Obsah (4)

§ 5§ 7§ 15§ 2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-1631 Haldusasi K.A.i kaebus justiitsministri 24.09.2012 kä

), mille alusel vaidlustatud käskkiri välja anti, ei näe ette isiku õigust distsiplinaarmenetluse alustamise käskkirja muutmise käskkirja vaidlustada. Vaidlustatud käskkirja näol ei ole tegemist mitte haldusakti, vaid distsiplinaarmenetluse toiminguga, millega justiitsminister täiendas

§ 5

lg 1 alusel kaebaja suhtes alustatud distsiplinaarmenetluse aluseid (selgusid uued faktilised asjaolud).

§ 5

lg 1 kohaselt on distsiplinaarmenetluse alustamise aluseks notari ametitegevuse järelevalve tulemused, Notarite Koja eestseisuse või aukohtu ettepanek, isiku kaebus või muu dokument või teade, mis annab alust arvata, et notar on toime pannud distsiplinaarsüüteo. Distsiplinaarmenetluse alustamise aluseks olevate asjaolude kohta nõuab justiitsminister notarilt kirjaliku seletuse.

§ 5

lg 2 kohaselt annab justiitsminister distsiplinaarmenetluse alustamiseks käskkirja, mis tehakse notarile, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus alustati, ja Notarite Kojale viivitamata teatavaks. Vaidlustatud käskkiri saadeti kaebajale 24.09.2012 e-posti aadressil xxxxxxxx@notarid.eu ja info@notarid.eu (kd I, tl 84) Distsiplinaarmenetluse alustamise (seega ka muutmise) käskkirja peab notarile ja Notarite Kojale teatavaks tegema vabas vormis, kuivõrd kättetoimetamise nõuet ei ole seaduse või määrusega ette nähtud, seega kohaldub haldusmenetluse seaduse (HMS) § 25 lg 3, mille kohaselt dokument toimetatakse kätte juhul, kui see on seaduse või määrusega ette nähtud. Muudel juhtudel piisab dokumendi teatavakstegemisest vabas vormis. HMS § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Vaidlustatud justiitsministri käskkiri ei olnud suunatud isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele, see tekitas kaebajale vaid menetluslikke õigusi.. Distsiplinaarmenetluse alustamise (selle muutmise) käskkirja ja muude distsiplinaarmenetluse toimingute vaidlustamist

ette ei näe. Vaidlustada saab notar distsiplinaarmenetluse lõpptulemust ehk

§ 7lg 1 alusel antavat justiitsministri käskkirja.

Distsiplinaarasja menetluse tulemusena annab justiitsminister

§ 7

lg 1 kohaselt käskkirja, milles kas loeb distsiplinaarsüüteo tuvastatuks ja määrab distsiplinaarkaristuse või loeb süüteo tuvastatuks ja suunab materjali Notarite Kojale meetmete võtmiseks ja lõpetab distsiplinaarmenetluse või loeb distsiplinaarsüüteo puudumise tuvastatuks ning lõpetab distsiplinaarmenetluse.

§ 7

lg 1 nimetatud käskkirja peale võib notar esitada kaebuse halduskohtule ühe kuu jooksul käskkirja saamisest arvates. Seega kaebajal puudub kaebeõigus justiitsministri 29.03.2012 käskkirja nr 11-d tühistamise nõudes, mistõttu tähtaegsuse küsimust ei saa tõusetuda. KOHUS LEIAB

