← Eesti

3-12-743/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 19.03.2013; Tallinn Haldusasja number 3-12-743 Haldusasi I.K. kaebus Terviseameti tegevusetusest tingitud kahju hüvitamise ning eesmärgipäraste tegevuste kohustamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistung 22.01.2013 Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja (avaldaja) – I.K.; RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 19.03.

  1. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. Vastustaja – Terviseamet, volitatud esindajad Tõnu Kaur ja Leho Kuusk ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. I.K. on alates
  3. aasta lõpust saatnud Terviseametile ja teistele riigiametitele kaebuseid selle kohta, et Tallinn-Väike elamupiirkonnas tekitatakse suurt müra AS Ühinenud Depood poolt seoses diiselrongide soojendamise ja manööverdamisega.
  4. 13.08.2008 tegi Tervisekaitseinspektsiooni Tallinna Tervisekaitsetalitus AS-ile Ühinenud Depood ettekirjutuse nr 1-13.2/308, mille punktis 1 kohustati AS-i Ühinenud Depood välja töötama ja rakendama Tallinn-Väike depoo territooriumil meetmeid, mis viivad müratasemed depoo kontaktvööndis asuvate elamute välisterritooriumil vastavusse sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud müra normtasemega. Nimetatud ettekirjutuse tühistamiseks AS Ühinenud Depood poolt esitatud kaebus jäeti Tallinna Halduskohtu 05.12.2008 otsusega rahuldamata ning Tallinna Ringkonnakohus jättis oma 27.10.2009 otsusega Tallinna Halduskohtu otsuse muutmata. Kaebuse materjalist nähtuvalt rakendas Terviseamet ettekirjutuse täitmiseks AS Ühinenud Depood suhtes korduvalt sunniraha.
  5. Terviseameti Põhja talituse 18.08.2010 kirjaga nr 1.3-7/329-32 teavitati kaebuse esitajat, et seoses ettekirjutuse täitmisega AS Ühinenud Depood poolt on vastav haldusmenetlus lõpetatud. Lisaks märkis Terviseamet, et on lõpetatud ka I.K. kaebuse menetlemine seoses xxxxxx müraolukorraga. Terviseamet tõi välja, et Estonian, Latvian & Lithuanian Enviroment SIA poolt teostatud mürauuringute tulemusel ei ületa AS-i Ühinenud Depood poolt tekitatav müratase sotsiaalministri määruses nr 42 ettenähtud piirtasemeid.
  6. Terviseameti Põhja talituse 16.03.2012 kirjaga nr 1.3-7/632-63 (nähtuvalt kaebusele lisatud materjalist viimane Terviseameti vastuskiri) on Terviseamet kaebuse esitajale selgitanud, et I.K. kaebus seoses AS Ühinenud Depood tegevuse käigus tekitatava müraga oli Terviseameti menetluses 16.01.2007 kuni 18.08.2010, mille käigus tehti 13.08.2009 AS-ile Ühinenud Depood ettekirjutus nr 113.2/
  7. Täitmaks ettekirjutust muutis AS Ühinenud Depood
  8. aastal Tallinn-Väike depoo territooriumil diiselrongide hooldustööde teostamise tehnoloogiat, mille kohaselt toimub diiselrongide soojendamine lähihoonete välisfassaadidest kõige kaugema depoo seisuteedel. Lisaks võeti TallinnVäike depoo territooriumil kasutusele uus manöövertööde tehnoloogia ja pöörduti erinevate spetsialistide poole täiendavate meetmete leidmiseks. Järelevalvemenetluse raames ametile laekunud materjalide alusel vastab AS Ühinenud Depood tegevusest tuleneva ja xxxxxxx välisterritooriumile leviv müra määruse nr 42 normidele. Terviseamet leiab, et on riikliku järelevalve teostajana ära kasutanud kõik seaduslikud võimalused asjakohaseks dialoogiks ning on seega käitunud hea halduse tava kohaselt ja et I.K. kaebused ei sisalda uusi tõendeid ja põhjendusi, mis annaksid Terviseametile aluse uue menetluse alustamiseks.
