et igal sikul on õigus teha planeeringu koostamise algatamise ettepanekuid, seega ka kaebajal. Kaebaja lisas, et saab halduskohtusse pöörduda ka HKMS § 44 lg 4 ning lg 5 alusel. Kuivõrd kohtueelselt on lahendatud Viimsi vallavalitsuse vaiet ning kaebuse esitas kohtule samuti vallavalitsus enda nimel, siis tekkis menetlusosalistel õigustatult küsimus, milliseid kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi vaidlustatud haldusaktid rikuvad ja missugusel moel on võimalik takistada Viimsi vallavalitsuse tegevust. Kuivõrd KOKS § 10 tulenevalt on avalik-õiguslikud juriidilised isikud vald ja linn, siis avalik-õigusliku juriidilise isikuna saaks kohtu arvates oma õiguste rikkumisel esitada HKMS § 44 lg 4 ja 5 alusel nõudeid vald, keda esindab valla- või linnavalitsus. Lähtudes asjaolust, et käesolevalt on kaebuse esitajaks Viimsi Vallavalitsus, siis on üsna kaheldav, kas HKMS § 44 lg 4 ja 5 annavad kaebuse esitajale õiguse kohtusse pöörduda. Kuna valla ülesandeks on korraldada seaduse alusel ruumilist planeerimist, siis ei saa samas välistada, et vallavalitsus ei tohiks esitada planeerimisettepanekut kuigi KOKS § 6 lg 1 järgi enesekorraldusõiguse võimalikule riivele ta sellisel juhul viidata ei saaks. Kuna aga

§ 10

lg 1 ei sea piiranguid taotleja isiku suhtes, siis ei tagastanud kohus kaebust kaebeõiguse puudumise alustel. Kohtusse pöördumist kohtu arvates võimaldab

, mis annab võimaluse igale isikule esitada planeerimise algatamiseks taotluse, siis lähtudes ka

§ 26

lg 1, mille kohaselt on planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks õigus igal isikul, kontrollis kohus, kas kaebaja õiguste rikkumine on võimalik. Maavanemal võivad tekkida kohustused ka siis, kui planeeringutaotlejaks on vallavalitsus. 3) Kuna kaebaja leiab, et vallavalitsuse eesmärgiks on leida lahendusi, et olulise ruumilise mõjuga objekte (e ORMO-d) enam Muuga sadama maa-alal Viimsi vallas ei rajataks, siis leiab kohus, et ka maakonnaplaneering, mida kaebaja taotleb, ei pruugi teda viia sihile. Isegi kui maavanem algataks maakonnaplaneeringu, ei vabaneks ei vald ega vallavalitsus kohustusest lahendada vallavalitsuse menetluses olevaid kolmandate isikute algatatud planeeringuid. Kuivõrd kaebaja territooriumil on juba ettevõtjatele kuuluvad nafta terminalid, siis juhul, kui neid asutakse välja vahetama või senistele lisandub juurde uusi, tuleks ikkagi lahendada konkreetne DP taotlus, mis annab vastused küsimustele, kas laienemine on antud kohas võimalik. Maakonnatasandi nn teemaplaneeringu olemasolu seda ei väldi. 4)

§ 7

lg 3 sätestatud maakonnaplaneeringu ülesandeks on maakonna territooriumi arengusuundade ja olulisemate infrastruktuuri objektide määramine. Vaidlust ei ole selles, et Muuga sadam on maakonnaplaneeringu kohaselt olulise ruumilise mõjuga objekt ja selle edasist arendamist senine maakonnaplaneering lubab, mistõttu kohus leiab, et Muuga sadamat olulise ruumilise mõjuga objektina on maakonnaplaneeringus käsitletud ja planeering on kehtiv. Seega ei nõustu kohus kaebuse esitaja väitega, justkui puuduks maakonnaplaneering, millega olulise ruumilise mõjuga objektide asukohti poleks juba määratud või et nende võimalikke asukohti ei saaks kindlaks teha. 5) Kaebajast võib aru saada nii, et tal on etteheited maakonnaplaneeringule ka selles mõttes, et selle üldine tasand ei võimalda temal oma avalik-õiguslike kohustuste täitmist, mistõttu 22 tuleb maavanemal algatada tema taotluse alusel maakonnaplaneering või seda täpsustav maakonnaplaneering, nt teemaplaneeringuna. Selline kaebaja seisukoht on aga vastuolus kaebaja enda sooviga saada senisest täpsem planeering; kui juba ühe maakonnaplaneeringu üldistatuse aste takistab kaebajat oma ülesannete täitmisel, siis ei lahendaks sellist probleemi ka teine sama tasandi planeering. 6) Kolmandate isikute poolt on esitatud DP taotlused ja need on võetud vallal menetlusse ja kaebajal on võimalik neid menetleda. Kaebaja kinnitas, et ta ei ole keeldunud planeeringuid menetlemast ja ei ole taotluste lahendamist ka peatanud. Kohus märgib, et kui taotlused on seotud kindla asukohaga ja puudutavad Muuga sadama maa-ala, st asukohta, mis on kehtivate planeeringutega kaetud, siis oleks ebamõistlik sellises olukorras senisest veelgi enam planeerida Muuga Sadama maa-ala. Planeeringu algatamise otsus on küll diskretsiooniotsus, kuid ka maavanem ei saa algatada planeeringut, mille järgi puudub vajadus ja mis ühelegi mõistlikule eesmärgile ei vii. Antud juhul ei nähtu, et taotletud planeeringuga saabuks kas siis vallale või vallavalitsusele tema ülesannete täitmiseks mingeid õiguslikke eeliseid. 7) Kaebuse esitaja esitades maavanemale planeeringutaotluse märkis selles ära üldise valla olukorra, kuid juba siis ei näidanud mõjuvaid põhjusi, miks peaks maavanem planeeringu algatama. Kaebaja on oma taotluse piiritlenud nii, et maavanem pidi selles alusel kontrollima, kas esinevad tingimused, mis kohustavad maavanemat maakonnaplaneeringut algatama.

