Obsah (15)

§ 1771§ 171§ 172§ 1721§ 148§ 165§ 168§ 175§ 182§ 64§ 55§ 34§ 178§ 177§ 174

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-13-37438 Otsuse tegemise aeg ja koht 28.november 2013 Jõhvi Kohus Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi E. H. hagi Lüganu

1771 lg 2 kohaselt võib otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda hagi esitamisega.

§ 1771

lg 3 järgi ei saa otsuse tühisusele tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne äriregistrisse ja kande tegemisest on möödunud 2 aastat. Lüganuse HVM OÜ 25.07.2011 dokumentide nr A1101 ja nr A1101-1 alusel on tehtud kanded äriregistrisse 11.08.2011. Seega on hagi esitatud tähtaegselt. Hageja on seisukohal, et Lüganuse HVM OÜ 25.07.2011 osanike otsused on tühised osanike koosoleku kokkukutsumise korra ja otsuse tegemise nõude olulise rikkumise ning seadusega vastuolu tõttu. Lüganuse HVM OÜ 25.07.2011 kuupäevaga vormistatud osanike otsuse ja 11.08.2011 registrikannete alusel on hageja osa suurus osakapitalist vähenenud 40%-le ning uue osa väljastamisel 639 euro eest on teistele osanikele võõrandatud 20% ettevõtte varadest, sh jaotamata kasumist. Lüganuse HVM OÜ 2010.a. bilansi järgi oli osaühingul varasid 595 654 eurot (9 319 958 EEK), sh eelmiste perioodide jaotamata kasumit 464 111 eurot (6 873 893 EEK), seega 639 euro eest on võõrandatud varadest 119 130 eurot, sh 92 822,20 eurot jaotamata kasumit. Lüganuse HVM OÜ 25.07.2011 osanike otsused ja nende alusel tehtud registrikanded rikuvad olulisel määral hageja õigusi. Lüganuse HVM OÜ 25.07.2011 kuupäevaga vormistatud osanike koosoleku puhul on oluliselt rikutud koosoleku kokkukutsumise ja otsuse tegemise korda.

§ 171

lg 1 kohaselt kutsub osanike koosoleku kokku juhatus.

§ 172

lg 1 järgi saadetakse osanike koosoleku teade osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Lüganuse HVM OÜ juhatus ei ole osanike koosoleku teadet osanikele välja saatnud. Juhatuse koosoleku protokollis märgitud koosoleku kutsete edastamisega samal päeval toimuvale osanike koosolekule ei ole järgitud teadete õigeaegse edastamise nõuet. Vastavalt

§ 1721

kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma. Lüganuse HVM OÜ 25.07.2011 osanike otsusest ei ilmne, kes võtsid koosolekust osa ja kuidas hääled jagunesid. Kuna osanike koosolekut eraldi ei toimunud, siis ei ole koostatud ka

§ 171lg 4 kohast osanike nimekirja.

Osanike koosoleku protokollina on Viru Maakohtu registriosakonda esitatud juhatuse koosoleku protokolli elektroonne variant. Eeltoodust tulenevalt on oluliselt rikutud osanike koosoleku läbiviimise ja otsuste tegemise korda, mis on kaasa toonud hageja õiguste rikkumise. Lüganuse HVM OÜ 25.07.2011 osanike koosoleku otsusega on rikutud

§ 148lg 4 sätestatud nõuet, mille kohaselt võib igal osanikul olla üks osa.

Osanike otsuse punkt 3 järgi nimetati Lüganuse HVM OÜ uueks osanikuks M V, ik 45811222220. Osanike otsuse punkt 4 järgi määrati, et uue osanik tasub osa eest oma osa nimiväärtusele vastava summa ehk 639 eurot. M V oli abielus A Viga ning neile kuulus ühiselt üks osa, suurusega 1278 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei olnud tal võimalik saada uueks osanikuks, kuna ta juba oli osanik.

§ 165lg 1 järgi 3 oli ühisosanik M.Vil õigus nõuda enda kandmist osanike nimekirja.

