1-13-9346/6

(13230107681)Kohtunik Eha Popova Rahvakohtunikud Maido Pajo ja Ruth Peil Kohtuistungi sekretär Hedvig Payne Tõlk Natalia Senkevitš Kriminaalasi Aleksei Mamkitševi üldmenetluses Prokurör Ainar Koik Süüdistatav Aleksei Mamkitšev - isikukood 37306130279, elukoht XXX, kodakondsuseta, keskeriharidus, emakeel vene keel, ei tööta, kriminaalkorras karistamata, omab 15 kehtivat väärteokaristust, kahtlustatavana kinni peetud 19.06.2013; tõkend – vahistamine – alates 21.06.2013.a. Kaitsja Jugans Grossmann süüdistuses KarS § 113 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, 311, 312, 313,

1. Tunnistada süüdi Aleksei Mamkitšev KarS § 113 järgi ja mõista karistuseks 7 (seitse) aastat vangistust. Tõkend – vahistamine – jätta endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning karistuse algust 1-13-9346 arvata alates kinnipidamisest 19.06.2013.a. Välja mõista Aleksei Mamkitševilt riigituludesse sundraha 800 eurot ja menetluskulud 6578,43 eurot (so ekspertiisikulud kokku summas 4732,38 eurot, sh surnu kohtuarstliku ekspertiisi eest 343 eurot, surnu kohtuarstliku täiendekspertiisi eest 68 eurot, DNA ekspertiisi eest 3568 eurot, isiku kohtuarstliku ekspertiisi eest 84 eurot, ambulatoorse kohtupsühholoogia ja – psühhiaatria kompleksekspertiisi eest kokku 669,38 eurot; kaitsjatasu 1845,60 eurot, koopiate tegemise kulu 0,45 eurot). Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või arvelduskontole nr 17001577198 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, viitenumber
2. Maksekorraldusele märkida selgitus: „Aleksei Mamkitšev, 1-13-9346, menetluskulud“. Sundraha ja menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile. AsitõendidNuga, mis asub pakendatuna kriminaalasja juures – hävitada. A. Mamkitševi riided (päevasärk, viigipüksid, aluspüksid ja jalatsid) – tagastada Aleksei Mamkitševile. XXXriided (jope, T-särk, teksapüksid, sokid, kXXXd, alupüksid, riidetükk) – hävitada. XXXmobiiltelefon Nokia koos SIM kaardiga – tagastada XXX. Tühi viinapudel, tuhatoosi sisu, karbid proovidega, noateralt võetud proovid karpides – hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD Aleksei Mamkitšev on kohtu alla antud selles, et tema ööl vastu 19.06.2013.a. Tallinnas, XXXühiselamutoas ehk tunnistaja XXXelukohas tungis ühise alkoholitarvitamise käigus kallale oma tuttavale XXX(s XXX.) ning lõi valdavalt selili ja kõhuli lamanud ohvrit korduvalt – vähemalt 10 korral - noaga kaela, rindkere ja selja piirkonda, millega põhjustas XXX rindkereõõnde tungivad torke-lõikehaavad rinnal ja seljal koos parema kopsu alasagara, vahelihase, maksa, südamepauna ja südame vasaku vatsakese vigastustega, mille tüsistusena tekkis vasakpoolne õhkrind ning äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust, mille tagajärjel kannatanu suri sündmuskohal maksimaalselt mõnekümne minuti möödumisel nimetatud vigastuste tekitamisest, aga samuti põhjustas A. Mamkitšev XXX löökidest käte, jalgade ja tuvastamata esemetega nahamarrastused otsmikul, kõhul, kaelal ja paremal säärel ning nahaalused verevalumid rinnaku piirkonnas, vasakul õlavarrel ja paremal küünarvarrel. Kirjeldatud järjekindla ja paljudest ohvri elu ohustavatest tegudest koosneva ja just ohvri 2 1-13-9346 elutähtsatesse piirkondadesse suunatud äärmise ohtlikkusega vägivalla kasutamisega pani A. Mamkitšev toime tahtliku tapmise ehk KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav Aleksei Mamkitšev tunnistas ennast kohtuistungil XXXtapmises süüdi ja kahetses seda. Süüdistatava ütluste kohaselt kohtus ta 18.06.2013 päeva teisel