reguleerib olulise ruumilise mõjuga objekti planeeringu koostamist ja selle § 292 ja lõike 5 kohaselt kui olulise ruumilise mõjuga objekti võimalik asukoht jääb mitme kohaliku omavalitsuse territooriumile ja üldplaneeringute koostamine mitme kohaliku omavalitsuse omavahelisel kokkuleppel ei ole asukoha valikuks otstarbekas või võimalik, valitakse olulise ruumilise mõjuga objekti asukoht maakonnaplaneeringu alusel. Viidates

§ 292

lg 5 jättis kaebaja aga tähelepanuta, et neid tingimusi, mis nimetab seadus, ei ole antud juhul saabunud, seega ei esine olukorda, mil maavanemale saaks panna kohustust algatada kaebaja taotluse alusel maakonnaplaneering, mis määratleks ORMO-de asukohti. Esmalt nähtub, et vallavalitsus ei ole teinud algatust ise või siis ka valla nimel ettepanekuid, millest saaks järeldada, et teised omavalitsused ei ole nõustunud Viimsi vallavalitsuse poolt kavandatuga. Antud juhul ei ole kaebuse esitaja ise ühegi omavalitsusega pidanud läbirääkimisi või teinud neile ettepanekut, mida oleks saadud arutada. Kui sellist ettepanekut kaebaja ei teinud, siis ei saa ka väita, et kohalike omavalitsuste kokkuleppel puudub võimalus ORMO-dele asukohti leida või et asja lahendamine omavalitsuste poolt pole otstarbekas. Kohus siinkohal nõustub Regionaalministri seisukohaga, et

§ 292

lõike 5 eesmärk on eelkõige menetlusliku takistuse ületamine olukorras, kus üldplaneeringu koostamine on mingil põhjusel takerdunud ja siis on vajalik, et asja otsustab maavanem. Vallavalitsus küll menetleb käesolevas haldusasjas kolmandate isikute DP taotlusi, kuid kaebaja väidab, et seotult nende DP-de menetlemisega ta maavanema poole ei pöördunud, vastavalt ei ole algatatud ka nn organitüli. Kuivõrd vallavalitsus oli sj ka viidanud konkreetsele õigusnormile, siis maavanema vastuse motivatsiooni nappus on tingitud justnimelt küsimuse püstitusest. Maavanem kontrollis, kas kaebaja on koos teiste omavalitsustega soovinud algatada planeeringut ORMO-de küsimuses ning sai vastused, mis kinnitasid, et niisugust olukorda ei ole tekkinud, seega vastates kaebaja taotlusele, on maavanem ka lähtunud neist alustest, mille märgib ära

§ 292lg 5.

Kaebaja etteheide, justkui ei nähtuks, missugusest õiguslikust alusest maavanem oma otsuse tegemisel lähtus, on selliselt ainetu. 23 8) Kohus nõustub menetlusosalistega selles, et kaebaja on faktilist ja õiguslikku olustikku mõistnud vääralt ning sellest tulenevalt järeldab ka alusetult, justkui maakonnaplaneeringu mittealgatamine saaks raskendada oluliselt kohaliku omavalitsusüksuse tegevust oma edasiste ülesannete täitmisel. Kaebaja ei suutnud nimetada ühtegi ülesannet, mis jääks täitmata, samuti ei nähtu, et temale saabuksid senisest ulatuslikumad piirangud või lisaülesanded, kui maavanem tema taotlust ei rahuldanud. Asja materjalid kinnitavad, et kaebuse esitaja saab lahendada enda territooriumit puudutavalt planeeringutaotlusi ja täita planeeringutega temale pandud ülesandeid ning väljapool oma territooriumit tal ülesandeid täita ei tule. Kohtule esitatud andmete ja tõendite alusel on menetlusosalised õigesti järeldanud, et maavanem viis läbi kaebaja taotluse alusel haldusmenetluse ja ta ka kontrollis planeeringu algatamise taotluse põhjendatust nii, et kogus ise andmeid. Keelduv otsus on tehtud avalik –õiguslikus suhtes esitatud taotluse lahendamiseks ja selline haldusakt peab vastama ka kaalutlusreeglitele ning õiguspärasele menetlusele, et see oleks kohtulikult kontrollitav. Käesolevalt on vaidluse all maavanema keelduv otsus planeeringut mitte algatada ja kui selles märgitud põhjused vastavad õiguslikule ja faktilisele olukorrale ning taotlusele, mille lahendamist kaebaja nõudis. 9)

§ 10

lg 1 kohaselt planeeringu koostamise algatamise otsustamisel võib põhjendatud juhul planeeringu koostamise algatamisest keelduda. Kuna kaebaja sidus oma taotluse

