) §-le 619. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud sideteenuse leping, mille alusel kohustus hageja osutama kostjale televisiooniteenust ning kostja maksma hagejale selle eest kokkulepitud tasu. Samuti on poolte vahel sõlmitud ka seadme kasutamise leping, mis oma olemuselt on üürileping
Nimetatud sätte kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
lg 1 järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Hageja on oma nii sideteenuse lepingust, kui ka üürilepingust tulenevad kohustused täitnud: 3 osutanud kostjale televisiooniteenust ning andnud üle seadme vastavalt poolte vahel kokkulepitud tingimustele. Kostja on aga oma tasu maksmise ja üüritud asja tagastamise kohustused jätnud täitmata. Kostjapoolset tasu maksmata jätmist ja üüritud asja tagastamata jätmist hindab hageja kohustuste rikkumisena
mõttes.
lg 1 p-s 1 ja p-s 3 on ette nähtud võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist.
lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja on rikkunud sideteenuse lepingust ja üürilepingust tulenevat tasu maksmise kohustust, nõuab hageja kostjalt selle täitmist
TV-kaarti), siis nõuab hageja selle väärtuse hüvitamist vastavat
ja üldtingimuste p-le 12.4., summas 10,03 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viidates
lg-le 1 ning
Hageja leiab, et kuna pooled leppisid kokku leppetrahvis kui õiguskaitsevahendis kohustuse täitmisele sundimiseks, seega on hagejal õigus nõuda nii kohustuse täitmist, kui leppetrahvi summas 151,85 eurot. Tulenevalt eespool toodust on kostja võlg hageja ees hagiavalduse esitamise päeva seisuga kokku 236,95 eurot, millest 32,52 eurot on põhivõlgnevus, 10,03 eurot kahjuhüvitis, 151,85 eurot leppetrahv ning 42,55 eurot viivis. Menetluskuludena on hageja välja toonud riigilõivu summas 75 eurot ja õigusabikulusid summas 127,50 eurot, kokku summas 202,50 eurot.
, § 101 lg 1 p-de 1 ja 3,
lg 1,
113 ja
Puutuvalt hageja leppetrahvinõudesse summas 151,85 euro, leiab kohus, et see tuleb jätta rahuldamata. Kui hageja tugineb nõude alusena tüüptingimusi sisaldavale lepingule, siis peab kohus tüüptingimuse rakendamiseks esmalt otsustama tüüptingimuse kehtivuse küsimuse. Sellele osundab ka asjakohane Riigikohtu praktika (RKTK lahendid nr 3-2-1-125-08 ja 3-2-1125-08), mille kohaselt on kohtul kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi (RKTK 30. oktoober 2013 lahend nr 3-2-1106-13). 4 Kohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud lepingus (tl 6) sisalduva Zuumboksi kampaania tingimuse puhul tegemist tüüptingimusega
lg 1 mõttes – see on hageja poolt eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutatav tingimus, mille sisu ei saanud kostja lepingut sõlmides mõjutada.
§-s 42 lg 1 on sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele.
lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist.
Kostja oli lepingut sõlmides tarbija
mõttes ning kohus leiab, et pooltevahelises lepingus sisalduv leppetrahv summas 151,85 euro on ebamõistlikult kõrge ning kostjat kahjustav, mistõttu tuleb lepingutingimust leppetrahvi kohta pidada tühiseks. Samuti jätab kohus rahuldamata põhinõuet ning kahju hüvitamise (kogusummas 42,55 eurot) nõuet ületava viivisenõude, kuivõrd hageja on ise hagiavalduses viidanud, et ei nõua viivist hea usu põhimõttest tulenevalt viivist põhinõuet ja kahju hüvitamise nõuet ületavas summas, mis on ka väljakujunenud kohtupraktikat arvestades mõistlik. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud rahuldada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud asja keerukust arvestades 30.- euro ulatuses. Lisaks on menetluskuluks TsMS § 138 lg 2 alusel riigilõiv summas 75.- eurot. Seega on menetluskuluks kokku 105.- eurot (30 + 75). Kuna hagi täieliku rahuldamise korral oleks hageja soovinud oma nõuete rahuldamist vähemalt hagihinna (sh jooksev viivis 0,2% päevas) 268,01 euro ulatuses, kuid kohus rahuldas hagi osaliselt 85,37 euro ulatuses, tuleb jätta kostja kanda 32% menetluskuludest (85,37 : 268,01 x 100) ning hageja kanda vastavalt 68% menetluskuludest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 33,60 eurot (32 x 105 : 100). (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Lillsaar kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.