3-13-1046/22

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-13-1046 Otsuse kuupäev 31.oktoober 2013 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Egon Jaegeri kaebus Tartu Vangla 16.01.2013 käskkirja nr 6-2/99 tühistamiseks. 01.10.2013.a. Asja läbivaatamise aeg Menetlusosalised Kaebaja Egon Jaeger Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 02.detsember 2013.a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 16.01.2013 käskkirjaga nr 6-2/99 karistati kinnipeetavat Egon Jaegerit kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks Tartu Vangla kodukorra p 7.2.6 ja p 7.1.6 rikkumise eest. Käskkirja kohaselt tehti 16.12.2012 teostatud kartseri kappide läbiotsimisel kindlaks, et Egon Jaeger hoidis enda asjade hulgas vanglas keelatud esemeid ( vangla poolt väljastatud käterätikutest tehtud kott, 4 meditsiinilist sidet, 2 pornograafilist pilti) ning kinnipeetava isiku asjade ühtses nimekirjas mitte olevaid esemeid (sinine pinal, lilleline valge kruus, valge sõel, panni labidas, taskupeegel musta ümbrisega). Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juht jättis kaebaja 15.02.2013 esitatud vaide rahuldamata. Kuna peaspetsialist-üksuse juhil puudub vaide lahendamise pädevus, tunnistas Tartu Vangla direktor 24.05.2013 18.04.2013 vaideotsuse kehtetuks ning tegi uue vaideotsuse, millega jättis samuti E. Jaegeri vaide rahuldamata. 17.05.2013 esitas E.Jaeger kaebuse halduskohtusse, paludes 16.01.2013 käskkirja tühistamist, kuna ta ei ole üleastumist toime pannud ning Tartu vangla on rikkunud menetlusnorme. 1 1 Kaebuse esitaja põhjendused
2. Kaebaja leiab oma kirjalikus kaebuses esiteks, et kuna haldusakt hakkab HMS § 61 kohaselt kehtima pärast 10 päeva möödumist selle teatavaks tegemisest, tema kandis aga karistuse ära koheselt, on käskkiri nr 6-2/99 õigusvastane. Teiseks märgib kaebaja, et öösel kell 23.30 teostatud läbiotsimist saab tõlgendada ebaseaduslikuks, kuna talle ei teavitatud eelnevalt läbiotsimisest, läbiotsimist teostati salaja ja sellega võeti ära võimalus keelatud asjade vabatahtlikuks äraandmiseks. Läbiotsimise käigus tekitati talle kuuluva teleri ekraanile defekte (kaebajal: efekte), mille osas kavatseb ta tulevikus kahju nõude esitada.
3. Kaebaja märgib, et topsik, pinal ja pornograafilised pildid ei ole talle kuulunud ja ta ei tea nende kohta midagi öelda. Need võisid olla ka varasemalt kartseri kapis. 22.11.2012 enne lukustatud kambrisse panekut oli temalt meditsiinilised sidemed, pannilabidas, väike sõel ära võetud kuid tagastati järgmisel päeval, kuid asjade nimekirja kirja ei pandud. Taskupeegel on kaebajale tagastatud. Koti valmistas ta ise vangla poolt kaltsuks antud käterätikutest. Kaebaja leiab, et on välistatud tal keelatud esemete olemasolu 16.12.2012 läbiotsimisel, kuna enne 22.11.2012 kinnisesse kambrisse minekut otsiti ta läbi, samuti teostati läbiotsmine 24.12.2012.a., kuid selliseid asju ei leitud. Teda on kas sihilikult süüdlaseks tehtud või ei leitud üldse selliseid esemeid. Meditsiinilised sidemed on talle väljastanud vangla arst, ning neid ei pandagi kirja. Kaebaja märgib ka, et vangla rikkus tema vaide läbivaatamise tähtaega, vastates 15.02.2013 esitatud vaidele alles 18.04.2013.a. Kui ületatakse ilma põhjuseta tähtaegu, on karistus kustunud ja isikule ei saa karistust määrata. Vastustaja vastuväited
