Obsah (5)

§ 29§ 31§ 37§ 57§ 22

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-1036 Otsuse kuupäev 22.aprill 2013 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Eesti Ehitusbörs OÜ kaebus Maksu- ja Tolliame

) § 24 kohaselt peab isik maksukohustuslasena registreerimise päevast alates täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma

§-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud 3 korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid.

§ 29

lõike 3 punkt 1 sätestab, et sisendkäibemaks on maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks.

§ 31

lõike 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha

§-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel.

§ 37

lg 7 kohaselt tuleb arvele märkida järgmised andmed: arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; kauba kogus või teenuse maht; kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud; maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa; tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel.

§ 57

lg 3 kohaselt tuleb raamatupidamis- ja maksuarvestust korraldada nii, et mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ning maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest, sealhulgas tuludest, kuludest, varast ja kohustustest.

§ 29

lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt on arvestatud käibemaks maksukohustuslase tehtud käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingute ja toimingute maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks. 15. Õige on vastustaja seisukoht, kuna Eesti Ehitusbörs OÜ ViaCerta OÜ-le teenust edasi ei müünud, ei ole alust vastavat tehingut ka Eesti Ehitusbörs OÜ tasumisele kuuluva käibemaksu hulgas kajastada. Vastustaja on maksuotsuses korrigeerinud kaebaja 2010 aasta septembrikuu käibedeklaratsiooni (tl 73), mille tulemusena kuulus Eesti Ehitusbörs OÜ-le septembrikuu eest tagastamisele käibemaksu 261 krooni. Halduskohus leiab, et vastustaja on õigesti asunud maksuotsuses seisukohale, et Eesti Ehitusbörs OÜ ja OÜ Võdbi ning Eesti Ehitusbörs OÜ ja ViaCerta OÜ vahel ei ole tehinguid toimunud. Vastustaja on maksuotsuses analüüsinud väidetavat tehingupartnerit OÜ Võdbi ja jõudnud järeldusele, et eelnimetatud äriühingu puhul on tegemist äriühinguga, kes Eesti Ehitusbörs OÜ-ga väidetava tehingu toimumise ajal ei tegelenud reaalse majandustegevusega. Vastustaja on leidnud, et OÜ Võdbi juhatuse liikmeteks vaidlusaluste tehingute perioodil ( juuli kuni august 2010) olid Natalia Kiipus kuni 10.08.2010 ja Vladimir Dzjubenko – alates 10.08.2010 kuni käesoleva ajani. OÜ Võdbi nimel esitati küll tulu- ja käibemaksudeklaratsioone, kuid reaalset tasumist nende deklaratsioonide alusel ei toimunud. OÜ Võdbi on 07.10.2010 käibemaksukohustuslaste registrist väljaarvatud seoses ettevõtlusega tegelemise tõendamata jätmisega (

§ 22lg 3¹).

OÜ Võdbi ettevõtlusega tegelemise kontrolli alustas vastustaja 16.09.2010 korraldusega nr 12.2-3/6499-1 ning kontrollida taheti OÜ Võdbi ettevõtlusega tegelemist just ajavahemikul 2010 juuni kuni 2010 august. OÜ Võdbi eelnimetatud perioodil ettevõtlusega tegelemist maksuhaldurile ei tõendanud. OÜ Võdbi on viimase majandusaasta aruande esitanud 2008 aasta kohta (andmed pärinevad äriregistri 4 andmebaasist). OÜ-le Võdbi on tehtud kustutamiskanne dokumentide hoidjata (10.04.2012).