poolel Tallinnas, XXX ühiselamu ees XXX, samasse tuli ka kannatanu XXX, keda süüdistatav varem ei tundnud. XXX tegi ettepaneku osta alkoholi, et süüdistatavat ja XXXkostitada. XXX ostis 2 pudelit 0,5 liitrist viina ja 2 liitrise pudeli kanget 7-kraadist õlut. Umbes kella 18:0019:00 paiku otsustati minna XXX juurde. Koos söödi ja tarvitati alkoholi. Peale XXX magamaminekut, mida süüdistatav ei mäleta, jõi ta edasi õlut. XXX jõi viina teisest pudelist. Joomingu käigus toimus süüdistataval XXX kõrgendatud toonis jutuajamine, mille käigus hakkas kannatanu XXX ja süüdistatavat süüdistama, et nad on muidusööjad ja joovad tema arvelt ostetud viina. XXX muutus aina agressiivsemaks. Süüdistatav üritas teda sõnadega tagasi tõrjuda. Mingil momendil XXX tõusis järsku toolilt, tegi sammu süüdistatava poole ja lõi süüdistatavat rinna või pea piirkonda. Süüdistatav kukkus diivanile selili ja lõi kõvasti pea seina vastu. Pärast seda vallandus süüdistataval viha ja ta tahtis end kaitsta. Kakluse algust süüdistatav mäletab, edasisest mäletab, et üritas end vabastada ja pärast mäletab juba väga ähmaselt. Süüdistatava väitel oli see kõik talle ootamatu, kannatanu ründas teda terve kehaga, süüdistatav oli istuli ja temast madalamal. Süüdistatav mäletab ainult, et lõi kannatanut kaela piirkonda, ei mäleta, kuidas lõi noaga rindkeresse, sest oli hirmu ja afektiseisundis. Süüdistatav kartis kannatanut ja võttis kannatanu rünnakut kui tõsist ohtu oma elule. Kannatanut kartis ta seepärast, et XXX oli talle rääkinud, et XXX on mingi suhe Kopli varastega ja kui on probleemid, siis XXX poole võib pöörduda, millest süüdistatav tegi järelduse, et tal on seos selliste isikutega ja ta on vanglas istunud. Nuga oli süüdistataval kaasas, taskus, nuga kasutas ta varasemalt söögi lõikamisel. Edasisest süüdistatav mäletab, et oli oma elukohas ühiselamu toas nr 47, vasak käsi oli verine, talle meenus, et oli kakelnud ja kedagi noaga löönud. Süüdistatav ei suutnud täpselt meenutada, kellega ja kus ta kakles. Kella poole kahe paiku helistas emale ja ütles, et vist tappis inimese, aga ei tea, kus. Süüdistatav võttis verised riided ära, pani särgi, püksid, sokid ja noa kilekotti, pesi ennast. Verd oli nii palju, et süüdistatav kartis, et määrib kõik enda ümber ära. Kilekoti viis süüdistatav prügihoonesse ja jättis sinna, noa viskas kanalisatsioonikaevu. Kannatanu XXXkinnitas kohtus, et XXXtema elukaaslasena oli alkoholi tarvitades rahulik, kunagi ta kaklust esimesena ei alustanud, kuid oli samas emotsionaalne - žestikuleeris, tõstis häält, rääkis kõva häälega. Aleksei Mamkitšev on kannatanule võõras inimene. Kannatanu kandis XXX matusekulud, mis talle riigi poolt kompenseeriti, tsiviilhagi ei esitanud. Tunnistaja XXX kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli XXX tema abikaasa sõber, keda tunnistaja tundis 8 aastat, kuid nägi teda harva. Tunnistaja iseloomustas XXX kui töökat, aga närvilist inimest. On XXX koos varem koos joonud, joobes XXX karjus ja skandaalitses, kuid tunnistaja ei ole näinud, et ta kedagi lööks. Aleksei Mamkitšev on tunnistaja naaber, keda ta tunneb umbes kaks aastat, kuid kohtuvad harva. Aleksei Mamkitševil ja XXX omavahelisi suhteid ei olnud. 