← Eesti

3-13-473/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Maili Lokk, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 26.11.2013, Tartu Haldusasja number 3-13-473 Haldusasi Romeo Kalda kaebus Viru

) § 46 lg-le 2 tuginedes temale laost kambrisse väljastada isiklikud 1 riideesemed: kampsuni, 2 maikasärki ja dressipüksid. 04.03.

  1. a otsusega nr 6-20/-3-5247-1 jättis Viru Vangla taotluse rahuldamata. Määruskaebuse esitaja esitas taotluse rahuldamata jätmise peale vaide, kuid Justiitsministeerium jättis vaide rahuldamata. Tartu Halduskohus tegi Viru Vanglale 29.01.
  2. a otsusega haldusasjas nr 3-09-2200 ettekirjutuse vaadata määruskaebuse esitaja taotlus uuesti läbi. Viru Vangla vaatas määruskaebuse esitaja 04.02.
  3. a taotluse uuesti läbi ja jättis selle 02.12.
  4. a otsusega nr 6-20.3/5247-2 uuesti rahuldamata. Määruskaebuse esitaja esitas otsuse peale vaide, mille Viru Vangla jättis rahuldamata. 16.06.2011 tegi Tartu Halduskohus Viru Vanglale ettekirjutuse (haldusasi nr 3-11-615) 04.02.
  5. a taotlus uuesti läbi vaadata. 16.11.
  6. a otsusega nr 6-20.3/5247-3 jättis Viru Vangla taotluse uuesti rahuldamata. Määruskaebuse esitaja esitas otsuse peale vaide, mille Viru Vangla jättis rahuldamata. 30.08.2012 tegi Tartu Halduskohus Viru Vanglale ettekirjutuse (haldusasi nr 3-12-319) 04.02.
  7. a taotluse uueks läbivaatamiseks.
  8. 19.12.
  9. a otsusega (tl 29–30) nr 6-20.3/5247-4 jättis Viru Vangla määruskaebuse esitaja 04.02.
  10. a taotluse

§ 46lg-tele 1 ja 2 ning Viru Vangla 25.03.2009.

a käskkirjaga nr 1.1-1/61 kinnitatud kodukorra p-le 4.1.3 osundades rahuldamata. Vangla põhjendab otsuses, et kuigi määruskaebuse esitaja vastab

§ 46

lg-s 2 sätestatud tingimustele, tuleb kaaluda, kas riietest saadav kasu ületaks nende lubamisega kaasneva riski vanglale. Dressipükste, kampsuni ja maikasärkide kandmine raskendab isiku tuvastamist, kus isikliku riietusega kinnipeetav ei ole täielikult eristatav vanglateenistujatest, vanglat külastavatest isikutest, töötajatest jne, kes kannavad isiklikke riideid. Viru Vangla kodukorra p 4.1.3 kohustab kinnipeetavat kandma vangla riietust. Dressipüksid, kampsun ja maikasärgid ei ole vanglas kinnipeetavale hädavalikud esemed ning kinnipeetava vajadused on tegelikult kaetud. Arvestades dressipükste, kampsuni ja maikasärkide otstarvet, siis seda sama võimaldab ka vangla poolt väljastatud vormiriietus, mille hulka muu hulgas kuuluvad 4 T-särki, 2 paari pikki pükse ja 2 paari lühikesi pükse, mida on võimalik vastavalt kombineerida, et saaksid kaetud vajadused nii siseruumides kui välitingimustes. Vangla ei keela erandlikult isiklike esemetena sokkide, aluspesu, jalanõude, kinnaste ja sallide väljastamist ning kasutamist, kuna need esemed vangla riietuse elementide alla ei kuulu, kuid nende väljastamise ja kasutamise keelamine oleks vangla hinnangul ebamõistlik.

