3-12-2674/21

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-2674 Otsuse kuupäev

1. mai 2013 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi OÜ Ekoservis Teenused kaebus Keskkonnaameti Viru regiooni 16.11.2012 korralduse nr V1-15/12/456 tühistamiseks. Menetlusvorm Kirjalik menetlus. Menetlusosalised Kaebaja: OÜ Ekoservis Teenused, esindaja Martin Triipan Vastustaja: Keskkonnaamet, esindajad Ruth Prigoda ja Katrin Kaare RESOLUTSIOON
2. Tühistada Keskkonnaameti Viru regiooni 16.11.2012 korraldus nr V1-15/12/456.
4. Mõista Keskkonnaametilt OÜ Ekoservis Teenused kasuks menetluskuluna välja 2015 (kaks tuhat viisteist) eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 17.06.
5. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE EELNEV KÄIK
6. 23.07.2012 sõlmitud lepinguga (tl 8-16) andis Keskkonnaministeerium Vaivara Ohtlike Jäätmete Käitluskeskuse OÜ-le Ekoservis Teenused rendile. 11.10.2012 korraldusega nr V 1-15/12/420 (tl 17) muutis Keskkonnaameti Viru regiooni juhataja AS Eco Pro väljastatud keskkonnakompleksloa L.KKL.IV-29520 uue operaatori OÜ Ekoservis Teenused nimele jättes loa ülejäänud tingimused kehtivaks. Keskkonnainspektsiooni Ida regiooni 06.11.2012 suulise korraldusega (tl 55) peatati ohtlike jäätmete kogumine ja ladustamine Ida Virumaal, Vaivara vallas Auvere külas kinnistul katastritunnusega 85101:012:
7. 16.11.2012 vormistati Keskkonnaameti Viru regioonis korraldus nr VI-15/12/456 (tl 18), millega peatati kuni ohtliku jäätmete käitluslitsentsi väljastamiseni osaliselt või tervikuna mitmed keskkonnakompleksloa nr L.KKK.IV-29520 tabelid ning kohustati OÜ-t Ekoservis Teenused esitama täismahus loa muutmise taotlus pärast ohtlike jäätmete käitluslitsentsi saamist. OÜ Ekoservis Teenused vormistas taotluse saamaks ohtlike jäätmete käitluslitsentsi Vaivara ja Rakvere käitluskohtadele (tl 92-142). 13.12.2012 koostatud dokumendis nr 8-7/12/29095-2 (tl 5859) selgitas Keskkonnaamet talle taotluses esinevaid puudusi, määras nende kõrvaldamise tähtaja ning juhtis tähelepanu puuduste kõrvaldamata jätmise tagajärgedele. 10.04.2013 otsusega nr 87/13/3552-4 (tl 169-171) jättis Keskkonnaamet OÜ Ekoservis Teenused taotluse läbivaatamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
8. 21.12.2012 edastas OÜ Ekoservis teenused Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 2-7) ja palus Keskkonnaameti Viru regiooni 16.11.2012 korraldus nr V1-15/12/456 tühistada. Kaebaja leidis, et loa kehtivuse peatamiseks puudus alus, see oli ebavajalik, ebaproportsionaalne, tema jaoks olulise ebasoodsa mõjuga ning toimus ilma eelnenud kohase haldusmenetluseta. Neid seisukohti põhjendas ta väidetega, et keskkonnakompleksluba antakse käitise suhtes ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu konkreetsel isikul ei saa selle kehtivusega seondada, et järelevalvet jäätmeseadusest tulenevate nõuete üle teostab hoopis Keskkonnainspektsioon, et loa peatamine välistab ka kaebaja enda poolt tekitatud ohtlike jäätmete käitlemise ning lisas, et vaidlustatud haldusakt sisaldab põhjendamatuid kõrvaltingimusi, mis võivad kaasa tuua loa muutmise tulevikus ja enne selle andmist ei antud talle vastuväidete esitamise võimalust. Veel väitis kaebaja, et loa peatamisel pole väidetud soodsat mõju, Vaivara Ohtlike Jäätmete Käitluskeskus vastab kõigile niisuguse käitluskoha suhtes kehtestatud nõuetele, ta on pädev tegutsema ohtlike jäätmete käitlemise valdkonnas, tema tegevus pole kaasa toonud keskkonnaohtu, ta pole tegelenud ebaseadusliku tegevusega ega kavanda seda ka tulevikus ning kinnitas, et on taotlenud vajalikud keskkonnaload esimesel võimalusel. Oma õiguste rikkumist põhjendas kaebaja väidetega, et omab rendilepingust tulenevalt õigust Vaivara Ohtlike Jäätmete Käitluskeskust opereerida ning on teinud olulisi investeeringuid ohtlike jäätmete käitlemise alustamiseks.