Sellega hageja ka nõustus. Kuigi ühisosanike osa jaguneb võrdselt (50% e. 639 eurot), ei omanda M.V osanikke nimekirja kandmisega eraldi osa. M.Vile uue osa (639 eurot) väljastamine tähendas sisuliselt ühisosanike A.Vi ja M.Vi ühisosa suurenemist. Selliseks tehinguks ei ole hageja kunagi oma nõusolekut andnud. Sellist tehingut ei tulene ka 25.07.2011 juhatuse koosoleku protokollist ning hiljem vormistatud sama kuupäeva osanike otsusest. Eeltoodust tulenevalt on uue osa väljastamine M.Vile seadusevastane ning samuti on seadusevastane 11.08.2011 tehtud registrikanne M.Vi osanike nimekirja kandmise kohta osamaksuga 639 eurot.

1771 lg 1 sätestab, et osanike otsus on tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Tuginedes eeltoodule taotles hageja tuvastada Lüganuse HVM OÜ 25.07.2011 osanike otsuste tühisus.

1. Kostja Lüganuse HVM OÜ vaidles hagile vastu. Hageja nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu ning tulenevalt TsMS § 371 lg 1 p 12 oleks kohus pidanud jätma hagiavalduse menetlusse võtmata. Hageja on käesolevas vaidluses tähtsust omavad faktilised asjaolud esitanud hagiavalduses moonutatult ja ühekülgselt, sisuliselt on hageja esitanud hagiavalduses tõele mittevastavaid andmeid ja väiteid, lisaks on hageja jätnud asjas tähtsaid asjaolusid välja toomata. 25.07.
2. a toimus Lüganuse HVM OÜ osanike koosolek mitte osaühingu juhatuse koosolek, nagu väidab hageja hagiavalduses. Osanikele oli eelnevalt nõuetekohaselt edastatud kutsed. Koosolekul osalesid E. H. ja A V. A.V oli koosoleku juhataja ning protokollijaks oli M V. Lisaks oli koosolekule kutsutud M V. Osanikud E.H. ja A.V arutasid ja hääletasid päevakorda lülitatud päevakorrapunktide üle ning võtsid osanikena vastu otsused, millised nähtuvad hageja poolt hagile lisatud osanike koosoleku protokollist nr A
3. Vaidlustatud koosoleku protokolli sisu, iga lause ja lõik viitab sellele, et 25.07.
4. a toimus osanike koosolek. Tõele ei vasta hageja hagiavalduse punktis 1.
5. toodud väide, et 25.07.
6. a toimus Lüganuse HVM OÜ juhatuse koosolek. Kostja ei nõustu hageja sellise seisukohaga ning vaidleb sellele vastu. Osanike koosoleku kokkukutsumise korda ega otsuste vastuvõtmise korda ei rikutud. Osanikele oli eelnevalt edastatud koosoleku kutsed ning koosolekul osalesid kõik osaühingu osanikud. Vaidlustatud koosoleku protokolli sisu, iga lause ja lõik viitab sellele, et toimus osanike koosolek. Ainuüksi inimlik eksitus selles osas, et osanike koosoleku protokolli pealkirjas on ekslikult kirjutatud sõna „juhatuse“, ei anna alust väita, et toimus juhatuse koosolek. Nimetatud väiteid kinnitavad alljärgnevad argumendid ja põhjendused:     Koosoleku protokollist nähtuvasse koosoleku päevakorda lülitatud päevakorrapunktid käsitlevad üksnes küsimusi, mille osas on otsuse vastuvõtmise õigus üksnes osanikel, mitte juhatuse liikmetel; Koosoleku protokolli esimesele lehele päevakorrapunktide pealkirjade järel on märgitud lause: „Edastatud koosoleku kutsega on osanikke päevakorrast teavitatud“ – seega olid koosolekule kutsutud osanikud (mitte juhatuse liikmed) ning koosolekul osalesid osanikud (mitte juhatuse liikmed), kellele oli edastatud vastavasisuline kutse; Koosolekul arutati küsimusi, hääletati ja võeti vastu otsuseid, mille osas tulenevalt