1. Kuigi kohus 02.09.2013 määrusega võttis kaebuse menetlusse, esialgselt tähtaja küsimuse lahendamiseks, siis kontrollinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-st 38 juhindudes haldusasja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis kaebuse nõuetekohasust, leiab kohus, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lõige 2 punkti 1 alusel. Nimetatud sätetest tulenevalt kohus jätab määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud, sh kui kaebuse esitajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Seega käesoleva määrusega kohus võtab seisukoha ainult kaebeõiguse küsimuses. 2
2. HKMS § 37 lg 2 kohaselt kaebusega võib nõuda: 1) haldusakti osalist või täielikku tühistamist - tühistamiskaebus (HKMS § 37 lg 1); 2) haldusakti andmist või toimingu tegemist – kohustamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 2); 3) haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist - tuvastamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 6).
3. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg-le 1 haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Haldusaktiks on ka eelhaldusakt, millega tehakse õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu (HMS § 52 lg 1 p 2). HMS § 106 lg 1 järgi on toiminguks haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et toimingule kohalduvad sätted ei kohaldu menetlustoimingutele. Menetlustoiminguteks on kõik protseduurilised eeltoimingud haldusaktide andmisel ehk toimingud, mis pole haldusmenetluse lõpptulemuseks.
4. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud nõude - justiitsministri 24.09.2012 käskkirja nr 17-d „Justiitsministri 29.03.2012 käskkirja nr 11-d „Tallinna notar K.A.i suhtes distsiplinaarmenetluse alustamine“ muutmine“ tühistamiseks.

§ 5

lg 1 kohaselt distsiplinaarmenetluse alustamise aluseks on notari ametitegevuse järelevalve tulemused, Notarite Koja eestseisuse või aukohtu ettepanek, isiku kaebus või muu dokument või teade, mis annab alust arvata, et notar on toime pannud distsiplinaarsüüteo. Distsiplinaarmenetluse alustamise aluseks olevate asjaolude kohta nõuab justiitsminister notarilt kirjaliku seletuse.

§ 5

lg 2 kohaselt distsiplinaarmenetluse alustamiseks annab justiitsminister käskkirja, mis tehakse notarile, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus alustati, ja Notarite Kojale viivitamata teatavaks. Distsiplinaarasja menetluse tulemusena annab justiitsminister

§ 7

lg 1 kohaselt käskkirja, milles kas loeb distsiplinaarsüüteo tuvastatuks ja määrab distsiplinaarkaristuse või loeb süüteo tuvastatuks ja suunab materjali Notarite Kojale meetmete võtmiseks ja lõpetab distsiplinaarmenetluse või loeb distsiplinaarsüüteo puudumise tuvastatuks ning lõpetab distsiplinaarmenetluse.

§ 15

1 lg 1 kohaselt notar võib käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud käskkirja peale esitada kaebuse halduskohtule ühe kuu jooksul käskkirja saamisest arvates. 8. Kaebusematerjalist nähtuvalt vaidlustatud käskkirjaga

§ 5

lg 1 ja 2 alusel: 1) muudeti justiitsministri 29.03.2012 käskkirja nr 11-d „Tallinna notar K.A.i suhtes distsiplinaarmenetluse alustamine“ punkti 1.4 käskkirjas toodud sõnastuses (p 1); 2) notaril tuli esitada kirjalikud seletused distsiplinaarmenetluse alustamise täiendavate asjaolude kohta kahe nädala jooksul arvates käesoleva käskkirja teatavaks tegemisest (p 2); 3) määrati käskkiri teha viivitamata teatavaks Tallinna notar K.A.ile, Notarite Kojale ja distsiplinaarsüüteo tuvastamise komisjoni liikmetele Tiit Spp’ale ja Villem Lapimaa’le (p 3). 9. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud käskkiri ei ole haldusakt, mille tühistamist saaks kohtumenetluses nõuda, vaid tegemist on vastustaja poolt läbiviidava distsiplinaarmenetluse menetlustoiminguga, millega justiitsminister muutis distsiplinaarmenetluse alustamise käskkirja, ning mis on üksnes vormistatud käskkirjana, millega kaebaja õigusi või kohustusi ei tekitata, muudeta ega lõpetata. 3 Kohus märgib, et juriidiline hinnang, kas dokumendi puhul on tegemist haldusakti, toimingu või menetlustoiminguga, ei saa põhineda üksnes dokumendi vormil, vaid lähtuda tuleb eelkõige dokumendi sisust. Selle hinnangu annab kohus sõltumatult, olemata seotud sellega, kuidas haldusorgan oma tegevust ise kvalifitseerib.

