← Eesti

3-13-913/65

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Asja läbivaatamine Tallinna Halduskohus Dagmar Maastik 7.novembril 2013.a. Tallinnas 3-13-913 S.

) § 116 lg 1 alusel koondamise tõttu seoses ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisega, viimaseks teenistuspäevaks loeti 31.03. 2013.a. ning maksti välja koondamisel ettenähtud 6 kuu ametipalk, palk koondamise etteteatamistähtajast puudu jäänud 54 tööpäeva eest ja kasutamata jäänud puhkuse rahaline hüvitis 62,64 kalendripäeva eest. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja loobus kohtule esitatud esialgses kaebuses teenistusse ennistamisest ning palus tunnistada käskkiri õigusvastaseks ja mõista hüvitisena välja kuue kuu ametipalk. Kohtumenetluse käigus muutis kaebaja oma nõuet ning palub tunnistada enda teenistusest vabastamine seadusevastaseks, tühistada käskkiri, ennistada kaebaja teenistusse ja mõista välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Kui kohus seda nõuet ei rahulda, palub kaebaja alternatiivse nõudena tunnistada käskkiri õigusvastaseks ja mõista hüvitisena välja kuue kuu ametipalk. Praegu on Harju Maakohtu kinnistusosakonnas täitmata üks kohtunikuabi ametikoht ning kaebaja teenistusse ennistamine ei tooks kellelegi kaasa teenistusest vabastamist, sissetulekute kaotust ja südamevalu. Riigikohtu otsuses nr 3-31-14-13 märgitakse, et kuigi 1.04.2013.a. jõustunud

ei näe üldreeglina õigusvastase teenistusest vabastamise korral õiguskaitsevahendina ette teenistusse ennistamist, ei välista kehtiv õigus, sh uue

-i rakendussätted seni kehtinud

-i alusel esitatud nõude rahuldamist. Kaebaja nimetati teenistusse Harju Maakohtu kinnistusametisse alates selle loomisest 16.08. 1993.a. ning ta töötas seal kokku üle 15 aasta, sellest kinnistusosakonna kohtunikuabina 12 aastat, misjärel viidi mitte enda soovil, vaid kohtusisesest vajadusest lähtudes kohtudirektori käskkirjaga kinnistusosakonna kohtunikuabi kohalt üle õigusteenistuse kohtunikuabi kohale. Kaebaja ei väida, et ta viidi üle eesmärgiga teda hiljem koondada. Vastavalt KS §-dele 114 ja 115 on kohtunikuabi kohtuametnik, kes täidab seaduses nimetatud ülesandeid, lahendab asju kohtu esimehe määratud piires ning on võimeline täitma kohtu kõikides osakondades erinevaid seaduses nimetatud kohtunikuabi ülesandeid. KS §-de 114 ja 115 sättest ja mõttest tulenevalt on tava- ja seaduspärane, et kohtu ühes osakonnas ülesandeid täitnud kohtunikuabi suunatakse vajadusel teise osakonda seaduses nimetatud ülesandeid täitma. KS §-de 7 lg 1; 8 lg 1 kohaselt on kohtunikuabide teenistuskohaks kohtuasutus maakohus, halduskohus, ringkonnakohus ja Riigikohus. KS § 115 nõuetele vastav kohtunikuabi võib olla teenistuses tema tööandjaks oleva kohtu erinevates struktuurüksustes, kuid tööandjaks jääb ikka sama maakohus, mitte selle struktuuriüksus. Kaebaja teenistusest vabastamisel rikuti kuni 31.03.2013.a. kehtinud

-i § 116 lg 2 ja 3 nõudeid - ei võrreldud kõikide kohtunikuabide teenistusalaseid näitajaid, ei selgitatud välja, kellel on teenistusse jäämisel eelisõigus ega kasutatud võimalust nimetada kaebaja tema nõusolekul teisele vabale ametikohale.

§ 116

lg 2 kohaselt on koondamisel teenistusse jäämise eelisõigus eelkõige teenistujate esindajal, seejärel põhikohaga ametnikel; põhikohaga ametnikest on nimetatud õigus paremate teenistusalaste näitajatega ametnikul; võrdsete teenistusalaste näitajate korral eelistatakse ametnikku, kes on teenistuses saanud töövigastuse või kutsehaiguse, kellel on pikem teenistusstaaž või kellel on ülalpeetavaid.

