Valvur Veiko Kergandi ettekandest nr 537 nähtub, et 13.02.2012 on kaebaja esitanud erinevaid väiteid (R. Kalda nõudis tööhõivespetsialisti, julgeolekuosakonna töötajat, tööriideid, jne) miks ei saa teda tööle rakendada, ent ettekandest ei tulene, et R. Kalda oleks väitnud, et ei saa töötada tervisliku seisundi tõttu. 13.02.2012, kui kaebajale anti korraldus, asuda tööle, ei teavitanud ta vanglaametnike sellisest terviseprobleemist millest tingituna väidetavalt ei olnud võimalik tööd teha. Vastustaja peab vajalikuks rõhutada, et enne kui vangla üldse kinnipeetava majandustööle määrab, kontrollitakse isiku tervislikku seisundit tervisekaardi andmete põhjal. Nii ka käesoleval juhul, enne kui 24.01.2012 koostas vangla käskkirja kaebaja tööle rakendamisest, on andnud arst Juta Kogan 23.01.2012 kooskõlastuse vastavalt tervisekaardi andmetele ning märkinud, et isik võib töötada osalise töökoormusega. Seega on juba kaebaja tööle määramisel arvestatud muuhulgas ka 14.01.2012 tervisekaardi kandega. Vastustaja Viru Vangla märgib, et enne tööle määramist on isiku tööle määramise käskkirja kooskõlastanud julgeolekuosakonna ametnik. Julgeolekuosakonna ametnik ei oleks andnud R. Kalda tööle määramiseks kooskõlastust, kui isiku julgeolek oleks olnud ohus. Viru Vangla on vaide esitaja võimalikku julgeolekuohtu kontrollinud korduvalt ja julgeolekuohtu ei ole tuvastatud. Viru Vangla leiab, et tugevdatud järelevalvega osakonnas paiknevad kinnipeetavad ei soovi asuda tööle pelgalt subkultuurilistel põhjustel. Tegelikkuses ei esine mingeid objektiivseid asjaolusid, mis seda takistaksid. Ka kõik intsidendid, mis on tugevdatud järelevalvega osakonnas aset leidnud, ei ole olnud seoses töötamisega. Tugevdatud järelevalvega osakonnas töötab praegu ja on ka varasemalt töötanud kinnipeetavaid ning nende suhtes ei ole vägivalda kasutatud. Viru Vangla on seisukohal, et
lg-st 2 kohaselt kinnipeetav on kohustatud oma kambrit ja selle sisustust korras hoidma ning puhastama, millest tulenevalt ei eelda koristaja töö põhjalikumalt instruktaaži või väljaõpet. Käesoleval juhul anti kaebajale korraldus trelluste ja kambriuste puhastamiseks tolmust ning vanemvalvur lubas ka töövõtet tolmulapiga töötamisel õpetada, ent kaebaja ikkagi keeldus töötamisest. Viru Vangla finants- ja majandusosakonna juhataja Vassili Rõžovi 02.07.2010 õiendist nähtub, et R.Kle on selgitatud koristaja ohutusnõudeid. Seega nähtub eelpooltoodust, et põhjendused seoses ohutusjuhendi ja instruktaažiga, on pelgalt otsitud. 28.11.2012 esitas kaebaja R. K vastuse vastustaja vastuväidetele. Kaebaja leiab, et enne tööd tuleb riietuda tööülesannete täitmiseks sobilikku riietusse. Kaebaja jätkuvalt rõhutab, et kaebajale antud kittel oli kaebajale väike, seetõttu kaebaja on seisukohal, et tegemist on olulise kaalutlusveaga ning kontrollitud ei ole kaebaja sellekohaseid faktilisi asjaolusid. Kaebaja on 2 seisukohal, et vastustaja oleks pidanud kontrollima kaebaja väiteid arst Juta Kogan’ ilt, kes teadis kaebaja terviseprobleeme. Kaebaja leiab, et terviseprobleemi mittearvestamisega on vastustaja rikkunud HMS § 6 tulenevat uurimisprintsiipi ja HMS § 4 lg 2 sätestatud kaalutlusõigust. Kaebaja väidab vastuses, et alates september 2012 on kaebaja asunud tööle osakonna E-7 koristajana. Kaebaja esitas tõendina menetlusprotokolli videosalvestise vaatluse 21.01.12 kaebaja suhtes toimunud rünnaku kohta. Vaidlustatud käskkirjas ei ole põhjendatud kaebajale kohaldatud
§-is 30 sätestatud piirangut. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Viru Vangla 12.03.2012 käskkirja nr 6.-3/393-D tühistamise nõue Kaebuse kohaselt Viru Vangla 12.03.2012 käskkirjaga nr 6-3/393-D (lk 25-27) määrati kinnipeetavale
p-s 1 sätestatud nõude rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 40 ööpäevaks ning piirati osaliselt
kartseri karistuse kandmise ajal lugeda isiklikuks tarbimiseks tellitud ajalehti ning ajakirju (kuna vangla võimaldab lugeda üleriigilisi ajalehti ning ajakirjad on meelelahutusliku iseloomuga). Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud käskkirjas ei ole üldse põhjendatud vangistusseaduse § 30 piirangut, mistõttu on käskkiri motiveerimata ja seega kaalutlusvigadega. Halduskohus tuvastas, et Viru Vangla 24.01.2012 käskkirjaga nr 6.-2/95-T (tl 181) rakendati kinnipeetav R.K tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, E7 osakonna üldkasutavate ruumide koristajana alates 26.01.2012 kuni 25.04.