, mille alusel vaidlustatud käskkiri välja anti, ei näe ette isiku õigust distsiplinaarmenetluse alustamise käskkirja muutmise käskkirja vaidlustada, vaid nimetatud seaduse kohaselt võib halduskohtule esitada kaebuse

§ 7lg 1 kohaselt tehtava käskkirja peale.

Neil asjaoludel võib asuda seisukohale, et enne distsiplinaarmenetluse lõppemist, on kaebus ka sisuliselt ennatlik.

1. Riigikohtu praktika kohaselt (3-3-1-70-12), millist seisukohta toetab ka HKMS § 45 lg 3, võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Nimetatud seisukohta menetlustoimingu iseseisva vaidlustamise osas on käsitlenud Riigikohus ka oma varajasemates lahendites (3-3-1-86-06) nentides, et: „Samas ei anna menetlusosalise õigus seaduspärasele haldusmenetlusele talle piiramatut õigust kõigi haldusmenetluse toimingute iseseisvaks vaidlustamiseks. Riigikohtu halduskolleegium leidis
2. veebruari
3. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-8-02 (p 5), et haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Piirangud menetlustoimingute iseseisvale vaidlustamisele on nähtud ette haldusmenetluse ökonoomsuse ja tõhususe põhimõttest (menetlusökonoomia põhimõte) lähtuvalt. Piiramatu menetlustoimingute vaidlustamise võimalus muudaks haldusmenetluse põhjendamatult kulukaks. HMS § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele./.../ Menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti iseseisev vaidlustamine on samas erandina õigustatud, kui tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis vältimatult tingib antava haldusakti sisulise õigusvastasuse või muudaks menetluslik rikkumine haldusakti sisulise õiguspärasuse suhtes hinnangu andmise tagantjärele võimatuks. Enne haldusakti andmist saab kaebuse esitada ka juhul, kui menetlustoiming rikub menetlusosalise subjektiivseid õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Sama seisukohta on Riigikohtu halduskolleegium korranud
4. juuni
5. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-5303 (p 18). Kehtiv õigus ei määra, millised menetlusnormide rikkumised on käsitletavad eelnimetatud tähenduses oluliste menetlusvigadena. Kolleegium märgib, et menetlusvea olulisus sõltub konkreetse haldusmenetluse liigist, eesmärgist ning menetluse õigusliku regulatsiooni eripärast“.
6. Kohus on seisukohal, et käesolevast kaebusest menetlustoimingu eraldi vaidlustamiseks aluseid ei ilmne. Kaebaja on vaidlustanud käskkirja üksnes sisuliselt ega väida, et käskkiri rikuks kaebaja muid, menetlusväliseid õigusi. Kuna käskkirja näol ei ole tegemist lõpliku haldusaktiga, siis ei saa see rikkuda kaebaja õigusi ning kaebajal on võimalik oma õigusi edaspidi kaitsta

§ 7lg 1 kohaselt tehtava käskkirja vaidlustamisega.

12. Kohtu infosüsteemist nähtuvalt on justiitsminister andnud 01.02.2013 käskkirja nr 7d (antud

§ 2lg 1 p 1; § 4; § 7 lg 1 ja Not

S § 17 lg 2 p 2 alusel), millise resolutiivosa punktis 1 lõpetati distsiplinaarmenetlus Tallinna notari K.A.i suhtes käskkirja nr 11-d punktis 4 1.2. märgitud rikkumise osas distsiplinaarsüüteo puudumise tõttu. Käskkirja punktis 2 loeti tuvastatuks K.A.i poolt järgmiste distsiplinaarsüütegude toimepanemine: 2.1 käskkirja punktides 3.1.2-3.1.34 märgitud ametitegevuste korduvalt ja süstemaatiliselt registreerimata jätmisega on notar süüliselt rikkunud NotS §-s 40 lg 1 ja NM §-s 55 lg 1 sätestatud ametikohustusi registreerida kõik enda tehtud ametitoimingud ja osutatud ametiteenused notarite elektroonilises infosüsteemis(e-notaris) peetavas ametitegevuse raamatus, pannes sellega toime