  1. 27.12.2012 esitas määruskaebuse esitaja vaide (tl 7–16) Viru Vangla 19.12.
  2. a otsuse nr 6-20.3/5247-4 kehtetuks tunnistamiseks, ettekirjutuse tegemiseks 04.02.
  3. a taotluse uueks lahendamiseks ning Viru Vangla kodukorra p 4.1.3 teise lause kehtetuks tunnistamiseks.
  4. 07.01.2013 esitas määruskaebuse esitaja Viru Vanglale seisukoha ja taotluse (tl 30 pöördel–32) vaide tähtaja ennistamiseks. Taotluse kohaselt hakkas Viru Vangla kodukorra p 4.1.3 teine lause määruskaebuse esitajale otseselt ja reaalselt mõju avaldama 20.12.2012, mil määruskaebuse esitaja sai tutvuda 19.12.
  5. a otsusega, milles esimest korda viidati 04.02.
  6. a taotluse rahuldamata jätmise alusena Viru Vangla kodukorra p 4.1.
  7. teisele lausele. Kuna vaie sai esitatud 26.12.2012, siis on vaie selles osas esitatud tähtaegselt.
  8. 23.01.2013 kinnitas Viru Vangla direktor oma käskkirjaga nr 1-1/19 uue kodukorra, millega kaotas kehtivuse 25.03.
  9. a käskkirjaga nr 1.1-1/61 kinnitatud kodukord.
  10. 24.01.
  11. a vaideotsusega nr 6-12/452-3 (tl 33–34) jättis Viru Vangla vaide 19.12.
  12. a otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes rahuldamata ja tagastas vaide Viru Vangla kodukorra p 4.1.3 teise lause kehtetuks tunnistamise nõudes. Vaideotsuse põhjenduste kohaselt ei näe alates 01.01.2013 kehtiv

§ 46

redaktsioon vanglale ette kinnipeetavale 2 isikliku riietuse lubamise üle otsustamist, mistõttu ei saa vangla määruskaebuse esitaja 04.02.

  1. a taotlust uuesti sisuliselt läbi vaadata ja taotlus tuleks määruskaebuse esitajale läbivaatamatult tagastada. Kodukorra p 4.1.3 on määruskaebuse esitaja vaidlustanud vaide tähtaega rikkudes, kuna määruskaebuse esitajale hakkas kodukorra p 4.1.3 mõju avaldama vähemalt 15.08.2012, mil ta sai teada varasema haldusmenetluse raames tehtud Viru Vangla 13.08.
  2. a keelduvast otsusest nr 6-10/36948-
  3. Juba nimetatud haldusaktis on vangla keeldumisel tuginenud kodukorra p-s 4.1.3 sätestatule. Seega pidanuks määruskaebuse esitaja taotlema kodukorra p 4.1.3 kehtetuks tunnistamist 30 päeva jooksul alates 15.08.2012 ja seda määruskaebuse esitaja 05.09.2012 esitatud vaide raames ka tegi. Samasisuline vaidlus käib Tartu Halduskohtus kohtuasjas nr 3-12-
  4. Määruskaebuse esitaja on vaide esitanud 27.12.2012, seega HMS §-s 75 sätestatud tähtaega rikkudes. Määruskaebuse esitaja 07.01.2013 esitatud põhjendused ei ole aluseks vaide esitamise tähtaja ennistamiseks. HMS § 79 lg 1 p-de 3 ja 5 kohaselt tagastatakse vaie läbivaatamatult, kui mööda on lastud vaide esitamise tähtaeg ja seda ei ennistata või kui samas asjas toimub kohtumenetlus.
  5. 01.03.2013 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1–6), milles palub: 1) tühistada Viru Vangla kodukorra p 4.1.3 teine lause, 2) tühistada Viru Vangla 19.12.
  6. a haldusakt nr 6-20.3/5247-4, 3) teha Viru Vanglale ettekirjutus 04.02.
  7. a taotluse uueks lahendamiseks ning 4) tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla 24.01.
  8. a toiming, millega vaie osaliselt kaebajale tagastati. Kaebuse kohaselt, ei ole vangla varem kaebaja 04.02.
  9. a taotluse rahuldamata jätmise otsustes kodukorra p-le 4.1.3 keeldumise alusena viidanud ja seega on määruskaebuse esitaja kodukorra sätte vaidlustanud tähtaegselt. Määruskaebuse esitaja ei nõustu vangla põhjendusega, nagu ei näeks

§ 46uus redaktsioon enam vanglale ette kinnipeetavale isikliku riietuse lubamist.