  9. 10.04.2012 saabus Tallinna Halduskohtule I.K. kaebus seoses Terviseameti tegevusega. I.K. leiab, et Terviseamet ei ole alates esimesest,
  10. aasta kaebusest, probleemi sisuliselt lahendanud ning on oma osalise tegevusetuse ja ebaefektiivse menetlusega rikkunud kaebuse esitaja õigusi ning tekitanud talle kahju. I.K. taotleb, et kohus kohustaks Terviseametit teostama eesmärgipäraseid tegevusi AS-i Ühinenud Depood poolsete kohustuste rikkumise lõpetamiseks ning mõistaks Terviseametilt välja kaebuse esitajale tekitatud kahju kohtu poolt määratud õiglases summas.
  11. Tallinna Halduskohtu 09.05.2012 määrusega jäeti kaebuse käiguta, et kaebuse esitaja saaks tasuda riigilõivu ja tuua välja konkreetsed tegevused, mida Terviseamet peaks tema õiguste kaitseks tegema.
  12. Tallinna Halduskohtu 02.10.2012 määrusega võeti I.K. kaebus menetlusse (tl 55-56) ja 21.12.2012 määrusega määrati kindlaks kohtuistungi toimumise aeg (tl 78).
  13. Tallinna Halduskohtu 13.02.2013 määrusega muudeti kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aega (tl 91). KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
  14. I.K. väidab, et formaalselt on müraprobleem lahendatud, kuid sisuliselt mitte. Terviseametile laekus AS-i Ühinenud Depood kiri, kus on märgitud, et müra leevendavate vahenditena teostatakse rongide soojendamist kaugemal ja talvisel perioodil ning manöövertöid teostades teatud ajagraafiku alusel. Hiljem saadeti Terviseametile müraprotokoll, kus mõõtmistulemused ei ületa piirnorme. I.K. soovib, et Terviseamet neid tulemusi kontrolliks. 2
  15. Kaebaja tellis ise müraprotokollile hinnangu, sest kahe müraprotokolli erinevus ei saa olla nii suur. Tellitud hinnangus väitis spetsialist, et AS Ühinenud Depood tellitud müramõõtmised on teostatud meetodil, millega on võimalik vähendada oluliselt veduritelt tuleneva madalsagedusliku müra taset ning millega on võimalik soovi korral näidata mürataset lubatud normi piires.
  16. Kaebaja heidab Terviseametile ette, et nad ise kontrolli ei teostanud ning ei ole rakendanud meetmeid, mille täitmist on võimalik lihtsalt kontrollida. Nendeks peab kaebaja näiteks müraseina ehitamist. Avaliku võimu kandja peab kindlaks tegema, kas asjaolud vastavad tõele, kui talle on esitatud sellekohane avaldus.
  17. Kaebaja soovib, et kohus kohustaks Terviseametit teostama eesmärgipäraseid tegevusi AS-i Ühinenud Depood poolsete kohustuste rikkumise lõpetamiseks ning hüvitaks talle oma tegevusetusega tekitatud kahju. I.K. ei ole saanud kasutada oma kodu eesmärgipäraselt, puudub pidevalt öörahu, puudub võimalus omandi vabaks kasutamiseks, eramu seisukord on halvenenud tänu rasketele rongidele ning I.K. tervis on oluliselt halvenenud. Esinevad pidevad unehäired ning isegi olmemüra on muutunud häirivaks. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  18. Terviseamet on seisukohal, et kaebus on alusetu, pahatahtlik ja kaebuses esitatud nõuded on põhjendamatud. Vastavalt sotsiaalministri määrusele peab ehitis vastama projekteerimisnormidele, mis kaitsevad müra eest. Kaebaja projekteerija ja ehitaja peaks arvestama antud nõuetega, sest vastavalt 29.10.2012 andmetele on kaebaja elamu ehitamisel. Kuna kaebuse esitaja elab kasutusloata pooleliolevas ehitises, siis üksnes see ehitis ise võib olla isiku tervisele ohtlik.