18.06.2013 õhtusel ajal oli XXX väljas XXX ühiselamu juures, kui sinna tuli Aleksei Mamkitšev, kes oli kaine. Umbes kella 20:00 paiku tuli sinna XXX, kes oli natuke joobes. Koos lepiti kokku, et minnakse alkoholi tarvitama. Alkoholi, so 2 0,5 liitrist pudelit viina ja 2 liitrise pudeli õlut ostis Grossi poest XXX. Koos mindi tunnistaja elukohta XXX-15, kus olid kolmekesi ja jõid tunnistaja juuresolekul ära ühe pudeli viina. Tunnistaja juuresolekul tekkis Mamkitševi ja XXX vahel tüli, sest XXX arvates kallas Mamkitšev talle liiga vähe viina, kuid siis mehed rahunesid. Tunnistaja läks magama, mehed jätkasid joomist, tunnistaja 3 1-13-9346 kuulis läbi une, et aeg-ajalt nad ropendasid kõrgendatud toonil. Tunnistaja ärkas öösel, sest tahtis tualetti minna ja nägi, et XXX istub toolil, tema ees seisis Mamkitšev, kelle paremas käes oli nuga ning ta andis noaga kiire hoobi XXX rindu. Nuga tabas rinna keskpaika. XXX ei reageerinud kuidagi. Tunnistaja küsis Aleksei Mamkitševilt pärast noalööki, kas oled ogaraks läinud, mille peale viimane vastas vaid, et ei ma lähen koju, pani noa tal seljas olnud jaki taskusse ja lahkus. Tunnistaja käis wc-s ja läks edasi magama. Kui ta ärkas, siis oli XXX põrandal laua all, tema riietel oli verd. Kohtuistungil avaldati järgmised kirjalikud tõendid: - sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fotod 19.06.2013 Tallinnas, XXX asuvast ühiselamu toast (kohtutoimiku köide I lk 1-49); - äratundmiseks esitamise protokoll, kus XXXtundis näo järgi Tallinnas, XXX surnukehas ära XXX(kohtutoimiku köide I lk 50); - kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, mille kohaselt peeti Aleksei Mamkitšev kahtlustatavana kinni 19.06.2013 kell 11:40 Tallinnas, XXX (kohtutoimiku köide II lk 52-55); - Aleksei Mamkitševi isiku läbivaatuse protokoll ja fotod 20.06.2013 (kohtutoimiku köide II lk 57-66); - indikaatorvahendi kasutamise protokoll 19.06.2013, millest nähtub, et Aleksei Mamkitševil tuvastati 19.06.2013 kell 11:23 rohkem kui 2,5 promilline joove (kohtutoimiku köide II lk 56); - asitõendite – A.Mamkitševilt ja XXXäravõetud riiete ja jalatsite vaatlusprotokollid ja fotod esemete kirjeldamise ja proovide võtmise kohta (kohtutoimiku köide II lk 7-51); - asitõendi – tapmisel kasutatud noa, mille asukoha näitas M. Mamkitšev kätte ütluste olustikuga seostamise käigus – vaatlusprotokoll ja fotod (kohtutoimiku köide II lk 1-6); - surnu ekspertiisiakt nr 13E-PÕS0032/318 koos fotodega XXXsurma põhjuse, vigastuste kirjelduse, tekkepõhjuse kohta (kohtutoimiku köide I lk 51-80); - surnu kohtuarstliku täiendekspertiisi akt nr 13E-PõS0054/509 koos fotodega (kohtutoimiku köide I lk 82-87); - isiku kohtuarstliku ekspertiisiakt nr 13E-PÕI0149 Aleksei Mamkitševi suhtes (kohtutoimiku köide II lk 67-72); - ekspertiisimaterjali (DNA-proovi) võtmise protokollid XXXja A.Mamkitševilt koos fotodega (kohtutoimiku köide I lk 96-105); - DNA-ekspertiisiakt nr 13E-GE0792 09.07.2013, (kohtutoimiku köide I lk 105-122); - ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ja –psühholoogilise kompleksekspertiisi akt nr 300 15.08.2013 (kohtutoimiku köide II lk 74-78); - Karistusregistri väljavõtted XXXkohta, mille kohaselt on tegemist varasemalt üksnes väärtegude eest karistatud isikuga (kohtutoimiku köide II lk 85-88). Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kannatanu, tunnistaja ning uurinud kohtuistungil avaldatud kirjalikke tõendeid ning hinnanud neid kogumis, leidis, et A. Mamkitševi süü XXXtapmises - KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega täielikult tõendamist. Ei ole vaidlust, et just A.Mamkitšev, mitte aga keegi teine isik, tappis XXX . Nii A. Mamkitševi kui ka sündmuskohal viibinud tunnistaja XXXütluste kohaselt sündmuskohal nendega koos rohkem inimesi ei olnud. Ka A. Mamkitšev ise tunnistab, et tappis XXX, tema poolt kohtuistungil antud ütlused tapmise kohta on kooskõlas tunnistaja XXXütlustega ja teiste kohtus uuritud tõenditega – A. Mamkitševi poolt politseile ettenäidatud noalt ja A. Mamkitševi äraviskamata riietelt leitud ja ohvrilt pärinevate verejälgedega. 