Vangistusseadus ei keela kinnipeetavale isikliku riietuse lubamist ning järelikult tuleb vanglal HMS § 4 lg 2 alusel teha kaalutlusotsus. Seejuures jääb kaebaja kõikide põhjenduste juurde, mis on esitatud varasemates haldusasjades, samuti 26.12.

  1. a vaides ning 07.01.
  2. a vastuses.
  3. Tartu Halduskohus tagastas 20.03.
  4. a määrusega (tl 35–36) kaebuse. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole määruskaebuse esitaja eesmärgid – saavutada isiklike riietusesemete kandmise õigus, tagada tulevikus aset leida võivate sarnaste juhtumite puhuks vaide läbivaatamine ning saada positiivse kohtulahendi abil hüvitust tekitatud mittevaralisele kahjule – esitatud kaebusega saavutatavad, mistõttu tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel läbivaatamatult tagastada. Alates 01.01.2013 näeb

§ 46

lg 2 ette isikliku riietuse üksnes avavanglas viibivale kinnipeetavale ning sätet, mis võimaldaks vanglateenistusel või justiitsministril otsustada isikliku riietuse lubamise üle, vangistusseaduses enam ei sisaldu. Seega ei tulene vangistusseadusest käesoleval ajal enam vanglatele õigust ega võimalust otsustada isiklike riietusesemete lubamise üle ning kõik kinnipeetavad, kes ei asu avavanglas, peavad kandma vangla riietust. Halduskohus ei saa kohustada Viru Vanglat sooritama toimingut, mille tegemiseks tal üldse puudub seadusest tulenev õigus ning kaebaja õiguste seisukohalt ei ole enam oluline ka see, millisel konkreetsel põhjusel on vangla enne vastava seadusemuudatuse jõustumist keeldunud tema isiklike riietusesemete saamiseks esitatud taotluste rahuldamisest. Käesoleval ajal kehtib Viru Vanglas direktori 23.01.2013. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud kodukord. Seega ei reguleeri varasem, s.o Viru Vangla direktori 25.03.2009. a käskkirjaga nr 1.1-1/61 kinnitatud kodukorra p 4.1.3 enam kaebaja igapäevast elu ega pane talle kohustusi. Määruskaebuse esitaja vaidlustatud 19.12.2012. a otsuses nr 6-20.3/5245-4 on küll osundatud varasema kodukorra p-le 4.1.3, kuid kohustus kanda vangla riietust tulenes talle selle andmise ajal ja tuleb ka praegu

§ 46lg-st 1.

Seetõttu ei saa määruskaebuse esitaja käesolevas asjas juba kehtivuse kaotanud kodukorra vaidlustatud sätte tühistamise ega ka tühiseks tunnistamise nõude abil oma eesmärke saavutada. Vaide tagastamise õigusvastaseks tunnistamiseks nõutava preventiivse huvi osas 3 märgib halduskohus, et tuvastamisnõude rahuldamine ei muuda vaide tagastamise kohta tehtud otsust kehtetuks ega taasta kaebaja õigusi muul viisil. Vaidemenetluse läbimine saaks käesoleval juhul tagada üksnes õiguse esitada halduskohtusse kodukorra p 4.1.3 teise lause tühistamise nõudega kaebus. Kuna tänaseks on see kodukord juba kehtivuse kaotanud, ei ole niisugune nõue enam võimalik, sest kohus ei saa tühistada haldusakti, mis enam ei kehti. Tuvastamisnõude põhjendus ei saa tuleneda ka kaebaja poolt väidetud preventiivsest huvist ega kannatuste läbi tekkinud mittevaralisele kahjule kohtuotsuse abil hüvituse saamise soovist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