§-st 116 lg 2 ja KS §-st 115 lg 1 tulenevalt peab kõikide koondatavate kohtunikuabide suhtes kohaldama ühesuguseid printsiipe sõltumata sellest, millises kohtu osakonnas 2 nad teenistuses on. Sellega garanteeritakse kohtunikuabide võrdne kohtlemine nii teenistussuhtes kui ka tööturul. Riigikohus selgitas otsuses nr 3-3-1-42-10, et ametiasutusel on kohustus enne teenistuja koondamist võrrelda teenistujate teenistusalaseid näitajaid, teostada võrdluse tulemuse põhjal kaalutud valik ning alles seejärel teavitada teenistujat tema vabastamisest koondamise tõttu. Teenistuja peab teadma, millist kriteeriumi tema teenistusest vabastamisel kohaldatakse.

§ 116

lg 3 näeb ette, et ametnikku ei vabastata koondamise tõttu, kui teda on võimalik nimetada tema nõusolekul teisele ametikohale. Riigikohtu halduskolleegium on otsustes nr 3-3-1-14-00 ja nr 3-3-1-48-00 asunud seisukohale, et

§ 116

lg 3 eesmärgiks on vältida isiku teenistusest vabastamist talle teise sobiva ametikoha leidmise teel. Kaebaja tahe oli suunatud teenistussuhte jätkamisele, koondamine polnud tema enda valik, vaid vastustaja algatus. Kaebaja ei väida, et talle tulnuks pakkuda konsultandi kohta, kaebajal pole õigusteaduse bakalaureusekraadi, ta on lõpetanud Sisekaitseakadeemia kohtunikuabi erialal. Kuigi koondamisteates väidetakse, et ühtki vaba ametikohta hetkel Harju Maakohtus pole, oli vaba vähemalt 16 kaebaja võimetele vastavat ametikohta, mida vastustajal oli võimalik pakkuda ja kus kaebaja oleks saanud teenistust jätkata. Nähtuvalt kohtudirektori poolt 21.08.2013.a. halduskohtule esitatud dokumendist "Kohtu struktuur, koosseis ja täituvus seisuga 31.03.2013.a." oli 31.03.2013.a. kinnistusosakonnas täitmata vähemalt 8 ametikohta - 1 kinnistussekretäri ja 7 tehnilise sekretäri ametikohta; 27.09.2013.a. esitatud dokumendist "Kohtu struktuur, koosseis ning täituvus seisuga 31.03.2013.a. (õigusemõistmise funktsiooniga seotud)" nähtuvalt oli 66 kohtuistungi sekretäri ametikohast täidetud

  1. Samuti kinnitatakse vastustaja 22.10.2013.a. selgituste punktis 2, et 31.
  2. 2013.a. seisuga oli maakohtus täitmata 9 ametikohta registriosakondades - 1 vanemkinnistussekretäri, 1 kinnistussekretäri ja 7 tehnilise sekretäri ametikohta; 8 kohtuistungi sekretäri ametikohta; personalikonsultandi ja registriosakonna arhivaari ametikoht; registriosakonna koosseisu lisandus 2 tehnilise sekretäri ametikohta. On tõsi, et vabad ametikohad olid kaebajale teenistustingimuste(väiksem palk, erinevad teenistuskohustused) poolest vähem soodsad, kuid olukorras, kus kaebaja ametikohaga võrdväärne vakantne ametikoht puudus, pidanuks vastustaja andma talle võimaluse valida ja teenistusse jääda, pakkudes ametikohta, kus teenistusülesanded nõuavad madalamat kvalifikatsiooni ja töötasu on senisest väiksem. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata.

