3-13-1216/7

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-13-1216 Määruse kuupäev

1. juuni 2013 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi R.K kaebus Viru Vangla 18.02.2011 otsuse nr 6-10/6395-1 läbivaatamata ja pädevale riigiasutusele edastamata jätmise, kätteandmisega viivitamise ning Riigikogu 2011 aasta valimistel osalemist mittevõimaldanud Eesti Vabariigi toimingute ja keeldude õigusvastaseks tunnistamiseks ja sellega põhjustatud 3000 euro suuruse kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON
2. Tagastada R.K kaebus.
3. Saata määrus kaebajale teadmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD
4. 15.02.2011 vormistas R.K kinnipeetava isiku taotluse, milles teatas, et soovib osaleda Riigikogu valimistel ning palus talle seda võimaldada. 18.02.2011 otsusega nr 6-10/6395-1 jättis Viru Vangla taotluse Riigikogu valimiste seaduse § 4 lg 3 toetudes läbivaatamata. Vastav dokument anti taotlejale allkirja vastu kätte 28.02.
6. 05.06.2013 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja R.K kaebus, kus ta palub tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla 18.02.2011 otsus nr 6-10/6395-1, 10-päevane viivitus selle kätteandmisel ja toimingud 15.02.2011 taotluse pädevale riigiasutusele lahendamiseks edastamata jätmisel, Eesti Vabariigi toimingud ja keelud, millega ei võimaldatud tal õigustloova aktiga osaleda 2011 aastal Riigikogu valimistel ning mõista Eesti riigilt välja 3000 euro suurune kompensatsioon. Ühtlasi palub kaebaja tunnistada Riigikogu valimiste seaduse § 4 lg 3 ja 22 lg 3 põhiseadusega vastuolus olevaks, tuvastada, et nimetatud sätted on koostoimes põhiseaduse §-ga 58 vastuolus Euroopa inimõiguste ja vabaduste kaitse konventsiooni esimese protokolli artikliga 3, seda täpsustavate Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditega, ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 25 ja Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni poolt vastu võetud valimiste hea tava koodeksis sätestatuga ning tuvastada, kas Viru Vangla käitus tema taotluse rahuldamata/läbivaatamata jätmisel kooskõlas põhiseaduse §-dega 14 ja
7. KOHTU PÕHJENDUSED
8. Halduskohtumenetluse seadustiku § 120 lg 1 p-dest 1, 3 ja 8 tulenevalt peab halduskohus kaebuse saamisel selgitama välja selle eseme, kaebaja eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus või kui kaebusega ei ole võimalik selle eesmärki saavutada.
9. Kaebuse väidetest nähtuvalt pole R.K rahul sellega, et ta ei saanud osaleda 2011 toimunud Riigikogu valimistel, Viru Vangla jättis tema vastava taotluse läbivaatamata ja edastamata ning ei andnud vastavat otsust ka koheselt kätte. Oma huvi väidab ta seisnevat soovis esitada kahjunõue Viru Vanglale ja vältida tulevikus analoogsetes asjades õigusrikkumiste kordumist. Ühtlasi soovib kaebaja saada riigilt valimistel osalemist mittevõimaldanud toimingute ja keeldudega põhjustatud mittevaralise kahju eest 3000 euro suurust hüvitist. Seega tuleb kohtul lahendada küsimus, kas kaebus on lubatud ja kaebaja poolt soovitud eesmärgi saavutamine selle abil võimalik või tuleb kaebus tagastada.
10. Halduskohtumenetluse seadustiku § 45 lg 2 võimaldab tuvastamisnõudega kaebust esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Tuvastamisnõude rahuldamine ei muuda vaidlustatud haldusakti kehtetuks ega toimingut olematuks ja seetõttu ei saa selle abil reeglina oma õigusi taastada või muul moel tõhusalt kaitsta. R.K kaebuse väidetest ja kohtu poolt välja nõutud dokumentidest lähtuvalt on käesolevas asjas Viru Vanglat puudutavas osas tegemist toimingu nõude läbivaatamisest keeldumisega, mille kohta on vormistatud ka kirjalik dokument. Niisuguses olukorras saab isik oma õigusi üldjuhul kõige tõhusamalt kaitsta kohustamisnõude abil. Vangistusseaduse § 1’ lg-s 5 kehtestatu võimaldab kinnipeetaval vangla haldusakti või toimingu vaidlustamiseks halduskohtusse pöörduda üksnes siis, kui ta on eelnevalt esitanud vaide vanglale ja see on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt läbivaatamata jäetud. Viru Vanglast kohtu järelepärimise peale saadud vastuse kohaselt pole R.K 2011 toimunud Riigikogu valimistel osalemist mittevõimaldava tegevuse osas ühtegi vaiet esitanud.