9. Keskkonnaameti vastuses (tl 86-90) ei peetud kaebust põhjendatuks ja leiti, et selle rahuldamine ei anna kaebajale õigust ohtlike jäätmete käitlemiseks Vaivara Ohtlike Jäätmete Käitluskeskuses. Seejuures väideti, et kompleksloa osaline peatamine on kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega ja loob õigusselge olukorra, et eriseaduse normi olemasolu polnudki vajalik ja lähtuti haldusmenetluse seaduse üldnormidest, et korraldus vastab selle seaduse § 54 sätestatud õiguspärase haldusakti tunnustele ning kaebaja kaasamata jätmist on selles põhjendatud. Mitmeid kaebuse väiteid peeti arusaamatuteks või paljasõnalisteks ja viidati Keskkonnainspektsiooni poolt tegevuse peatamiseks antud suulisele korraldusele. Veel märgiti, et kuna eelmine rentnik viis kõik tehnoloogilised seadmed ära ja 28.01.2013 toimunud ohtlike jäätmete komisjoni istungil polnud kaebaja võimeline andma selgesõnalisi selgitusi kasutatavate tehnoloogiate ja seadmete kohta, ei vasta tõele väide, et ta sai taotlusmaterjali kokku panema hakata alles pärast materjalide saamist eelmiselt rentnikult. 10.04.2013 teatas Keskkonnaamet, et on tagastanud OÜ Ekoservis Teenused ohtlike jäätmete käitluslitsentsi muutmise taotluse (tl 168).
10. 03.05.2013 edastatud kokkuvõtlikes seisukohtades (tl 181-183) teatas kaebaja, et jääb kaebuses esitatu juurde ning palus hüvitada riigilõivude ja õigusabi eest tasumisega kantud kokku 3370,80 euro suuruse menetluskulu (tl 184-187). Ta kordas üle oma olulisemad väited ja märkis, et vastustaja seisukohti arvestades ei saa keskkonnakompleksloa kehtivuse peatamine kaasa tuua väidetavat positiivset mõju, kuna jäätmeseaduse § 77 lg-st 4 tulenev piirang kehtib vaidlustatud haldusaktist sõltumatuna. Keskkonnaameti täiendavas seisukohas (tl 191-192) ei nõustutud kaebuse väidetega ja selgitati veelkord oma peamisi seisukohti. Seejuures märgiti, et keskkonnakompleksluba pole kaebajalt ära 2 võetud, vaid see üksnes peatati ja ainult ohtlike jäätmete käitlemise osas. Kaebaja menetluskulusid peeti ebamõistlikult suurteks ja suures osas ka kontrollimatuteks. KOHTU PÕHJENDUSED
11. Käesolevas kaebuses on vaidluse all küsimus, kas olid olemas tingimused, millised võimaldasid osaliselt peatada keskkonnakompleksloa kehtivust.
12. Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse § 6 lg-s 1 kehtestatu kohaselt on keskkonnakompleksluba dokument, mis annab õiguse kasutada käitist või selle osa viisil, mis tagab vastava tegevuse võimalikult vähese kahjuliku mõju keskkonnale. Sama seaduse § 7 lg 3 p 6 kohaselt vajab jäätmekäitluse alal tegutsemine kompleksluba. Seaduse §-st 21 ja § 22 lg-st 1 tulenevalt on kompleksluba küll tähtajatu, kuid loa andja vaatab selle nõuded läbi ja käitise kohapeal üle vähemalt kord aastas ja saab vajaduse korral loa nõudeid muuta. Kompleksloa nõuete muutmise alused on loetletud seaduse § 24 viies punktis. Võimalust muuta keskkonnakompleksloa nõudeid põhjusel, et käitlejal puudub vastaval tegevusalal tegutsemiseks nõutav litsents või tegevusluba, pole seaduseandja nimetanud. Samuti ei ole ta ette näinud kompleksloa kehtivuse peatamist sellel või mistahes muul põhjusel.
13. Kompleksloa muutmise menetlus on reguleeritud saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse §-s
14. Selle lõige 4 kehtestab, et käitaja vahetumise korral muudab loa andja pärast sellekohase teate saamist käitaja andmed kompleksloas menetluseta. Seadusest ei tulene mingeid käitumisreegleid juhuks, kui uus käitaja ei oma vastaval tegevusalal nõutavat tegevusluba või litsentsi. Kuna vastav põhjus ei ole sama seaduse § 16 lg 1 punktides 1-3 ja § 26 lg 1 p-des 1-6 sisalduvate loetelude kohaselt keskkonnakompleksloa andmisest keeldumise ega selle kehtetuks tunnistamise alus, saab järeldada, et seaduseandja ei ole seadnud kompleksloa andmist ja kehtivust otsesesse sõltuvusse käitajal tegevusloa olemasoluga. Seda kinnitavad ka asjaolud, et seaduse § 9 lg-s 3 ja § 17 lg-s 1 toodud taotluse lisade ja kompleksloa sisuks olevate andmete loetelud ei sisalda midagi käitleja tegevuslubade kohta ja keskenduvad peaasjalikult vaid käitisega seonduvale.
