3-12-535/41

Haldusasi nr 3-12-535 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 28.10.

1. a Tallinn Haldusasja number 3-12-535 Haldusasi I.R.u kaebus Maksu- ja Tolliameti postisaadetise nr RR203707133EE õigusvastasuse kindlakstegemiseks Asja läbivaatamise kuupäev 27.09.2013.a Menetlusosalised Kaebaja I.R. Vastustaja Maksu- ja Tolliamet. RESOLUTSIOON Jätta I.R.u kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. poolt kaebaja kinnipidamise KAEBUS, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
2. I.R. on 14.03.2012.a esitanud Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles arvestades selle täpsustusi ja osalist tagastamist (tl 48-51, 56), taotleb teha kindlaks Maksu- ja Tolliameti (MTA) poolt tema postisaadetise nr RR203707133EE kinnipidamise ja märke „palume kliendil võtta ravimiametist määratlus“ õigusvastasus. Kohus võttis kaebuse 06.09.2012.a menetlusse ja tunnistas vastustajaks MTA (tl 57-58).
3. Kaebuse põhjendused. 2.
4. Kaebaja sai 18.01.2012.a posti teel kätte AS Eesti Posti 17.01.2012.a saadetud teavituse, et nende valduses on kaebajale Suurbritanniast postitatud saadetis nr RR203707133EE. Kirjas on, et AS Eesti Posti hinnangul võivad saadetises olla ravimid ning AS Eesti Post keeldub kaebajale saadetist kätte andma ning kohustab esitama saadetise kättesaamiseks Ravimiameti määratluse saadetise sisu kohta. Kaebaja saatis 19.01.2012.a AS-le Eesti Post järelepärimise selgituste saamiseks. AS Eesti Post vastas kaebajale 14.02.2012.a: „Vastuseks Teie kirjale selgitame, et oleme edastanud Teie küsimused tolliametile. Kui Teieni pole siiani nende poolt vastust saabunud, palume uuesti pöörduda otse tolliameti poole e-posti aadressil pohja@emta.ee“. 15.02.2012.a saatis kaebaja AS-le Eesti Post uue järelepärimise. AS Eesti Post vastas 23.02.2012.a e-kirjaga, milles selgitas, et põhjuseks on MTA poolt saadetisele tehtud märgistus „palume kliendil võtta Ravimiametist määratlus“. 29.02.2012.a saatis AS Eesti Post kaebajale teavituse saadetise hoiutähtaja möödumise ning saadetise tagasisaatmise kohta. 2.2 Vaidlust ei ole selles, et tollikontrolli teostamisel võib suletud postisaadetisi avada, ega ka selles, et ravimeid interneti teel tellida ei tohi. Vaidlus on selles, kes on pädev kaebaja saadetist kinni hoidma ja millisel õiguslikul alusel see toimuda võib, samuti selles, kas praktika, mille järgi iga toidulisand on senikaua käsitletav ravimina, kuni ei ole tehtud Ravimiameti vastupidist määratlust, on õiguspärane ja kes sellisel puhul vastava määratluse taotlema peaks. Kaebaja ei nõustu käsitlusega, et kõik toidulisandid, millele ei ole Ravimiameti määratlust tehtud on eelduslikult ravimid. Kui kohus siiski leiab, et selline praktika on õiguspärane, palub kaebaja tuvastada, et Ravimiameti määratluse hankimise kohustus oli vastustajal. Kaebajal ei ole mitte kuidagi võimalik lasta määratleda talle adresseeritud konkreetse saadetise sisu, vaid saaks parimal juhul seda teha saadetise oletusliku sisu kohta. 2.3 Kaebuse lõppeesmärk on nõuda kahju hüvitamist. Tõhusamat vahendit kui tuvastamiskaebus ei ole kaebajal esmalt seetõttu, et saadetis on tagastatud (ei saa kasutada kohustamiskaebust) ning teiseks seetõttu, et kahju hüvitamise kaebus käesoleval hetkel oleks õigusliku keerukuse ja ebaselguse tõttu ennatlik, kuna kaebajale pole selge tegevuse õigusvastasus, kahju põhjustanud isik, ega ka õigussuhe, milles kahju põhjustati. 