KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Ivo Pilving, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht
- september 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-2873 Haldusasi Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla tegevusega (24.09.2009 käskkirja nr 6.-3/2225-D alusel kartserisse paigutamine 8-ks ööpäevaks) tekitatud kahju hüvitamiseks summas 13 000 krooni Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- aprilli 2010 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksandr Streltsovi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja - Aleksandr Streltsov Vastustaja - Viru Vangla
- Jätta Aleksandr Streltsovi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- aprilli 2010 otsus muutmata.
- Jätta Aleksandr Streltsovi poolt
- juunil 2010 esitatud taotlused rahuldamata. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- Aleksandr Streltsov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevusega (24.09.2009 käskkirja nr 6.-3/2225-D alusel kartserisse paigutamine 8-ks ööpäevaks) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 13 000 krooni. Kaebuse kohaselt viibis kaebaja 01.09.2009 Viru Vangla E-hoone kambris nr 1282, kui tema juurde tuli inspektor-kontaktisik Toomas Pastak ja võttis ära koti. Inspektor-kontaktisik leidis kaebaja kotist 20 meetrit nööri, mille peal kaebaja aeg-ajalt pesu kuivatab. Kaebajat karistati keelatud eseme omamise eest 8-ööpäevase kartserikaristusega. Viru Vangla E-hoone kambrites pole võimalik pesu kuivatada, kuigi vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 46 kohaselt peab kinnipeetava riietus olema korrektne ja puhas. Ka vangla sisekorraeeskirjade (edaspidi VSkE) p 8.1.4 ütleb, et kinnipeetav peab järgima isikliku hügieeni nõudeid. Kui kaebaja omab sellise kohustuse täitmise eesmärgil kambris pesu kuivatamiseks nööri, siis Viru Vangla hoopis karistab selle eest ja ei arvesta, et kinnipeetaval ei ole muul viisil võimalik kambris pesu kuivatada ja sellega hügieeninõudeid täita.
- Viru Vangla ei pidanud kaebaja esitatud mittevaralise kahju nõuet põhjendatuks. Viru Vanglas läbi viidud distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt seisnes kaebaja süüline tegu keelatud eseme omamises, sest vastavalt VSkE § 641 p-le 1 on nööri omamine vanglas keelatud. Samuti on VangS § 67 p-i 1 kohaselt kaebaja kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju. 06.10.2009 esitas kaebaja vaide Viru Vangla 24.09.2009 käskkirja nr 6.-3/2225-D kehtetuks tunnistamiseks ja mittevaralise kahju summas 13 000 krooni hüvitamiseks. Vangla ei jõudnud esitatud vaiet ja taotlust tähtaegselt menetleda ning kaebaja pöördus kaebusega halduskohtusse. Kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine oli õiguspärane, karistamisel järgiti kõiki VangS § 64 lg-tes 1-41 kehtestatud nõudeid. Kaebajat teavitati distsiplinaarmenetluse algatamisest, menetluse käik protokolliti ja kaebajale anti võimalus anda seletusi. Karistus on määratud seaduses ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning karistus on proportsionaalne kaebaja poolt toime pandud süüteoga. Vastustaja ei pea põhjendatuks kaebaja poolt halduskohtule esitatud väidet, et leitud nöör oli nagu niit. Enda sõnul kasutas kaebaja seda nööri kambris pesu kuivatamiseks, mistõttu ei saanud olla tegemist nii peenikese nööriga, et seda võib pigem niidiks nimetada. Vastavalt VSkE § 641 p-le 1 on keelatud esemeks ka niit ja olenemata sellest, missugusel otstarbel kaebaja nööri kasutas, on selle omamine vanglas keelatud. Kaebaja ei ole põhjendanud, et talle on tekkinud mittevaraline kahju. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus jättis
