2-13-16519 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2013, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-16519 Ts

) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.

§ 632

lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks.

§ 415

lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t.

§ 394

nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon.

§ 142

lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või kontole nr 221023778606 (Swedbank) või kontole nr 333416110002 (Danske Bank) või kontole nr 17001577198 (Nordea Bank), viitenumber

1. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finants hagi V F vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja Elisa Eesti AS ja kostja
2. märtsil 2010 sõlmitud liitumislepingust nr xxx ja järelmaksulepingust xxx lisa. Elisa Eesti AS loovutas nõude hagejale. Viru Maakohus
3. septembri 2013 määrusega võttis hagi menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Kohtumäärus ja hagiavaldus koos lisadega on kostjale kätte toimetatud
4. oktoobril 2013 tema tööandja (xxx rk xxx) kaudu. Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks hagiavaldusele kirjalikult vastanud ega taotlenud menetlustähtaja pikendamist.

§ 407

lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud 2

§ 444

lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

§ 468

lg 1 p 2 alusel kohus tunnistab otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162

lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist ja on esitanud menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot (45 eurot oli tasutud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja 55 eurot hagiavalduse esitamisel) ning esindajale makstud tasu õigusabi eest 198,13 eurot. Tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades, (muuhulgas seda, et asjas ei toimunud istungit ega toimunud ka sisulist vaidlust) on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulu 198,13 eurot ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja õigusabikulu 120 euro ulatuses, mistõttu tuleb kostjalt hageja õigusabikulud välja mõista põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

175 lg 1).

§ 138

lg 1, 2 ja § 144 p 1 kohaselt kuulub kostjalt väljamõistmisele hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 120 eurot, kokku 220 eurot.

§ 177

lg 2 aluselt tuleb mõista kostjalt välja viivis menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 3