1. Maksuotsuses on analüüsitud Natalia Kiipuse, Vladimir Dzjubenko ning Aleksei Oslini seletusi, millistest nähtub, et eelnimetatud isikutel puudub ülevaade OÜ Võdbi tegevusest ( tl 52 jj). Seega OÜ Võdbi puhul ei ole tegemist reaalselt tegutseva äriühinguga. Seega on paljasõnaline A. Oslini väide, et ta edastas suulist informatsiooni kaebajale.
2. Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus isik teadis või pidi teadma tehingu tegelikest asjaoludest, sh tehingu kohta esitatud dokumendi võimalikust fiktiivsusest, kuid kajastas seda dokumenti siiski maksukohustust vähendavana oma maksudeklaratsioonis, on tegemist ostja pahausksusega, sest toimumata tehingu kajastamine maksudeklaratsioonis saab oma iseloomult olla üldjuhul tahtlik tegu.
3. Vastustaja on kaebaja väidetava tehingu kohta Võdbi OÜ-ga küsinud teavet maksukohustuslase seaduslikult esindajalt, kes aga ei osanud väidetavalt toimunud tehingu ( nii ost kui edasimüük) kohta üldse olulist teavet anda, olgugi, et nö teenuse vastuvõtjaks on üleandmise-vastuvõtmise aktil märgitud tema. Ka maksukohustuslase seadusliku esindaja poolt näidatud isik Ürjo Jaama ei andnud maksuhaldurile vajalikku ja konkreetset teavet väidetavalt toimunud suuliselt edastatud teenuse kohta, viidates pidevalt konfidentsiaalsusele. Seega on kaebaja esindaja ka kohtumenetluses väitnud, et lähtuvalt konfidentsiaalsuskohustusest ei saa ta infot avaldada.
4. Vastustaja on viidanud maksumenetluse käigus ja ka kontrollaktis viidatud MKS §-s 56 toodule, mille kohaselt on maksukohustuslane kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust ( tl 13- 81). Maksuotsuses on analüüsitud väidetavalt toimunud tehingu kohta vormistatud dokumente ning erinevate isikute poolt antud seletusi. Kaebaja Eesti Ehitusbörs OÜ ja OÜ Võdbi vahel väidetavalt sõlmitud lepingu objektiks on turundusplaani välja töötamine (sh tutvustavate materjalide valmistamine, turu-uuringute teostamine), projekti välja töötamine, tsemendi ja muude ehitusmaterjalide tarnijate otsimine ja läbirääkimiste korraldamine, vajadusel projektdokumentatsiooni ette valmistamine. Sellise sõnastuse puhul võib väita, et lepingu objekt on üldsõnaline, laialivalguv ja konkretiseerimata. Lepingu objekti ei täpsustata ka muudes lepingu punktides või näiteks lepingu lisades. Väidetava tehingu kohta koostatud teised dokumendid on samuti vastuolulised: arve on koostatud 15.09.2010 ning selle sisu on veel üldsõnalisem: Turu-uuring ehitusmaterjalide ja ehitustehnika tootjate kohta. Samas aga väidetava tehingu kohta varem so 30.08.2010 koostatud Tööde üleandmise vastuvõtmise aktis nr 1 on viidatud eelnimetatud arvele ning ära näidatud väidetavate tööde sisu (maksutoimik tl 109 jj). Eesti Ehitusbörs OÜ ja ViaCerta OÜ vahel väidetavalt sõlmitud lepingu sisu on natuke konkreetsem ( maksutoimik tl 83 jj) : p 1.
5. kohaselt nõustamine ning ülevaate andmine ehitus-turu olukorrast ja arengutest Valgevenes, Ukrainas ja Vene Föderatsioonis ja p.1.
6. kohaselt ülevaate andmine punktis 1.
7. nimetatud riikides olevates ehitusmaterjalide tootjatest ja edasimüüjatest (sh metsatööstus, metallitööstus jne.). Samuti tuleb ära märkida, et lepingu p 4.