§ 116

lg 2 kohaldamiseks polnud alust, sest kaotati kõik 5 Harju Maakohtu õigusteenistuse kohtunikuabi ametikohta ning kohtu töökorraldus ja struktuuriüksuste vaheline tööülesannete jaotus ei võimaldanud õigusteenistuse kohtunikuabide teenistusalaseid näitajaid võrrelda registri- või kinnistusosakonna kohtunikuabide näitajatega. Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-50-11 sedastanud, et ametnike võrdlemine teenistusalaste näitajate alusel on võimalik võrreldavate teenistusalaste näitajate olemasolul ning sarnaste teenistustingimuste korral; kui asutuse töökorraldus ja teenistusülesannete jaotamine teenistujate vahel ei loo tingimusi teenistusülesannete võrdseks täitmiseks teenistujate poolt, siis pole teenistusalaste näitajate võrdlemine ja sel alusel teenistusse jäämise eelisõiguse üle otsustamine võimalik. Kohtu esimehe 18.12.2012.a. käskkirjast nähtuvalt kaotati 31.03.2013.a. kõik 5 õigusemõistmise funktsioonidega kohtunikuabi ametikohta. See tulenes Harju Maakohtus läbiviidavast projektist „Tõhusam õigusemõistmine Harju Maakohtus“, mille raames muudeti oluliselt maakohtu struktuuri ja koosseisu, sh loodi kohtujuristi ametikohad ja kaotati õigusemõistmise funktsiooniga kohtunikeabide struktuuriüksus koos vastavate ametikohtadega, kus kaebaja ja teised neli kohtunikuabi kuni 31.03.2013.a. töötasid. Õigusteenistuse kohtunikuabid täitsid menetlusseadustikest tulenevaid õigusemõistmisega seotud ülesandeid ning võrrelda oleks olnud võimalik vaid teiste õigusemõistmisega seotud kohtunikeabide teenistusnäitajaid. Kuna kõik 5 õigusemõistmise funktsiooniga kohtunikuabi ametikohta kaotati, ei saanud ühelgi kohtunikuabil olla eelisõigust teenistusse jäämiseks. 2012.a. ja 2013.a. tööjaotusplaanide punktidest 24

(2012)ja 23
(2013)nähtub, et õigusteenistuse kohtunikuabid lahendavad hagita menetluse - õigusabi ja menetluskulude hüvitamine, riigi õigusabi osutamine väljaspool kohtumenetlust - ja muid nende pädevusse antud asju ning vastutavad neile varasematel perioodidel menetlemiseks jagatud maksekäsu kiirmenetluse asjade lahendamise eest. Vastustajal pole võimalik esitada kohtule lisaks kohtudirektori 12.11.2007.a. käskkirjale muid 3 täpsemaid õigusteenistuse kohtunikuabide teenistusülesandeid kirjeldavaid personalidokumente põhjusel, et maakohtul neid polevat. Maakohtult saadud selgituste kohaselt puuduvad registriosakonnas ja kinnistusosakonnas töötavatel kohtunikuabidel ametijuhendid või tööülesandeid kehtestavad muud käskkirjad. Seetõttu viitab vastustaja registriosakonna kohtunikuabide tööülesannete kirjeldamiseks justiitsministri 19.12.2012.a. määrusega nr 60 ja 30.06.2010 määrusega nr 24 kehtestatud kohtu registriosakonna ja kinnistusosakonna kodukordadele mille §-d 11 loetlevad vastava osakonna kohtunikuabide poolt täidetavad ülesanded. Registriosakonna kohtunikuabid täidavad äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri, kommertspandiregistri ja laevakinnistusraamatu pidamisega seonduvaid ülesandeid ning kinnistusosakonna kohtunikuabid kinnistusraamatu ja abieluvararegistri pidamisega seonduvaid ülesandeid, mis on oma sisult täiesti erinevad õigusteenistuse kohtunikuabi tööülesannetest. Kohturegistrite pidamine on ka oma olemuselt täiesti erinev kohtupidamisest ehk õigusemõistmisest, olles pigem administratiivse iseloomuga ning seotud haldusfunktsiooni täitmisega, mis on võimude lahususe põhimõttest tulenevalt selgelt eristatud õigusemõistmise funktsioonist, mida kannavad õigusteenistuse kohtunikuabid. Sedavõrd erinevate funktsioonide puhul pole teenistusnäitajad võrreldavad.

§-st 116 lg 2 ega muust õigusaktist ei tulene kohtu kohustust korraldada asutuse struktuur ja tööülesannete jaotus selliselt, et kõigi kohtunikuabide teenistusnäitajad oleksid võrreldavad. Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-76-05 asunud seisukohale, et

§ 116lg 4 esimene ümberpaigutamist seadus ette ei näe.