2.4 Kaebaja hinnangul tuleneb põhiseaduse (PS) § 3 lg-st 1 toodud seaduslikkuse aluse põhimõttest koostoimes PS § 13 lg-s 2 toodud õigusselguse ehk määratluse põhimõttest see, et avaliku võimu võimuvolitused peavad olema reguleeritud seaduses võimalikult täpselt ning avalik võim tohib teha üksnes seda, mis on sõnaselgelt lubatud. Kaebaja ei ole teadlik ühestki Eesti õigusaktist, mis kohustaks teda Suurbritanniast tellitud toidulisandile Ravimiameti määratlust taotlema. Kaebaja ei ole teadlik ka ühestki piisavalt konkreetsest õigusnormist, mis annaks MTAle õiguse sellise määratluse taotlemist kaebajalt nõuda. Toidulisandid eriluba ei nõua, seega ei saa MTA tugineda ka Ravimiseaduse (RavS) § 100 lg
5. 2.5 Siseriiklik praktika millega kohustatakse kaebajat teisest Euroopa Liidu liikmesriigist tellitud toidulisandile Ravimiameti määratlust taotlema on vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) art-ga
6. ELTL art 34 (endine EÜ art 28) keelab liikmesriikidevahelised koguselised impordipiirangud ja kõik samaväärse toimega meetmed. Euroopa Liidus tuleb lähtuda eeldusest, et teises liikmesriigis müüdavad toidulisandid ei kujuta ohtu inimese tervisele. Järelikult ei saa abstraktne oletus, et teises liikmesriigis müüdavad toidulisandid on siiski tervisele ohtlikud ja mistõttu tuleb neid siseriiklikult veelkord üle kontrollida, kujutada endast mõõdukat piirangut ELTL art 36 tähenduses. 2.6 RavS § 25 lg 3 on vastuolus ELTL art-ga 34 osas, milles ta sätestab absoluutse keelu tellida üksikisikul posti teel enda isiklikuks tarbeks teisest Euroopa Liidu liikmesriigist seal müüdavat käsimüügiravimit. Seega isegi juhul kui kaebaja saadetis oleks ümber kvalifitseeritud käsimüügiravimiks, tulnuks saadetis kaebajale kätte anda, kuna RavS § 25 lg 3 on vastuolus ELTL art-ga
7. Vaidlust ei saa olla selles, et ELTL art 34 on vahetult kohaldatav ja annab kaebajale subjektiivse õiguse riigilt nõuda seda, et riik artiklis toodud keeldu ei rikuks.
8. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 3.1 RavS § 25 lg 3 kohaselt on ravimite postimüük ja interneti teel tellitud ravimite kättetoimetamine posti teel või kullerpostiga keelatud. Postisaadetistele tollikontrolli teostamisel 2 lähtutakse „Postisaadetise kontrolli tehnoloogia“ juhendist. Antud juhul postisaadetise visuaalsel vaatamisel riskiprofiilidele tuginedes oli alust arvata, et vastavat keeldu eiratakse. Põhjuse selleks andis asjaolu, et postipaki läbivalgustamisel oli näha saadetise sisu, mis välisel vaatlusel sarnanes ravimiga. Postisaadetise juures puudusid selgitavad materjalid saadetise sisu kohta. Tulenevalt eeltoodust tehti postisaadetisele märge, millega paluti kliendil esitada Ravimiameti määratlus saadetise sisu kohta. Postisaadetis suunati tolliterminali ning jäeti tolli järelvalve alla kuni asjaolude selgitamiseni. Tolliterminali suunatud postisaadetise kohta edastas AS Eesti Post töötaja kliendile ametikirja, millega teavitas, et kliendi nimele on saabunud postisaadetis, milles võivad olla ravimid. Kliendile anti võimalus taotleda ravimiameti määratlus. Kui klient ei suuda kirjalikult tõendada, millega on tegemist tema poolt tellitud saadetise näol, milliseid toimeaineid see sisaldab, loetakse, et tegemist on ravimiga, mille määratlemiseks