3-13-601/21

3-13-601 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2013 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-13-601 Haldusasi A. S kaebus, milles kaebaja taotleb: - kohustada Audru Vallavolikogu vastama kaebaja 05.02.2012 selgitustaotlusele nr 1-5/
2. Asja läbivaatamise kuupäev
3. november 2013 Menetlusosalised Kaebaja A. S Vastustaja Audru vald RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata A. S kaebus haldusasjas nr 3-
4. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
5. novembril
6. ASJAOLUD 05.02.2013 edastas A. S Audru Vallavolikogule selgitustaotluse (tl 6, 8). 15.03.2013 esitas A. S kohtule kaebuse eesmärgiga kohustada Audru Vallavolikogu vastama kaebaja pöördumisele (tl 6). 15.04.2013 saatis Audru Vallavolikogu vastuse kaebaja pöördumisele (tl 18). 1 3-13-601 21.04.2013 kaebaja poolt esitatud arvamuse kohaselt ei ole vastustaja vastanud selgitustaotlusele (tl 22). 24.05.2013 täpsutas vastustaja oma seisukohta (tl 27). 15.06.2013 täpsustas kaebaja kaebust (tl 34-35). 01.10.2013 määrusega otsustati kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tl 42-43). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja esitas vastustajale selgitustaotluse, mis registreeriti vastustaja poolt 05.02.
7. Taotluses esitati mitmeid küsimusi. Audru Vallavolikogu kaebuse esitamise ajaks vastust taotlusele ei saatnud. Vastustaja ei vastanud 15.04.2013 kirjas kõigile kaebaja poolt esitatud küsimustele, jättes sellega täitmata talle seadusega pandud kohustused. Vastustaja on vastuses asunud selgitama asju, mida kaebaja ei ole soovinud, kuid on jätnud sisuliselt vastamata taotluses esitatud küsimustele, mistõttu ei ole vastustaja tegelikult kaebaja pöördumisele vastanud. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista ning palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja selgituste kohaselt on kaebaja pöördumisele vastatud 15.04.2013 kirjaga nr 1-5/302-
8. Vastuses on vastatud mõlemale kaebaja poolt esitatud küsimusele. KOHTU PÕHJENDUSED Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et vaidluse all on kaebuse lisana nr 1 esitatud selgitustaotlusele vastamine ega selle üle, et nimetatud taotlusele on märgitud ebaõige kuupäev (tl 6, 8). Kaebaja pöördus kohustamisnõudega kohtu poole 15.03.
9. Vastustaja väidetel on ta kaebaja pöördumisele vastanud 15.04.2013, so peale kaebuse kohtule esitamist. HKMS § 24 lg 1 p 4 kohaselt on halduskohtul kohustus lõpetada asja menetlus, kui kohustamiskaebuse esemeks olev toiming on sooritatud, välja arvatud juhul, kui kaebajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Õigusvastasuse tuvastamise nõuet kaebaja menetluses esitada ei soovinud (tl 30-31, 34). Kaebaja on seisukohal, et vastustaja ei ole käesoleva ajani kaebaja pöördumisele vastanud. Seega on vaidlus selles, kas vastustaja 15.04.2013 kirja saab käsitleda vastusena kaebaja 05.02.2013 selgitustaotlusele. 2 3-13-601 Kaebaja on kaebuses osundanud, et tema selgitustaotlusele mittevastamisega on rikutud isiku õigust heale haldusele ning sellega on rikutud ka põhiseaduse § 14 ja § 46 nõudeid. Põhiseaduse § 46 kohaselt on igaühel õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Vastamise korra sätestab seadus. Põhiseaduse § 14 alusel on õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse (MSVS) § 2 lg 3 p-de 1 ja 2, § 3 kohaselt on selgitustaotlus MSVS tähenduses isiku pöördumine, milles isik taotleb adressaadilt teavet, mille andmiseks on vajalik adressaadi käsutuses oleva teabe analüüs, süntees või lisateabe kogumine; taotleb MSVS §-s 3 sätestatud õigusalase selgituse andmist. Valitsusasutus, valla- või linnavalitsus, osavalla ja linnaosa valitsus või valla- või linna ametiasutus annab tasuta selgitusi tema poolt välja töötatud õigusaktide või nende eelnõude, asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ja asutuse pädevuse kohta. MSVS § 5 lg 8 alusel vastatakse isikule märgukirjas või selgitustaotluses esitatud aadressil kirjalikult või kokkuleppel muul viisil. Märgukirjas esitatud seisukoha või ettepaneku mittearvestamisel selgitatakse vastuses arvestamata jätmise põhjust. Selgitustaotlusele vastamisel antakse isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist. Lähtudes eeltoodust saab kaebaja kaitstavaks õiguseks olla käesoleval juhul õigus saada vastus selgitustaotlusele ning on oluline, et kaebaja saaks selgitused oma pöördumises taotletud teabe kohta. Kaebaja poolt esitatud selgitustaotluse kohaselt esitas