- aprilli 2010 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kaebaja distsipliinirikkumine tõendatud inspektor-kontaktisiku 01.09.2009 ettekandega nr 3396, millest nähtub, et 01.09.2009 kella 14.30 paiku teostatud läbiotsimise käigus avastati A. Streltsovi isiklike asjade hulgast spordikoti küljetaskust ca 20 m valget nööri. Samal päeval koostati akt keelatud eseme leidmise kohta. Kuna keelatud eseme omamine on vastusolus VSkE § 641 p-des 1 ja 2 ning VangS § 67 p-s 1 sätestatud nõuetega, siis on tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis karistada distsiplinaarkorras. VSkE § 641 p-st 1 tulenevalt on kinnipeetavale vanglas keelatud esemed, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi, nagu relvad ja laskemoon, erivahendid, sõjariistad, torke-, lõike- ja raierelva, nõelad, vardad, nöörid, niidid, võtmed, köied ja traadid. Kaebaja ei ole põhjendanud, milles seisneb konkreetselt talle väidetavalt tekkinud mittevaraline kahju. Kuna kaebaja ei ole tõendanud, milles seisnes talle väidetavalt tekitatud mittevaraline kahju, siis tuleb jätta kaebus rahuldamata. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- A. Streltsov esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
- aprilli 2010 otsuse ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt väidab vastustaja, et kaebajalt leiti 20 m (pesu)nööri, kuid Viru Vangla ise laskis kaebaja selle nööriga vanglasse sisse. Vastustaja kirjutab, et niit on vanglas keelatud, kuid valvur annab kaebajale niiti koos nõelaga. Viga võib ju endale teha millega iganes. Viru Vangla ja halduskohus rikuvad põhiseaduse §-i 41, sest kedagi ei saa sundida oma veendumusi muutma. Inimese veendumused ei saa olla õigusrikkumiste õigustuseks ja 2 kedagi ei tohi nende eest vastutusele võtta. Iga inimene on oma õiguste omanik ja vaid inimene ise saab otsustada, milline neist on prioriteetne.
- Viru Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on nööri omamine VSkE § 641 p 1 alusel vanglas keelatud, mistõttu ei saanud ametnikud lubada A. Streltsovi vanglasse keelatud esemega. Leitud nööriga oli võimalik seada ohtu vangla julgeolek, sest sellega oli võimalik tekitada vigastusi nii endale kui ka teistele vanglas viibivatele isikutele. Niiti ja nõela on tõesti võimalik valvurilt saada, kuid nende kasutamist võimaldatakse vaid järelevalve all. Vangla on asutus, kus tuleb tagada kinni peetavate isikute seaduskuulekas käitumine. Reeglina ei satu vanglasse isikud juhuslikult ning vanglasse paigutatakse isikud, kelle käitumisest tulenevalt ei ole võimalik neid vabadusse jätta. Isikute vanglasse paigutamine ja ühiskonnast eraldamine ei täidaks soovitud eesmärki, kui vanglas viibides võimaldataks neil jätkata erinevate õigusrikkumiste toimepanemist ja ei nõutaks elementaarsete reeglite järgimist. Ühegi teise VangS § 100 lg-st 1 tuleneva distsiplinaarkaristuse kohaldamine poleks olnud eesmärgipärane, kuna A. Streltsov on süstemaatiline distsipliinirikkuja, kelle käitumine näitab, et ta ei soovi alluda vanglas kehtivale korrale. A. Streltovile ei ole vaidlusaluse käskkirjaga kohaldatud kartserisse paigutamist maksimummääras.
- Vastuseks ringkonnakohtu järelpärimisele selle kohta, kas ka käesolevas asjas on vastustaja teinud ja säilitanud foto kaebaja asjade hulgast leitud 20 m pikkusest nöörist või on nöör ise veel alles, selgitas Viru Vangla oma 02.09.2010 kirjas, et A. Streltsovilt ära võetud nööri kohta vanglal fotot ei ole ning ka nöör ise ei ole enam säilinud. Kuna vanglas võetakse läbiotsimistel igapäevaselt ära erinevaid keelatud esemeid, siis ei ole nende pikaajaline säilitamine mõeldav ja keelatud esemed hävitatakse. Kaebajalt ära võetud nöör on asjade, keelatud ja leitud esemete hävitamise akti kohaselt hävitatud 02.12.