§ 29

.2 lg 5, siis on ta saanud haldusaktis vastuse, mis märgib, et ei ole tekkinud olukorda, mis sellest normist tulenevalt võimaldaks või kohustaks maakonnaplaneeringut algatama. Planeeringutaotluse esitamisel ei saa isik olla ette kindel, et see rahuldatakse. Kaebaja on läbi vaidemenetluse saanud piisavalt veelkord üle kontrollida, et temale ei panda seotult 2 esitatud DP taotlusega lisaülesandeid, sj hakata ise otsima ORMO-de võimalikke asukohti. Maavanema kogutud andmed ja tehtud pöördumised kinnitavad uurimiskohustuse täitmist ja nii pöördumiste sisu kui ka selle adressaatide ring kinnitab, et asja uuriti justnimelt tulenevalt kaebaja taotluses märgitud õiguslikust alusest lähtudes. Kohtule esitatud materjali põhjal saab järeldada, et maavanem ei ole eksinud faktilise olukorra kindlakstegemisel ega jätnud seda seostamata õigusliku olukorraga. Kaebaja kinnitab, et ta on algatanud DP-de koostamise kolmandate isikute Vesta Terminal OÜ ja VOPAK E.O.S taotluste alusel (

§ 10lg 5) ning märgitud isikud kavandavad enda tootmise huvides ehitusõigust.

Maavanem ongi kontrollinud, et äriühingud on vallale esitanud konkreetse DP taotluse sooviga laiendada oma tegevust ja rajada objekte justnimelt neile kuuluvatel kinnistutel, mitte mujale. Isegi juhul, kui Harju Maavanemal on võimalused vaadata asjaolusid nö üldises plaanis ja laiemalt, ei võtaks see Viimsi vallavalitsuselt kohustust lahendada esitatud planeeringutaotlused. Vopak E.O.S. ning Vesta Terminal Tallinn taotlusi ei saaks maavanem oma otsusega muuta ega mõjutada, ta ei saaks kuidagi ka pakkuda objektide rajamise võimalust mujale, kuivõrd tegemist on spetsiifilise tootmisharuga, mis on juba rajatud Viimsi valda. Ka ettevõtjad ise on teinud investeeringud konkreetses asukohas ja seda juba varasemalt, et integreerida omakorda töösse kas uued mahutid või vahetada neid välja või muuta nende asukohta nende endi kinnistute piires. Kolmandad isikud taotlevad justnimelt Viimsi Vallavalitsuselt selles vallas asuvate ja neile kuuluvatele kinnisasjadele (hoonestusõigus) täiendavat ehitusõigust. Seega on lahendamisel ehitusõiguse küsimused planeeringumenetluses, ehk ei esine olukorda, justkui saaks kaebaja läbi viia ja viib mingit muud menetlust, kui see on planeerimismenetlus ja täpsemalt DP menetlus. Kordamata siinkohal kaebuse esitaja enda kirjeldatud andmeid detailides märgib kohus, et Viimsi vallale esitas

1. 01.
2. a. Vesta Terminal taotluse DP koostamise ja KSH algatamiseks Muuga sadama territooriumil asuvatel kruntidel Koorma tn 2a ja Virna tn 3 muutmaks Viimsi Vallas asuva Muuga sadama lääneosa territooriumi kehtivat DP-d. Vald on ise teadlik ja märgib, et DP koostamise eesmärgiks oli täpsustada Viimsi Vallas, Muuga sadama territooriumil Koorma tn 2A ja Virna tn 3 Vesta Terminal Tallinn OÜ poolt hoonestusõiguse alusel 24 kasutatavate kruntide ehitusõigust ning luua õiguslik alus nendele kruntidele naftasaaduste terminalide projekteerimiseks ja ehitamiseks. Lisaks on veel haldusasjas nr 3-10-1988
5. a. kinnitatud kohtulik kompromiss Vesta Terminal Tallinn OÜ ning Viimsi Vallavalitsuse vahel, millest tulenevalt samuti võttis vallavalitsus
8. a. vastu korralduse nr 53 „Detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine ning keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine Muuga külas Koorma tn 2a ning Virna tn 3“. Kaebaja märgib ise siinkohal, et korralduse kohaselt on planeeringu koostamise eesmärgiks kinnistute ehitusõiguse muutmine kütuseterminali laiendamiseks. Seega on kaebajale väga hästi teada, et ta lahendamisele tuleb justnimelt ehitusõigusega seotud küsimus. 23.09.
9. a. on ka Vopak E.O.S. AS esitanud taotluse Viimsi vallas DP koostamise algatamiseks Allika, Allika I, Allika II, Muuga, Muuga I, Hansumäe I, Lasti tee 7, Lasti ja Lasti I maaüksustel, et muuta kehtestatud Viimsi vald, Muuga küla, Lasti, Muuga ja Allika maaüksuse DP-d. Vopak E.O.S. AS-i DP koostamise algatamise taotluse eesmärgiks on laiendada nn Lonessa terminali mahutiparki. 15.05.
10. a. korraldusega nr 26 Viimsi Vallavolikogu ongi algatanud detailplaneeringu koostamise, keskkonnamõju strateegilise hindamise ja riskianalüüsi koostamise. Korralduse kohaselt on planeeringu koostamise eesmärgiks kinnistute ehitus- ja kasutusõiguse määramine kaaludes omaniku, hoonestaja, naabrite, puudutatud kohalike omavalitsuste, riigi ning üldisi avalikke huve. Ka märgitud ettevõte ei ole oma taotlusest loobunud ja tehakse kulutusi, et planeeringuvõimalused kindlaks teha selles asukohas. Kui kaebaja juhtumisi ka püüab juba algatatud DP-dele mingit muud sisu anda, ei muuda see fakti, et teised isikud, sj ka maavanem, peab kavandatud tegevusele andma selle sisu, mis tuleneb seadusest. Nagu nähtub, on olemas kavandatud tegevuse asukohas kehtivad planeeringud ja DP-de menetlemiseks muud planeeringut vaja ei ole. 10) Asja materjalid kinnitavad, et kütuseterminalide laiendused ei jää mitme kohaliku omavalitsuse territooriumile, kuigi Muuga sadam ise jääb mitme omavalitsuse territooriumile.

