lg 2 võimaldab tuvastamiskaebust esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. M.M. vaidlustab Viru Vanglas kinnipeetavatele kehtestatud päevakava, kuid ei ole arvestanud, et tuvastamisnõude rahuldamine ei muuda vangla kodukorra päevakava puudutavat osa kehtetuks ja seetõttu ei saa selle abil kõrvaldada vastava haldusakti tagajärgi ja oma õigusi taastada või muul moel kaitsta. Selle eesmärgi saavutamine oleks käesoleval juhtumi puhul võimalik ainult tühistamisnõude abil. Vangistusseaduse § 1’ lg 5 tulenevalt saab kinnipeetav vangla haldusakti peale halduskohtusse pöörduda aga alles siis, kui ta on eelnevalt esitanud vaide vanglale või Justiitsministeeriumile ja see on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jäetud. Kaebuse väidetest ja lisast nähtub, et M.M. on küll koostanud 15.02.2012 Viru Vangla kodukorra peale justiitsministeeriumile adresseeritud vaide, kuid vangistusseaduse § 1’ lg 7 selle läbi vaatamiseks kehtestatud 30-päevane tähtaeg ei ole veel möödunud ja seega pole ta läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Siinkohal on oluline ka asjaolu, et kaebuse väidetel on kaebaja sooviks saavutada enda võrdne kohtlemine teiste osakondade kinnipeetavatega. Riigikohtu halduskolleegium on kohtulahendis nr 3-3-1-20-08 leidnud, et seadusest ei tulene vanglale kohustust tagada kõigile kinnipeetavatele täiesti ühesugused kinnipidamistingimused, küll aga tuleb tagada mõistlik võimalus kasutada õigusaktidest tulenevaid õigusi. Põhimõtteliselt samale järeldusele jõudis ka õiguskantsler 02.12.2008-03.12.2008 teostatud Viru Vangla kontrollkäigu kokkuvõttes.
lg 1 p 1, 3 ja p 8 tulenevalt peab kohus kaebuse saamisel selgitama välja selle eseme, kaebaja eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 1 p 4, lg 2 p 1 ja 2 kohaselt võib halduskohus kaebuse tagastada, kui kaebaja pole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast, kui tal puudub ilmselgelt kaebeõigus või kui kaebusega ei ole võimalik selle eesmärki saavutada. 3.
lg 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse ainult avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Sama seadustiku § 6 lg 1 ja 2 tulenevalt loetakse halduskohtus vaidlustatavaks haldusaktiks ja toiminguks haldusakti haldusmenetluse seaduse § 51 tähenduses, halduslepingut sama seaduse § 95 tähenduses, üksikjuhtumit reguleerivat halduse siseakti, haldusorgani poolt haldusmenetluses tehtud toimingut, haldusorgani tegevusetust ja viivitust avalik-õiguslikus suhtes. Vanglaametnike teenistust reguleerib vangistusseadus, mille § 148 kohaselt on vanglaametniku poolt toime pandud süüteo tuvastamise ja talle distsiplinaarkaristuse määramise õigus isikul, kellel on selle ametniku ametisse nimetamise õigus, justiitsministril või tema poolt volitatud ametiisikul. Halduskohtule ei ole seaduseandja andnud ühegi vanglaametniku ega ka mistahes muu ametniku süüteo tuvastamise ega karistamise õigust. Samuti ei ole halduskohtule antud sellekohaste nõuete pädevale ametkonnale lahendamiseks edastamise õigust ning halduskohtu pädevusse mittekuuluv nõue tuleb
4.
lg 1 lg 2 kohaselt saab kohus rakendada esialgse õiguskaitse vahendeid, kui vastasel juhul võib kaebuse esitaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Halduskohtumenetluse praktikas kohaldatakse esialgset õiguskaitset ka selleks, et vältida kaebuse esitaja õiguste olulist või pöördumatut kahjustumist kohtumenetluse ajal. M.M. puhul ei saa kumbki neist eesmärkidest anda alust kaebuses sisalduva esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks. Sisuliselt on see kohustamisnõue, kaebus on aga esitatud tuvastamisnõudega, mille rahuldamine tähendab seda, et halduskohus üksnes nendib vaidlustatud tegevuse õigusvastasust. Niisugune kohtuotsus ei muuda toimunut olematuks ega vaja täitmist mingite eraldi toimingutega. Seetõttu pole tuvastamisnõude puhul üldse võimalik kohaldada kaebaja õiguste esialgset kaitset mingile konkreetsele tegevusele kohustamise teel. Samal põhjusel ei saa seda tuvastamiskaebuse puhul kohaldada ka mistahes muu
5. Eeltoodud järeldustel pole M.M.l ilmselgelt õigust ühegi kaebuses sisalduva tuvastamisnõude esitamiseks, Tartu Halduskohus ei pea tema kaebust menetlema ning võib selle eelnevalt juba viidatud
/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.