  19. Rongide manööverdamisel tekkinud müra on tingitud liiklusohutuse tagamisest, sest manööverdades peab rong andma signaalmärke ja helisignaale, et manööverdamine oleks ohutu.
  20. Mürauuringud teostas Leete tn piirkonnas akrediteeritud ettevõte Estonian, Latvia & Lithuanian Enviroment OÜ. Selgub, et päeval mõjutab mürataset Tallinn-Väike depoo, depoost läänes ja põhjas asuvad raudteed ning läänes asuv Cronimet Eesti Metall OÜ metalli kokkuostu ala ning liiklusmüra. Öösel on põhiliseks müratekitajaks liiklusmüra. Erandiks on Tallinn-Väike depoo tegevusest tulenev müra perioodil, kui temperatuur langeb alla -10 kraadi, sest siis toimub iga kahe tunni tagant 30 minutit mootorvagunite soojendamine. Kui temperatuur langeb alla – 20 kraadi, soojendatakse vaguneid iga 30 minuti järel, kestvusega 30 minutit. Müra mõõdeti litsentsiga paketiga ning teostati seda vastavalt standarditele. Vastav pakett vastab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi nõuetele. Tegelikult peaks müra Leete tänaval olema veel väiksem kui mõõtmisel, sest mõõtmine teostati võimalikult suure hulga vedurite soojendamisega, kuid tegelikult soojendatakse seal maksimaalselt kahte DRJA mootorvaguniga ühendatud koosseisu. Järelikult on arvestatud kõige halvema olukorraga, mis võimalik ning ka sel juhul ei ületanud müratase sotsiaalministri määrusega kehtestatud mürataset. Tavapäraselt on müratase palju madalam. Terviseametil ei ole põhjust kahelda akrediteeritud ettevõtte mürauuringus.
  21. Kahe aasta jooksul, august 2010 kuni september 2012, on Terviseamet registreerinud ligi sada I.K. kaebust, mille menetlemisel on tuvastatud, et need ei vasta tõele või vastavad tõele vaid osaliselt. AS Ühinenud Depood on kinnitanud oma 08.12.2011 e-kirjas, et nende poolt ei ole muudetud ettevõtte tööde tehnoloogiat ning diiselrongi mootor on olnud töös vaid teedel 101-104, mis ei ole häirinud läheduses elavaid elanikke. 03.08.2012 toimus kohtumine kaebaja kaebuste arutamiseks, milles osalesid Terviseameti, AS Ühinenud Depood, AS Edelaraudtee ja Tehnilise Järelevalve Ameti esindajad. Tehti selgeks, et peale igat kaebust on läbi viidud sisekontroll ja mõnikord on leitud, et on tehtud inimlikke vigu. Müra vähendamiseks 3 on keelatud diiselrongide seismine enne pööranguid, mis asuvad elumajade läheduses. Tulevikus plaanitakse vedurite sisse- ja väljasõit korraldada Tallinn-Väike jaama kaudu.