ei ole piisavalt andmeid ning saadetist ei väljastata kliendile, vaid see saadetakse tagasi saatjale. Nii toimiti ka antud juhul. RavS § 100 lg 1 kohaselt teostavad riiklikku järelvalvet RavS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle Ravimiamet ning vastavalt oma pädevusele Terviseamet, Veterinaar- ja Toiduamet, Konkurentsiamet ning MTA. RavS § 2 lg-st 2 tulenevalt on õigus otsustada aine või toote määratlemise üle ravimina Ravimiametil. Seega on vaidlusalusel juhul toll, paludes saadetise kohta võtta Ravimiameti määratlus, tegutsenud seadusega antud pädevuse piires ja õiguslikul alusel. 3.2 Kaebaja vaidlustab praktika, mille järgi toidulisandid on senikaua käsitletavad ravimina, kuni ei ole tehtud Ravimiameti poolset vastupidist määratlust. Vastustaja vaidleb sellele vastu ja leiab, et tegemist ei ole MTA ja AS Eesti Post poolt viljeletava (omavolilise) praktikaga, vaid oma tegevuses lähtutakse seadusest ja seaduse alusel antud muudest õigusaktidest. Kõnealusel juhul lasub kohustus vastav määratlus taotleda toidulisandi tellijal kui huvitatud isikul. Ravimiameti kodulehel on teavitus toidulisandite tellimise kohta internetist aadressil http://www.ravimiamet.ee/reisimine-ja-postiga-saatmine. Vastav info on paigutatud just kodanikele suunatud teemade alla. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu vastustaja kaebaja väitega, mille kohaselt ei saanuks ta ise lasta saadetise sisu määratleda, kuna saadetis oli vastustaja valduses. Vastustaja selgitab, et tulenevalt ülaltoodud Ravimiameti kodulehel olevast teatest, on toidulisandi määratlemiseks Ravimiameti poolt vajalik saata preparaadi nimetus ja internetiaadressi link, kust oleks võimalik leida andmed koostise ja tootjapoolse kasutusjuhendi kohta aadressile maaratlused@ravimiamet.ee. Seejärel saadetakse isikule vastus toote kuuluvuse kohta ravimite hulka või mitte. Seega piisab määratluse saamiseks preparaadi nimetus ja internetiaadressi lingi saatmisest vastavale Ravimiameti poolt märgitud aadressile. 3.3 Vastustaja hinnangul on kaebaja seisukohad seoses ELTL art-tega 34 ja 36 väga üldsõnalised ning kohati vaidlusalusest teemast kaugel. Liiatigi on kaebaja toonud välja vastustaja praktika väidetava vastuolu mitte konkreetse Euroopa Liidu õigusaktiga, vaid ELTL-st tuleneva üldpõhimõttega, millega vastuolu hindamiseks puudub haldusorganil õigus ja pädevus (milline oleks teatud olukorras olemas juhul, kui välja oleks toodud siseriikliku õigusakti vastuolu konkreetse Euroopa Liidu õigusaktiga). Vastustaja leiab, et taotluse esitamine Ravimiametilt määratluse saamiseks ei ole üksikisiku jaoks koormav, kuna üksikisikule kui tellijale on teada, mida konkreetselt ta tellis, milliselt internetiaadressilt ta toote tellis jne. KOHTU PÕHJENDUSED
9. Kohus kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. 3 4.1 Tolliseaduse (TS) § 18 kohaselt on tolliametnikul teenistuskohustuste täitmisel õigus muuhulgas pidada kaupa kinni seadusega sätestatud juhtudel ja korras. Sama seaduse § 10 sätestab, et kui Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise kaubanduse või postisaadetise, samuti ühest liikmesriigist teise siirduvate isikutega kaasas oleva kauba suhtes on õigusaktidega kehtestatud keeld või piirang ja toll teostab sellise keelu või piirangu riiklikku järelvalvet, võib tolliametnik kasutada oma