§ 168

lg 1 on otsuse vastuvõtmise õigus üksnes osanikel (põhikirja muutmine ja uue redaktsiooni kinnitamine, osakapitali suurendamine, uue osaniku osaühingusse sisenemine, uue osa tasumise korra otsustamine). Selliste küsimuste üle otsustamisõigus juhatuse liikmetel puudub. Seega koosolekul osalenud isikud hääletasid osanikena ning võtsid otsuseid vastu samuti osanikena (mitte juhatuse liikmetena); Koosoleku protokolli viimaselt lehelt nähtub, et koosoleku protokollile alla kirjutanud isikud on protokolli allkirjastanud osanikena (mitte juhatuse liikmetena);   4 Samal kuupäeval on vaidlusalust koosoleku protokolli aluseks võttes vormistatud ja allkirjastatud osanike otsus, millel on sama kuupäev ja number lisandiga „1“ ning millest nähtuvad 25.07.

1. a osanike poolt vastuvõetud otsused, millised vastavad täies ulatuses 25.07.
2. a toimunud koosolekul vastu võetud otsustele; 25.07.
3. a osanike otsuse nr A1101-1 punktis 3 on otsene viide samal päeval, so 25.07.
4. a toimunud osanike koosolekule ja sellel koosolekul koostatud protokollile nr A1101 – seega viitab 25.07.
5. a osanike otsus nr A1101-1 otseselt asjaolule, et 25.07.
6. a toimus osanike koosolek ning koosoleku protokoll nr A1101 on osanike koosoleku protokoll (mitte juhatuse koosoleku protokoll). Kõik viidatud asjaolud kinnitavad kostja väidet, et 25.07.
7. a toimus Lüganuse HVM OÜ osanike koosolek, mis oli kokku kutsutud nõuetekohaselt ning osanike poolt võeti vastu õiguspärased otsused. Hageja märgib hagiavalduse punktis 1.
8. õigesti, et 25.07.
9. a vormistati osanike otsus numbriga A1101-1 (koosoleku protokoll oli nummerdatud numbriga A1101) ning osanike otsusest nähtuvad osanike poolt vastuvõetud otsused. 25.07.
10. a koosoleku protokollil ja 25.07.
11. a osanike otsusel on sisuliselt sama number, selle vahega, et osanike otsusele on lisatud liide „1“. Viidatud dokumentide samad numbrid viitavad üheselt sellele, et osanike otsus on vormistatud samasisulise osanike koosoleku protokolli alusel. Tulenevalt

§ 175

lg 2 tuleb äriregistrile esitatavale avaldusele lisada osanike otsus põhikirja muutmise kohta, osanike koosoleku protokoll või hääletusprotokoll ja põhikirja uus tekst. Asjakohane ei ole hageja hagiavalduse punktis 3.

1. toodud väide, et 25.07.
2. a osanike otsusest ei ilmne, kes võtsid koosolekust osa ja kuidas hääled jagunesid. Nimetatud andmed nähtuvad 25.07.
3. a osanike koosoleku protokollis, milles on märgitud, kes osalesid koosolekul ning kuidas jagunesid hääled, seega esitati nõuetekohaselt äriregistrile nii osanike otsus (millest nähtuvad osanike poolt vastuvõetud otsused) kui ka osanike koosoleku protokoll, kust nähtub koosolekul osalenud osanike häälte jagunemine. Seega vastasid äriregistrile esitatud dokumendid täies ulatuses 25.07.
4. a toimunud koosolekul vastuvõetud osanike otsustele. Hageja leiab hagiavalduses, et 25.07.
5. a osanike otsused on tühised osanike koosoleku kokkukutsumise korra ja otsuse tegemise nõude olulise rikkumise ja seadusega vastuolu tõttu. Kostja ei nõustu hageja sellise seisukohaga ning vaidleb sellele vastu. Nagu kostja on ülalpool märkinud, ei olnud rikutud osanike koosoleku kokkukutsumise korda, osanikele olid eelnevalt enne 25.07.
6. a koosoleku toimumist edastatud kutsed koosoleku toimumise kohta. Nimetatud asjaolu kinnitab ka koosoleku protokolli märge, et koosoleku kutsega on osanikke päevakorrast teavitatud ning mille osas ei olnud ühelgi osanikul vastuväiteid. Seega ei olnud koosoleku läbiviimisel rikutud ühtegi äriseadustiku sätet, sh § 171 lg 1, 172 lg 1 (millele viitab hageja hagiavalduses), ning seega olid osanikud õigustatud otsuseid vastu võtma. Isegi kui hüpoteetiliselt nõustuda hageja väitega, et kokkukutsumise korda oli koosoleku kokkukutsumisel rikutud (mille osas kostja kordab veelkord, et kostja selle väitega kindlasti ei nõustu), siis tulenevalt

