TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-13-1099 Määruse kuupäev 28. mai 2013 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi M.M. kaebus teabenõudele vastamisega seotud Tartu Vangla tegevuse

§ 120

lg 1 p-dest 1, 3 ja 8 tulenevalt peab kohus kaebuse saamisel selgitama välja selle eseme, kaebaja eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib halduskohus kaebuse tagastada, kui kaebusega ei ole võimalik kaebuse eesmärki saavutada. M.M. kaebuse väidetest nähtuvalt tahab ta tuvastada oma põhiõiguste rikkumise ja tema eesmärgiks on soov kasutada asjas tehtavat kohtulahendit hüvitamiskaebuse esitamisel. Seega on kohtul vaja kindlaks teha, kas niisugune eesmärk on käesoleva tuvastamiskaebuse abil üldse saavutatav. 3.

§ 45

lg 2 võimaldab tuvastamisnõudega kaebust esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Tuvastamisnõude rahuldamine ei muuda vaidlustatud haldusakti kehtetuks ega tegevust olematuks ja seetõttu ei saa selle abil reeglina oma õigusi taastada või muul moel tõhusalt kaitsta. M.M. kaebuse on põhjustanud asjaolu, et Tartu Vangla pole rahuldanud teabenõuet, milles ta soovis saada koopiat oma tervisekaardist. Vastav eesmärk oleks käesoleval juhtumi puhul saavutatav ainult kohustamisnõude abil. Vangistusseaduse § 1’ lg 5 tulenevalt saab kinnipeetav vastava taotlusega kohtusse pöörduda aga alles siis, kui ta on eelnevalt esitanud vaide vanglale või Justiitsministeeriumile ja see on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jäetud. Kohtu järelepärimise peale Tartu Vanglast saadud vastus kinnitab, et M.M. pole vaidemenetluse korras esitanud teabenõudele vastamisega seotud kohustamisnõuet ning käesolevaks ajaks on vastav haldusmenetluse seaduse §-st 75 tulenev 30 päevane tähtaeg juba ammu möödunud. 4.

§ 45

lg-st 2 tulenevalt on tuvastamisnõuet võimalik esitada ka selleks, et valmistada ette hüvitamiskaebust. Seejuures on seaduseandja aga selgelt kehtestanud, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise alused sisalduvad riigivastutuse seaduses. Varalise kahju hüvitamist käsitleb selle seaduse § 8 lg 1, mis näeb ette, et varalise kahju rahas hüvitamisega tuleb luua olukord, milles kannatanu oleks, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Mittevaralise kahju hüvitamist reguleerib riigivastutuse seaduse § 9 lg 1, mille kohaselt on rahalist hüvitist võimalik saada ainult süüliselt väärikuse alandamise, kodu või eraelu puutumatuse, tervise kahjustamise, sõnumi saladuse rikkumise, vabaduse võtmise, au või hea nime teotamise korral.

1. M.M. ei ole otsesõnu nimetanud, milles konkreetselt talle tekkinud kahju seisneb, kuid Tartu Vangla vastusele lisatud vaietest loobumise avaldus viitab, et tervisekaardi koopia abil soovis ta tõendada vaiete esitamise tähtajast kinnipidamist. Kinnipeetava tervisekaardi puhul on tegemist vangla poolt koostatava ja tema valduses oleva dokumendiga ja seetõttu piisanuks ilmselt ka vaid viitest konkreetsetele haigusjuhtumitele. Kuna kaebaja esitas 20.06.2010 ise vaietest loobumise, ei saanud teabenõudes soovitud koopia mittesaamine kuidagi olla tema varalist olukorda muutvaks vahetuks asjaoluks ega põhjustada ka kannatusi, mida oleks võimalik pidada mittevaralise kahju tekkimise aluseks. Rahalise hüvituse saab kaasa tuua ainult niisugune väärkohtlemine, mis on olnud piisavalt tõsine, ületab nii kestvuselt kui intensiivsuselt minimaalset raskusastet ning selle tagajärg on reaalne. Teabenõudele soovitud sisu ja vormiga vastuse mittesaamine on kindlasti ebameeldiv ja võib põhjustada hingelisi läbielamisi, kuid ilmselgelt pole tegemist riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt käsitletava väärkohtlemisega.
2. Veel on M.M.l jäänud arvestamata, et riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 võimaldab kahju hüvitamise nõude esitamist üksnes siis, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. Eelnevalt juba viidatud Tatu Vangla vastus kohtu järelepärimisele kinnitab, et M.M. ei ole oma 13.05.2010 teabenõudele vastamisega seotud kohustamisnõuet esitanud ja seega pole tal kõik kahju kõrvaldamist ja vältimist võimaldavad vahendid ära kasutatud.
3. Eeltoodu alusel võib järeldada, et M.M. on jätnud oma õiguste kaitsmise tõhusaima vahendi kasutamata ega saa seetõttu nüüd tuvastamisnõuet esitada ning ka tema tulevane väidetav kahju hüvitamise nõue oleks ilmselgelt perspektiivitu. Seega pole tal võimalik esitatud kaebusega oma eesmärki saavutada, Tartu Halduskohus ei pea tema kaebust menetlema ning võib selle

§ 121lg 2 p-s 2 nimetatud alusel tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane Kohtunik