ülesannete täitmiseks kõiki neid õigusi, mis on talle ühenduse õigusaktidega ja TSga antud tollieeskirjade rakendamisel, kui tal on riski hindamisele tuginedes alus arvata, et sellist keeldu või piirangut eiratakse. Seega annavad TS § 10 ja § 18 MTA-le õiguse postisaadetist kinni pidada, kui riski hindamisele tuginedes on alus arvata, et konkreetset keeldu või piirangut eiratakse. MTA selgituste kohaselt oli antud juhul kõnealuse postisaadetise visuaalsel vaatamisel riskiprofiilidele tuginedes alust arvata, et vastavat keeldu eiratakse, kuna postipaki läbivalgustamisel oli näha saadetise sisu, mis välisel vaatlusel sarnanes ravimiga ning saadetise juures puudusid selgitavad materjalid saadetise sisu kohta (tl 92p). Seega oli kaebajale adresseeritud postisaadetise (nr RR203707133EE) kinnipidamine MTA poolt õiguspärane, kuna kuni 27.04.2013.a kehtinud RavS § 25 lg 3 kohaselt oli ravimite postimüük ja interneti teel tellitud ravimite kättetoimetamine posti teel või kullerpostiga keelatud. 4.2 RavS § 2 lg-st 2 tulenevalt on õigus otsustada aine või toote määratlemise üle ravimina Ravimiametil. Sotsiaalministri 13.04.2005.a määruse nr 59 „Aine või toote ravimina määratlemise tingimused ja kord“ § 3 kohaselt otsustab Ravimiamet aine või toote määratlemise ravimina igal konkreetsel juhul eraldi, võttes arvesse kõiki toote omadusi, sh koostist, farmakoloogilisi omadusi, kasutamisviisi, kasutamisulatust, tarbijate teadlikkust tootest ja ohte, mis selle kasutamisega võivad kaasneda. Seega on õige ka MTA poolt kaebaja suunamine saadetise sisu määratlemisele eelnimetatud määrusega sätestatud korras. Kaebaja seisukoht, et vastava määratluse taotlemise kohustus on vastustajal on ekslik (tl 77p). Eelnimetatud määruse § 2 lg 1 kohaselt toimub aine või toote ravimina määratlemine kas Ravimiameti algatusel või määratlemist sooviva isiku taotlusel. Kohtu arvates olnuks mõistlik lähtuda Ravimiameti koduleheküljel avaldatud soovitusest ja lasta määratleda Ravimiametil soovitava toote kuuluvus kas ravimite või toidulisandite hulka enne selle internetist tellimist. Selleks tuli Ravimiameti koduleheküljel avaldatud informatsiooni kohaselt saata aadressile maaratlused@ravimiamet.ee preparaadi nimetus ja internetiaadress, kust oleks võimalik leida andmeid selle koostise ja tootjapoolse kasutusjuhendi kohta. 4.3 Kaebaja käsitlus kuni 27.04.2013.a kehtinud RavS § 25 lg 3 osalisest vastuolust ELTL art-ga 34 ei ole asjakohane, kuna RavS § 25 lg 3 eesmärgiks ei olnud ravimite impordipiirangud, vaid ravimite käitlemise reguleerimine ravimite, sealhulgas narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite, mitte-eesmärgipärase kasutamise takistamiseks ning süsteemi toetamiseks, milles kogu ravimi liikumise ahel tootjast kuni lõpptarbijani, hõlmates vahepeal hulgimüüjaid ja apteeke, on litsentseeritud ja kontrollitud, tagades ravimi kvaliteedi säilimise (vt RavS eelnõu seletuskiri; http://www.riigikogu.ee/?op=emsplain2&content_type=text/html&page=mgetdoc&itemid=041240 012). Samuti jääb käesolevas otsuses oma abstraktsuse tõttu käsitluse alt välja kaebaja väide MTA praktika vastuolust ELTL art-ga
11. Menetluskuludest. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud (kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv) tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Paukštys Kohtunik 4