volikogu liige A S 06.09.2012 volikogule arutamiseks määruse eelnõu. Volikogu istungil otsustati suunata määruse eelnõu arutelu järgmisele volikogu istungile. Kaebaja väidetel nimetatud eelnõud järgmise volikogu istungi päevakorras ei olnud ning seda ei ole siini arutatud ega ka menetlusest maha võetud. Seoses eeltooduga soovis kaebaja vastustajalt selgitust: millistel põhjustel ja millisele õiguslikule alusele tuginedes ei arutatud eelnõud järgmisel volikogu istungil; millisel õiguslikul alusel võib volikogu jätta määruse menetlemise pooleli; millal jätkatakse eelnõu menetlust; kuidas ja millise õigusakti alusel toimub määruse eelnõude menetlusest välja arvamine. Vastustaja väidetel on kaebaja selgitustaotlusele vastatud 15.04.2013 (tl 18). Vastuse punktis 1 toodud selgituste kohaselt arutati 06.09.2012 vallavolikogu istungi päevakorra punkti all nr 8 A Si poolt esitatud määruse eelnõud. Volikogu otsustas ühehäälselt suunata eelnõu arutelu järgmisele istungile, kuna vaidlusaluse küsimuse lahendamiseks oli oluline saada vastus Siseministeeriumilt. Vastustaja selgitustest nähtub, et vallavalitsuse ja A Si poolt olid 11.10.2012 istungile esitatud samasisulised määruste eelnõud, 3 3-13-601 mistõttu leiti, et istungil ei ole otstarbekas esitatud ettepanekuid eraldi päevakorra punktidena menetleda ning otsustati neid menetleda ühiselt. Vastusest selgub, et mõlemad määruste eelnõud olid arutusel Audru Vallavolikogu 11.10.2012 päevakorrapunkti nr 10 all. Seega selgitati kaebajale, millistel põhjustel suunati eelnõu arutamiseks järgmisele istungile. Samuti selgub vastusest, et vaidlusalust määruse eelnõud menetleti koos teise samasisulise eelnõuga. Selgitustaotluses soovis kaebaja teada, kas fraktsioon „Valimisliit Audru ja SDE volikogu fraktsioon“ eksisteerib või mitte. Kaebaja väidetel on valla kodulehel andmed fraktsiooni kohta, kuigi volikogu 10.02.2011 otsuse nr 8 kohaselt ei vasta fraktsiooni moodustamine Audru Vallavolikogu töökorra sätetele (tl 8-8 pöördel). Vastustaja väidetel ei ole Audru Vallavolikogu 11.02.2011 otsuses nr 8 käsitletud „Valimisliit Audru ja SDE volikogu fraktsioon“ moodustamist. Vastuses on antud hinnang nimetatud fraktsiooni moodustamisele ning selgitatud fraktsiooni tegevuse lõpetamise aluseid (tl 18-18 pöördel). Hinnates selgituse sisu, ei ole selles antud ühest vastust küsimusele, kas kaebaja poolt nimetatud fraktsioon on olemas või mitte. Samas selgub Audru Vallavolikogu 10.02.2011 toimunud istungi protokollist, et päevakorra punkti nr 8 all oli arutusel ja võeti vastu otsus Audru Vallavolikogu 06.04.2006 määruse nr 19 “Audru Vallavalitsuse teenistujate ja hallatavate asutuste koosseisude struktuur muutmine“ osas. Istungi päevakorras ei olnud fraktsioonide moodustamisega seotud ühtegi päevakorra punkti (http://avalik.amphora.ee/AUDRUVV/document.aspx?id=22644). Asjaolule, et kaebaja poolt osundatud volikogu istungil fraktsioonidega (nende moodustamisega) seotud küsimust ei arutatud, on viidatud ka vastustaja 15.04.2013 vastuses. Vaatamata eeltoodule märgib kaebaja kaebuse täpsustustes, et soovib selgitustaotlusele vastust arvestades 10.02.2011 otsuses nr 8 toodud sõnastust (tl 22, 35). Kuna Audru Vallavolikogu 10.02.2011 istungi päevakorra punkti nr 8 all vastu võetud otsusega ei hinnatud fraktsiooni moodustamise asjaolusid, ei saanud vastustaja nimetatud otsuse alusel anda kaebajale selgitusi tema poolt tõstatud küsimusele. Arvestades eeltoodut on kohtu hinnangul põhjendatud vastustaja poolt kaebajale fraktsioonide moodustamise ja lõpetamise õiguslike aluste selgitamine. Tulenevalt eeltoodust tuleb vastustaja 15.04.2013 kirja käsitleda vastusena kaebaja 05.02.2013 selgitustaotlusele. HKMS § 158 lg 2 esimese lause kohaselt teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga, kui seadus ei sätesta teisiti. Muutunud asjaoluks, millega kohus käesolevas asjas peab arvestama, on vastustaja poolt kaebaja pöördumisele vastamine 15.04.
10. 4 3-13-601 Arvestades eeltoodut on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Menetlusosalised taotlevad asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja taotlust menetluskulude hüvitamiseks esitanud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Annika Vendik Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 13 mai 2014 otsuse RESOLUTSIOON:
11. Jätta A. S apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.11.2013 otsus haldusasjas 3-13-601 muutmata.
12. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 5