  22. Viited kaebaja tervisele on paljasõnalised ja sellel puudub põhjuslik seos vastustaja tegevusega või vastustaja õigusvastase tegevusega. Kaebaja elamu on ehitusjärgus ning järelikult on kaebajal võimalus ehitada see heliisolatsiooni pidavana ja vastustaja ei näe, kuidas tema tegevuse tõttu võiks olla raskendatud kinnistu kasutamine ja valitsemine. Hinnang madalsagedusliku müra kohta on antud ainult kaebaja subjektiivse tunde alusel. Kaebaja öörahu seos Terviseameti tegevusega seonduvalt on tõendamata. Sellest kõigest tulenevalt ei tunnista Terviseamet kaebaja poolset kahjunõuet. Terviseamet palub jätta kaebuse rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED
  23. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Terviseameti toiminguid ning taotletud sellelt pinnalt kahju hüvitamist. Kaebuse esitaja leiab, et Terviseameti tegevusetus omapoolsete menetluste algatamata jätmisel ja mitteeesmärgipärasel läbiviimisel seoses mürataseme normi ületamisega AS-i Ühinenud Depood poolt, on olnud õigusvastane. Väidetava kahju osas ei ole kaebaja konkreetset summat nimetanud. Lähtuvalt riigilõivuseaduse § 571 lõikest 3 on võimalik jätta nõutava hüvitise summa kaebuses märkimata ning taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. I.K. taotlebki talle tekitatud kahju väljamõistmist õiglases summas. Halduskohtumenetluse seadustiku § 37 lg 1 p-i 4 kohaselt on võimalik (väidetavalt) avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist nõuda. Täiendavalt taotleb kaebuse esitaja veel ka Terviseameti kohustamist jätkama eesmärgipäraste tegevustega. Taoliselt on kaebus menetluse võetud (tl 55-56). Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku §-st 49 ja selguse huvides täpsustati kaebuse esitaja nõuet veel ka kohtuistungil ning selles osas protsessiosaliste vahel vaidlust ei ole (kohtuistungi protokoll, tl 88, keskel). Vastustajale on olnud taoliselt formuleeritud nõue arusaadav (kohtuistungi protokoll, tl 88, keskel).
  24. Käesoleva vaidluse eripära väljendub muuhulgas ka selles, et I.K. ei heida vastustajale ette konkreetsele pöördumisele vastamata jätmist või selgelt piiritletuna väljatoodud tegevusetust, vaid üldiselt ebapiisavat ja ebatõhusat tegutsemist välisõhus leviva müra järelevalve alases valdkonnas. Seejuures on kirjeldatud kaebuses vastustaja toiminguid ning viidatud erinevatele järelepärimistele ja vastustele alates
  25. aastast kuni
  26. aasta märtsini. Arvestades asjaolu, et kaebaja on esitanud ka kahju hüvitamise nõude, ei ole see vastuolus halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõikes 4 nimetatud kaebetähtajaga.
  27. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kontrollida eelkõige seda kas Terviseamet on jätnud AS-i Ühinenud Depood poolse mürataseme normi (väidetavale) ületamisele reageerimata ja olnud selles osas tegevusetu ning kas tegevusetus on olnud õigusvastane. Sellest omakorda sõltub kahju hüvitamise ning eesmärgipäraste tegevuste kohustamisele suunatud nõuete rahuldamine, sest eelnimetatud nõuete rahuldamise eelduseks saab olla Terviseameti õigusvastane tegevus. Õiguspärase tegevuse korral jäävad kahju hüvitamise ning eesmärgipäraste tegevuste kohustamise nõue samuti rahuldamata.