  1. 10.04.2013 esitas määruskaebuse esitaja määruskaebuse (tl 38–43), milles palub tühistada halduskohtu 20.03.
  2. a määrus ja võtta kaebus menetlusse. Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi. Määruskaebuse kohaselt kohaldas halduskohus ebaõigesti HKMS § 121 lg 2 p 2 ja tegi ebaõige järelduse, et kaebusega ei ole võimalik selle eesmärki saavutada. Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohus saab anda õigusliku hinnangu vaidlustatud haldusaktile selle andmise seisuga, aga mitte asuda ise määruses otsima uusi põhjendusi haldusakti kehtimajätmiseks.

§ 46

lg 2 ei puutu käesolevasse vaidlusse ning sellest ei tulene ka keeldu kinnipeetavale isiklike riiete lubamiseks. Alates 01.01.2013 saab vanglateenistus ja/või minister keelata kinnipeetavale isiklikud riided ainult

§ 15lg 2 alusel kaalutlusotsusega.

Viru Vangla uue kodukorraga (23.01.2013. a käskkiri nr 1-1/19) on samuti keelatud isiklikud riided ja lubatud on jalanõud, aluspesu ja sokid, seega on ka pärast 01.01.2013

§ 46muudatust direktorile diskretsioon säilinud.

Seega on määruskaebuse esitajal põhjendatud huvi, et eelmise kodukorra p 4.1.3 osas võtaks kohus seisukoha, samuti keelduva haldusakti osas ja kui need nõuded rahuldatakse, siis kuulub ka ettekirjutuse nõue rahuldamisele ning vangla saab uue kaalutlusotsuse tegemisel lähtuda kohtuotsuse põhjendustest. Määruskaebuse esitaja leiab, et kaebuse läbivaatamiseks tuleneb tal põhjendatud huvi ka soovist esitada kahjunõue vanglale, arvestades, et selles küsimuses on varasemalt kohtud kolmel korral kaebused rahuldanud. Seoses kodukorra p-ga 4.1.3 on kohus leidnud, et seda ei saa tühistada, kuna vangla on selle tühistanud seoses uue kodukorra vastuvõtmisega. Kaebaja läheb sellisel juhul üle tuvastamiskaebusele. Kuna vangla viitas keelduvas otsuses konkreetselt kodukorra p-le 4.1.3 keeldumise ühe alusena, siis määruskaebuse esitaja selle p 4.1.3 vaidlustaski ning kuna samasugune keeld on sätestatud nüüd uues kodukorras (p 1.11.3 ja 8.3), siis midagi muutunud ei ole ja varasema kodukorra p 4.1.3 õigusvastaseks tunnistamine annab määruskaebuse esitajale selgelt eelise antud küsimuse vastustaja poolt uuel läbivaatamisel. Seejuures viitab määrusekaebuse esitaja Tartu Ringkonnakohtu 26.02.