) § 67 p-s 1 sätestatud nõude rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 40 ööpäevaks.
lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Käesoleval juhul on ilmselge, et täitmata jäetud vanglaametniku korraldus ei vastanud tühise haldusakti tunnustele. Seega on R.K vanglaametniku korralduse täitmata jätmisega rikkunud
pi 1 ning distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 1. märtsi 2007.a otsus haldusasjas nr 3-3-1-103-06, p 14). Vangistuse eesmärgiks on suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele ja õiguskuuleka elu vältimatuks osaks on tööoskused ja tööharjumuse omandamine või säilitamine. Vanglas töötamine on kinnipeetava jaoks olulise tähendusega ja aitab kaasa õiguskuulekale käitumisele suunamisel. Seega, kui kinnipeetav keeldub töötamast, on praktiliselt võimatu saavutada vangistuse täideviimise eesmärke.
Töötama ei pea üksnes sama paragrahvi teises lõikes sätestatud tingimustele vastav isik – kinnipeetav, kes on kas üle 3 kuuekümne kolme aasta vana, omandab üldharidust, kutseharidust või osaleb tööalasel koolitusel, ei ole võimeline töötama tervislikel põhjustel töötama või kes kasvatab kuni kolmeaastast last.
lg-st 1 ja lg-st 2 p 1 järgi on kinnipeetav reeglina kohustatud töötama, välja arvatud juhul, kui ta õpib, ei ole võimeline tervislikel põhjustel töötama või kasvatab kuni kolmeaastast last. Kaebaja sellistele kriteeriumidele ei vasta, siis pidi ta
Kohus loeb tõendatuks tõendiga teatis 14.02.2012 (lk 59), et kaebajat teavitati, et kaebaja suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlus selle kohta, et kinnipeetav ei allunud korraldusele tööle asuda. Ühtlasi selgitati kaebajale, et kaebajal on õigus esitada vastuväiteid ja anda selgitusi. Tõendiga seletuskiri 22.02.2012 (lk 62) loeb kohus tõendatuks, et kaebajale anti võimalus selgitada tööle mitteasumist ning kaebaja on toimunu kohta ka seletusi andnud. Kohus on tuvastanud tõenditega distsiplinaarmenetluse protokoll 08.03.2012 (lk 80-81) ja Viru Vangla käskkiri 12.03.2012 nr 63/393-D (lk-d 25-27), et kaebajale on tutvustatud eelnimetatud dokumente ning kaebaja oli teadlik distsiplinaarmenetluse algatamisest, läbiviimisest ja määratud distsiplinaarkaristusest ning kaebaja on esitanud vastuväited ja märkused distsiplinaarmenetluse protokollile (lk 63-74). Kaebaja märgib kaebuses, et tema karistamine on õigusvastane, kuna tema tervislik seisund ei võimaldanud 13.02.2012 kella 20.50 ajal tööle asuda. Kohus ei tuvastanud, et kaebaja ei saanud 13.02.2012 asuda tööle koristajana tervislikel põhjustel. Kohus märgib, et vastavalt tõendiga elektroonilise registri väljavõte (lk 183) ja tõendiga (lk 217), et kaebuse esitaja tööle määramine oli kooskõlastatud Viru Vangla arsti Juta Kogani poolt 23.01.2012 ning kinnipeetav võib töötada osalise koormusega. Kohus tuvastas tõendiga RVL 57 04.02.2012 (lk 55), et kaebaja kaebas valu parema põlveliigese tasapinnal, kaebajale määrati ravim. Tõenditest 08.02.2012 RVL 58 (lk 211) ja 10.02.2012 RVL 59 (lk 212) nähtub, et 08.02.2012 on teostatud laboratoorne uuring ning 10.02.2012 on saabunud uuringu vastused. 11.02.2012 tõendi RVL 60 (lk 213) kohaselt on märgitud, et analüüsid on korras ning diagnoos puudub. Kohus tuvastas, et kaebaja on pöördunud arsti poole 16.02.2012. Tõendiga RVL nr 61 (lk 56), mille kohaselt kinnipeetav kaebas valu vasaku põlve välisküljel ning kinnipeetav on edasi suunatud neuroloogile. Tõendi 08.03.2012 (lk 57) kohaselt on märgitud, et 16.02.2012 kaebuste põhjal ei ole töö tegemine vastunäidustatud. Kohus on seisukohal, et Viru Vangla valvuri ettekandest nr 537 (lk 61) ei tulene, et kaebaja R.K oleks väitnud, et ei saa töötada tervisliku seisundi tõttu. Samuti nähtub ka valvur Annely Kauril’i ettekandest (lk 60), milliseid väiteid kaebaja esitas ning samuti ei tulene ettekandest, et kaebaja oleks enda tervislikule seisundile viidanud. Eelnimetatud