TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-2131 Otsuse kuupäev 11. jaanuar 2013 Kohtunik Mare Krull Kohtuasi O.J`i kaebus Viru Vangla 13.08.2012 käskkirja
) § 961 sätestatu kohaselt võib vangla direktor anda kinnises vanglas karistust kandvale kinnipeetavale loa järelevalve all või järelevalveta töötamiseks väljaspool vanglat.
§ 962
lg 1 sätestatu kohaselt otsustatakse kinnipeetava väljaspool vanglat töölelubamine kinnipeetava ja tööandja taotluse alusel, kuid antud juhul ei ole vanglale laekunud
§ 962
lg 1 sätestatud taotlusi ja kaebajale ei ole antud luba töötamiseks väljaspool vanglat. 2 KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
- Viru Vangla 13.08.2012 käskkirjaga nr 6-2/1228-T (t.lk.8) määrati O.J tööle finants- ja majandusosakonda majandustöödele abitööliseks sektori E-8 koristajana osaliste tööülesannetega alates 14.08.2012 kuni 13.11.
- 17.08.2012 esitas O.J vaide (t.lk.17) nimetatud käskkirja kehtetuks tunnistamiseks, mille Viru Vangla jättis 17.09.2012 vaideotsusega nr 6-12/319-1 (t.lk.9-10) rahuldamata, leides et kinnipeetava töölemääramine on õigustatud, kooskõlas tema individuaalse täitmiskavaga, arvestatud on kõikide tähtsust omavate asjaoludega ning puuduvad kinnipeetava töökohustust välistavad asjaolud. 09.10.2012 esitas O.J Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Viru Vangla 13.08.2012 käskkirja nr 6-2/1228-T ja 17.09.2012 vaideotsuse nr 6-12/319-1 tühistamiseks leides, et kuna ta omab töökohta OÜ-s Ida Portal, siis on tema vanglas töölemääramine õigusvastane ja ei ole kooskõlas VangS-e mõttega.
- VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav üldjuhul kohustatud töötama. VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Seega eeltoodud sätetest nähtuvalt on kinnipeetav kohustatud töötama ja seda ka juhul, kui ta määratakse majandustöödele. Töökohustusest on VangS § 37 lg 2 kohaselt vabastatud vaid üle 63 aasta vanused kinnipeetavad, üld- või kutseharidust omandavad või tööalasel koolitusel osalevad kinnipeetavad, kuni 3-aastast last kasvatavad kinnipeetavad ning kinnipeetavad, kes ei ole tervislikel põhjustel võimelised töötama. Kaebaja sellistele kriteeriumidele ei vastanud.
- Kaebaja leiab, et tema töölemääramise käskkiri on õigusvastane – sellega on piiratud tema PS §-st 29 tulenevat õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Samuti on rikutud HMS §-st 56 tulenevat põhjendamiskohustust, kuna vangla ei ole põhjendanud oma seisukohta selle kohta, et kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada muu tööga ning puuduvad kaalutlused, millest selguks, miks on vajalik kaebaja rakendamine majandustöödel, olukorras kus kaebajal on töökoht väljaspool vanglat, millega seoses saab ta ka töötasu. Kaebaja leiab, et vanglal oleks õigus kinnipeetavat tööle sundida üksnes sellisel juhul, kui kinnipeetav ei töötaks.
- PS § 29 lg 2 kohaselt kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. Kuna VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav üldjuhul kohustatud töötama, piirab VangS § 37 lg 1 kooskõlas PS § 29 lg-ga 2 kinnipeetava õigust valida endale meelepärast tööd. Kohus nõustub selles osas vastustajaga, et kinnipeetava majandustöödele määramise käskkirjas ei ole vaja tuua välja isiku füüsilisi ja vaimseid võimeid, sest olmeruumide koristamine ei eelda mingeid erilisi võimeid ning ka VangS § 45 lg 2 sätestab kinnipeetavale kohustuse koristada oma kambrit. Samuti puudub vajadus kõigi võimalike töökohtade väljatoomiseks, mida ei tehta ka tavainimese töölemääramise käskkirjas. Kohus selgitab, et kinnipeetava majandustöödele määramise käskkirja väljaandmisel ei kohaldata tavapärast haldusmenetlust ning ka VangS § 11 lg-st 1 tuleneb, et VangS alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse HMS sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Seega tuleb kinnipeetava töölemääramisel alati arvestada ka VangS §-s 6 sätestatud vangistuse täideviimise eesmärki.
- VangS § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval, kelle suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi, võimaldatakse tema nõusolekul töötada järelevalveta või järelevalve all väljaspool vanglat, kui see on vastavuses vangistuse täideviimise eesmärkide ja kinnipeetava individuaalse täitmiskavaga.