§ 292

lõike 5 kohaselt võiks tekkida maakonnaplaneeringu koostamise vajadus, kui olulise ruumilise mõjuga objekti võimalik asukoht jääks mitme kohaliku omavalitsuse territooriumile. Kui sellist vajadust ei esine, siis ei olnud maavanemal vajadust pikemalt keeldumise aluseid esitada ja

§ 292lõike 5 kohaldamist kaaluda.

Käesolevalt on ka tõendatud, et tegemist on olukorraga, kus kütuseterminali laiendust planeeritakse aladele, mis on Viimsi valla üldplaneeringu järgi tööstuse ja ladude maa („T“) ja osaliselt ärimaa („B“). Naftaterminali laiendamine Muuga sadamas on üldplaneeringu kavana ette nähtud (vastavalt ÜP seletuskiri lk 30). Kuigi üldplaneeringus nimetatud naftaterminalide laiendusi ei saa siduda mõne konkreetse arendajaga ja samamoodi ei teeks seda ka nn uus maakonnaplaneering, ei tähenda see, et kaebajal puudub võimalus korraldada oma planeerimistegevust lähtudes kehtivatest planeeringutest. Kaebaja ei arutle õigesti, kui väidab, justkui oleks maavanem pidanud tähele panema, et Muuga sadama piirkonda naftaterminale ei saagi laiendada. Konkreetse objekti rajamine või tegevuse laiendamine kulgeb paratamatult läbi DP menetluse, st olemasolevat DP –d saab muuta ja seda tehakse justnimelt DP menetluses. Kaebaja ei saa eeldada, et kuna varasem DP käsitleb teatud mõjudega objekti ja selle asukohta, et siis uue DP-ga ei tohiks kaaluda teistsuguse mõjuga objekti rajamist ning et selleks on vajalik maakonnaplaneeringu tase. 11) Harju maavanem järgis kaebaja enda taotluse asjaoludest lähtuvalt uurimispõhimõtet. HMS § 6 kohaselt 25 Viimsi vallal on olemas kehtiv ja toimiv ÜP. Viimsi vallavolikogu 11.01. 2000. a otsusega nr 1 on kehtestatud Viimsi valla mandriosa üldplaneering ja selle vastuvõtmise ajal kehtinud PES § 8 lg 4 p 6 sätestas, et üldplaneeringu ülesandeks on territooriumi funktsionaalne tsoneerimine, mis määrab territooriumi või selle osa kasutamise juhtfunktsiooni. Viimsi valla üldplaneeringu seletuskirja p-s 1.10.3. on märgitud Muuga sadama kohta, et Muuga sadamas on naftaterminal, perspektiivis kavatsetakse ümber ehitada konteinervedude kai ja laiendada naftaterminali, st üldplaneeringu mahus on analüüsitud ruumilist arengut ja selle arenguga kaasneda võivaid mõjusid. Üldplaneeringuga on määratud naftaterminalide asukoht, nende laiendamise võimalused ja seatud territooriumi kasutamise juhtfunktsioon. Seega on olemas planeering, mis Muuga sadama osas on sisulises kooskõlas käesoleval ajal kehtiva

§ 292lg 1.

12) Kavandatud tegevuse võimalik asukoht jääb vaid ühe kohaliku omavalitsuse territooriumile, seega saab järeldada, et

§ 292

lg 5 kohaldamisele ei kuulu ehk lihtsustatult öeldes, võimalik asukoht

§ 292

lg 5 tähenduses ei tähenda tegevuseks vajaliku rajatise valimist mistahes asukohta, vaid sinna, mida arendajal on võimalik reaalselt laiendada ja kus ta saab tegutseda. Teisalt nähtub, et kavandatud tegevus on terminali laiendamine, mis tähendab, et kohus nõustub menetlusosalistega, et antud juhul ei saa kaebuse esitaja käsitleda kavandatud tegevust viisil, et arutleda, mitu olulise ruumilise mõjuga objekti on juba tegevuskohas või kas nad on iseseisva olulise ruumilise mõjuga objektid ja et juurderajatavad on ka iseseisvalt ORMO-d. Kaebaja viidatud Määruse mõttes võivadki olla naftaterminalid ORM-d, kuid antud juhul tuleb lähtuda olukorrast, mil nn baasolukorra mõjudeks on juba DP-ga ettenähtud kütuseterminal, kui olulise ruumilise mõjuga objekti ja selles olukorras tuleb kontrollida, kas Muuga sadam kui tervik ja selle üksikud käitised omavad senisest enamat mõju ja millist mõju. 13) Muuga sadama maa-aladel on infrastruktuur, mida ei ole võimalik mujale viia, seda uuesti rajada, see puudutab väljaehitatud kaide küsimust, raudteetranspordi struktuuri, juba rajatud ettevõtja vara, st naftatoodete torustikke ja mahutiparki. Juba Muuga sadama arengukava ei võimalda uute naftaterminalide ehitamist mujale sadama alale, so Maardu linna või Jõelähtme valla territooriumile jäävale Muuga sadama alale. Samas ei ole jäänud lahtiseks ka küsimus, kas Muuga sadamas Maardu linna ja Jõelähtme valla territooriumil on sadama arengukavaga planeeritud muud liiki kaupade meritsi laevadelt maha- ja pealelaadimine, kaupade ladustamine ja ette ei nähta tegevust seotult naftaproduktidega. Kui sadama maaaladel teises kohas on olemas kehtiv ÜP ja nende alusel on juba maa-ala kasutusele võetud konkreetse planeeringu ülesannete täitmiseks, siis ei oleks ka reaalselt võimalik hakata tegutsema vastuolus senise planeeringuga. Kaebaja arusaam, et ettevõtja saaks antud asukohta paigaldada naftaterminale, oleks vastuolus kehtivate planeeringutega. 14)