11. Kaebuses viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-4-26-12 punktides 31, 32, 33 on põhjalikult käsitletud R.K õigusi 2011 toimunud ja 2015 toimuvatel Riigikogu valimisel osalemisel ning leitud, et need saab kõige tõhusamalt tagada valijate nimekirja kandmata jätmise vaidlustamisega. Seejuures on selgelt märgitud, et see toiming ei kuulu vangla pädevusse, vastav taotlus tuleb esitada valla- või linnasekretärile, Riigikogu valimise seaduse § 22 lg 2, § 25 lg-te 1 ja 2 alusel on võimalik avaldust valijate nimekirjas muudatuste tegemiseks esitada kõige varem 30 päeva enne valimiste toimumist ning koos vastava keeldumise vaidlustamisega saab taotleda ka nimetatud seaduse § 4 lg 3 ja § 22 lg 3 põhiseadusevastaseks tunnistamist.
12. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused sisalduvad riigivastutuse seaduse § 7 lg 1, milles on kehtestatud, et isik saab talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda ainult siis, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. Varalise kahju hüvitamist käsitleb sama seaduse § 8 lg 1, mis näeb ette, et varalise kahju rahas hüvitamisega tuleb luua olukord, milles kannatanu oleks, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Mittevaralise kahju hüvitamist reguleerib riigivastutuse seaduse § 9 lg 1, mille kohaselt on rahalist hüvitist võimalik saada ainult süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, kodu või eraelu puutumatuse, vabaduse võtmise, sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. R.K pole küll selgitanud, milles tema tulevikus esitatav kahjunõue täpselt seisneb, kuid kaebusega kaasnevad asjaolud ja kaebaja väited ei luba eeldada, et Viru Vangla tegevus tema pädevusse mittekuuluva taotluse läbivaatamata ja valijate nimekirjade muudatustega tegelevale ametiisikule edastamata jätmisel ning vastava otsustuse kätteandmisega viivitamisel sai üldse tekitada mingit niisugust kahju, mille hüvitamist on võimalik nõuda riigivastutuse seaduse alusel. Seega oleks hüvitamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu ega saa halduskohtumenetluse seadustiku § 45 lg 2 kolmanda lause kohaselt anda õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.
13. Lisaks Viru Vangla tegevusest lähtuvale tuvastamisnõudele on R.K vaidlustanud ka Eesti Vabariigi toimingud ja keelud, mis ei võimaldanud tal 2011 toimunud Riigikogu valimisel osaleda. Kuigi nõude juurde pole esitatud täpseid põhjendusi, saab õigustloova aktiga põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue viidata üksnes riigikogu valimiste seaduse § 4 lg 3 ja § 22 lg 3 kohaldamise tõttu tekkinud kahjule. Seejuures on aga jäänud tähelepanuta asjaolu, et eelnevalt juba käsitletud avaliku võimu esindaja poolt tekitatud kahju hüvitamise üldised alused on kohaldatavad ka riigivastutuse seaduse § 14 sätestatud õigustloova aktiga tekitatud kahju hüvitamise nõude puhul. Nimetatud seaduse § 9 lg 1 toodud mittevaralise kahju hüvitamise aluste loetelu on ammendav ega sisalda põhiseaduse § 57 tuleneva valimisõiguse rikkumisega tekkinud kahju rahas hüvitamise võimalust. Samuti on ka ebatõenäoline, et Riigikogu valimisel hääletamise õiguse puudumine saab üldse põhjustada kinnipeetavale või mistahes muule isikule rahas mõõdetava kahju. Seega ei ole kaebajal ilmselgelt võimalik rahalist hüvitist saavutada. Riigi vastu esitatud tuvastamisnõude eraldiseisvana käsitlemise välistab aga halduskohtumenetluse seadustiku § 45 lg 2 kehtestatu, mis võimaldab niisugust nõuet üksnes tõhusamate õiguskaitsevahendite puudumisel. Eelnevalt juba osundatu kohaselt on R.Kl need lähtuvalt Riigikogu valimise seaduse § 22 lg 2, § 25 lg 1 ja 2 aga olemas.
14. Eeltoodud järeldustel puudub R.Kl hüvitamisnõude osas ilmselgelt kaebeõigus ning esitatud tuvastamisnõuetega pole tal võimalik oma õigustele vajalikku kaitset saavutada. Seetõttu ei pea Tartu Halduskohus tema kaebust menetlema ja võib selle halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 p-des 1 ja 2 nimetatud alustel täies ulatuses tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane Kohtunik