ettekannetest nähtub, et 13.02.2012 on kaebaja R.K esitanud erinevaid väiteid, miks ei saa teda tööle rakendada, kaebaja nõudis tööhõivespetsialisti, julgeolekuosakonna töötajat, tööriideid, jne. Eeltoodut tõendab ka kaebaja taotlus 14.02.2012 (lk 53), milles kaebaja märgib, et 13.02.2012 olles töölise ruumis palusin väljastada tööriided. Valvur andis kapist kitli, mis oli kaebajale väike. Samuti palus kaebaja pükse, et ümber riietuda. Kaebajale vastati, et ei ole. Kaebaja palus kutsuda tööhõive spetsialisti. Kirjeldatu alusel leiab halduskohus, et 13.02.2012 tööle asumise korralduse täitmisest keeldumine tervislikel põhjustel ei olnud tõendatud. Kaebaja on seisukohal, et ta ei saa tugevdatud järelevalvega osakonnas töötada, sest ta langeb rünnaku ohvriks. Kohus leiab, et toimiku materjalidega on tõendatud, et ohtu kaebaja tervisele ja elule ei olnud. Kohus tuvastas tõendiga elektroonilise registri väljavõte (lk 183), et enne tööle määramist on isiku tööle määramise käskkirja kooskõlastanud julgeolekuosakonna ametnik. Kohus tuvastas 4 tõendiga õiend 20.03.2012 (lk 185), et Viru Vangla tugevdatud järelevalve osakonnas ei ole koristaja tööülesannete täitmisega seonduvalt mingisuguseid intsidente esinenud. Kohus tuvastas tõendiga õiend 10.03.2011 (lk 191), et julgeolekuosakonna spetsialist on läbi viinud vestluse kaebuse esitajaga seoses sellega, et kaebaja on eelnevalt tööst keeldunud ning põhjendades enda käitumist sellega, et koristama hakates oleks tema julgeolek ohus. Vestluse tulemusena Viru Vangla julgeolekuosakond leidis, et R.K tööst keeldumine ei ole põhjendatud, kuna kinnipeetava julgeolek pole ohus. Kohus tuvastas tõendiga julgeolekuosakonna juhataja õiend 09.03.2012 (lk 195), et kaebaja R.K majandustöödele asumisega oht kaebaja elule ja tervisele Viru Vanglas ei suurene. Viru Vangla tugevdatud järelvalvega osakonnas on majandustöö vastu võtnud viis kinnipeetavat. Ühtegi vägivallaakti ei ole kinnipeetavate suhtes toime pandud kaaskinnipeetavate poolt.
lg 22 näeb ette võimaluse vabastada kinnipeetav töökohuse täitmisest, kui töötamine ohustab tema enda või vangla julgeolekut. Halduskohus leiab, et selle sätte kohaldamiseks peab esinema reaalne alus ja tõendid ning ainuüksi kaebaja väidetest ei piisa. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et töötamine koristajana tugevdatud järelevalvega osakonnas ei ohusta kaebaja julgeolekut ja intsidendid, mis selles osakonnas olid, ei olnud seotud tööle määramisega. Riigikohus on 14. novembri 2012. a lahendis haldusasjas nr 3-3-1-44-12 sätestanud, et
lg-s 2² kohaselt kinnipeetava töölt vabastamise alus ehk oht kinnipeetava julgeolekule seoses töötamisega peab olema reaalne. Üksnes abstraktne ja hüpoteetiline väide julgeolekuohu kohta ei ole selleks piisav. Kaebaja poolt kohtule esitatud videosalvestise vaatluse protokollist (lk 237) ei tulene, et 21.01.2011 toimunud rünnak kaebaja suhtes oleks toimunud seoses kaebaja tööle määramisega. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et vastavalt 04.04.2012 (lk 201) märkis ka R.K ise Viru Vanglale esitatud pöördumises nr 6-14/13160, et kuigi tal julgeolekuohtu enam ei ole ning vangla lubas tema probleemid seoses koristamisega lahendada (õige suurusega kittel jne), ta siiski koristama ei hakka. Kaebaja leiab, et ta ei ole läbinud koristaja ametile vastavat väljaõpet ega ohutusalast koolitust, mistõttu ei saanud tööle asuda. Kohus tuvastas, et Viru Vangla finants- ja majandusosakonna juhataja Vassili Rõžovi 02.07.2010 õiendist (lk 186) nähtub, et R.Kle on selgitatud koristaja ohutusnõudeid. Kirjeldatu alusel järeldab halduskohus, et kaebaja ei ole asunud tööle mitte seoses ohuga tema elule ja tervisele, vaid seoses isiklike põhjustega ja vaidlusega vastustajaga. Kohus on seisukohal, et töö kohustuse eiramisel on tegemist olulise kohustuse rikkumisega, mis näitab, et isik ei soovi õiguskuulekale teele asuda.