8. kohaselt konsultandi poolt osutatavate teenuste eest makstakse tunnitasu alusel või töö teostamiseks kokkulepitud tasu muul viisil arvutamise alusel vastavalt Poolte kokkuleppele ja esitatud arvete alusel. Ei eelnimetatud lepingu alusel koostatud arvest ega ka konsultatsioonilepingu osutamise aktist ei nähtu, kuidas kujunes väidetava tehingu hind. Kui Eesti Ehitusbörs OÜ müüs väidetavalt edasi kogu OÜ-lt Võdbi väidetavalt saadud teenuse, siis ViaCerta OÜ sai kätte Turu-uuringud Valgevene ehitusmaterjali- ja ehitustehnikatootjate kohta, mida OÜ Võdbi aga Eesti Ehitusbörs OÜ-le üldse ei müünudki. A. Oslin on maksumenetluses ( maksutoimik tl 102 -103) andnud ütlusi selles, et ta teadis, et tema ülesanne lepingu järgi oli informatsiooni kogumine ja vene klientide kokku viimine Eest Ehitusbörs OÜ-ga. 5
9. Vastustaja on maksuotsuse p. 5 analüüsinud turu-uuringuna esitatud materjale ( tl. 66— 67) Pärnumaa puidutöötlemise turu-uuring koos aruandega ( maksuotsuse p 5.1) ja Venemaa tsemendi turu-uuring, vene keeles ( maksuotsuse p. 5.2). Vastustaja on õigesti leidnud, et Pärnumaa puidusektori uuring. Raport oli koostatud koostööprojekti raames Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Pärnu esinduse töötajate poolt ning oli avalikult kättesaadav internetis ning nad ei ole seda tööd ei tasuta ega ka raha eest kolmandatele isikutele võõrandanud. Kaebaja poolt vastustajale esitatud väidetavalt Võdbi OÜ-lt akti alusel soetatud uuring kogumaksumuses 187 759, 20 krooni on võltsitud andmetega ja vähendatud kujul vormistatud väidetavalt teostatud turuuuringu teostamise tõenduseks. Ka Venemaa tsemendi turu-uuring väidetavalt Võdbi OÜ-lt akti alusel soetatud kogumaksumusega 245 651, 60 krooni on avalikult internetist kättesaadav. Antud uuringu puhul ei ole tegemist teenuse osutamisega mingisugust seost. Vastuolusid Eesti Ehitusbörs OÜ seadusliku esindaja Laila Meisteri seletustes ning Eesti Ehitusbörs OÜ osaniku Ürjo Jaama seletustes on vastustaja analüüsinud maksuotsuse lehekülgedel 18 kui
10. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaua turul tegutsenud ettevõtja peaks omama teavet samas valdkonnas tegutsevate teiste ettevõtjate kohta, seega on äärmiselt ebatõenäoline, et edasimüüdava teenuse jaoks palgatakse teenuse osutaja, kellest midagi ei teata, seda enam, et teenuse edasimüüjana lasub ostjal kohustus tagada edasimüüdava teenuse kvaliteet. Kaebaja on väitnud, et tal puudus aeg ja ressurss enne turu-uuringute ja informatsiooni edasimüümist hakata läbi viima põhjalikku kontrolli kogu soetatud teenuse kohta ning, et kaebajal puudus alus kahelda Võdbi OÜ usaldusväärsuses, sest neilt saadi ostu-müügi tehingu tulemusel piisavalt informatsiooni ja uuringud.
11. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebajal oleks pidanud juba peale vaadates olema selge nö uuringute ebakohasus, kuna ViaCerta OÜ tahtis väidetavalt saada teavet Ukraina, Valgevene ja Vene Föderatsiooni ehitusturu kohta, aga siin oli tegemist hoopis Pärnumaa puidutöötlemise turu-uuringuga, kus näiteks üks alapealkiri on „2006.aasta majanduslik perspektiiv“. Kirjeldatu viitab otseselt asjaolule, et kaebaja Eesti Ehitusbörs OÜ teadis, et OÜ Võdbi talle teenust ei müü ning eelpoolkäsitletud fiktiivselt vormistatud dokumente kasutati teadlikult ära sisendkäibemaksu alusetuks mahaarvamiseks ning raha väljaviimiseks Eesti Ehitusbörs OÜ-st.