4 1-13-9346 A. Mamkitševi süüd XXXtapmises kirjalikud tõendid: kinnitavad ka kohtuistungil avaldatud ja uuritud Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fotod 19.06.2013 Tallinnas, XXXasuvast ühiselamu toast, milles on märgitud laiba asukoht toas ja laibal olevad vigastused. Surnu ekspertiisiaktiga nr 13E-PÕS0032/318 on tõendamist leidnud, et XXXsurma põhjustasid rindkereõõnde tungivad torke-lõikehaavad rinnal ja seljal koos parema kopsu alasagara, vahelihase, maksa, südamepauna ja südame vasaku vatsakese vigastusega, mille tüsistustena tekkis vasakpoolne õhkrind ja äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust. Surm võis saabuda lühikest aega peale kõikide vigastuste tekitamist – maksimaalselt mõnekümne minutiga. Arvestades vigastuste paiknemist, torke-lõikevigastuste haavakanalite suundi ning verekahtlaste määrdumuste iseloomu riietel on alust arvata, et suure tõenäosusega võis kannatanu kehaasend vigastuste tekitamise ajal olla valdavalt selili ja kõhuli lamav. Torke-lõikevigastused võivad olla tekitatud teravaotsalise ühe lõikeservaga torkelõikevahendiga (näiteks noaga), mille tera laius on orienteeruvalt 1,3 -1,7 cm ja pikkus vähemalt 5-6 cm; pindmised lõikehaavad ja nahakriimustused võivad olla tekitatud lõikamisest ja kriimustamisest torke-lõikevahendi lõikeserva või terava torkava otsaga. Peale kõikide vigastuste tekitamist võis XXX lühikest aega elada ja aktiivselt tegutseda (näiteks kõneleda, liigutada vms). Surmajärgseid vigastusi XXXlaibal ei leitud.Toksikoloogiauuringul leiti XXXlaiba verest 3,66 mg/g ja uriinist 4,36 mg/g etanooli, narkootilisi aineid laiba verest ja uriinist ei leitud. Asitõenditega – A. Mamkitševilt ja XXXäravõetud riiete ja jalatsite vaatlusprotokollide ja fotodega esemete kirjeldamise ja proovide võtmise kohta nähtub, et luminooliga töötlemise järgselt tehtud fotol võib näha, et A. Mamkitševi vasak jalats oli üleni ja parem jalats suures ulatuses verejälgedega kaetud. Asitõendi – tapmisel kasutatud noa asukoha näitas M. Mamkitšev kätte ütluste olustikuga seostamise käigus. DNA-ekspertiisiaktiga nr 13E-GE0792 on tõendatud, et A. Mamkitševi ütluste olustikuga seostamise käigus leitud ja asitõendina vaadeldud noalt leiti XXXpärinevat bioloogilist materjali, samuti leiti A. Mamkitševilt kinnipidamisel äravõetud ja asitõendina vaadeldud jalatsitelt ja aluspükstelt võetud proovides, mis sisaldasid verd, XXXpärinevat bioloogilist materjali; pealmised riided oli A. Mamkitšev jõudnud juba ära visata ja neid uurimise käigus ei leitud. Surnu kohtuarstliku täiendekspertiisi akti nr 13E-PõS0054/509 kohaselt on võimalik XXXlaibal sedastatud torke-lõikehaavade tekitamine ekspertiisiks esitatud A.Mamkitševi ütluste olustikuga seostamise käigus leitud ja äravõetud noaga. Kaitsja palus A. Mamkitševi teod ümber kvalifitseerida KarS § 115-le, provotseeritud tapmisele, põhjendades seda A. Mamkitševil XXXvägivalla tõttu äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundiga. A. Mamkitšev tunnistab, et tappis XXX, kuid väidab, et tegi seda, sest kartis oma elu pärast, mis oli tingitud XXXagressiivsest käitumisest ja juttudest XXXseotusest vanglas olnud isikutega. Kohus hindas tõendeid nende kogumis ning analüüsis A. Mamkitševi kaitseversiooni ning ei näe alust kaitsja taotluse rahuldamiseks ja A. Mamkitševi teo ümberkvalifitseerimiseks 5 1-13-9346 provotseeritud tapmiseks. Tapmise toimepanek