§ 961
sätestatu kohaselt võib vangla direktor 3 anda kinnises vanglas karistust kandvale kinnipeetavale loa järelevalve all või järelevalveta töötamiseks väljaspool vanglat.
§ 962
lg 1 sätestatu kohaselt otsustatakse kinnipeetava väljaspool vanglat töölelubamine kinnipeetava ja tööandja taotluse alusel. Seega on kinnipeetava väljaspool vanglat asuva tööandja juures töötamise lubamine vangla kaalutlusotsus, milleks on vajalik esitada vanglale töötamist taotleva kinnipeetava ja tööandja poolt
§ 962
lg-s 1 sätestatud taotlus, et vangla saaks kaaluda, kas seda taotleva kinnipeetava suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õigusrikkumisi ning kas see on kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega ja kinnipeetava individuaalse täitmiskavaga. Nähtuvalt vastustaja vastusest kaebusele ei ole antud juhul vanglale laekunud
§ 962
lg 1 sätestatud taotlusi ja kaebajale ei ole antud luba töötamiseks väljaspool vanglat asuva tööandja juures. Seega on kohus seisukohal, et käesoleval hetkel ei ole kaebajal õigust keelduda vangla pakutavast tööst tuginedes töösuhte jätkumisele väljaspool vanglat asuva tööandjaga ning seetõttu ei olnud vanglal vajadust ka vaideotsuses kaaluda kaebaja väiteid selle kohta, et ta töötab OÜ-s Ida-Portal.
- Vaidlusalune töölemääramise käskkiri (t.lk.8) vastab kõigile vorminõuetele - on antud pädeva haldusorgani poolt, kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, käskkirjas sisalduvad viited asjakohaste õigusaktide sätetele. Käskkiri on selge ja üheselt mõistetav. Viru Vangla 13.08.2012 käskkiri nr 6-2/1228-T ei ole kinnipeetava poolt allkirjastatud, kuid kuna kinnipeetav on selle peale esitanud vaide 17.08.2012 ehk 4 päeva hiljem, on käskkiri ilmselgelt O.Jile teatavaks tehtud. Enne kaebaja töölemääramise käskkirja koostamist kooskõlastati isiku tööle määramine vangla meditsiiniosakonna ja julgeolekuosakonnaga (t.lk.33). Tartu Ringkonnakohus on 24.05.2011 otsuses haldusasjas nr 3-10-1733 nõustunud Viru Vangla seisukohaga ja leidnud, et ärakuulamisõiguse teostamata jätmine kinnipeetavate töölemääramise käskkirja väljaandmisel ei ole selline rikkumine, mis muudaks väljaantud käskkirja tühiseks, sest töökohustus kinnipeetavale tuleneb seadusest ning läbirääkimisi ei saa olla selle üle, kas kinnipeetav, kellele ei laiene töötamist välistavad asjaolud, soovib töötada või mitte.
- Käskkirja peale esitatud vaide kohta koostatud vaideotsuses (t.lk.9-10) on arusaadavalt põhjendatud töökohustuse olemust ja asjaolusid, millistel on võimalik kinnipeetav töökohustusest vabastada. Vangla on märkinud, et O.J ei ole esitanud vanglale
§ 962
lg-s 1 sätestatud taotlust töötamiseks väljaspool vanglat asuva tööandja juures, ega OÜ-s Ida-Portal töötamist tõendavaid dokumente ning talle ei ole antud selleks vajalikku vangla luba. Kuna haldusakti õiguspärasust kontrollitakse selle väljaandmise seisuga, ei ole kaebaja hilisem töölepingu kohtule esitamine ja väljaspool vanglat asuva tööandja juures töötamise soovi avaldamine aluseks töölemääramise käskkirja tühistamisele, sest kinnipeetava töölemääramise ajal ei olnud ta töötamisest vabastatud ja seega oli vanglal õigus kinnipeetava majandustöödele määramiseks. Kohus selgitab veelkord, et kinnipeetava tööle lubamine väljaspool vanglat asuva tööandja juurde on
§ 961
sätestatu kohaselt vangla kaalutlusotsus, mille tegemiseks tuleb
§ 962
lg 1 kohaselt kinnipeetaval ja vastaval tööandjal soovi korral esitada vanglale vastav taotlus ja alles
- Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et vaidlustatud haldusaktid on õiguspärased, motiveeritud ning tuginevad tuvastatud faktilistele ja õiguslikele asjaoludele. Seega jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata.
- Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on kohtuotsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuna 4 vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. Mare Krull kohtunik 5