  28. Vastustaja ei vaidle selles osas, et välisõhus leviva müra üle teostab vastavalt välisõhu kaitse seaduse § 135 lg 1 järelevalvet Terviseamet. Vastustaja ei eita ka seda, et kaebuse esitaja elukoha piirkonnas on rongiliikluse tõttu pidev müra, kuid Terviseameti hinnangul ei ületa see alates
  29. aasta augustist ettenähtud piirtasemeid. Seejuures tugineb Terviseamet aktsiaseltsi Ühinenud Depood poolt edastatud ja osaühingu Estonian, Latvian ja Lithuanian Environment teostatud mürauuringute lõpparuandele (tl 20-27). Aruandest nähtub, et Tallinn-Väike depoos toimuvate tegevuste müra hajumist hinnati modelleerimise teel ning müraindikaatorite osas lähtuti sotsiaalministri 04.03.2002 4 määrusest nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Müra modelleerimise tulemustest järeldus, et päevast tööstusettevõtetele määratud müra piirtaset (65 dB) ei ületata elamute välisfassaadidel ka olukorras kui arvestada depoo territooriumi 67 dB helivõimsusega müraallikana. Samuti selgus, et xxxxxx eluhoone fassaadil oli müratase kõrgeim (40,6 dB), kuid tööstusettevõtetele määratud piirtaset (45 dB) ei ületatud öisel ajal ühelgi juhul. Seega pidas vastustaja ühtlasi põhjendatuks ka vastava haldusmenetluse lõpetamist. Seonduvalt I.K. hulgaliste kaebuste või pöördumistega märkis Terviseamet oma 16.03.2012 vastuses, et enamik kaebuseid on olnud emotsionaalsed ja paljasõnalised ning ei sisaldanud tõendeid, mis oleksid andnud ametile alust järjekordset menetlust alustada (tl 35). Kohtul tuleb lähtuda eelnimetatud aruandest ja vastustaja seisukohast, sest muud materjali, millest nähtuks või võiks ilmneda lubatud müranivoo ületamist, ei ole haldusasja materjalide juurde esitatud. I.K. poolt on lisatud küll akustika spetsialisti arvamus (tl 37-39), kuid see osaühingu Estonian, Latvian ja Lithuanian Environment teostatud mürauuringute aruande seisukohti siiski ümber ei lükka. Vastustaja on märkinud, et mürauuringuid teostas Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud ettevõte, milles ei ole protsessiosaliste vahel ka vaidlust ning kohus lähtub nimetatud aruandest.
  30. Varasemalt, 13.08.2008, on teinud Tervisekaitseinspektsioon aktsiaseltsile Ühinenud Depood ettekirjutuse, millega kohustati AS-i Ühinenud Depood rahvatervise seaduse § 16 lg 1 p-st 3 lähtudes välja töötama ja rakendama Tallinn-Väike depoo territooriumil meetmeid, mis viivad müratasemed depoo kontaktvööndis asuvate elamute välisterritooriumil vastavusse sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 kehtestatud müra normtasemega, samuti kohustati aktsiaseltsi teavitama tervisekaitsetalitust rakendatud müravastastest meetmetest ja efektiivsusest, tuginedes kontrollmõõtmiste tulemuste protokollile. AS Ühinenud Depood vaidlustas ettekirjutuse vaidemenetluse korras ning ka halduskohtus. Vaidlus lõppes Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2009 lahendiga, millega jäeti rahuldamata AS Ühinenud Depood apellatsioonkaebus ja muutmata Tallinna Halduskohtu 05.12.2008 otsus, millega omakorda oli eelnevalt aktsiaseltsi kaebus rahuldamata jäetud. Terviseameti 16.03.2012 ülevaatlikust kirjast nähtub, et kohtumenetluse tulemusena võttis AS Ühinenud Depood kasutusele ettekirjutuses nõutud vajalikud müravastased meetmed, mille efektiivsus leidis kinnitust osaühingu Estonian, Latvian ja Lithuanian Environment 22.07.2010 mürauuringute lõpparuandega. Haldusmenetluse uuendamise küsimuse lahendamiseks tegi Terviseamet 18.11.2011 AS-le Ühinenud Depood veel ka täiendava järelepärimise, et selgitada kas ettevõtte tehnoloogiat on vahepeal muudetud või on lisandunud uusi olulisi asjaolusid. Aktisaseltsi vastuse kohaselt ei olnud aastatel 2010-2011 ettevõttes rakendatavat tehnoloogiat muudetud, millest järeldus, et depoo tegevusest põhjustatud müra oli kooskõlas mürauuringute tulemusega ning õigusaktide alusel kehtestatud normidega. Muude ja vastupidisele viitavate konkreetsete tõendite puudumisel lähtus Terviseamet AS Ühinenud Depood kinnitusest ning seda ei saa haldusorganile ette heita. Lähtuvalt eeltoodust ei saa asuda sellisele seisukohale, et vastustaja oleks olnud tegevusetu.