Seega puudus kaebajal õigus nõuda enda registri- või kinnistusosakonda ümberpaigutamist, s.o. registri- või kinnistusosakonna kohtunikuabi teenistusest vabastamist ja enda sellele kohale nimetamist. Koondamise hetkel puudusid maakohtus vabad kohtunikuabi ametikohad. Kõnealusest kohtu struktuuri, koosseisu ja täituvuse tabelist(tl 97) nähtuvalt oli seisuga 31.03.2013.a. maakohtus täidetud kõik kinnistusosakonna ja registriosakonna kohtunikuabide ametikohad. Lapsehoolduspuhkusel viibinud juhatajat A. S. asendab kohtunikuabi N. L. ning kohtunikuabi S. L. asendab kohtunikuabi M. K. Kohtuvaidluse ajal vabanenud kohtunikuabi ametikohta ei saa ilma konkursita kaebajale anda. Rikutud pole ka

§ 116lg 3.

Harju Maakohtu kohtudirektor kinnitas maakohtu struktuuri ja koosseisu 18.12.2012.a. käskkirjaga nr 8-3/21 alates 1.01.2013.a., 14.03.2013 käskkirjaga nr 11-3/50 alates 14.03.2013.a. ja 1.04.2013 käskkirjaga nr 11-3/55 alates 1.04.2013.a. Käskirjade lisade võrdlemisel nähtub, et 1.04.2013.a. seisuga on likvideeritud maakohtus pikalt täitmata olnud personalikonsultandi ja registriosakonna arhivaari ametikohad ning kaotati 1 pärimisregistri spetsialisti, kinnistusosakonna tehnilise sekretäri, 1 kinnistusosakonna vanemkinnistussekretäri, 1 kinnistussekretäri ja registriosakonnas 2 registrisekretäri ametikohad. Tegemist oli maakohtu koosseisu korrastamisega, mille käigus likvideeriti lõplikult ametikohad, mida polnud vaja täita muutunud töömahust ja -korraldusest tulenevalt. Seetõttu polnud võimalik neid kohti kaebajale pakkuda. Lisaks nimetati kassapidaja töökoht ümber administraatori töökohaks, kus töötamist jätkas sama inimene. Registriosakonna koosseisu lisandus koosseisuline tehnilise sekretäri töökoht, mis oli varem koosseisuväline, kus töötamist jätkas sama inimene. Kinnistusosakonda lisandus 1 tähtajaline tehnilise sekretäri töökoht. Maakohtu koosseisu lisandus 2 kohtukordniku ametikohta, mida asusid täitma kaks eelnevalt koosseisuvälistena töötanud inimest, vastavalt üks valvekordnikuna ja teine kordnik-käskjalana. Seega uusi inimesi tööle ei võetud. Töötasud on brutotasuna 397 ja 321 eurot kuus. Lisandusid ka neli käskjala töökohta, mida koondamise hetkel koosseisus polnud. Pressinõuniku ametikoha nimetus nimetati ümber pressiesindajaks, tööd jätkas sama inimene. Maakohtu esitatud tabelitest kohtu struktuuri, koosseisu ja täituvuse kohta(tl 97-98) nähtub, et 31.03.2013 seisuga oli maakohtus täitmata 1 vanemkinnistussekretäri, 1 kinnistussekretäri ja 7 tehnilise sekretäri ametikohta. Kinnistussekretäride ametikohtade kohta on antud selgitused eelmises lõigus. Vabade tehniliste sekretäride töökohad on tähtajalised(kuni 31.12.2014.a.) brutotöötasuga 415,00 eurot kuus, töö sisuks on arhiividokumentide skaneerimine ja digitaliseerimine. Töö sisu ja töötasu ei kannata võrdlust kohtunikuabi töö ja palgaga 1264,54 eurot kuus. Kuna tegemist oli tähtajaliste kohtadega ning saadav töötasu oleks olnud oluliselt väiksem maakohtu makstud 4 hüvitisest(12 678,10 eurot, millele lisanduvad ka töötukassa hüvitised, vt personalijuhi selgitused tl 128 ), siis poleks olnud tehnilise ametikoha vastuvõtmine reaalne, mistõttu seda ametlikult kaebajale ei pakutud. 1.04.2013.a. seisuga oli täitmata 8 kohtuistungi sekretäri, 1 kohtunikukandidaadi ja 20 kohtujuristi ametikohta. Harju Maakohtus on igal kohtunikul oma istungisekretär ning praktika on selline, et kui kohtuniku koht on täitmata, ei täideta ka vabanenud istungisekretäri kohta enne, kui uus kohtunik on ametisse kinnitatud, sest sel sekretäril poleks ju midagi teha. Kaebaja koondamise ajal oli igal töötaval kohtunikul istungisekretär olemas. Kohtunikukandidaadi koht täidetakse vastavalt KS §-le 61 konkursi korras. Kohtujuristi ametikoht eeldab õiguse õppesuunal vähemalt magistrikraadi, sellele vastavat kvalifikatsiooni haridusseaduse § 28 lg 2 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni omandamist(KS § 125¹ lg 4). Kaebaja niisugust haridust ei oma, pealegi täideti kohtujuristi ametikohad konkursi korras(KS § 125¹ lg 5). Riigikohus on otsuses 3-3-1-77-05 märkinud, et ametikohana, mida koondatavale ametnikule