12. Vastustaja on tuvastanud, et tehing Eesti Ehitusbörs OÜ ja OÜ Võdbi vahel ei ole toimunud, st Eesti Ehitusbörs OÜ ei ole arvel näidatud teenust eelpool nimetatud äriühingult ostnud ning tõendamist ei ole leidnud, et teenust osutati. Seega ei ole antud juhul võimalik tuvastada, mille eest Eesti Ehitusbörs OÜ tegi panga kaudu rahaülekande OÜ Võdbi. Käesolevas asjas ongi tulumaksu määramise aluseks asjaolu, et Eesti Ehitusbörs OÜ poolt teostatud väljamakse OÜ Võdbi arve alusel on tehtud seoses sellise väidetava majandustehinguga, mille toimumine kuludokumendil näidatud müüjaga ei ole leidnud kinnitust. Tulumaksuarvestuse põhinõue on see, et kuludokument peab võimaldama adekvaatselt tuvastada majandustehingu toimumist näidatud poolte vahel. TuMS § 1 lõike 3 alusel §-des 49-52 sätestatud tulumaksuga maksustatakse residendist juriidilise isiku poolt tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, jaotamata kasum, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. TuMS § 51 lõike 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt TuMS §-dele 48-
13. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 3 järgi on ettevõtlusega mitteseotud kulu lõike 1 tähenduses väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Riigikohtu Halduskolleegium leidis 01.02.2012 lahendis nr 3-3-1-60-11 p-s 33 (teine lõik):“ Kui äriühing on teinud väljamakse väidetavalt soetatud teenuse eest (sh kauba valmistamise, nt ehitustööde eest), kuid teenuse saamise fakt või teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav, siis tuleb reeglina kogu väljamakse lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks ning täies ulatuses maksustada. Arvestada tuleb, et ettevõtlusest välja viidud raha võidi kasutada 6 vaidlusaluse teenuse eest tasumiseks füüsilistele isikutele, kes jätsid oma maksukohustused täitmata, kuna äriühingu raamatupidamises kajastatud kuludokumendil ei ole märgitud teenuse tegelik osutaja.“ Kaebaja ei ole esitanud seoses OÜ-ga Võdbi väidetavalt toimunud tehingute kohta täiendavaid tõendeid selle kohta, mis siiski oli nende väidetavalt suuliselt osutatud teenuste sisu.
14. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kaevatav maksuotsus on õiguspärane ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Äriühingu majandustegevuse puudumine on olnud üksnes üheks asjaoluks, mis kinnitavad tehingute mittetoimumist. Asjaolu, et kaup on olemas või teenust osutati ei määra veel üheselt, et kaup või teenus on saadud arvel näidatud ajal või isikult. Maksumenetluses kogutud tõenditega on ümber lükatud eeldus, et kaebaja käitus heauskselt ning tõendamiskoormis on selles osas üle läinud kaebajale. Samas ei ole kaebaja esitanud tõendeid, mis näitaksid maksuhalduri põhjendatud kahtluste alusetust. Selles olukorras loeb kohus tõendatuks, et vaidlusalused tehingud kaebaja raamatupidamisarvestuses kajastatud mahus ja isikutega ei ole tegelikkuses toimunud. MTA on õigesti tuvastanud maksueelise saamise ning määranud kaebajale täiendavalt käibemaksu ja tulumaksu. Tulumaksu määramisel on seejuures õigesti lähtutud põhimõttest, et maksustatakse ettevõttest vahendite väljaviimist ning ettevõtluse kuludena arvestatud tehingutega saadud teenuse ja kauba tegelikku maksumust. HKMS § 253 lg 3 ja § 252 lg 3 kohaselt kohus tühistab esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata.
15. Menetluskulude jaotus: Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 7