4. Vastustaja märgib, et jääb vaide kohta tehtud otsuses toodud selgituste juurde ega korda neid. Lisaks märgib vastustaja järgmist: 1) Kaebaja suhtes tehtud käskkiri hakkas kehtima kaebajale kättetoimetamisest arvates, so alates16.01.2013.a; 2) Kehtivast õigusest ei tulene vanglale kohustust kinnipeetavat enne läbiotsimist sellest teavitada, samuti ei ole nõutav, et kinnipeetav läbiotsimise juures viibiks. 3) Kaebaja on vahemikus 01.11.2012 – 16.12.2012 käinud meditsiiniosakonnas vastuvõttudel 5 korral, talle on väljastatud 1 meditsiiniside, kuid mitte 4 sidet. Tervisekaardi andmetel ei ole kaebajal 2012 novembris või detsembris olnud vigastusi, mille tarbeks oleks talle sidemeid väljastatud. 4) On tõenäoline, et kaebajale anti katkiseid käterätikuid näiteks põrandalapiks või muuks selliseks otstarbeks, kuid mitte koti õmblemiseks. 5) On tõene, et 22.11.2012 toimus kaebaja kambris läbiotsimine ja samal päeval viidi ta lukustatud kambrisse, kuid läbiotsimise ja lukustatud kambrisse viimise ajavahemikus oli kaebajal potentsiaalne võimalus enesele mittekuuluvaid ja/või keelatud esemeid hankida (valge kruus, sinine pinal, pornograafilised pildid). 6) 16.12.2012 läbiotsimise käigus võeti kaebajale määratud kartserikapist ära ka pannilabidas ja väike sõel, mitte 22.11.2012, nagu väidab kaebaja. 2 2 7) See, et kaebajale kuuluvaid esemeid lukustatud kambris viibimise ajal läbi otsiti, ei tähenda automaatselt, et lukustatud kambris viibivate kinnipeetavate läbiotsimisel keelatud asjade leidmine välistatud oleks. Kohtu põhjendused ja otsus
5. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja 16.01.2013 käskkiri nr 6-2/99 on seaduslik ja põhjendatud.
6. Esiteks leiab kaebaja, et vaidlustatud käskkiri on õigusvastane, kuna ta kandis käskkirjaga määratud kartserikaristuse ära enne, kui käskkiri kehtima hakkas. Kaebaja antud seisukoht on ekslik. Tartu Vangla 16.01.2013 käskkiri nr 6-2/99 hakkas kehtima 16.01.2013, nii nagu on vastustaja ka vastuses märkinud. 16.01.2013 tehti käskkiri Egon Jaegerile allkirja vastu teatavaks, ning seega hakkas käskkiri vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lõikele 1samast kuupäevast ka kehtima. Selle sätte kohaselt hakkab haldusakt kehtima adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Antud juhul ei ole käskkirjas määratud hilisemat kehtima hakkamist, seega hakkas see kehtima 16.01.2013.a. Samuti pole vaidlustatud käskkirja teatavaks tehtud avalikult avaldamise teel, mille puhul hakkab haldusakt kehtima
7. päeval pärast avaldamist.
8. Kaebaja leiab, et 16.12.2012 teostatud asjade läbiotsimine on ebaseaduslik, kuna teda ei teavitatud eelnevalt läbiotsimisest, samuti ei võimaldatud tal läbiotsimise juures viibida ega antud seega ka võimalust vabatahtlikult keelatud asju ära anda. Vanglateenistuse ametnikule õiguse kinnipeetava ja tema isiklike asjade ning tema elu-ja olmeruumide läbiotsimiseks annab VangS § 68 lg
9. Läbiotsimise täpsem kord on kehtestatud justiitsministri 05.09.2011 määrusega nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“. Ei vangistusseadusest ega justiitsministri määrusest ei tulene, et kinnipeetava asjade või tema elu- ja olmeruumide läbiotsimine peab toimuma kinnipeetava juuresolekul või et läbiotsimisest tuleb kinnipeetavat varem teavitada. Seega puudub kinnipeetaval ka subjektiivne õigus nõuda asjade läbiotsimise teostamist tema juuresolekul. Kas kinnipeetava asjade läbiotsimine teostatakse kinnipeetava juuresolekul, on vanglateenistuse kaalutlusotsustus. Kaebaja põhjendustest ja vastustaja vastusest, samuti vaideotsusest nähtub, et kaebajat ei teavitatud läbiotsimisest ega võimaldatud