15. Vaidlusaluse korralduse andmisel ei ole Keskkonnaamet ka ise nimetanud ühtegi konkreetset saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse sätet, millest tuleneks õiguslik alus keskkonnakompleksloa kehtivuse osaliseks peatamiseks. Lähtutud on jäätmeseaduse erinevatest sätetest ning haldusmenetluse seaduse § 64 lg 1, § 66 lg-st 1, § 67 lg 4 p-st 5 ja § 68 lg-st
16. Seejuures on aga tähelepanuta jäänud asjaolu, et saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus ei näe keskkonnakompleksloa kehtivuse nõudena ette käitajal tegevusloa olemasolu. Seetõttu ei saanud vaidluse põhjuseks olevat kompleksluba õigusvastaseks pidada ega tugineda sätetele, mis käsitlevad niisuguse haldusakti kehtivuse peatamist. Haldusmenetluse seaduse § 66 lg 2 loetletud andmise ajal õiguspärase haldusakti isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks tunnistamise aluste olemasolu pole Keskkonnaamet oma haldusaktis ega kohtule kaebuse kohta antud vastustes väitnud ega tõendanud. Vastav alus ei saa kuidagi tuleneda ka korralduses viidatud jäätmeseaduse sätetest ega Vabariigi Valitsuse 07.05.2002 määruse nr 150 § 6 lg 1 p-st
17. Neis on loetletud üksnes jäätmete käitluslitsentsi nõudvad valdkonnad ja tingimused, millede puhul on kompleksluba ohtlike jäätmete taaskasutamisel või kõrvaldamisel nõutav, kuid ei ole kehtestatud midagi seoses kompleksloa andmise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamisega.
18. Keskkonnaamet on kaebusele antud vastuväidetes märkinud, et eelmine rentnik viis kõik tehnoloogilised seadmed käitluskeskusest ära. See asjaolu võib viidata, et on tekkinud või tekkimas saastuse kompleksse vältimise seaduse § 24 p-s 5 nimetatud kompleksloa nõuete muutmise alus. Vaidlusalust korraldust pole siiski käitise laadi või toimimisviisi olulise muutusega seonduvalt antud ega põhjendatud ning seega ei saa vastav väide kaebuse lahendamisele ka tähendust omada. Iseenesest õige on Keskkonnaameti väide, et kaebuse rahuldamine ei anna kaebajale õigust ohtlike 3 jäätmete käitlemiseks Vaivara Ohtlike Jäätmete Käitluskeskuses. Samas on aga õige ka kaebaja seisukoht, et keskkonnakompleksloa kehtivuse peatamine ei too kaasa vastustaja poolt väidetud positiivset mõju, sest jäätmeseaduse § 77 lg-st 4 tulenev piirang kehtib vaidlustatud haldusaktist sõltumatult. Keskkonnaamet on oma 11.10.2012 korraldusega nr V1-15/12/420 ise ära muutnud vaidlusaluses kompleksloas sisalduva käitaja ärinime ja kontaktandmed ning otsustanud, et kompleksloa ülejäänud tingimused jäävad samaks. Seega on selles loas sisalduv ilmselgelt kaebaja õigustega puutumuses ning tekitas talle aluse eeldada, et kord juba kehtestatut ilma õigusliku aluseta uuesti ära ei muudeta.
19. Eeltoodud järeldustel on OÜ Ekoservis Teenused kaebus põhjendatud ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele. Keskkonnaamet peab halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-st 1 tulenevalt hüvitama kaebaja poolt kaebuse esitamisel makstud 15 euro suuruse riigilõivu ja õigusabi eest tasumisega kantud menetluskulu. Arvestades asja mahtu ja keerukust ei saa aga õigusteenuse eest makstud 3 340,80 euro suurust summat lugeda kogu ulatuses vajalikuks ja põhjendatuks. Käesolev kohtuasi ei ole tavapärasest õiguslikust vaidlusest keerukam, see ei saanud sisaldada ka mahukate dokumentide läbitöötamist ega nõuda suuri pingutusi tõendite kohumisel. Seega on võimalik lugeda vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks 2000 eurot. Keskkonnaametil tuleb seega kohtuotsuse jõustumisel kanda OÜ Ekoservis Teenused kontole nr 221023480444 kokku 2015 eurot. OÜ Ekoservis Teenused poolt esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esitatud taotlus jäi 14.01.2013 koostatud kohtumäärusega rahuldamata. Seetõttu on taotluse esitamisel tasutud 15 euro suuruse riigilõivu hüvitamise nõue põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane Kohtunik 4