3-12-1217/16

3-12-1217 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtukooseis kohtunik Mare Krull Haldusasja number 3-12-1217 Haldusasi A.N´i kaebus Viru Vangla 18.04.2012 käskkirja nr. 6.-3/621-D õigusvastaseks tunnistamiseks Menetlusvorm kirjalik menetlus Menetlusosalised: kaebuse esitaja A.N vastustaja Viru Vangla, esindaja Eve Kangro Otsuse avalikult teatavaks

1. veebruar 2013.a, Jõhvi kohtumaja tegemise aeg ja koht RESOLUTSIOON
2. Jätta A.N´i kaebus rahuldamata;
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist kohtuistungil, võib ringkonnakohus apellatsiooni lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD
4. Aleksei Nikiforov (edaspidi kaebaja) esitas 13.06.2012 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Viru Vangla (edaspidi vastustaja) 18.04.2012 käskkirja nr. 6.-3/621-D õigusvastaseks tunnistamiseks. 1 3-12-1217
5. Kaebusest nähtuvalt Viru Vangla 26.01.2012 käskkirjaga nr. 6-2/147-T määrati kaebaja majandustöödele üldkasutatavate ruumide koristajana. 18.03.2012 keeldus kaebaja vanglaametniku korralduse täitmisest asuda tööle. 18.04.2012 Viru Vangla käskkirjaga nr. 6.3/621-D määrati kaebajale distsiplinaarkaristuseks 7-ks ööpäevaks kartserisse paigutamine.
6. 24.04.2012 esitas kaebaja vanglale vaide käskkirja nr. 6.-3/621-D kehtetuks tunnistamiseks, kuid 11.05.2012 jättis vangla vaideotsusega nr. 6.-12/149-1 esitatud vaide rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7. Kaebaja ei taotle kohtult distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr. 6.-3/621-D tühistamist, kuna halduskohtule kaebuse esitamise hetkel kandis ta määratud karistuse juba ära ning seetõttu tema kaebuse nõudeks on Viru Vangla 18.04.2012 käskkirja nr. 6.-3/621-D õigusvastaseks tunnistamine. Tuvastamiskaebuse esitamise eesmärgiks on kaebajal kavatsus hiljem esitada vastustajale kahjunõue. 4.1 Kaebaja väidab, et tema majandustöödele määramisel jättis vastustaja järgimata Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 37 lg-s 3 sätestatut. Kaebaja sõnul on ta venekeelne ning ei saanud Viru Vangla 26.01.2012 käskkirja nr. 6-2/147-T sisust mitte midagi aru, mistõttu jäi majandustöödele määramise käskkiri kaebaja poolt vaidlustamata. Kaebaja on seisukohal, et nii majandustöödele määramise kui ka vanglaametniku korralduse andmise ajal asuda tööle, ei olnud tema tervislik seisund vanglaarsti poolt nõuetekohaselt kontrollitud. Vangla arst ei ole kaebajat läbi vaadanud ning kuna koristaja puudub kokku kodukeemiaga, siis enne majandustöödele määramist kinnipeetava töövõime kontrolli teostamine on vastustaja jaoks kohustuslik toiming.
8. Vastustaja vaidleb kaebuse vastu ning leiab, et distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri nr. 6.-3/621-D on õiguspärane. Kaebaja keeldus vanglaametniku korralduse täitmisest asuda majandustöödele, millega rikkus VangS § 67 lg-s 1 sätestatut. Sooritatud distsiplinaarsüüteo eest karistati kaebajat 7 ööpäevase kartserikaristusega, mis on vastustaja arvates toime pandud süüteoga proportsionaalne. Distsiplinaarmenetluse läbiviimisel on järgitud kõiki VangS § 64 lgtes 1,2,3,4 ja 41 sätestatud nõudeid. 5.1 Vastustaja leiab, et üheks väga oluliseks edaspidi elada õiguskuulekalt elada, on vaja omandada teatud töökohustusi ja tööharjumusi. Töötamise eest makstakse kinnipeetavatele töötasu, mis aga omakorda tähendab seda, et kinnipeetaval on võimalik hüvitada riigile tema poolt kuritegudega sooritatud kahju ja parandada oluliselt edaspidist majanduslikku toimetulekut vabaduses. Lisaks koguneb vanglas töötamise ajal kinnipeetava vabanemisfondi regulaarselt raha, mis on vahendid esialgsete kulude katteks kinnipeetava vanglast vabanemisel. 5.2 Vastustaja ei nõustu kaebaja väidetega, et ta ei näinud 26.01.2012 käskkirjas nr. 6-2/147-T vaidlustamisviidet ja ta ei valda piisavalt hästi eesti keelt, et haldusaktide sisust aru saada ning peab neid väiteid otsituks. Käskkirja nr. 6-2/147-T vaidlustamisviide on käskkirja esileheküljel ning on kergesti nähtav ja loetav. Vastustaja rõhutab, et kaebaja sai riigikeele õppe Tartu Vanglas ning ta peaks olema suuteline väljendama end eesti keeles ning saama aru vangla haldusaktidest. Juhul, kui kaebaja ei saa aru haldusakti sisust, siis saab ta pöörduda kontaktisiku poole, kes tõlgib suuliselt haldusakti sisu. 2 3-12-1217 5.3 Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ning kaebaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. KOHTU PÕHJENDUSED
9. 26.01.2012 seisuga viibis kaebaja Viru Vanglas kinnipeetavana. Vastavalt VangS § 37 lg-le 1 on kinnipeetav kohustatud töötama. Lähtudes VangS § 37 lg-s 1 sätestatust määrati Viru Vangla 26.01.2012 käskkirjaga nr. 6-2/147-T kaebaja majandustöödele üldkasutatavate ruumide koristajana.