§ 1721

on osanikud koosolekul siiski õigustatud otsuseid vastu võtma, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Vaidlusalusel koosolekul osalesid kõik Lüganuse HVM OÜ osanikud, mistõttu on kostja seisukohal, et antud juhul ei saa olla vaidlust selle üle, kas koosolekul olid osanikud õigustatud otsuseid vastu võtma või mitte. Kuna antud juhul olid osanikud õigustatud otsuseid vastu võtma, siis ei saa olla vaidlust selle üle, kas vastu võetud otsused olid tühised kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Kostja ei nõustu hageja väitega, et M.Vil ei olnud võimalik saada uueks osanikuks, kuna ta juba oli osanik. Kostja leiab, et hageja selline väide ei ole õiguslikult põhjendatud ning on alusetu alljärgnevatel põhjendustel. 5 Tulenevalt

§ 182

lg 1 peetakse juhatuse poolt osanike nimekirja, milles tuleb näidata osanike nimed, aadressid ja isiku- või registrikoodid, samuti nende osade nimiväärtused. Seega nähtuvad andmed selle kohta, kes on osaühingu osanikud, osanike nimekirjast. Asjaolu, et M.V oli abielus A.V´iga ning A.V oli Lüganuse HVM OÜ osanik ning A.V oli kantud osanike nimekirja, ei tähenda äriseadustiku regulatsiooni kohaselt automaatselt seda, et M.V oli osa ühise omanikuna samuti Lüganuse HVM OÜ osanik. M.Vil ei olnud ühte osa

§ 148lg 4 mõttes.

M.V ei olnud kantud osanike nimekirja ning ta ei olnud ka kasutanud

§ 165lg 1 kolmandast lausest tulenevat õigust nõuda enda kandmist osanike nimekirja.

Kostja on seisukohal, et äriseadustiku regulatsiooni ja mõtte kohaselt ei olnud M.V Lüganuse HVM OÜ osanik. M.V võis küll olla osa ühisomanik, mis tekitaks perekonna- või pärimisõiguslikke tagajärgi, kuid äriseadustiku regulatsiooni ja mõtte ja eesmärgi kohaselt ei olnud M.V osaühingu osanik. M.V võis küll olla osa ühisomanik, kuid tal ei olnud ühte osa

§ 148lg 4 mõttes.

Lisaks peab kostja siinkohal vajalikuks märkida, et abielus võivad abikaasade varasuhted olla reguleeritud erinevalt, st alati ei teki abikaasade vahel ühisomandit. Seega ei tähenda ainuüksi abielus olemise fakt seda, et abielu jooksul omandatud vara on alati abikaasade ühisomandis. Kostjale tundub, et kostja väidet selle kohta, et M.V ei olnud Lüganuse HVM OÜ osanik, on tegelikkuses toetanud ja kinnitanud ka hageja oma hagiavalduse punktis 3.3. toodud väitega: „Kuigi ühisomanike osa jaguneb võrdselt (50% e 639 eurot), ei omanda M.V osanike nimekirja kandmisega eraldi osa“. Nimetatud väitega kinnitab ka hageja, et isegi kui M.V oleks kasutanud temale kuuluvat õigust nõuda enda kandmist osanike nimekirja, ei omandaks ta nimekirja kandmisega eraldi osa. Seega väidab ju hageja, et ka osanike nimekirja kandmisel ei omanda osa ühisomanik eraldi osa, mistõttu ühtivad siinkohal nii hageja kui kostja seisukohad, et ainuüksi osa ühisomanikuks olemine ei tähenda seda, et osa ühisomanik on automaatselt osaühingu osanik. Hageja väited M.Vi osanikuks olemise kohta on seega vastuolulised ja vasturääkivad – väidab ju hageja, et osanike nimekirja ühisomanikuna kandmisega ei omandaks M.V eraldi osa, kuid samas väidab hageja veel, et olenemata sellest, et M.V ei ole kantud osanike nimekirja, on ta siiski millegipärast osaühingu osanik. Kostja leiab, et hageja sellised väited on eksitavad ja vastuolulised ja arusaamatud. Kostja on seisukohal, et M.V ei olnud Lüganuse HVM OÜ osanik, kuna talle ei kuulunud ühte osa