§ 116

järgi tuleb pakkuda, ei saa mõista seaduse alusel konkursi korras täidetavat ametikohta. Samuti ei saa sellise ametikohana mõista vaba ametikohta, mille täitmiseks on konkurss välja kuulutatud. Kuivõrd kaebajal puudus kohtujuristi ametikohale vastav kvalifikatsioon, ei saanud vastustaja teda ka kohtujuristi ametikohale nimetada. KOHTU PÕHJENDUSED Kuna kaevatud haldusakt anti välja ja kaebaja teenistussuhe Justiitsministeeriumi ja Harju Maakohtuga lõppes kuni 31.03.2013.a. kehtinud

-i jõusoleku ajal, tuleb käskkirja õiguspärasuse hindamisel juhinduda selle seaduse sätetest, mille § 116 lg 1 kohaselt võib ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel. Nende ametikohtade kindlaksmääramine, mis kuuluvad koondamisele, on ametiasutuse pädevuses ning asutuse otsustus koondada üks või teine ametikoht pole vaidlustatav. Küll aga on vaidlustatav haldusakt, millega koondatav ametnik vabastati teenistusest. Kaebaja väitel oli tema koondamine õigusvastane kahel põhjusel. Esiteks ei võrreldud kõikide Harju Maakohtus töötavate kohtunikuabide teenistusalaseid näitajaid ega selgitatud välja, kellel on teenistusse jäämisel eelisõigus. Teiseks ei kasutatud võimalust nimetada kaebaja tema nõusolekul mõnele teisele vabale ametikohale.

§-s 116 lg 2 on sätestatud kriteeriumid, mille alusel toimub ametnike võrdlemine teenistusse jäämise eelisõiguse otsustamisel: "Koondamisel on teenistusse jäämise eelisõigus eelkõige teenistujate esindajal, seejärel põhikohaga ametnikel. Põhikohaga ametnikest on eelisõigus paremate teenistusalaste näitajatega ametnikul. Võrdsete teenistusalaste näitajate korral eelistatakse ametnikku, kes on teenistuses saanud töövigastuse või kutsehaiguse, kellel on pikem teenistusstaaž või kellel on ülalpeetavaid." Osundatud teksti teist ja kolmandat lauset, mis sätestavad teenistusse jäämise eelisõiguse, saab kohaldada, kui on vähemalt kaks ühesuguste või sarnaste ametiülesannetega ametnikku, kellest vähemalt üks jääb pärast koondamist teenistusse samal ametikohal. Praegusel juhul koondati aga kõik viis õigusteenistuse kohtunikuabi ametikohta. Kui kõigi koondamissituatsioonis olevate ametnike kohad kaotatakse, ei pea