  1. a otsusele asjas nr 3-11-503 (p 16).
  2. Vastustaja palub määruskaebusele esitatud vastuses (tl 52) jätta määruskaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et halduskohus ei ole materiaalõiguse norme kohaldanud vääralt ega rikkunud kohtumenetluse norme, mis saaks kaasa tuua kohtumääruse tühistamise. Määruskaebuses ei sisaldu ühtegi väidet, mis oleks aluseks määruskaebuse rahuldamiseks. Viru Vangla nõustub täielikult Tartu Halduskohtu 20.03.
  3. a kohtumääruses väljatooduga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada, halduskohtu määrus tuleb tühistada Viru Vangla 25.03.
  5. a käskkirjaga nr 1.1-1/61 kinnitatud kodukorra punkti 4.1.3 osaliseks tühistamiseks esitatud kaebuse osas ja saata selles osas asi tagasi halduskohtule nõude täpsustamiseks ja menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Ülejäänud 4 osas tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsioon muutmata, täiendades halduskohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.
  6. Ringkonnakohus analüüsib järgnevalt kaebuse tagastamist liitkaebusena esitatud nõuete puhul: 1) tühistamiskaebus Viru Vangla 25.03.
  7. a käskkirjaga nr 1.1-1/61 kinnitatud kodukorra p 4.1.3 teise lause osaliseks tühistamiseks (I), 2) tühistamiskaebus Viru Vangla 19.12.
  8. a otsuse nr 6-20.3/5247-4 tühistamiseks ja 3) kohustamiskaebus 04.02.
  9. a taotluse uueks lahendamiseks (II) ning 4) tuvastamiskaebus toimingu, millega määruskaebuse esitaja vaie tagastati, õigusvastaseks tunnistamiseks (III). Halduskohus tagastas kaebuse tervikuna HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, leides, et ükski kaebuses esitatud nõue ei võimalda saavutada nende eesmärki. I
  10. Viru Vangla 25.03.
  11. a käskkirjaga nr 1.1-1/61 kinnitatud kodukorra p 4.1.3 peale esitatud tühistamiskaebuse osas märgib ringkonnakohus esmalt, et osaliselt ega täielikult tühistada seda kodukorra sätet enam ei saa, kuna Viru Vangla direktor kinnitas 23.01.
  12. a käskkirjaga nr 1-1/19 uue kodukorra, millega kaotas kehtivuse
  13. aastast pärinev kodukord. Tühistamisnõude osas on halduskohus kaebuse niisiis õigesti tagastanud HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.
  14. Kaebuses on määruskaebuse esitaja esitanud alternatiivselt ka kodukorra p 4.1.3 tühisuse tuvastamise nõude. Kontekstist nähtuvalt on selle eesmärgiks määruskaebuse esitaja poolt vanglale esitatud riideesemete väljastamise taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamise nõude tagamine. Ringkonnakohus märgib, et ka tühisuse tuvastamise nõue on õigesti HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastatud, kuna kodukorra p 4.1.3 enam ei kehti ega kehtinud juba ka kaebuse esitamise ajal. Samuti ei aitaks tagant järele tühisuse tuvastamine enam tagada riideesemete väljastamise taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamise nõuet, sest õiguslik olukord oli uue kodukorra kehtestamise tõttu kaebuse esitamise ajaks muutunud.
  15. Määruskaebuses on määruskaebuse esitaja avaldanud soovi minna tühistamisnõudelt üle õigusvastasuse tuvastamise nõudele. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on kaebuse muutmise taotlusega, mida tuleb hinnata vastavalt HKMS §-le
  16. HKMS § 49 lg 1 ls 1 järgi võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Ringkonnakohus leiab, et põhimõtteliselt ei ole tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele üleminek välistatud. Ringkonnakohus juhib halduskohtu tähelepanu sellele, et Viru Vangla vaideotsus nr 6-12/452-3 kannab kuupäeva 24.01.2013, mis on peale 23.01.2013 toimunud uue kodukorra kinnitamist. Samas ei ole vaideotsuses uut kodukorda mainitud, mistõttu ei pruukinud määruskaebuse esitaja kaebuse esitamisel teada, et vahepeal on õiguslik olukord muutunud. Siiski ei saa määruskaebuse menetluses võtta seisukohta kaebuse muutmise taotluse otstarbekuse osas, kuna seda, kas kaebuse nõude muutmine on otstarbekas, peab otsustama halduskohus. Sellest lähtuvalt tuleb halduskohtu määrus osaliselt tühistada ning saata asi kodukorra p 4.1.3 osas halduskohtule tagasi kaebuse nõude täpsustamiseks ja menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
  17. Seda hinnangut ei muuda Viru Vangla 24.01.
  18. a vaideotsuses nr 6-12/452-3 toodud viide samasisulisele vaidlusele kohtuasjas nr 3-12-
  19. HKMS § 121 lg 1 p-st 3 tulenevalt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. See 5 eeldab, et tegemist on sama alusega HKMS § 41 lg 2 mõttes, s.t põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse, peab olema identne. Käesoleva ja haldusasja nr 3-12-2327 aluseks olevad faktilised asjaolud siiski ei ühti, sest kaebaja on taotlenud erinevate riideesemete väljastamist. II
  20. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus kohaldas menetlusõiguse normi õigesti, kui leidis, et vangla 19.12.
  21. a otsuse nr 6-20.3/5247-4 (tl 29–30) peale esitatud tühistamiskaebus ja 04.02.
  22. a taotluse uueks läbivaatamiseks esitatud kohustamiskaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
  23. Ringkonnakohus võtab Riigikohtu halduskolleegiumi 26.03.
  24. a seisukoha haldusasjas nr 3-3-1-77-11 (p 10) teadmiseks, kuid leiab, et Viru Vangla 19.12.
  25. a otsuse näol, millega vangla keeldus toimingut sooritamast, on tegemist haldusaktiga HMS § 51 lg 1 mõttes, s.o tegemist on reguleeriva toimega õiguslikult siduva haldusorgani poolt avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud tahteavaldusega, millega tekitatakse, muudetakse või lõpetatakse isiku õigusi ja kohustusi. Käesoleval juhul oleks haldusakti tühistamisele suunatud kaebus seega iseenesest küll tõhusaim vahend HKMS § 45 lg 2 ls 1 mõttes, kuid see ei viiks muutunud õigusliku olukorra tõttu kaebajat enam sihile. Tühistamise on antud juhul kohustamisnõude eeltingimuseks. Kohustamisnõude esemeks on aga maikasärkide, kampsuni ja dressipükse väljastamise taotluse uus läbivaatamine.
  26. Kõigepealt möönab ringkonnakohus, et