§ 148lg 4 mõttes.

Ning M.Vile uue osa väljastamine toimus seaduspäraselt. Ning hageja vastupidised väited on alusetud ja põhjendamatud. Äriseadustiku § 165 lg 1 muudatus, mille kohaselt hakkas muuhulgas kehtima regulatsioon, et osa ühisel omanikul on õigus nõuda enda kandmist osanike nimekirja, jõustus 01.01.

1. a. Äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas ei ole märgitud, et osanike nimekirja kandmisega tekiks isikul osaniku staatus. Vastupidi – seletuskirjas on märgitud, et juhul kui osaühingu osa kuulub mitmele isikule ühiselt, siis võivad isikud osast tulenevaid õigusi teostada üksnes ühiselt. Seega ei teki nn kahte osanikku, vaid on kaks isikut, kes teostavad osast tulenevaid õigusi ühiselt. Lähtudes ülaltoodust on kostja seisukohal, et osanike otsused võeti 25.07.
2. a osanike koosolekul vastu õiguspäraselt, mitte ühtegi otsuse tegemise nõuet ei rikutud ning vastuvõetud otsused ei ole vastuolus mitte ühegi seadusesättega. Pärast vaidlusaluste osanike otsuste vastuvõtmist osanike poolt on järgnenud kahe aasta jooksul toimunud mitmeid Lüganuse HVM OÜ osanike koosolekuid, millel on osalenud kõik osanikud, ning on vastu võetud osanike otsuseid. Mitte ühelgi koosolekul ei ole hageja vaielnud vastu osade jagunemisele osaühingus ega häälte jagunemisele osanike koosolekutel. Kostja on seisukohal, et ei ole võimalik tuvastada selliste otsuste tühisust, milliseid on hilisemalt osanike otsusega muudetud ja sisuliselt heaks kiidetud. Otsuste muutmine tähendab sisuliselt seda, et osanikud on leidnud, et varasemad otsused olid õiged, kuid neid tuleb teatavate asjaolude tõttu muuta. Kostja on seisukohal, et seoses sellega, et 07.09.
3. a põhikirja punkti 2.
4. muutmine oli seotud asjaoluga, et osanike ring oli muutunud seoses ühe osaniku surmaga (mitte seoses 6 sellega, et eelnevalt vastuvõetud otsused oleksid olnud ebaõiged, õigusvastased, tühised), kiideti 07.09.
5. a osanike otsusega kõik mittemuudetavad otsused heaks, sealhulgas 25.07.
6. a otsused osakapitali suurendamise ja uue osaniku osaühingusse sisenemise kohta. Oluline on siinkohal ka asjaolu, et hageja poolt vaidlustatava otsuse alusel tehtud 11.08.2011.a äriregistri kannet (muutmiskanne põhikirja muutmise kohta) on 07.09.
7. a osanike otsuse alusel muudetud ning tehtud äriregistrisse uus kanne (16.10.
8. a muutmiskanne). Kostja on seisukohal, et tõenäoliselt hageja märkas mingil ajahetkel, et 25.07.
9. a protokolli pealkirjas on viga ning märgitud sõna „juhatuse“ ning üritab seda pahauskselt enda kasuks ära kasutada. Kostja on seisukohal, et hagejapoolne hagimenetluse käivitamine arvestades nõude aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, nõude õigusliku aluse puudumist ning käesolevas vastuses toodud kostja vastuväiteid, on TsÜS § 138 sätestatud hea usu põhimõttega vastuolus olev pahauskne käitumine. Hageja väidab hagiavalduse punktis 3.1., et 25.07.
10. a osanike otsuste alusel tehtud registrikanded rikuvad olulisel määral hageja õigusi. Hagiavalduse punktis 3.
11. märgib hageja, et 11.08.
12. a tehtud registrikanne M.Vi osanike nimekirja kandmise kohta on seadusevastane. Kostja on seisukohal, et hageja on ekslikul seisukohal, et andmed osanike nimekirja kandmise kohta on äriseaduse mõttes registrikanne. Registrikaardile kantavad andmed tulenevat