§-s 116 lg 2 sätestatud korras ametnike võrdlust läbi viima, sest pole ametikohta, millel koondatav ametnik eelisõiguse alusel teenistust jätkata saaks. Kohus ei nõustu kaebajaga, et kuivõrd kohtunikuabina töötav isik peab olema võimeline täitma kohtunikuabi ülesandeid ükskõik millises maakohtu osakonnas, kuhu ta kohtusisesest vajadusest lähtudes paigutatakse, tulnuks tema teenistusalaseid näitajaid võrrelda ka kinnistus- ja registriosakonnas töötavate kohtunikuabide teenistusalaste näitajatega. Kui asutuse töökorraldus ja teenistusülesannete jaotamine teenistujate vahel ei loo tingimusi teenistusülesannete võrdseks täitmiseks teenistujate poolt, pole teenistusalaste näitajate võrdlemine ja sel alusel teenistusse jäämise eelisõiguse üle otsustamine võimalik. Harju Maakohtu kohtunike üldkogu poolt kinnitatud tööjaotusplaanide kohaselt lahendavad õigusteenistuse kohtunikuabid hagita menetluse asju(õigusabi ja menetluskulude hüvitamine, riigi õigusabi osutamine väljaspool kohtumenetlust) ja muid nende 5 pädevusse antud asju ning vastutavad neile varasematel perioodidel menetlemiseks jagatud maksekäsu kiirmenetluse asjade lahendamise eest. Registriosakonna kohtunikuabid täidavad aga äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri, kommertspandiregistri ja laevakinnistusraamatu pidamisega seonduvaid ülesandeid ning kinnistusosakonna kohtunikuabid kinnistusraamatu ja abieluvararegistri pidamisega seonduvaid ülesandeid, mis, nagu vastustaja õigesti on märkinud, erinevad õigusteenistuse kohtunikuabi tööülesannetest oluliselt nii sisulisest kui ka menetluslikust küljest ega võimalda seetõttu teenistusalaseid näitajaid võrrelda. Seega puudus vastustajal võimalus ja kohustus kaebaja koondamisel

§ 116lg 2 teises ja kolmandas lauses sisalduvate kriteeriumide rakendamiseks.

Tähtsust pole sellel, et pikki aastaid kinnistusosakonnas töötanud kaebaja viidi üle õigusteenistusse mitte tema enda soovil, vaid kohtu juhtkonna algatusel. Kohus ei pea usutavaks ning ka kaebaja ise ei väida, et teda oleks kinnistusosakonna kohtunikuabi kohalt õigusteenistuse kohtunikuabi kohale üle viidud eesmärgiga teda sealt ligi 3 aastat hiljem koondada.

§ 116

lg 3 kohaselt ei vabastata ametnikku, kui teda on võimalik tema nõusolekul nimetada teisele ametikohale. Sätte eesmärgiks on vältida isiku teenistusest vabastamist talle teist sobivat ametikohta leides. Administratsioon on seadusest tulenevad kohustused täitnud siis, kui ta püüab vältida isiku töökohast ilmajäämist. Kui isik ei nõustu pakutuga, tuleb ta teenistusest koondada. Vaidlust pole selles, et ühtegi vakantset ametikohta kaebajale enne koondamist ei pakutud. Vastustaja selgituste ja kohtule esitatud Harju Maakohtu dokumentide kohaselt seisuga 31.03. 2013.a. Harju Maakohtus olevatest täitmata ametikohtadest osa likvideeriti, järgmisel päeval kehtima hakkanud kohtu uues struktuuris ja koosseisus neid enam olemas polnud(personalikonsultant, registriosakonna arhivaar, 1 pärimisregistri spetsialist, kinnistusosakonna tehniline sekretär, 1 kinnistusosakonna vanemkinnistussekretär, 1 kinnistussekretär, 2 registriosakonna registrisekretäri); mõned mittekoosseisulised ametikohad muudeti koosseisulisteks ja ühel muudeti nimetust, kuid tööd jätkasid neil samad inimesed, kes varemgi seal töötasid(registriosakonna tehniline sekretär, 2 kohtukordnikku, pressinõunik nimetati ümber pressiesindajaks). Seega ei saanud neid ametikohti kaebajale pakkuda. Ühtegi vaba kohtunikuabi ametikohta, kuhu oleks saanud kaebajat üle viia, maakohtu koosseisus polnud. Täitmata oli 7 tähtajalist(kuni 31.12.2014.a.) tehnilise sekretäri ametikohta, millele 1.04.2013.a. lisandus veel 1 niisugune koht ja 4 käskjala kohta, ning 8 kohtuistungi sekretäri, 1 kohtunikukandidaadi ja 20 kohtujuristi ametikohta. Kaebaja pole väitnud, et ülalmärgitud andmed vabade ametikohtade kohta ei vasta tegelikkusele ega ole ka esitanud kohtule sellekohaseid tõendeid. Kohtunikukandidaadi ja kohtujuristi ametisse asumiseks polnud kaebajal nõutavat haridust, pealegi täidetakse need ametikohad konkursi korras. Kohtuistungi sekretäri ametikohta ei pakutud kaebajale vastustaja selgituse kohaselt sellepärast, et need ametikohad täidetakse vastavalt töölolevate kohtunike arvule ning Harju Maakohtus oli igal kohtunikul juba olemas oma istungisekretär. Kohtule teadaolevalt kehtib niisugune kord Eestis ka teistes I astme kohtutes ning on kohtu arvates ainumõeldav olukorras, kus iga kohtuistungisekretär teenindab üht konkreetset kohtunikku. Täites kaebajaga istungisekretäri koha ajal, mil sellele vastav kohtuniku koht on täitmata, poleks kaebajal olnud võimalik istungisekretäri ülesandeid täita ning talle tulnuks palka maksta mitte töötegemise, vaid üksnes tööl viibimise eest, mida kindlasti ei saa pidada

