← Eesti

2-13-20082/20

2-13-20082 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 22. oktoober 2013 kell 16.00. Tsiviilasja number 2-13-20082 Tsiviilas

) § 396, mille 1 lõike kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. 08.02.2013 kandis hageja kostjale üle 150 eurot selgitusega „laen“ Kostjal ei ole vaidlust laenulepingu sõlmimise ega lepingu alusel hagejalt laenu saamise üle. Kostja ei ole hagile vastanud, mistõttu tuleb asuda seisukohale et kostjal ei ole vastuväiteid hagile. Samas kostjal vastuväidete puudumine ei ole mistahes ulatuses hagi rahuldamise aluseks. 13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi 3

(6)2-13-20082 kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Käesoleva vaidluse lahendamisel peab kohus hindama, kas kostja poolt hagile vastamata jätmise ja kostja kohtuistungile ilmumata jäämise on piisavakas aluseks hagi täies ulatuses rahuldamiseks või esinevad alused hagi osaliselt rahuldamiseks. 14.

§ 34

järgi tarbija sama seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Käesolevas vaidluses on kostja füüsiline isik ja seega on ta tarbija

§ 34mõistes.

Laenulepingu järgi kohustus kostja tasuma hagejale laenusummalt viivist 2.75% päevas ehk 1 003.75 % aastas. 15. Kostja ei ole ainus isik, kellega hageja on laenulepingu sõlminud. Laenude andmine on hageja majandustegevus. Sellele viitavad Kohtute Infoosisteemist (KIS) saadud andmed, millede kohaselt kohtumenetlustes on 65 hageja poolt esitatud nõuete alusel algatatud asja. Hageja kasutab laenude andmisel tema kehtestatud laenulepingu tüüpvormi ja tüüptingimusi.

§ 42

lg 1 järgi tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.

§ 42

lg 3 p 5 alusel lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. 16. Hageja poolt kostjalt nõutav viivise määr on

§ 113lg 1 teises lauses sätestatust rohkem kui 100 korda suurem.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kostjalt määraga 2.75% päevas viivise saamiseks kahjustab kostjat ebamõistlikult ja on seetõttu ühine. Kohus peab põhjendatud viivise määraks 15% laenusummalt aastas ehk 0.04% päevas (15% : 365 päeva). Kohus peab põhjendatuks hagi rahuldada ja välja mõista kostjalt hageja kasuks laenusumma 150 eurot ja hageja poolt arvestatud intress 20 eurot. Kuna hageja kandis laenu kostjale üle alles 08.02.2013 ja laenulepingu tähtajaks oli 2 kuud, siis peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt alates 09.04.2013 kuni 22.10.2013, s.o 206 päeva eest summas 12.36 eurot (150 x 206 x 0.04%) ning alates 23.10.2013 kuni laenusumma täieliku tagastamiseni määraga 0.027% laenusummalt päevas. Hageja ei ole tõendanud teadete saatmise eest temal 1.99 eurot kahju tekkimist. Seega ülejäänud osas jätab kohus hagi rahuldamata. 17. Kohus ei nõustu hageja väidetega kostja poolt hagile vastamata jätmise tõttu asja tagaseljaotsusega lahendamise vajaduse kohta. TsMS § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 1 ei kohusta kohut kostja poolt vastamata jätmiseks tagaseljaotsuse tegemiseks. Kuna kohus on 4

(6)2-13-20082 leidnud, et poolte vahel sõlmitud laenuleping on tühine viivise määra osas, siis hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, mistõttu ei tohtinud kohus ka asjas tagaseljaotsust teha. Menetluskulud
  1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
  2. Hageja nõudeks on varaline nõue, mille hagi hind ei ületa TsMS § 405 lg 1 nimetatud 4 000 eurot. Hagi rahuldatakse summas 182.36 eurot, mis on 10.48% hagi hinnast. Riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 alusel kuni 350 eurot nõudes hagiavalduse avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel tuleks tasuda riigilõivu 60 eurot. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks menetluskulu 60 eurot.
  3. Hageja on palunud TsMS § 144 alusel välja mõista kostjalt menetluskuluna laenulepingu punktist 1.7.
  4. tulenev 89 eurot, mille väljamõistmiseks seaduslik alus puudub. Hagejal ei ole menetluses lepingulist esindajat, mistõttu ei saanud hagejal ka õigusabi kulusid tekkida. Kuna ka muude kohtuväliste kulude tekkimine ei ole tõendatud, siis puudub alus mitte tekkinud kulude kostjalt väljamõistmiseks.
  5. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel § 405, § 434, § 438, § 453 lg 1, lg 2, § 468 lg 1 p 1, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 24.04.2014 kohtuotsuse RESOLUTSIOON
  6. Tühistada Viru Maakohtu
  7. oktoobri 2013.a. otsus osaliselt viivise ja väljamõistetud kahju suuruse osas. Muus osas jätta otsus muutmata.
  8. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: 2.1.Hagi rahuldada osaliselt. 2.2.Välja mõista E Tlt R Z kasuks 195,78 (ükssada üheksakümmend viis eurot ja 78 senti) eurot (sh põhivõlgnevus 150 eurot, intressid 20 eurot, seisuga 24.04.2014 arvestatud viivis 23,79 eurot ja teate saatmise kulu 1,99 eurot). 2.3.Välja mõista E Tlt R Z kasuks viivis põhinõude (150 eurot) tasumata osalt alates 25.04.2014 kuni põhinõude tasumiseni

§ 113lg 1 teise lause alusel. 2.4.Jätta hageja menetluskulud osaliselt kostja kanda ja välja mõista E Tlt R Z kasuks menetluskulud (riigilõiv) 60 eurot. 5

(6)2-13-20082
  1. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Jätta ringkonnakohtus hageja menetluskulud (riigilõiv) 11.25% ulatuses kostja kanda. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte enda kanda. Kohtuotsus jõustus
  2. mail
  3. a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne Nooremreferent 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.