lg 2 sätestab, et kompromissettepaneku võib esitada kuni jaotusettepaneku kinnitamiseni kohtu poolt.
lg 1 kohaselt otsustab kohus kompromissi kinnitamise 15 päeva jooksul kompromissotsuse kohtule esitamise päevast arvates, tehes selle kohta määruse.
lg 5 kohaselt avaldab haldur teate kompromissi kinnitamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teates tuleb märkida ka
§-s 186 nimetatud asjaolud ning milliste tehingute tegemiseks vajab võlgnik halduri nõusolekut (§ 189 lõige 2).
lg 1 sätestab, et kompromissi kinnitamise määrusega lõpetab kohus pankrotimenetluse.
lg 4 kohaselt ei vabasta kohus pankrotimenetluse lõpetamisel kompromissotsuse kinnitamisega haldurit ja pankrotitoimkonna liikmeid ning neil on käesoleva seaduse §-des 188–190 nimetatud õigused ja kohustused.
lg 6 kohaselt on kohtu poolt kinnitatud kompromiss täitedokument pankrotimenetluses tunnustatud nõuete suhtes. Kui kompromiss seisneb võlgade tasumise tähtaja pikendamises, ei saa kompromissis nimetatud tähtaja jooksul maksma panna nõudeid, mille suhtes kompromiss on tehtud.
lg 6 sätestab, et kui tehakse kompromiss või pankrotimenetlus lõpetatakse juriidilisest isikust võlgnikku lõpetamata, määrab kohus halduri tasu, arvestades halduri ülesannete mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. Aigar Ojaotsa pankrotimenetluses on 21.06.
lg 3 kohaselt loetakse kompromissotsus tehtuks, kui selle poolt hääletab vähemalt pool kohalviibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad vähemalt 2/3 kõigi nõuete summast. Kohus leidis, et kompromissotsuse vastuvõtmisel on täidetud
§-st 180 lg 3 tulenev nõue, kompromissettepaneku poolt on hääletanud vähemalt pool kohalviibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad vähemalt 2/3 kõigi nõuete summast; samuti ei ole ilmnenud, et kompromiss oleks tehtud pettuse mõjul, seega tuleb 26.10.2012. a võlausaldajate üldkoosolekul vastu võetud kompromissotsus kinnitada. Kohus leidis, et pankrotihalduri taotletud tasu suurus 2450 eurot vastab pankrotihalduri töö mahule ja keerukusele ning tema kutseoskustele, mistõttu on pankrotihalduri tasu põhjendatud ja tuleb võlgnikult välja mõista. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu füüsilise isiku pankrotimenetluses pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma SMS § 2 lg 1 p 4 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et ta on kantud äriregistrisse või kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstav tasu sotsiaalmaksuga maksustamisele. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt tulult. Pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult 2450 eurot kuulub maksmisele sotsiaalmaks 33%, so 808,50 eurot. Pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult tuleb kinni pidada tulumaks. Pankrotihaldur on tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 2 lõikes 1 nimetatud maksumaksja ja tema tulu maksustatakse TuMS § 1 lõike 1 kohaselt. Tulumaksuga maksustatakse pankrotihalduri tasu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. Kuna pankrotihaldur võib saada tasu ka mujalt, siis tuleks tal maksuvaba tulu mahaarvestamiseks esitada väljamakse tegijale kirjalik avaldus. Tulenevalt TuMS § 4 lõikest 1 on pankrotihalduri tasult kinnipeetava tulumaksu määr 21%.
lg 3 kohaselt võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur Jüri Truuts palus kohtul kinnitada pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud summas 13,10 eurot, mis on tehtud ametlike teadaannete avaldamisele ja panga teenustasudele.
Tulenevalt
3 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
VASTUSTAJATE SEISUKOHAD
lg 2 mõttes.
lg 2 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui kompromissi tegemisel ei ole järgitud käesolevas seaduses sätestatud nõudeid või kui kompromiss on tehtud pettuse mõjul. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei esine
Suurima võlausaldaja OÜ Lakiro seisukoha kohaselt oli võlausaldaja teadlik, et võlgnik läheb pikemale reisile. OÜ Lakiro esindaja sõnul ei oleks võlgniku reisiplaanid mõjutanud tema otsust hääletada kompromissi kinnitamise poolt. Aigar Ojaotsa (pankrotis) pankrotihalduri Jüri Truutsi sõnul ei ole võlgnik temale teadaolevalt kogunud reisi jaoks vahendeid pankrotimenetluse ajal. Pankrotihaldur Jüri Truutsi 06.02.2012. a selgituste kohaselt on 12.10.2012. a kinnitatud kompromiss nõuetekohaselt täidetud. Ringkonnakohtu arvates ei saa kompromissi jätta kinnitamata
lg 2 alusel seetõttu, et pankrotivõlgnikul võis olla rahalisi vahendeid võlausaldajate nõuete suuremas ulatuses rahuldamiseks, sest võlgnik läks peale pankroti väljakuulutamist pikemale reisile. Määruskaebuses toodud asjaolud ei võimalda pidada kompromissi sõlmituks pettuse teel: võlausaldajaid ei ole viidud kompromissi tegemisel pettuse teel eksimusse. Kompromissiga ei ole kahjustatud ega eelistatud mõnd võlausaldajat ebaproportsionaalselt. AS SEB Pank ja AS SEB Liising ei osalenud kompromissotsuse vastuvõtmise üldkoosolekul. 9. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 kohaselt jätta AS SEB Pank ja AS SEB Liising kanda. Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp 5 Andra Pärsimägi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.