10. Poolte vahel puudub vaidlus kaebajale määratud tööülesannete üle. Pooltevaheline vaidlus on selles, kas majandustöödele määramisel oli kaebaja töövõimelisust arsti poolt kontrollitud või mitte ning kas vanglaametnikule allumata jätmise korral rikkus kaebaja VangS § 67 lg-s 1 sätestatud kinnipeetava kohustust.
11. Õige on kaebaja väide, et enne tööle määramist peab kinnipeetaval olema läbitud töövõimelisuse kontroll. VangS § 37 lg 3 kohaselt kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst. Kinnipeetava töövõimelisuse kindlakstegemine võib toimuda samuti tervisekaardile kantud andmete põhjal. Juhul, kui tervisekaardi andmed annavad arstile alust kahelda kinnipeetava töövõimelisuses, siis võib ta teostada kinnipeetava füüsilise läbivaatuse või määrata talle täiendavaid uuringuid. Tervisekaardi andmete põhjal kinnipeetava töövõime kindlakstegemine vanglas on tingitud sellest, et VangS § 52 lg-st 2 tulenevalt vastustaja on kohustatud jälgima kinnipeetava tervist ning kinnipeetava tervislik seisund on reeglina juba enne tööle määramist vastustajale teada. Käskkiri, millega kinnipeetav määratakse tööle, kooskõlastatakse vangla meditsiiniosakonna töötajatega, kes otsustavad kinnipeetava töövõimelisuse üle. Sellest tulenevalt puudub vastustajal kohustus iga kord enne kinnipeetava tööle määramist saata ta läbivaatuseks meditsiiniosakonda, kui tuginedes tema tervisekaardile kantud andmetele selleks vajadust ei esine. Juhul, kui kinnipeetav leiab, et tema tervise seisundit hinnati valesti ning esinenud terviseprobleemi tõttu kaebaja ei ole ikkagi võimeline määratud töid täitma, siis tal on õigus tööle määramise käskkirja vaidlustada haldusmenetluse korras. Asjaolu, et kinnipeetava töövõimetus on kindlasks tehtud tulenevalt tema tervisekaardile kantud andmetest ning ta jäeti vangla meditsiiniosakonda kutsumata, ei anna alust tööle määramise käskkirja kehtetuks tunnistamiseks.
12. Haldusasja materjalidest nähtub, et vastustaja täitis VangS § 37 lg-st 3 sätestatud kohustust ning enne kaebaja tööle määramist küsis vanglaarst Juta Kogan´ilt tema arvamust kaebaja töövõimelisuse kohta. 23.01.2012 esitatud vanglaarsti arvamuse kohaselt võib kaebaja töötada.
13. Viru Vangla tööle määramise käskkiri nr. 6-2/147-T toimetati kaebajale kätte 31.01.2012, mida kohtule teadaolevatel andmetel ei olnud kaebaja nõus allkirjastama ning teatas inspektorkontaktisikule, et ta ootab nahaarsti järjekorras juba poolteist kuud. Seda asjaolu kinnitab samuti inspektor-kontaktisiku poolt käskkirjale nr. 6-2/147-T pandud märge. Kohus peab vajalikuks märkida, et käskkirja sisust mitte arusaamise korral oleks kaebaja saanud paluda inspektorkontaktisikult käskkirja suulise tõlke esitamist võõrkeelde (vene keelde) ning täpsustada käskkirja vaidlustamise korda. Kohtul puudub informatsioon selle kohta, et kaebaja pöördus inspektor-kontaktisiku poole palvega tõlkida tööle määramise käskkiri vene keelde, kuid inspektor-kontaktisik sellest põhjendamatult keeldus. Järelikult kaebaja väide, et tööle 3 3-12-1217 määramise käskkiri jäi vaidlustamata kaebajast mitteoleneval põhjusel, on välja otsitud ja tõele mittevastav.
14. Kaebaja tööle määramise käskkirja nr. 6-2/147-T kehtivuse aeg oli määratud ajavahemikuga 04.02.2012 - 03.05.
15. 18.03.2012 kella 20.30 paiku sai kaebaja vanglaametniku seadusliku korralduse asuda S7 osakonna koristamistööle. Kaebaja keeldus korralduse täitmisest.