§-s 116 lg 3 sätestatud nõude eesmärgiks. Muidugi oleks olnud ka võimalik täita kõik istungisekretäride kohad olenemata sellest, kui palju kohtunikke parajasti ametis on, lõpetada kohtunike töötamine koos kindla sekretäriga ja viia sisse töökorraldus, kus kohtunikule lahendamiseks antud toimikutega tegelevad ja temaga kohtuistungitel käivad graafiku või mingi muu süsteemi alusel erinevad sekretärid. Niisugust töökorraldust on varem ka mõnes kohtus katsetatud, kuid see pole end õigustanud - selgus, et kohtu töö efektiivsus on suurem, kui konkreetset kohtunikku teenindab konkreetne sekretär. Seega on õiguspärane vastustaja poolt koondamissituatsioonis olevale kaebajale istungisekretäri koha pakkumata jätmine. Ülaltoodust nähtuvalt oleks vastustajal olnud võimalik pakkuda kaebajale töö jätkamist tähtajalisel(kuni 31.12.2014.a.) tehnilise sekretäri kohal või 1.04.2013.a. loodaval käskjala kohal. 6 Vastustaja selgituste kohaselt ei pakutud neid kohti kaebajale seetõttu, et nende ametikohtade vastuvõtmine kaebaja poolt poleks olnud reaalne, kuna töö sisu ja töötasu (tehnilistel sekretäridel 415 eurot kuus, käskjalgadel veelgi vähem) ei kannata võrdlust kohtunikuabi töö ja palgaga 1264,54 eurot kuus; tehnilised sekretärid tegelevad arhiividokumentide skaneerimise ja digitaliseerimisega ning need töökohad on olemas ainult kuni 31.12.2014.a. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et nimetatud töökohtade pakkumine kaebajale oleks olnud formaalne ja vastuvõtmine kaebaja poolt ebareaalne. Kaebaja koondamishüvitis 12 678,1 eurot võrdub tehnilise sekretäri ja käskjala 2,5 aasta töötasuga, mis tähendab, et ka kuni tähtaja lõpuni, 21 kuu jooksul, kõnealusel tehnilise sekretäri kohal töötades oleks kaebajal võimalik saada ainult 2/3 koondamisel saadud summast. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-14-00 sedastanud, et ametikoha pakkumine ei tohi olla formaalne, vaid peab vastama ametniku võimetele ja olema talle võimalikult soodne. Kaebusest nähtuvalt pole ka kaebaja eesmärgiks asuda tööle tähtajalise tehnilise sekretärina või käskjalana, vaid tema sooviks on jätkata teenistust kohtuvaidluse ajal vabanenud kohtunikuabi ametikohal. Kuivõrd kohtunikuabi ametikoht täidetakse vastavalt

§le 16 lg 1 ja KS §-le 1161 konkursi korras, pole vastustajal võimalik seda kohta ilma konkursita kaebajale anda. Kaebaja võib sellele kohale kandideerida, kui vastav konkurss välja kuulutatakse. Eeltoodust lähtudes tuleb jätta kaebus rahuldamata. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku §-le 108 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Vastustaja pole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks. Kohtunik: D.Maastik /allkirjastatud digitaalselt/ 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.