§-ga 292 lg 5 rakendamise vajadus tuleks kõne alla siis, kui konkreetsel DP taotlejal ehk arendajal on reaalselt võimalik planeerida oma tegevus mitmesse asukohta. Käesolevalt ei ole kaebaja tõendanud, et esines selline võimalus ja kuna ei esine võimalust arendada soovitud tegevust mitme kohaliku omavalitsuse territooriumil, siis maavanem ei saaks uue planeeringuga olukorda muuta. Kuna kaebaja ikkagi leiab, et tal oli

§ 10

lg 1 ja § 292 lg 5 koosmõjust tulenevalt õigus taotleda maakonna planeeringu algatamist, siis jääb kohus seisukohale, et piiritledes oma taotlust maavanemale sedavõrd kitsalt, ei olnud ega ole võimalik maavanemal täita planeerimiskohustust tingimustel, milles sead ei võimalda seadus. 26 Kohtukaebuses väidab kaebaja, et ta esitas maavanemale väite, et teised naaberomavalitsused ei „näi“ pidavat vajalikuks olulise ruumilise mõjuga objekti rajamiseks koostööd teha. Kuid siinkohal saab kohus vaid kinnitada, et nõustub teiste menetlusosaliste seisukohtadega, et kaebaja õigusi ei ole rikutud ja maavanemal ei ole jäänud kohustused täitmata. Kaebajal ei olnud esitada ka kohtus dokumenti/tõendit selle kohta, et ta on Maardu Linnavalitsuse või siis Jõelähtme Vallavalitsuse poole pöördunud konkreetse taotlusega ja et nemad oleksid kaebaja mingi konkreetse planeeringu algatuse tagasi lükanud. Nagu selgus, ei saanud sellist olukorda tekkida, sest Viimsi Vallavalitsus ei ole vastavat planeeringulahendust koostanud ega teinud ühtegi muud konkreetset pakkumist ja seda omavalitsused ka kinnitasid. Vastavalt märgibki maavanem, et omavalitsused lahendavad ise oma küsimused koostöös ettevõtjatega. Kaebaja kirjavahetus ei tähenda seda, et tal ka tegelikult puudus võimalus koostöös teiste omavalitsustega algatada planeeringulahendusi, sellist lahendust ta nähtuvalt kirjavahetusest ei ole pakkunud. Asjaolu, et maavanem märkis vastuses, et Jõelähtme Vallavalitsus ning Maardu Linnavalitsus lahendavad kõik küsimused Tallinna Sadamaga koostöös iseseisvalt, vastab tegelikkusele ning nähtub, et maavanem kontrollis, et Tallinna Sadam on pöördunud taotlustega nende omavalitsuste poole. Pöördumine oli tehtud ka Viimsi Vallavalitsusele, kuid kaebaja poolelt ei ole ettepanekut naabervaldadele esitatud. Kaebaja ei tõendanud, et naftatoodete terminalide asukoha valiku üldplaneeringute koostamine mitme kohaliku omavalitsuse omavahelisel kokkuleppel ei ole võimalik, kaebaja on ka ise kinnitanud, et ta seda nende ees ei olegi taotlenud. Maavanem märkis, et omavalitsustel ei ole tekkinud selles küsimuses probleeme, mistõttu ka kohtule ei nähtu, et kaebajal puuduks võimalus leida lahendeid omavalitsuste tasandil, kui tal tekib konkreetne ettepanek. Maavanema poole oli antud asjaoludel ennatlik pöörduda ja nagu nähtus, puudus maavanemal alus

§ 292lg 5 kohaldamiseks, millest ta ka oma lahendis kaebajat teavitas.

Kaebaja on loonud endale eksliku ettekujutuse tegelikust olukorrast. Kavandatavate objektide asukoht on otsustatud Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga. Maardu linna ja Jõelähtme valda ei ole üldplaneeringute kohaselt naftaterminalide rajamist ette nähtud. Kuna naftaterminalide rajamine on ette nähtud Viimsi valda, siis ka rajatavate objektide asukohta ei pea muu planeeringuga asuma otsima, kuniks

§ 292lg 3 kohaselt valitud asukoht tegevust võimaldab.