§ 64

. Tulenevalt

§ 55ja 56 kantakse registrikanded registrikaardile kandemääruse alusel.

Viidatud sätetest tulenevalt ei tehta registrikannet osanike ja osa suuruste kohta. Nimetatud andmete muutumisel ja äriregistrile esitamisel ei tehta kandemäärust ega kannet registrikaardile. Andmed osanike kohta säilitatakse äriregistri vastavas toimikus ning nE. andmetel on äriregistri teabesüsteemi sisestamisel informatiivne tähendus ning neil puudub selline õiguslik tähendus nagu on registrikandel, st nende andmete õigsusele ei saa tugineda nii nagu saab vastavatel eeldustel andmete õigsusele tugineda registrikande puhul (

§ 34lg 2).

Kuna M.Vi osanikuna osanike nimekirja kandmine ei ole registrikanne äriseadustiku mõttes, siis on alusetu ja põhjendamatu hageja väide, et registrikanne M.Vi osanike nimekirja kandmise kohta osamaksuga 639 eurot on seadusevastane. Osanike kohta andmete säilitamine äriregistris ei riku mitte mingilgi määral hageja õigusi. Lähtudes ülaltoodust on kostja seisukohal, et puudub alus osanike otsuste tühisuse tuvastamiseks. Hageja ei ole esitanud nõuet tunnistada osanike otsused kehtetuks. Kostja on seisukohal, et juhul kui see oleks hageja poolt ka esitatud, oleks nimetatud nõue aegunud tulenevalt

§ 178lg 1.

Kostja on seisukohal, et hageja hagiavalduses esitatud nõue tuvastada Lüganuse HVM OÜ 25.07.

1. a osanike otsuse tühisus on põhjendamatu ja alusetu ning on esitatud pahatahtlikult, ning kostja palub hageja hagiavalduses toodud nõuded jätta rahuldamata. II Kohtuotsuse põhjendused
2. Maakohus kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjalidega leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
3. Hagi ese: tuvastada Lüganuse HVM OÜ 25.07.2011 osanike koosoleku otsuste tühisus. 5.

§ 177

¹ lg.1 kohaselt osanike otsus on tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda.

§ 177

¹ lg.3 kohaselt otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne äriregistrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat. 7 Tsiviilasjas esitatud Äriregistri teabesüsteemi väljavõttest (tl 17-21) nähtuvalt on hagiavalduses viidatud kanded äriregistrisse tehtud 11.08.

1. Hagiavaldus esitati kohtule 12.08.
2. TsÜS § 135 lg.1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus on seisukohal, et hagiavaldus Lüganuse HVM OÜ 25.07.2011 osanike otsuste tühisuse tuvastamiseks on esitatud

§ 177¹ lg.3 sätestatud tähtaja kestel.

6. Hageja väited Lüganuse HVM OÜ 25.07.2011 osanike otsuste tühisuse põhistamisel: 6.1 25.07.2011 toimus Lüganuse HVM OÜ juhatuse mitte osanike koosolek; 6.2 osanike koosoleku kokkukutsumisel rikuti koosoleku kokkukutsumise korda; 6.3 osanike koosolekul rikuti otsuse tegemise korda; 6.4 uue osa väljastamine M Vile on vastuolus

§ 148lg.4.

