3-13-389/19

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-13-389 Otsuse kuupäev

1. juuli 2013 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi R.Oi kaebus Viru Vangla 10.12.2012 käskkirja nr 63/1857-D tühistamiseks Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja: R.O Vastustaja: Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta R.Oi kaebus täies ulatuses rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 05.08.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE EELNEV KÄIK
3. 09.11.2012 koostati Viru Vanglas ettekanne nr 4570 (tl 34) selle kohta, et nimetatud kuupäeval kella 13.55 paiku päevaruumis doominod mängides ei allunud kinnipeetav R.O valvuri korraldusele panna kaela nimesilt. 12.11.2012 teatati R.Oile distsiplinaarmenetluse algatamisest ja õigusest seletusi anda (tl 34 pöördel). 06.12.2012 vormistati distsiplinaarmenetluse protokoll (tl 33). 10.12.2012 koostati Viru Vanglas käskkiri nr 6-3/1857-D (tl 31), millega karistati kinnipeetav R.Oi vangistusseaduse § 67 lg 1 sätestatud nõuete rikkumise eest kümneks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt põhjustas karistamise asjaolu, et 09.11.2012 keeldus nimetatud kinnipeetava allumast vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele panna kaela nimesilt. 12.12.2012 pöörati karistus täitmisele (tl 35). 28.12.2012 käskkirjaga nr 6-3/1958/-D (tl 32 pöördel) parandati distsiplinaarkorras karistamise käskkirja ebatäpsus asendades sellesse sattunud teise kinnipeetava nimi R.Oi nimega. 15.01.2013 koostatud vaideotsusega nr 1-12/442-1 (tl 35 pöördel) jäeti käskkirja kehtetuks tunnistamiseks esitatud vaie (tl 36) rahuldamata. 29.04.2013 seisuga koostatud distsiplinaarkaristuste väljavõtte (tl 37-38) kohaselt on R.Oi ajavahemikul 03.07.2008 kuni 10.12.2012 erinevate distsipliinirikkumiste eest korduvalt karistatud MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
4. 20.02.2013 edastas R.O Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja Viru Vangla 12.12.2012 käskkirja nr 6-3/1857-D peale kaebuse (tl 1). Kaebaja väitis, et käskkiri on täis vigu ja karistus liiga range, sest vastav rikkumine oli toime pandud esimest korda, lisaks toimetati vaideotsus kätte kaks nädalat hiljem. Kaebuse puuduste kõrvaldamise korras 08.03.2013 edastatud täienduses (tl 17) teatas R.O, et soovib enda karistamise kohta antud käskkirja kehtetuks tunnistamist selle ilmselge tühisuse tõttu..
5. Viru Vangla vastuses (tl 29-30) paluti kaebust mitte rahuldada ning selgitati asjassepuutuvate õigusaktide sisu ja distsipliinirikkumise toime pannud kinnipeetava karistamise eesmärke. Seejuures nõustuti küll, et käskkirja oli ekslikult jäänud sisse teise kinnipeetava nimi, kuid ei peetud seda haldusakti sisu mõjutavaks ning viidati käskkirjale, millega see ebatäpsus parandati. Veel märgiti, et kaebajat on varem hulgaliselt vanglateenistuse ametnikele allumatuse või korralduste eiramise eest karistatud ning lisati, et õigusaktidest ei tulene tähtaega, mille jooksul tulnuks vaideotsus kaebajale kätte anda, vabandati viivituse pärast ega peetud kahju tulenemist sellest võimalikuks. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Viru Vangla vaidlustatud käskkirjaga on R.Oile vangistusseaduse § 67 p-le 1 toetudes süüks pandud seda, et ta ei allunud vanglaametniku korraldusele panna kaela nimesilt. Kaebaja ise pole kaebuses ja vaides vanglaametniku korralduse täitmata jätmist eitanud, kuid peab käskkirja selles esineva vea tõttu tühiseks, karistust põhjendamatuks ja liiga rangeks. Seega vajab lahendamist küsimus, kas karistus määrati kaebajale põhjendatult ja vastavuses kehtiva seadusandlusega.
7. Vangistusseaduse § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Nimesildi kandmist reguleerib sama seaduse § 46 lg 1, milles on selgelt kehtestatud, et kinnipeetav on kohustatud kandma riietusel nimesilti. Seda, et Viru Vangla kinnipeetav peab väljaspool määratud elukambrit viibides kandma kaelas nähtavalt ning loetavalt talle väljastatud nimesilti, sätestas ka selle vangla kodukorra õigusrikkumise toimepanemise ajal kehtinud redaktsiooni punkt 4.1.
9. Kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramine on kaalutlusõiguse alusel langetatav otsustus, mille kohtuliku kontrollimise võimalused on piiratud. Halduskohus saab uurida ainult seda, kas haldusmenetluse seaduse §-st 54 tulenevad haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud ning diskretsiooni piirid, eesmärk ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted järgitud. R.Oi distsiplinaarkorras karistamise käskkiri vastab neile tingimustele, sest kohtutoimikusse esitatud distsiplinaarmenetluste materjalidest nähtuvalt rajaneb karistus selle määramise ajal kehtinud õigusaktide sätetel ja kõik vangistusseaduse § 64 lg-test 1, 2, 3, 4 tulenevad nõuded on järgitud. Menetluste käik on vangla sisekorraeeskirja § 97 lg-s 2 kehtestatud nõuete kohaselt protokollitud, karistatut on teavitatud menetluse algatamisest ja antud võimalus end seletuste abil kaitsta. Karistus on talle määratud seaduses ette nähtud tähtaja ja vangla sisekorraeeskirja §-s 15 sätestatud pädevuse piires. Käskkirja kirjeldavas käsitletud nii süüteo asjaolusid kui karistatu isikut, on kaalutud erinevate karistuste kohaldamise võimalusi ning on arusaadavalt põhjendatud, miks on peetud rikkumist raskeks ja just kümne ööpäeva pikkust kartserisse paigutamist R.Oi puhul kõige otstarbekamaks karistuseks. Halduskohtul puudub õigus hinnata kaalutlusõiguse alusel kohaldatud karistuse sisulist otstarbekust, kuid kuna vangistusseaduse § 63 lg 1 p-s 4 sätestatu lubab selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktide nõuete rikkumise eest kohaldada kuni neljakümne viie ööpäevast kartserisse paigutamist, saab kümne ööpäeva pikkune karistus arvestada 2 nii kaebaja senist käitumist kui vanglas kehtiva korra rikkumises seisnenud süüteo olulist tähendust vangla julgeolekule, pole varasemate karistuste rohkust arvestades ülemäärase raskusega ja võib teistest võimalikest karistusvahenditest edukamalt kaasa aidata tema õiguskuulekale käitumisele suunamisel.
10. Vangistusseaduse § 1’ lg 1 kohaselt tuleb selle seaduse alusel ettenähtud haldusmenetlustes kohaldada haldusmenetluse seaduses sätestatut. Nimetatud seaduse § 59 lubab haldusorganil parandada haldusaktis esineva kirjavea või muu ilmse ebatäpsuse, mis ei mõjuta haldusakti sisu. Seejuures ei pea järgima haldusakti muutmiseks ettenähtud menetluskorda, kuid haldusakti parandamine tuleb haldusakti adressaadile teatavaks teha. R.Oi distsiplinaarkorras karistamise käskkirja ühes lõigus on tema nime asemel teise isiku nimi. Tegemist on käskkirja osaga, kus käsitletakse karistamise eesmärke ja karistuse määramiseks vajalikke asjaolusid üldises plaanis. Seetõttu on võimalik üheselt aru saada, et õiguserikkumise on toime pannud just R.O ja karistuse peab saama samuti tema ning järeldada, et tegemist on ilmse ebatäpsusega, mis ei saa haldusakti sisu mõjutada. Viru Vangla on oma eksitusest aru saanud ja selle 28.12.2012 antud käskkirjaga nr 6-3/1958-D ära parandanud ning selle käskkirja 03.01.2013 R.Oile allkirja vastu ka teatavaks teinud.
11. Seega kinnitab kõik asjas esitatu, et R.Oile määratud karistus rajaneb igati õiguspärastel alustel ning miski ei tõenda, et selle kohaldamise juures oleks rikutud otsustust mõjutada võinud olulisi menetlus- või vorminõudeid, põhiseadusest tulenevaid õigusi ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise või mistahes muid õiguse põhimõtteid. Eeltoodud järeldustel jääb R.Oi kaebus täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumääruse alusel vabastatud riigilõivu tasumisest. Viru Vangla oma menetluskulude kohta taotlust ja dokumente esitanud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane Kohtunik 3