läbiotsimise juures viibida. Samas on aga valvur A.Skutšase 16.12.2012 ettekandes (tlk.48) märgitud, et kinnipeetavat teavitati eelnevalt kartseri lao kapi läbiotsimisest ning kinnipeetavale anti võimalus anda ära keelatud esemed. Kohtuistungil ei leidnud kinnitust, et seda tegelikult kaebajale võimaldati. Kuid kohus ei pea antud menetluslikku viga sedavõrd oluliseks, mis annaks aluse käskkirja tühistamiseks. Nagu märgitud, ei näe õigusaktid ette läbiotsimise teostamist ainult kinnipeetava juuresolekul, samuti puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus selle nõudmiseks. Kaebaja seisukoht, et sellega võeti talt võimalus keelatud asjade vabatahtlikuks ära andmiseks on arusaamatu, kuna kinnipeetav ei tohigi keelatud asju omada ega enda juures hoida. Kaebajal oli võimalus ja kohustus keelatud asjad igal ajal ära anda, seda ei pidanud tegema just läbiotsimise eel või käigus. Kaebaja põhjenduste kohaselt tal keelatud asju kartserikapis ei olnud, seega puudus tal ka vajadus keelatud asjade vabatahtlikuks ära andmiseks. 3 3
10. Vaidlustatud käskkirjaga on kaebaja süüdi tunnistatud Tartu Vangla kodukorra p-de 7.2.6, ja 7.1.6 rikkumise ning Justiitsministri määrusega nr 72 kinnitatud „Vangla sisekorra eeskirja“ § 641 p 15 rikkumise eest. Käskkirja ja distsiplinaarmenetluse protokolli kohaselt 16.12.2012 kell 23.30 eelvangistushoone esimese sektsiooni kartserilao kappides läbiviidud läbiotsimise tulemusena leiti kapist nr 23 E.Jaegeri asjade hulgas vanglas keelatud esemeid – 4 meditsiinilist sidet, 2 pornograafilist pilti ning vangla poolt väljastatud käterätikutest tehtud kott, ning kinnipeetava asjade ühtses nimekirjas mitte olevaid esemeid – sinine pinal, lilleline valge kruus, valge sõel, panni labidas, taskupeegel musta ümbrisega. Käskkirja järgi musta korpusega taskupeegel siiski oli asjade nimekirjas ning see on kaebajale tagastatud, seega taskupeegel antud juhul vaidluse all ei ole. Kodukorra p 7.2.6 kohaselt on kinni peetavatel isikutel keelatud võõrandada või teiste kasutusse anda oma isiklikuks tarbimiseks olevaid asju, samuti teistelt omandada, laenata või võtta ajutiseks kasutamiseks teistele isiklikuks tarbimiseks lubatud või peremehetuid asju. Kodukorra p 7.1.6 kohaselt on kinni peetav isik kohustatud kasutama vangla vara ainult selleks ettenähtud otstarbeks ning vangla sisekorraeeskirja § 641 p 15 kohaselt on kinnipeetavatele keelatud vägivalda, vihkamist, rassismi jne propageerivaid trükised ning pornograafilised teosed.
11. Kohus leiab, et üksi kaebaja poolt esitatud väide ja põhjendus ei anna alust käskkirja tühistamiseks. Kaebaja distsiplinaarüleastumine on tõendatud Tartu Vangla ametniku A.Skutšase 16.12.2012 ettekandega (tlk.48), eseme leidmise aktiga (tlk.49) ja distsiplinaarmenetluse protokolliga (tlk.46-47). Seejuures on oluline, et E.Jaeger ei ole peale valvuri poolt ettekande koostamist ja esemete leidmise kohta akti koostamist ega ka peale distsiplinaarmenetluse algatamisest teavitamist mingit omapoolset seletust esitanud. Kaebaja on keeldunud allkirja andmisest nii 16.12.2012 koostatud esemete leidmise aktile, samuti distsiplinaarmenetluse protokollile, mille kohta on vastavatele dokumentidele vangla ametnike poolt ka märge tehtud. Oma seletuse on E.Jaeger esitanud esimest korda alles 15.02.2013 esitatud vaides. Seega ei pidanud kaebaja oma selgituste andmist vajalikuks, ning samas ei olnud vastustajal käskkirja tegemisel võimalik kaebaja selgitustega arvestada ega neid analüüsida.
12. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja asjade ühtses nimekirjas ei olnud läbiotsimisel leitud esemeid – sinine pinal, valge kruus, valge sõel ja panni labidas. Nimetatud esemed ei olnud vanglas keelatud esemeteks, kuid kõik need asjad pidid olema kaebaja asjade ühtses nimekirjas. Kaebaja tunnistab, et sõel ja pannilabidas olid tema omad, mis leiti juba 22.11.2012 läbiviidud läbiotsimise käigus, kuid millised talle tagastati. Samas ei ole aga ühtegi tõendit, et 22.11.2012 läbiotsimisel oleks sõel ja pannilabidas leitud ja talle tagastatud. Vastustaja poolt kohtule esitatud 22.11.2012 läbiotsimise tulemusena vormistatud dokumendid kaebaja väidet ei kinnita. Kui see nii oleks ka olnud, pidi kaebaja olema teadlik, et kõik talle kuuluvad asjad peavad olema kirjas tema asjade ühtses nimekirjas ja kaebajal oleks olnud võimalik need ka peale asjade tagastamist need nimekirja lasta panna.
13. Kaebaja väiteid, et kartserikapist leitud topsik (valge kruus), pinal ja pornograafilised pildid ei kuulunud talle ja need võisid olla juba varem selles kapis, on otsitud ja lihtsalt ennast õigustavad. Vastustaja kinnitusel kontrollib vanglateenistuse ametnik enne kui uus kinnipeetav asjad karteri kappi paneb, kapi sisu. Kohus nõustub vastustajaga, et eluliselt ei ole usutav, et vanglateenistuse ametnikud ega kinnipeetav ise ei märganud, et kapis on 4 4 eelnevalt mingeid esemeid või et eelmine kinnipeetav jätaks oma asju kartserikappi. Vastustaja on selgitanud, et kaebajal oli praktiline võimalus peale 22.11.2012 läbiotsimist ja enne lukustatud kambrisse panekut enesele mittekuuluvaid ja/või keelatud esemeid saada, kuna läbiotsimise ja lukustatud kambrisse paneku vahele jäi teatud ajavahemik, millal kaebaja oli avatud sektoris. Usutav on ka vastustaja selgitus, et võib esineda olukord, kus ühe läbiotsimise käigus jääb mõni ese märkamata või et kõiki asju ei võrrelda ühtses nimekirjas olevate esemetega, seda just vanglas lubatud asjade puhul. Nii võib teisel läbiotsimisel leida asju, mis eelmisel läbiotsimisel on märkamata jäänud. Kaebaja poolt 24.12.2012 märgitud läbiotsimist esitatud tõendite ja vastustaja selgituste kohaselt toimunud ei ole.
14. Käskkirja kohaselt leiti läbiotsimise käigus ka kaebaja poolt vanadest käterätikutest valmistatud kott. Vangla kodukorra p 7.1.6 kohaselt on kinnipeetav kohustatud kasutama vangla vara selleks ettenähtud otstarbeks. Vastustaja selgituste kohaselt antakse vanu rätikuid põrandapesuks või muuks sarnaseks otstarbeks, mitte aga esemete valmistamiseks, kaasa arvatud kottide valmistamiseks.
15. Meditsiiniliste sidemete äravõtmise osas on vastustaja selgitanud, et kaebajale on väljastatud 25.01.2012 elastikside, kuid mitte 4 sidet ning et väljastatud sidemete kohta tehakse märge kinnipeetava tervisekaardile. Kaebaja oli 2012 aasta novembris-detsembris käinud arsti vastuvõtul 5 korral, kuid tervisekaardi andmete järgi talle sidemeid ei väljastatud, ning seega ei olnud kaebajal neid õigus omada.
16. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et Tartu Vangla 16.01.2013 käskkirja nr 6-2/99 tühistamiseks puudub alus ja kaebus jääb seega rahuldamata. E.Jaegeri distsiplinaarkorras karistamine on toimunud kooskõlas seadusega, tema süü teo toimepanemises on tõendatud, mistõttu vaidlustatud käskkirja tühistamiseks puudub alus. Distsiplinaarkorras on karistatav nii tahtluse kui ka hooletusega toimepandud süütegu. Kaebaja väited vastustaja poolt vaide läbivaatamise tähtaja ületamise osas ei ole asjasse puutuvad, kuna see ei saanud mõjutada vaidlustatud käskkirja õiguspärasust.
17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata ja vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts Kohtunik 5 5