1. Hageja väide, et 25.07.2011 toimus Lüganuse HVM OÜ juhatuse mitte osanike koosolek. Kostja on väite kinnitamiseks viidanud hagiavaldusele lisatud protokollile, mida on käsitsi parandatud (tl8-10) ja äriregistrile esitatud protokollile (tl 13-15), kust nähtub, et protokoll on pealkirjastatud OÜ Lüganuse HVM juhatuse koosoleku protokollina, kuid juurde on trükitud OÜ Lüganuse HVM osanike koosoleku protokoll nr A1101, 25.07.
2. Äriregistri teabesüsteemi andmete kohaselt olid 25.07.2011 seisuga kostja juhatuse liikmeteks A V ja E. H.. Samal ajal olid nimetatud isikud ka kostja kaks osanikku (tl 20-21). Tulenevalt sellest, et äriregistrile esitati lisaks protokollile OÜ Lüganuse HVM osanike otsus, kus kinnitati protokollis kajastatud otsustused põhikirja muutmise, osakapitali suurendamise ja uue osaniku osa eest tasumise viis ja aeg ning arvestades seda, et põhikirja muutmine ja osakapitali suurendamine on osanike pädevus ning A.V ja E.H. allkirjastasid koosoleku protokolli osanikena, leiab kohus, et 25.07.2011 protokoll on Lüganuse HVM OÜ osanike koosoleku protokoll ning viide juhatuse koosolekule on ilmne eksimus protokolli vormistamisel.
3. Hageja väide, et osanike koosoleku kokkukutsumisel rikuti koosoleku kokkukutsumise korda.

§ 171

kohaselt osanike koosoleku kutsub kokku juhatus.

§ 172

lg.1 kohaselt saadab juhatus osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil. Kui osaühing teab või peab teadma, et osanike aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Antud juhul langesid osaühingu juhatuse liikmed ja osanikud kokku, seega pidi hageja juhatuse liikmena olema teadlik juhatuse otsusest osanike koosoleku kokkukutsumise kohta ja kuna ta ei eita 25.07.2013 koosolekul osalemist, siis võib järeldada sellest, et osanike koosoleku aeg ja koht olid talle teada. Koosoleku protokollist ei nähtu, et hageja oleks esitanud teisele osanikule pretensioone osanike koosoleku kokkukutsumise osas. Maakohus on seisukohal, et hageja väide osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise kohta on paljasõnalised. Kui juhatuse liikmed, kes kutsusid vastavalt

§ 171

kokku osanike koosoleku langevad kokku osanikega, siis tuleks lugeda, et

§ 172lg.1nõuded koosoleku kokkukutsumise korra kohta on täidetud.

9. Hageja väide, et osanike koosolekul rikuti otsuse tegemise korda. 8

§ 174

lg.1 kohaselt osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. 25.07.2011 osanike koosoleku protokolli kohaselt on mõlemad osanikud hääletanud kõikidest päevakorrapunktides otsuste vastuvõtmise poolt, see on osanikud hääletasid ühte moodi ning

§ 174lg.1 nõue on otsuse vastuvõetuks lugemiseks täidetud.

Väär on hageja väide, et koosoleku protokollist ei nähtu kes võtsid koosolekust osa ja kuidas hääled jagunesid. 10. Hageja väide, et uue osa väljastamine M Vile on vastuolus

§ 148

lg.4.

§ 148lg.4 kohaselt igal osanikul võib olla üks osa.

Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavaid osasid koormanud õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale. Maakohus on seisukohal, et

§ 148

lg.4 ja 165 lg.1 ei välista osanike õigust vastu võtta otsus uue osa väljastamiseks uuele osanikule kelle puhul tegemist on ühe osaniku abikaasaga.

1. Ekslik on kostja seisukoht, et Valdek H.e esindusõigus ei ole tõendatud. Kohus kontrollis Valdek H.e esindusõigust rahvastikuregistri avalikest andmetest ja selgitas, et V.H.el on õigus hagejat esindada TsMS § 218 lg.1 p.5 alusel. III Menetluskulud
2. TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
3. TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Olev Mihkelson Kohtunik Digitaalselt allkirjastatud