Kui selgub, et see on võimatu, siis alles tuleks hakata kontrollima, kas esineb vajadus muude lahenduste leidmiseks. Kaebaja subjektiivne hinnang, et maavanem oleks pidanud asja lahendama teistmoodi ja et oli otstarbekas maakonnaplaneeringu algatamine, ei muuda tehtud otsust õigusvastaseks. Kohus ei nõustu kaebajaga, et antud juhul maavanemal puudus võimalus teha teistsugune otsus, kui tema seda soovis. Võimalikud motiveerimisvead või kaebaja ärakuulamata jätmine ei muuda asjaolude faktilist ja õiguslikku tähendust. Vastustajal puudus ja puudub sisuliselt antud olukorras mistahes õiguspärane võimalus maakonnaplaneeringu algatamiseks, kuna kavandatavate objektide asukoht oli juba valitud üldplaneeringu alusel. Kohus veelkord nimetab, et kaebaja eksib, kui leiab, justkui vastustaja oleks pidanud kaaluma üksikasjalisemalt seda fakti, et tema ei ole varem algatanud detailplaneeringut nn uute ORMO-de kavandamiseks. Asjaolu, et vald ise on loonud endale ettekujutuse, justkui ei oleks tegemist olukorraga, mil saaks valida objektide asukoha, on väär. DP taotlust lahendades peab vald võtma ühtlasi seisukoha, kas senisest teistsugustel tingimustel saab tegevust arendada antud asukohas, kus naftasaaduste mahutid juba asuvad. Maavanemal ei olnud põhjust kahelda selles, et algatatud DP-de menetlus annab vastused ehitiste asukoha võimalikkuses. Seda ei pea kaebajale eraldi selgitama, kui nähtus, et objektide asukohavalik ju ongi detailplaneeringuga määratava ehitusõiguse üheks elemendiks. Sellest tulenevalt on 27 vastustaja nimetanud, et kaebaja on algatanud vajalikud DP-d ja menetleb neid, kuna seda kinnitasid ka teised vastajad. Kaebaja on pühendanud oluliselt suure tähelepanu sellele, kuidas tuleks käsitleda neid ehitisi, mis laienevad või mis rajatakse juurde, kuid kohus märgib, et kui isegi eeldada, et tegemist on nn uute ORMO-dega, siis ikkagi ei tõusetuks probleemi sellest, kuhu jääb rajatavate objektide asukoht. Lisanduvaid objekte soovitakse rajada sinna, kus neid on juba rajatud. Kuna ka kaebaja enda käsitlusest saab järeldada, et olemasolevad nafta terminalid on juba ORMO-d ja nende varasemate ORMO-de asukoht oli valitud üldplaneeringuga nii nagu seadus selle ette nägi ja kaebaja ei väida, et ta oleks varasemad planeeringud koostanud õigusvastastena, saab järeldada, et nad on rajatud seaduslikult, nende asukohta ei saa muuta. Iga lisanduv objekt on seotud antud kohaga, kuhu taotlus esitati. Käimasolevad DP-d annavadki vastuse küsimusele, kas antud tegevuskohas saavad mõjud ületama selle taseme, et neid tuleks rajada hoopiski mujale. Kaebaja on juba ka võtnud endale kohustuse Tallinna HK haldusasjas nr 3-10-1988 sõlmitud kompromissi p-ga 1.4.3. ja teab, et lahendatakse ehitusõiguse muutmine Vesta poolt taotletud viisil, st kaebaja ise pidas seda lubatavaks ja see on

§ 292lg 3 mõttes kooskõlas üldplaneeringuga.

Seega on otsitud kaebaja väited sellest, justkui ei oleks teada, kuhu neid lisanduvaid objekte võiks rajada. Kohus nõustub menetlusosaliste seisukohaga, et justnimelt kütuseterminalide puhul on selgelt esiletoodav, et tegevus eeldab infrastruktuuri olemasolu ja rajamist, täiustamist ja antud vaidluse pinnalt nähtub, et selline struktuur on Viimsi vallas olemas. Muuga sadamal on territoorium veel ka Maardus ning Jõelähtmes, kuid sinna ei saa rajada infrastruktuuri, vastavalt on menetlusosalised kinnitanud, et mere tingimused ei võimalda ehitada piisava sügavusega akvatooriumi, et sinna saaks silduda naftatankerid. Kaebaja ei ole ka seda fakti ümber lükanud, mis tähendab, et juba sisuliselt selles olukorras ei saagi tõusetuda

§ 292lg 5 rakendumine.

Kohus märgib lisaks, et ka planeerimismenetlus on haldusmenetlus ja HMS § 5 lg 2 tuleneb omakorda, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Seega ei näe kohus, et vastustaja pidanuks neid asjaolusid omakorda selgitama või veelgi enam kedagi ära kuulama. Samadest põhimõtetest lähtudes puudus maavanemal võimalus hakata läbi viima veel mingit planeerimismenetlust, mis niikuinii kaebaja küsimusi ei lahendaks. Kokkuvõtteks leiab kohus, et puudub võimalus maavanemale teha ettekirjutus kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks, kuna planeerimisseadusest tuleneva taotluse läbivaatamisel ei nähtu faktilist ega õiguslikku olustikku, mil tuleks maakonnaplaneering algatada. Maavanemal ei ole jäänud kaebaja ees täitmata kohustusi ei tulenevalt varasematest planeeringutest ega ka konkreetsest taotlusest. Kuigi kaebaja nimeta, et maavanem oleks tema seisukohad pidanud ära kuulama, märgib kohus, et maavanema vastusest loeb kaebaja ekslikult välja, justkui oleks kaebaja taotlus olnud puudustega ja sellest tingitult oleks maavanem teda pidanud ära kuulama või paluma taotlust täpsustada. Kohus nõustub kaebajaga, et kui taotlus oleks olnud puudustega, siis tulnuks see käiguta jätta. Antud juhul taotlust käiguta ei jäetud, mis kinnitab, et selle lahendamist ei takistanud taotluse puudused. Kuna maavanem ei pidanud taotlust põhjendatuks, siis selle märkimine kuulub negatiivse otsuse juurde. Kui maavanem on teinud kontrolli ja tuvastanud lisaks need vajalikud asjaolud, mida taotluse lahendamine eeldas, siis ei pidanudki maavanem kaebaja taotlust käiguta jätma. Kaebuse lahendamisel kohtus on 28 leidnud kinnitust, et asjas on kogutud asjakohased seisukohad ja tõendid; kontrolliti kaebaja taotluse sisu arvestades omavalitsuse seisukohti ja ka Vopak E.O.S., Vesta Terminal Tallinn, Tallinna Sadam arvamusi. Taotluse asjaoludest kõrvale ei kaldutud, seega puudus vajadus kaebaja täiendavaks ärakuulamiseks ja selle võimaluse annab HMS § 40 lg 3 p 2. Ka kohtus ei suutnud kaebaja esile tuua ühtegi asjaolu, mida ta saanuks veel esitada ja mis võiks muuta tehtud lahendit. Ka vaidemenetluses tekkis samasugune olukord. 15) Kaebaja leidis ka vaidemenetluses ekslikult, et puudub vajalik maakonnaplaneering ja see seab valla raskesse olukorda. Tegelikult ei ole kaebaja suutnud tuua esile ühtegi põhjust, mis võiks viia järelduseni, et olukord muutuks, kui algatatakse maakonnaplaneering. Olukord jääb samaks ka siis, kui maavanem algataks maakonnaplaneeringu. Lahendada tuleb needsamad küsimused ning laiendamist soovitakse konkreetses kohas. Maavanema võimalikud arusaamad maakonnaplaneeringu vajadusest ei mõjuta fakti, et