  31. Haldusasja materjalist ei nähtu ka seda, et Terviseamet oleks olnud I.K. kaebuste lahendamisel tegevusetu. Nii näiteks on tehtud aktsiaseltsile Ühinenud Depood 16.07.2012 järelepärimine seonduvalt 7 kaebusega, mis olid laekunud ajavahemikul 03.06.2012-10.07.2012 aadressilt xxxxxx ning nõutud informatsiooni tööde tehnoloogia võimaliku muutmise kohta (tl 73). AS Ühinenud Depood 30.07.2012 vastusest nähtub, et Terviseameti teabenõude pinnalt viidi läbi sisejuurdlus ning Terviseametit informeeriti ettenägematutest tehnilistest riketest tingitud manöövritest (tl 74). Terviseametis on toimunud 03.08.2012 ka nõupidamine AS Ühinenud Depood, AS Edelaraudtee ja Tehnilise Järelevalve Ameti esindajate osalusel, mille käigus otsustati selgitada kas xxxxxxx elamu on ehitatud vastavalt ehitusstandarditele ja –normidele. Kaebuse esitaja on viidanud küll välisõhu kaitse seaduse
  32. ja
  33. peatükist tulenevatele õigustele, kohustustele ja võimalustele, kuid haldusasja materjalist ei nähtu, et neid ei oleks realiseeritud. Mis puutub aga välisõhu kaitse seadusest tulenevasse haldusorgani kaalutlusruumi järelevalve alase pädevuse realiseerimisel, siis sellesse halduskohus 5 otseselt sekkuda ei saa. Halduskohus võib hinnata vastava tegevuse või haldusakti kooskõla kehtiva õigusega, proportsionaalsust ning kaalutlusvigade olemasolu või puudumist, kuid kohus ei saa teha ettekirjutusi selles osas, kuidas järelevalve alast pädevust täpselt teostada ja milliseid meetmeid seejuures rakendada. Välisõhu kaitse seaduse §-st 137 ei tulene Terviseametile kohustust vastavasisuliste kaebuste korral igal juhul ja alati mürataseme kontrollmõõtmisi läbi viia. Pigem on tegemist ühe võimaliku variandiga ning üldjuhul on see müraallika käitaja ülesanne. Välisõhu kaitse seaduse § 130 lg-s 2 on sätestatud, et müra normtaseme ületamise korral korraldab Terviseameti ettepanekul välisõhu müra kaardistamist või mürataseme hindamist müraallika käitaja oma kulul. Eelnimetatud seaduse § 134 lg 1 p 1 kohaselt koostab välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava ning esitab kooskõlastamiseks Terviseametile välisõhus leviva liiklusest tingitud müra põhjustaja, kui ta on üheselt määratav, nagu sadam, lennuväli, bussi- või raudteejaam. Vastustaja selgitas veel, et mis puudutab müra mõõtmisesse, siis võivad seda teha kõik akrediteeritud laboratooriumid ning asjast huvitatud isikud võivad mõõtmistulemused Terviseametile kontrollida tuua (kohtuistungi protokoll, tl 89). Esialgu on vastustaja lähtunud sellest, et selliseid tõendeid ei ole esitatud, mis võiksid varasemad andmed ümber lükata. Tallinna strateegiline mürakaart on koostatud ja seda on
  34. aastal ka täiendatud. Eelnimetatu on kättesaadav Terviseameti kodulehe (www.terviseamet.ee) kaudu. Järelevalve alast tegevust on võimalik alati tõhusamalt arendada, kuid tõhusama tegutsemise võimalusest ei saa tuletada seniste toimingute õigusvastasust kui ei ole tuvastatud konkreetseid õigusvastasusele viitavaid asjaolusid. Lähtuvalt eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et Terviseameti tegevus on olnud kokkuvõttes õiguspärane, mis tähendab ühtlasi seda, et õiguspärase tegevuse pinnalt ei saa rahulda ka kahju hüvitamise ja eesmärgipäraste tegevuste kohustamise nõudeid. Seega jääb kaebus tervikuna rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Enno Loonurm Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.