- Samuti selgitas vastustaja, et A. Streltsovi distsiplinaarmenetluse läbiviimisel on vangla käitunud erinevalt võrreldes H. L. distsiplinaarasja menetlusega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.2010 lahend nr 3-3-1-24-10), sest H. L. väitis menetluse käigus järjepidevalt, et temalt ära võetud ese ei ole nöör ja rõhutas, et tegemist on esemega, mis ei saa kuidagi vangla julgeolekut ohustada. Seetõttu oli menetluse käigus vaja H. L. väiteid kontrollida ja menetluse materjalidele lisati foto ära võetud nöörist, menetleja veendus, et tegemist on tugeva nööriga ning kõik väljaselgitatu märgiti ka protokolli. Vangla praktika ei näinud muidu ette keelatud esemete fotografeerimist ja fotode menetluse materjalide juurde lisamist. H. L.i asjas oli fotode lisamine tingitud ainult sellest, et selles asjas oli distsiplinaarmenetluse käigus vaidlus keelatud eseme iseloomu ja omaduste üle. A. Streltsov ei vaielnud distsiplinaarmenetluse käigus vastu sellele, et temalt ära võetud ese oli nöör. Seetõttu ei peetud ka A. Streltsovi distsiplinaarmenetluse käigus vajalikuks ära võetud nööri fotografeerida või kirjeldada eraldi distsiplinaarmenetluse protokollis veel nööri tugevust vms. Tavamõistes tähendab nöör tugevat eset, mida saab kasutada näiteks millegi kinni sidumiseks jne. Samuti oli A. Streltsovilt ära võetud nööri pikkus 20 meetrit, mis on nii pikk, et seda on võimalik mitmekordsel kokkupanemisel muuta veelgi tugevamaks. Seega oli kaebajalt ära võetud nööri ohtlikkus ilmselge ning menetleja ei pidanud vajalikuks hakata eraldi põhjendama, et tegemist on ohtliku esemega, millega on võimalik vigastusi tekitada kas endale või kaaskinnipeetavale. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
- aprilli 2010 otsus muutmata. Halduskohus on õigesti ja põhjendatult jätnud A. Streltsovi kaebuse rahuldamata. Tulenevalt HKMS § 47 lg-st 1 ja TsMS § 654 lg-st 6 ei 3 pea ringkonnakohus vajalikuks halduskohtu põhjendusi apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. korrata. Vastuseks
- A. Streltsovi poolt toime pandud distsipliinirikkumine on tõendatud inspektor-kontaktisiku ettekandega nr 3396 (tl 32), aktiga eseme leidmise kohta (tl 33), A. Streltsovi seletuse (tl 36) ja distsiplinaarmenetluse protokolliga (tl 31). Distsiplinaarmenetluse käigus esitatud seletuses ja kaebuses (tl 35) ega halduskohtu istungil ei ole kaebaja eitanud seda, et 01.09.2009 teostatud asjade läbiotsimise käigus leiti temale kuuluvate asjade hulgast (spordikotist) umbes 20 m valget nööri, mille otsas rippus kilekotti mässitud pärmi taoline aine (kaebaja sõnul leivatükk). Vastavalt VSkE § 641 p-le 1 on nööri omamine vanglas keelatud. A. Streltsov ei ole distsiplinaarmenetluse käigus vastu vaielnud sellele, et tegemist oli just nööriga ega ka sellele, et omaduste poolest oli leitud nööri puhul tegemist sellise esemega, millega saab ja on võimalik tekitada endale või teistele isikutele vigastusi. 01.09.2009 esitatud kaebuses on A. Streltsov märkinud üksnes seda, et tema arvates ei saa leitud nööri pidada keelatud esemeks, sest tema kasutab seda õiguspärasel eesmärgil, s. o pesu kuivatamiseks, sest VangS-st tuleneb kinnipeetavale kohustus hoolitseda oma hügieeni eest, aga Viru Vangla kambrites ei ole muul viisil võimalik pesu kuivatada. 08.09.2009 antud seletuses märkis kaebaja jätkuvalt, et ta kasutas leitud nööri kambris pesu kuivatamiseks ja kinnitas vahepeal nööri otsa ka tsellofaani mässitud leivatüki, mis oli raskuse eest. Ringkonnakohtu hinnangul on distsiplinaarmenetluse läbiviimise käigus kogutud ja eelpool viidatud materjalidega tõendatud, et A. Streltsov rikkus 01.09.2009 VangS § 67 p-i 1 (kinni peetavad on kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju) ning VSkE § 641 p