§ 4

lg 2 p 1 võimaldab isikute maakasutuse läbi kohaliku omavalitsuse planeerimisalase tegevuse. Kaebaja ise ei pea leidma ettevõtjale sobivaimat tegevuspaika, ta ei pea seda temale ka pakkuma väljapool enda territooriumi. Kui tegevus antud kohas ei ole võimalik, siis otsitakse alternatiive ja võib vaja minna maavanema sekkumist. Kohus veelkord rõhutab, et kavandatud tegevus kujutab endast spetsiifilist ettevõtlust ja selle laiendamisel on tegevuse asukoht juba määratud üldplaneeringu alusel ja nagu nähtub, on taotluste suhtes juba algatatud detailplaneering. Tegevuse mõju hinnang seisab seega ees. Nähtub, et tegelikkuses on tootmise laiendamisel piirid, sest igal olukorra muutusel ja tootmise laiendamisel koostatakse DP-d ja kontrollitakse kogu kompleksi mõjusid, sh kumulatiivseid mõjusid. Parima asukoha valiku nõue on täidetud ka siis, kui selgub, et antud kohta saab objektid rajada või kui selgub, et enam ei ole võimalik sinna objekte juurde rajada. Antud juhul on kolmandad isikud taotlenud oma tegevuskohas tootmise laiendamist ja kaebajal tuleb taotlused lahendada käimasolevas planeeringumenetluses. Omavalitsuse ülesannete täitmise raskendatust ei kujuta aga olukord, mil tal tuleb ise võtta vastu otsused, kas DP-d kehtestada või mitte, valla ülesannete täitmise takistuseks ei saa olla antud tingimustel maavanema poolt planeerimisettepanekuga mittenõustumine. Kaebusest ei nähtu ka ühtegi muud negatiivset tagajärge, mille võiks põhjustada maavanema keelduv otsus. Kohus juba nimetas, et Harju Maakonnaplaneering (nimetusega Harju Maakonnaplaneeringu I etapp) kehtestati 19.04.99.a. korraldusega nr 1682-k, so ajal, mil kehtis PES, ja maakonnaplaneeringu ülesandeks oli PES § 7 kohaselt põhiliste teede, raudteede, tehnovõrkude, sadamate lennuväljade jm tehnorajatiste paigutamise määramine ja konkreetsete valdkondade kaupa ja nt sadamate kohta on seletuskirjas lk 150-153 nimetatakse põgusalt arenguperspektiivid. Muuga sadama kohta (lk 152) märgitakse, et tegemist on riigi kauba-ja reisisadamaga, perspektiivis ehitatakse ümber konteinervedude kai ja laiendatakse naftaterminali. Kaebuse esitaja taotlus ei võimaldaks ignoreerida kehtiva maakonnaplaneeringu eesmärke, isegi juhul, kui koostada maakonnaplaneeringu nn teemaplaneering, ka siis tuleks õiguspärastena kanda sinna üle valitsevad tingimused, sj ei saaks muuta fakti, et Muuga Sadam jääb sinna, kuhu ta rajati ja temaga seotud ettevõtjad saavad tegutseda juba varem antud õiguste raames. Isikutele kord antud õigust ei saaks ära võtta, see ei oleks võimalik ka nn maakonna teemaplaneeringuga. Maakonna planeeringu üldisem tasand sj ei võimaldaks endiselt midagi täpsemalt määratleda, mis saaks kaebajat edasiselt aidata. Kolmandate isikute suhtes on nende tegevus määratletud Viimsi valla ÜP-ga ja selle planeeringu tingimustest ei saa väljuda. Seega on

§ 292

lg 3 võimalused kasutatud ja omavalitsuses tuleb planeeringumenetluses ning keskkonnamõjud strateegilisel hindamisel leida vastused küsimustele, kas kavandatud tegevus antud kohas on lubatav. 29 Maavanem oma sekkumisega või siis tema poolt võimaliku organiseeritava planeeringuga seda olukorda muuta ei saaks, kuna ei esineks ka sisuliselt olukorda, mil peaks kahtlema seniste planeeringute õiguspärasuses ning võimalustes lahendada kaebajal tekkinud küsimused. Ka nähtus, et valla ÜP vastuvõtmise ajal kehtinud PES § 8 lg 4 p 6 sätestas ÜP ülesanded, sj territooriumi funktsionaalse tsoneerimise ja ka hetkel kehtestatud ja kehtiva

§ 292

lg 1 vastuolu ei teki, seega eelnevaid planeeringuid ei pea ka muutma või ümber hindama. Olulise ruumilise objekti puhul tuleb