süüdistatava poolt vägivalla või solvamise mõju all, mis oleks süüdistataval esile kutsunud tugeva hingelise erutuse, ei ole kooskõlas teiste tõenditega ning ei ole seega leidnud tuvastamist. Süüdistatava A. Mamkitševi, kannatanu XXX ja tunnistaja XX Xütluste kohaselt olid A. Mamkitšev ja XXXomavahel kuni kohtumiseni 18.06.2013 õhtul võõrad inimesed. Kriminaalasjas puuduvad usaldusväärsed tõendid kannatanu provotseeriva käitumise kohta või kannatanu poolt süüdistatava äärmusliku solvamise kohta sõnades. Tunnistaja XXX kinnitas, et XXX ja A. Mamkitševi vahel olid ühise alkoholi tarvitamise käigus sõnavahetused, mille käigus mõlemad mehed üksteist sõimasid, tunnistaja ütluste kohaselt ei olnud sellises sõimamises XXXA. Mamkitševist suuremat osakaalu. A. Mamkitševi suhtes teostatud kohtuarstlikul ekspertiisil ei leidnud A. Mamkitševi väited tema värske vägivaldse kohtlemise kohta XXX poolt kinnitust. Isiku kohtuarstliku ekspertiisiakti kohaselt tuvastati A. Mamkitševil tervisekahjustused, mis võivad olla tekitatud orienteeruvalt 5-12 päeva enne kohtuarstlikku läbivaatust 21.06.2013.a. ehk need vigastused ei ole kuidagi seostatavad ööga vastu 19-ndat juunit 2013.a, mil Aleksei Mamkitšev tappis XXX. Tunnistaja XXX kuni oma uinumiseni vägivalla tarvitamist XXX poolt M.Mamkitševi suhtes ei näinud, kuid nägi öösel ärgates, kuidas süüdistatav lõi XXX noaga rindu. Kohus on seisukohal, et mitte igasugune ühise alkoholitarvitamise ja joobe foonil kannatanu ning süüdistatava vahel arenenud sõnavahetus ja tüli ei saa olla koheselt aluseks sellele, et tunnistada tugeva hingelise erutuse olemasolu ja kvalifitseerida tapmine selle vähemohtliku koosseisuna. Ambulatoorse kompleksse kohtupsühhiaatrilise ja –psühholoogilise ekspertiisi akti kohaselt oli A. Mamkitšev temale inkrimineeritava teo ajal tavalises alkoholijoobes ja situatsioonist tingituna tõenäoliselt tugeva emotsionaalse erutuse ja ärrituse seisundis äkkviha hoo tõttu, mis ei takistanud ega piiranud oluliselt tema võimet oma teo keelatusest aru saada ja vastavalt oma käitumist juhtimast. Ekspertiisiaktis on märgitud ka seda, et A. Mamkitšev ongi olemasoleva info põhjal alkoholijoobes kergesti erutuv ja ärritudes käitumiskontrolli kaotav, muutudes reaalselt füüsiliselt ohtlikuks ümbritsevatele; märgitud on ka tema enesekesksust ja vähest kriitikat oma hoiakute ja käitumise suhtes, ühiskonnaelunormide eiramist, vähest empaatiavõimet inimsuhetes ja agressiivsust. Selliste individuaalpsühholoogiliste iseärasuste puhul puudub eespoolkäsitletud tõendite kogumit arvestades tõsine alus väiteks, et A. Mamkitševi poolt oli tegemist tapmisega, mis on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine. Seega leiab kohus, et A. Mamkitševi ütlused kannatanu vägivaldsusest enne süüdistatava poolset tapmistegu on väheveenvad ja ei ole objektiivset kinnitust leidnud. Süüdistatav A. Mamkitšev pani tugeva alkoholijoobe seisundis ühise joomingu kestel tekkinud tüli käigus arvukate noalöökidega kannatanu elutähtsatesse organitesse toime raske esimese astme kuriteo – teise inimese tapmise. Süüdistatava ja kannatanu tugevat alkoholijoovet kinnitavad surnu ekspertiisiakt, millest nähtuvalt leiti XXXverest alkoholi 3,66 g/mg kohta ehk rohkem kui 7 promilli ja uriinist lausa 4,36 mg/g kohta ehk üliraske joove ning A. Mamkitševil indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt 19.06.2013.a. kell 11.33 mõõdetud ca 2,5 promilline joove. Samuti põhjustas A. Mamkitšev XXXlöökidest käte, jalgade ja tuvastamata esemetega nahamarrastused otsmikul, kõhul, kaelal ja