Seetõttu on halduskohus seisukohal, et töö kohustuse eiramisel on tegemist väga tõsiste rikkumistega, mistõttu ei saa pidada karistusliigi valikut, kartserit, menetleja poolt ebaproportsionaalseks. Karistusliigi valiku puhul tuleb arvestada seda, et täiskasvanud kinnipeetavale võib distsipliinirikkumise eest määrata maksimaalselt 45 ööpäeva kartserit (
Seetõttu on kohus seisukohal, et arvestades rikkumise raskust ja karistuse määramise eesmärki, on määratud karistus 40 ööpäeva kartserit, proportsionaalne. Kohus on seisukohal, et Viru Vangla ei ole rikkunud kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse nõudeid. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki
Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud temapoolsest rikkumisest, kaebaja on andnud selgitusi, menetluse käik on protokollitud ja karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne toime pandud rikkumistega. 5 Kohus on seisukohal, et Viru Vangla 12.03.2012. a. käskkiri nr 6-3/393-D tuleb tühistada lisapiirangu kohaldamise
Viru Vangla 12.03.2012 käskkirjaga nr 6-3/393-D (tl 25-27) määrati kinnipeetavale
p-s 1 sätestatud nõude rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 40 ööpäevaks ning piirati osaliselt
kartseri karistuse kandmise ajal lugeda isiklikuks tarbimiseks tellitud ajalehti ning ajakirju (kuna vangla võimaldab lugeda üleriigilisi ajalehti ning ajakirjad on meelelahutusliku iseloomuga). Kohus nõustub kaebaja seisukohaga, et vaidlustatud käskkirjas ei ole üldse põhjendatud vangistusseaduse §-s sätestatud 30 piirangut, mistõttu on käskkiri selles osas motiveerimata ja seega kaalutlusvigadega.
lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale vanglas võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ja ajakirju.
lg-test 2 ja 3 ning sama seaduse teistest sätetest ei tulene otsest piirangut karistatu suhtes lg-s 4 viidatud § 30 kohaldamisele. Õiguslikku takistust anda kartserikaristust kandvale kinnipeetavale lugeda vangla tellitud ajalehte ei tulene ka sellest, et VSE § 60 lg-s 1 toodud loetelu asjadest, mida kinnipeetav kartserisse kaasa võtta võib, ei sisalda ajalehti.
lg-s 1 sätestatud õiguse piiramist ei pea seadusandja kartserirežiimi tavapäraseks osaks.
Riigikohtu Halduskolleegium on otsuses nr. 3-3-1-41-10 asunud seisukohale, et
§-s 30 sätestatud õiguste kartserikaristuse kandmise ajal piiramist on vaja karistamise käskkirjas ära nimetada. Nimetatud piirangu rakendamist tuleb karistamise käskkirjas põhjendada. Kuna vastustaja ei ole lisapiirangut
osas vaidlustatud käskkirjas põhjendanud, kuigi pidanuks seda tegema ja
§-ga 30 antud võimaluse ilma kaalutlusõigust teostamata äravõtmine, on seega õigusvastane, siis selles osas käskkiri tühistatakse. Menetluskulude jaotus Kaebaja on kohtumääruse (lk 163) alusel vabastatud riigilõivu tasumisest, kuid ta on nõudnud menetluskuluna koopiate tegemise eest 7,44 € välja mõistmist vastustajalt Laura Kalda kasuks. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. HKMS § 108 lg 2 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Seetõttu kuulub kaebaja poolt nõutud menetluskulust 7,44 € vastustajalt väljamõistmisele 3,72 € Laura Kalda kasuks . (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.