16. VangS § 67 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud muu hulgas alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. RKHK määruse nr. 3-3-1-21-03, p-s 13 leidis, et vanglaametniku korraldusele mitteallumine on lubatud, kui antud korraldus vastab Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. RKHK lahendi nr. 3-3-1-14-12 p-s 10 leidis, et Töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 14 lg 5 p 4 laieneb ka tööle vanglas ning annab kinnipeetavale õiguse keelduda tööst, mis seaks ohtu tema tervise. Sellise õiguse kasutamisel ei riku kinnipeetav VangS § 67 p-s 1 sätestatud kohustust. Seega käesoleva haldusasja lahendamiseks peab kohus vajalikuks selgitada, kas kaebajal oli alus tugineda eelpoolnimetatud asjaoludele ning keelduda vanglaametniku korralduse täitmisest.
17. Nagu juba eelnevalt öeldud, et 18.03.2012 kaebajale antud korraldus rajanes kehtivale käskkirjale nr. 6-2/147-T. Tööle asumise korraldus ei kohustanud kaebajat toime panema õigusrikkumist ning oli kaebaja jaoks piisavalt selge osas, missugused töid peab ta täitma.
18. Vanglaametniku korraldusele allumata jätmise puhul alustati kaebaja suhtes distsiplinaarmenetlust. 18.03.2012 seisuga keeldus kaebaja toime pandud distsiplinaarrikkumise kohta selgituste andmisest, kuid juba alustatud distsiplinaarmenetluse käigus esitas ta 03.04.2012 vastustajale selgituskirja, milles teatas, et tööst keeldumise põhjuseks oli allergia (kätel on põletik) kodukeemia vastu ning kuna kaebaja ei saanud selleks ajaks nahaarsti juurde, ei saa ta koristamistöid täita.
19. Kohus märgib, et esimest korda mainis kaebaja tal esinenud nahaprobleemist tööle määramise käskkirjaga nr. 6-2/147-T tutvumise ajal ehk 31.02.
20. Ta keeldus käskkirja nr. 62/147-T kätte toimetamise kohta allkirja andmisest, kuna väidetavalt ootas nahaarsti järjekorda juba poolteist kuud. Nahaarsti vastuvõtule ootusega põhjendas kaebaja 03.04.2012 selgituskirjas ka koristamistöödele asumisest keeldumise.
21. Vastustaja poolt kohtule edastatud andmetest tulenevalt soovis kaebaja arstile vastuvõtule registreerida kolmel korral, kuid soovitud arstide seas ei olnud nahaarsti. Samuti vastustajale ei laekunud kaebusi esinenud allergia kohta. 03.04.2012 kinnitas veel kord vanglaarst Juta Kogan, et kaebaja on võimeline töötama. Haldusmenetluse käigus ei ole kaebaja esitanud kohtule muid tõendeid, mille abil oleks olnud võimalik vanglaarst J. Kogan´i poolt võetud seisukohad kaebaja töövõimelisuse kohta edasi lükata. Juhul, kui kaebajal tõesti esineks nahaprobleem, peaks ta ise olema huvitatud tekkinud probleemi lahendamisest ning panema ennast kirja nahaarsti vastuvõtule, kuid 18.04.2012 aja seisuga seda ta teinud ei ole. Seega, arvestades vanglaarsti poolt 23.01.2012 ja 03.20.2012 esitatud arvamusi kaebaja töövõimelisuse kohta, on kohus seisukohal, et kaebajal ei olnud alust keelduda vanglaametniku korralduse täitmisest ning korralduse täitmata jätmise näol pani ta toime distsiplinaarsüüteo. 4 3-12-1217
22. Kohus leiab, et Viru Vangla käskkiri nr. 6.-3/621-D, millega määrati kaebajale distsiplinaarkaristuseks 7-ks ööpäevaks kartserisse paigutamine ning piirati osaliselt VangS §-s 30 sätestatud kinnipeetava õigusi, vastab HMS §-s 54 kindlaksmääratud õiguspärase haldusakti tunnustele ning ei esine alust nimetatud käskkirja õigusvastaseks tunnistamiseks. Vaidlustatav käskkiri on välja antud pädeva haldusorgani ja selleks volitatud vanglaametniku poolt ning kehtiva õiguse alusel. Kaebajale määratud karistus VangS § 67 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumise eest on toime pandud distsiplinaarsüüteoga proportsionaalne ning kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärgiga. Samuti nimetatud käskkirjas puuduvad kaalutlusvead ning käskkiri on vorminõuetele vastav. Tõendamist on leidnud vastustaja väide, et distsiplinaarmenetluse käigus on järgitud kõiki VangS § 64 lg-tes 1,2,3,4 ja 41 sätestatud nõudeid. Menetluskulud
23. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 11, võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
24. Vastustaja ei ole esitanud kohtule käesolevas haldusasjas menetluskulude hüvitamise taotlust ning palus kaebaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda jätta. 13.11.2012 määrusega vabastas kohus kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Kohus tegi kindlaks, et kaebaja maksejõuetuse tõttu ei ole ta võimeline riigilõivu maksma. Seega, võttes arvesse kaalul olevaid asjaolusid ning juhindudes HKMS § 108 lg-st 11, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5