- Seega oli A. Streltsovi karistamine distsiplinaarkorras põhjendatud ja õiguspärane. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei anna vastupidisele seisukohale asumiseks alust ka see, et Viru Vangla ei ole fotografeerinud ega säilitanud A. Streltsovi asjade hulgast leitud nööri ja ei ole distsiplinaarmenetluse protokollis kirjeldanud leitud eseme omadusi. VSkE § 641 p-i 1 on Riigikohus tõlgendanud selliselt, et nimetatud p-s on toodud üksnes näitlik loetelu esemetest, millega saab või on võimalik tekitada vigastusi ja vanglal tuleb distsiplinaarsüüteo toimepanemise kontrollimisel kõigepealt tuvastada, kas tegemist on kinnipeetavale keelatud esemega või mitte, tuvastades leitud eseme omadused ning andes hinnangu, kas leitud esemega saab või on võimalik tekitada endale või teistele isikutele vigastusi (vt Riigikohtu 21.06.2010 lahend asjas nr 3-3-1-24-10, p 12). Viidatud Riigikohtu lahendi aluseks olevas asjas oli distsiplinaarmenetluse käigus vaidlus keelatud eseme iseloomu ja omaduste üle. Käesoleval juhul ei vaielnud A. Streltsov distsiplinaarmenetluse käigus vastu sellele, et temalt ära võetud ese oli nöör, millega oleks olnud võimalik endale või teistele isikutele vigastusi tekitada. Samuti selgitas kaebaja mitmel korral ise, et ta kasutas seda nööri kambris pesu kuivatamiseks ja sidus vahepeal sinna külge ka raskuse, mis omakorda kinnitab vangla seisukohta, et tegemist oli piisavalt tugeva nööriga, et lugeda seda VSkE § 641 p 1 mõttes keelatud esemeks. Pesu kuivatamiseks kasutatav nöör ei saa olla nii peenike või nõrk (näiteks niiditaoline), et sellega ei oleks olnud võimalik teistele isikutele või endale vigastusi tekitada. Samuti oli A. Streltsovilt ära võetud nööri pikkus umbes 20 meetrit, mis tähendab, et seda oli võimalik mitmekordsel kokkupanemisel muuta veelgi tugevamaks. Seega oli kaebajalt ära võetud nööri ohtlikkus ringkonnakohtu arvates ilmselge ning asjaolu, et vastustaja ei põhjendanud eraldi distsiplinaarmenetluse protokollis, et tegemist on ohtliku esemega, millega on võimalik vigastusi tekitada kas endale või kaaskinnipeetavale, ei anna alust A. Streltsovile määratud distsiplinaarkaristuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja esitatud mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse rahuldamiseks. 4
- Viide Euroopa vanglareeglistiku p-le 108 on ringkonnakohtu arvates asjakohatu, sest õiguspärane kartserikaristuse määramine ei ole vanglareeglistikuga vastuolus ning ei tähenda seda, et iga kartserikaristusega rikutakse tingimata vanglareeglistikust tulenevaid kinnipeetava õigusi. Samuti ei tingi väidetav distsiplinaarkaristuse peale esitatud vaide lahendamisega viivitamine vangla poolt distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamist ega sellega tekitatud kahju hüvitamist.
- Eeltoodust tulenevalt jääb A. Streltsovi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu otsus muutmata. A. Streltsovi poolt
- juunil 2010 esitatud taotlused jäävad rahuldamata. Taotlus asja arutamiseks kohtuistungil jääb rahuldamata põhjusel, et HKMS § 32 lg 5 kohaselt tuleb taotlus asja arutamiseks kohtuistungil esitada apellatsioonkaebuses. A. Streltsov seda taotlust apellatsioonkaebuses ei esitanud. Taotlus tunnistajate ülekuulamiseks ja eksperdi kutsumiseks istungile jääb istungi korraldamata jätmise tõttu samuti rahuldamata. Kaebaja pole põhjendanud, miks on tunnistajate ülekuulamine või eksperdi kohtuistungile kutsumine asja lahendamiseks vajalik. Ringkonnakohus toimiku materjalide põhjal selleks vajadust ei näe (TsMS § 238 lg 1). Einar Vene Ivo Pilving 5 Maili Lokk