paremal säärel ning nahaalused verevalumid rinnaku piirkonnas, vasakul õlavarrel ja paremal küünarvarrel. Kirjeldatud järjekindla ja paljudest ohvri elu ohustavatest tegudest koosneva ja just ohvri elutähtsatesse piirkondadesse suunatud äärmise ohtlikkusega vägivalla kasutamisega pani A. Mamkitšev toime tahtliku tapmise ehk KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 6 1-13-9346 Riigikohus on asunud seisukohale, et juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. See tähendab, et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost (nt korduv noaga löömine rindkeresse), ning siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda) /Riigikohtu 16.04.2007 otsus asjas nr 3-1-1-128-06, Riigikohtu 16.04.2013 otsus asjas nr 3-1-1-40-13/. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et A. Mamkitšev lõi noaga XXX korduvalt rindkeresse, so elutähtsate organite piirkonda ning tekitas kannatanule vähemalt 7 rindkereõõnde tungivat torkelõikehaava koos hulgaliste siseelundite vigastusega. Tekitatud tervisekahjustused olid eluohtlikud, kuna ohustasid kannatanu elu nende tekitamise ajal ja selle järel. Üldtuntud on asjaolu, et lüües kannatanut korduvalt noaga elutähtsate organite piirkonda võib üldjuhul põhjustada isiku surma. Noaga korduvalt elutähtsate organite piirkonda löömine annab kahtlemata tunnistust sellest, et lööja möönab igasuguse tagajärje saabumise võimalust. A. Mamkitšev, lüües kannatanut noaga korduvalt rindkeresse, ei kontrollinud sündmuste edasist käiku ja sellest tulenevalt möönis noaga löömise mistahes tagajärgi, sh ka surma saabumist, põhjustades seetõttu kannatanu surma kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et Aleksei Mamkitševi tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 113 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 113 näeb sanktsioonina ette kuue- kuni viieteistkümne aastase vangistuse. Praktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-177-11, p 11). Karistuse mõistmisel arvestab kohus eelkõige A. Mamkitševi süüd, so teo jõhkrust ja vigastuste rohkust. Kasutatud vägivalla iseloom – hulgaliselt noalööke elutähtsate organite piirkonda – annab kohtule aluse pidada A. Mamkitševi süüd kuriteo toimepanemises – teise inimese tapmises - suureks. Aleksei Mamkitšev on varem kohtulikult karistamata. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka asjaolu, et kannatanu enda suures koguses alkoholi tarvitamine aitas kaasa olukorra tekkimisele, mis soodustas vägivalla tarvitamisega seotud konflikti tekkimist. Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et A. Mamkitševi tuleb karistada vangistusega, mis jääb sanktsiooni alammäära lähedale. Asitõenditest tuleb XXX kuulunud mobiiltelefon Nokia koos SIM kaardiga tagastada XXX ja ülejäänud asitõendid hävitada. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt 7 1-13-9346 ekspertiisikulud, määratud kaitsjale makstav tasu, tasu koopiate tegemise eest ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Aleksei Mamkitševilt tuleb välja mõista riigituludesse sundraha 800 eurot ja menetluskulud 6578,43 eurot (so ekspertiisikulud kokku summas 4732,38 eurot, sh surnu kohtuarstliku ekspertiisi eest 343 eurot, surnu kohtuarstliku täiendekspertiisi eest 68 eurot, DNA ekspertiisi eest 3568 eurot, isiku kohtuarstliku ekspertiisi eest 84 eurot, ambulatoorse kohtupsühholoogia ja – psühhiaatria kompleksekspertiisi eest kokku 669,38 eurot; kaitsjatasu 1845,60 eurot, koopiate tegemise kulu 0,45 eurot). Eha Popova Kohtunik Maido Pajo Rahvakohtunik Ruth Peil Rahvakohtunik 8