§ 46

lg-te 2 ja 3 uuest redaktsioonist tulenev ei pruugi olla esmapilgul üheselt selge.

§ 46

lg-s 3 ettenähtud vangla riietuse kirjelduse ja kandmise korda justiitsminister eraldi kehtestanud ei ole. Seetõttu pöördus ringkonnakohus täiendavalt teabe saamiseks Viru Vangla poole küsimusega, kas peale 01.01.2013 on Viru Vanglas väljastatud kinnipeetavatele maikasid, kampsuneid või dressipükse, et selgitada välja

§ 46kohaldamine praktikas.

Viru Vangla vastas 18.11.2013, et ajavahemikul 01.01.2013 kuni 18.11.2013 ei ole kinnises vanglas karistust kandvatele kinnipeetavatele maikasid, kampsuneid ega dressipükse väljastatud. Ringkonnakohus järeldab sellest, et vanglateenistus tõlgendab

§ 46lg-t 2 ka ise samamoodi kui halduskohus seda käesolevas asjas on teinud.

Ka 23.01.2013 kinnitatud ja praegu kehtiv Viru Vangla kodukord ei näe ette nimetatud esemete lubamist kambrisse. Nimelt tuleneb kodukorra punktist 8.3.1, et kambris on lubatud isiklikud aluspüksid, sokid, jalanõud ja kartseris pikk aluspesu. Isiklikke maikasärke, kampsunit ega dressipükse kodukorra järgi kambrisse ei lubata. Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et alates 01.01.2013 kehtiv uus

§ 46

lg 2 redaktsioon näeb isikliku riietuse kandmise võimaluse ette üksnes avavanglas viibivale kinnipeetavale ning vanglateenistusele enam isikliku riietuse lubamise õigust ette nähtud ei ole. Seega on vaidlus Viru Vangla 19.12.