§ 292

lg 4 kohaselt asukoha valikut kaaluda ja kaebaja nimetab õigesti, et seadus ütleb, et kaaluda tuleb mitut võimalikku asukohta. Nähtub, et selline kaalumine on juba teostatud, kui praegu kehtiva maakonnaplaneeringuga nähti ette naftaterminalide asukoht Viimsi vallas. Seda olukorda enam muuta ei saaks, vähemalt lähiajal ei ole võimalik kuhugile uut sadamat rajada. Maakonnaplaneering on hetkel olemas, mis kinnitab, et Tallinna Sadama maa-aladel on naftaterminalidel parim asukoht ja seda ei pea enam üle kontrollima. Maakonna ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused on juba määratud (

§ 7

lg 3 p1) ja maakonnaplaneering toimib ning on igati vajalik valla ja linna üldplaneeringute koostamiseks (nt

§ 7lg 4), selliselt kaebaja ka tegutseb.

Seadus ei luba maavanemal antud tingimustel algatada ilma mõjuva põhjuseta uut planeeringut. Kuna puudusid alused planeeringu algatamiseks, sai maavanem algatamisest ka keelduda. Kaebajal oli esitatud ettepanek ja see lahendati, kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda mistahes tema seatud tingimustel planeeringut algatada. Antud juhul kaaluti kaebaja toodud asjaolusid ja selgus, et tema märgitud tingimused ei ole täidetud, et veel ühte maakonnaplaneeringut algatada olulise ruumilise mõjuga objektide asukohavalikuks. Ka muud kaebaja väited ei muuda kohtu seisukohti. Kuna ka vaidemenetluses arutati neidsamu küsimusi, siis ei riku kaebaja õigusi ka vaideotsus, kuivõrd ka selles on esitatud needsamad õiguslikud põhistused. Kuna vaideotsus vastab seaduse nõuetele, siis tuleb jätta taotlus ka selle haldusakti tühistamiseks rahuldamata. Kuivõrd kaebaja ise esitas oma planeeringutaotluse konkreetsel õiguslikul alusel, siis on haldusaktide motiveeringud napisõnalised, kuid see ei mõjuta lõpptulemust ja samas nähtub, et kaebaja küsimuse püstitus ei eeldanud nn taustaolukorra kirjeldamist ega laiaulatuslikku selgitust maavanema poolt, kuna lahenditega esitatud seisukoht sõltus küsimuse püstitusest. Asjaolu, et kaebaja maavanema tõlgendusega ja olukorrale antud hinnanguga ei nõustu, ei too kaasa taotluse uut läbivaatamist. Vaidlustatud haldusaktist tulenevalt ei ole kaebaja tegevus takistatud ja kaebaja senist tegevust ei saa kuidagi mõjutada maavanema keelduv otsus maakonnaplaneeringu algatamata jätmise kohta. 16) Seega leiab kohus, et tunnistades kaebaja kaebeõigust põhjusest, et igal isikul on võimalik esitada planeeringu taotlus ja selle tulemust vaidlustada, siis nähtub, et kaebaja ei suutnud tuua esile subjektiivseid õigusi, mida võiks maavanema tegevus rikkuda või et tema tegevus vallas oleks üldse pärsitud, kui puudub võimalus uurida, kuhu saaks ORMO-sid paigutada. Niisugust hüpoteetilist maakonnaplaneeringut aga ei saaks koostada, milles oleksid määratud mingid maa-alad nn uute ORMO-de võimalikuks asukohaks. Selline planeering ei viiks ühelegi eesmärgile, kuivõrd iga konkreetse objekti rajamise võimalikkus mingis asukohas tähendab eraldiseisvaid menetlusi ja nn automaatset võimalust suunata planeeringu taotleja otsima alternatiivseid asukohtu oma tegevuseks, ei annaks tulemusi. Kaebuse esitaja taotlus lahendati ja maavanemal ei ole jäänud kohustus täitmata. Kohus jätab kaebuse rahuldamata ja leiab, et Harju maavanema

1. aprilli
2. a. akti nr 12-4/1275 ja Harju maavanema
3. juuni
4. a. korralduse nr 1-1/929-k tühistamiseks puudub alus ning kaebus jääb 30 rahuldamata. Kuna kaebaja taotlus on lahendatud vastavuse kehtiva õigusega, siis ei kuulu rahuldamisele ka taotlus kohustada maavanemat asja uuesti lahendama. 17) Menetluskulude taotlused. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 8). Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist, küll aga on seda taotlenud kolmandad isikud. Käesolevalt tuleb kolmandate isikute menetluskulud kanda kaebuse esitajal. AS VOPAK palub kaebajalt välja mõista ja hüvitada 4960,44 eur; Vesta Terminal Tallinn OÜ palub hüvitada 8100,91 eur; AS Tallinna Sadam palub hüvitada 2676,97 eur. Kohus, kontrollinud esitatud menetluskulude taotlusi märgib, et esitatud on tööde aruanded ja tasumist tõendavad dokumendid. Vastavalt HKMS § 109 lg-le 6 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et kolmandate isikute menetluskulud on põhjendatud ning need tuleb välja mõista kaebajalt täies ulatuses. Kohus leiab, et kaebuse mahukuse ja mitmekordse täiendamise tõttu tuli menetlusosaliste esindajatel ära teha ulatuslik töö, sj tutvuda varasemate arhiveeritud toimiku materjalidega, mis samuti on asjakohane, seega tuleb pidada esitatud menetluskulude taotlusi põhjendatuteks ja tekkinud kulu neile hüvitada. /allkirjastatud digitaalset/ Karin Kalmiste Kohtunik 31