§-s 2 lg 1 p 1 sätestatud notari poolt ametikohustuste süülise täitmata jätmise; 2.2 käskkirja punktides 3.3.1-3.3.8, 3.3.10, 3.3.11, 3.3.14 märgitud ametitegevustes ärakirjade valmistamise eest korduvalt ja süstemaatiliselt alusetult tasu võtmisega on notar süüliselt rikkunud notari tasu seaduse(NotTS) §-s 2 lg 3 sätestatud kohustust võtta notari tasu ainult NotTS-s kehtestatud ulatuses ja korras, pannes sellega toime

§ 2

lg 1 p 1 sätestatud notari poolt ametikohustuste süülise mittenõuetekohase täitmise; 2.3 käskkirja punktides 3.3.1-3.3.12, 3.3.14-3.3.16 märgitud ametitegevustes ametiteenuste eest korduvalt ja süstemaatiliselt alusetult tasu võtmisega on notar süüliselt rikkunud NotTS §-s 2 lg 3 sätestatud kohustust võtta notari tasu ainult NotTS-s kehtestatud ulatuses ja korras, pannes sellega toime

§ 2

lg 1 p 1 sätestatud notari poolt ametikohustuste süülise mittenõuetekohase täitmise; 2.4 käskkirja punktis 3.3.13 märgitud ametitegevuses registriosakonnale esitatava avalduse projekti koostamise, nelja isiku allkirja kinnitamise ja avaldusest digitaalse ärakirja väljastamise eest NotTS §-s 31 lg 91 kehtestatud tasumäärale mittevastava tasu võtmisega on notar süüliselt rikkunud NotTS §-s 2 lg 3 sätestatud kohustust võtta notari tasu ainult NotTS-s ettenähtud ulatuses ja korras, pannes sellega toime

§ 2

lg 1 p 1 sätestatud notari poolt ametikohustuse süülise mittenõuetekohase täitmise. Käskkirja punktis 3 määrati K.A.ile punktides 2.1-2.4 nimetatud distsiplinaarsüütegude toimepanemise eest distsiplinaarkaristuseks ametist tagandamine.

1. Eelviidatud justiitsministri 01.02.2013 käskkirja nr 7-d tühistamiseks on kaebaja esitanud kohtule eraldi kaebuse (haldusasi nr 3-13-749). Tallinna halduskohus on 25.10.2013 otsusega kaebuse rahuldamata jätnud. Kaebaja on nimetatud otsuse vaidlustanud Tallinna Ringkonnakohtus, kus asja menetlus on pooleli. Seega on kaebaja õigused kaitstud 01.02.2013 käskkirja nr 7-d kui distsiplinaarmenetlust lõpetava haldusakti vaidlustamise kaudu, sest nimetatud haldusasja raames kohus annab ühtlasi hinnangu kaebaja suhtes läbi viidud distsiplinaarmenetluse seaduslikkusele tervikuna. Ülaltoodud põhjustel kohus leiab, et kaebuse esitajal puudub käesolevas asjas ilmselgelt kaebeõigus ning järelikult tuleb tema kaebus jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel. Seega langeb ära ka vajadus kaebuse tähtaegsuse sisuliseks kontrollimiseks.
2. Kohus peab lõpetuseks vajalikuks märkida, et antud juhul on kaebaja soovinud vaidlustada justiitsministri 24.09.2012 käskkirja nr 17-d „Justiitsministri 29.03.2012 käskkirja nr 11-d „Tallinna notar K.A.i suhtes distsiplinaarmenetluse alustamine“ muutmine“. Kaebaja vaidlustas haldusasjas nr 3-13-1511 ka algse, justiitsministri 29.03.2012 käskkirja nr 11-d „Tallinna notar K.A.i suhtes distsiplinaarmenetluse alustamine“. Haldusasjas nr 3-131511 esitatud tühistamiskaebuse jättis kohus 29.11.2013 määrusega samadel motiividel samuti läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Hurma Kiviloo Kohtunik 5 6