  1. a otsuse õiguspärasuse üle täna viljatu. Kui kohus ka tühistaks 19.12.
  2. a otsuse ja kohustaks vanglat määruskaebuse esitaja 04.02.
  3. a taotlust uuesti läbi vaatama, ei saaks vangla taotlust rahuldada. Seetõttu on õige halduskohtu järeldus, et tühistamiskaebusega ja kohustamiskaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, mistõttu tuleb need HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada.
  4. Kaebaja on taotlenud kohustamiskaebuse eeltingimusena alternatiivselt ka Viru Vangla 19.12.
  5. a otsuse õigusvastasuse tuvastamist. Ringkonnakohus jätab lahtiseks, kas käesoleval juhul on täidetud HKMS § 38 lg 4 nõuded, mille kohaselt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks, sest kaebaja on iseenesest selgitanud, miks ta alternatiivselt tuvastamist soovib. 6 Ringkonnakohus osutab sellele, et sõltumata sellest ei oleks tuvastamiskaebus mingil juhul lubatav HKMS § 45 lg 2 ls 1 järgi, sest taotlust rahuldamata jätvale haldusaktile vastu astumiseks on tühistamis- ka kohustamiskaebuse kombinatsioon kõige tõhusam vahend. Seega tuleks tuvastamiskaebus igal juhul tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna tõhusama vahendi olemasolu tõttu puudub kaebajal tuvastamiskaebuse esitamise õigus. III
  6. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus tagastas õigesti HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel määruskaebuse esitaja tuvastamiskaebuse Viru Vangla toimingu, millega vangla osaliselt tagastas määruskaebuse esitaja vaide, õigusvastaseks tunnistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist sisutu kaebusega, kuna selle rahuldamine tagaks käesoleval juhul vaid õiguse esitada halduskohtusse kodukorra p 4.1.3 osalise tühistamise nõudega kaebus, mille puhul ringkonnakohus aga juba eelnevalt tuvastas, et see tuleb määruskaebuse esitajale tagastada (vt käesoleva määruse osa I). Lisaks täiendab kohus halduskohtu põhjendusi alljärgnevaga.
  7. Ringkonnakohus on seisukohal, et Viru Vangla on vaide tagastanud kaebajale õiguspäraselt, kuna vaie kodukorra p 4.1.3 kehtetuks tunnistamiseks oli esitatud tähtaega ületades ning puudusid mõjuvad põhjused vaide esitamise tähtaja ennistamiseks.

§ 11

lg 1 kohaselt kohaldatakse vangistusseaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades vangistusseadusest tulenevaid erisusi. HMS § 75 järgi tuleb vaie haldusaktile või toimingule esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. Kohtule teise käimasoleva kohtumenetluse (haldusasi nr 3-12-2327) kaudu teadaolevalt hakkas määruskaebuse esitajale kodukorra p 4.1.3 mõju avaldama vähemalt 15.08.2012, mil ta sai teada varasema haldusmenetluse raames tehtud Viru Vangla 13.08.

  1. a keelduvast otsusest, mitte 20.12.2012, mil määruskaebuse esitaja sai kätte 19.12.
  2. a otsuse. Seega hakkas vaide esitamise tähtaeg kulgema alates 16.08.2012 ja vaide esitamise tähtaeg oli 14.09.
  3. Määruskaebuse esitaja vaidlustas kodukorra p 4.1.3 aga alles 27.12.2012 esitatud vaides, seega tähtaega oluliselt ületades. Iseenesest on õige määruskaebuse esitaja vaide esitamise tähtaja ennistamise taotluses esitatud viide Riigikohtu seiskohale (RKHK 13.02.
  4. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-95-07), et kui tegemist on vangla kodukorra sättega, mis akti adressaadi õigusi selle teatavakstegemise ajal ei mõjuta, saab kinnipeetav esitada kaebuse üldkorralduse tühistamiseks 30 päeva jooksul pärast mõju ilmnemist, näiteks pärast üldkorralduse alusel tema suhtes toimingu sooritamist või haldusakti andmist. Sellegipoolest ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuse esitaja seisukohaga, nagu poleks varasemas haldusmenetluses samale kodukorra punktile tuginenud otsus kaebetähtaega käivitanud. Ringkonnakohus selgitab, et haldusakti mõju ei pea avalduma igas haldusmenetluses eraldi. See poleks ka õiguskindluse ja menetlusökonoomia põhimõtet silmas pidades mõistlik: vastasel korral saaks isik igas menetluses üha uuesti sama sätet vaidlustada. Tiina Pappel Maili Lokk 7 Madis Ernits

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.