Obsah (5)

§ 124§ 47§ 46§ 152§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht 19.09.2013 Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-13-1348 Haldusasi A.K’a kaebus Viru Vangla vastu, seoses sellega,

§ 124

lg 1 kohaselt kohus küsis Viru Vanglalt seisukohta kaebuse tähtaja ennistamise taotluse lahendamiseks. 19.09.2013 esitas Viru Vangla kohtule vastuse (tl 59-59p), milles leiab, et kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks on põhjendamatu ning kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus. Viru Vangla märgib, et kaebuse esitaja põhjendab oma kaebetähtaja ennistamise taotlust sellega, et Viru Vangla on väidetavalt venitanud kaebuse esitajale vastamisega. Viru Vangla sellega ei nõustu lisades, et isegi kui see teoreetiliselt nii oleks, siis see ei oleks aluseks kaebuse esitaja kaebetähtaja ennistamisele. Viru Vangla märgib, et 04.01.2013 postisaadetisest ära võetud esemete nõudes oli halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg 27.05.2013 ning seonduvalt nõudega anda kaebajale võimalus osta kaupa kauplusest kahekordse limiidi ulatuses, oli kaebuse esitamise tähtaeg hiljemalt 05.06.2013. Viru Vangla on seisukohal, et kaebuse esitaja erinevatele taotlustele, mis seonduvad käesoleva asjaga, on vastatud, vastused on kaebajale kätte toimetatud ning puuduvad igasugused mõjuvad põhjused kaebaja poolt halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks. Sellest tulenevalt on vastustaja seisukohal, et kaebetähtaja ennistamiseks puudub seadusest tulenev alus. KOHTU PÕHJENDUSED

§ 124

lg 1 kohaselt kohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. Kaebuse kohaselt on kaebaja esitanud kohtule kohustamiskaebuse. Kaebaja palub tagastada 04.01.2013 kaebajale saadetud hügieenivahendid ning anda kaebajale võimalus osta kaupa kauplusest kahekordse limiidi ulatuses.

§ 47

lg 1 kohaselt seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.

§ 47

lg 2 kohaselt kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt 25.03.2013 on kaebaja esitanud 21.03.2013 allkirjastatud vaide (tl 61-61p) vangla toimingule, mis seisnes 04.01.2013 kirisaadetisest esemete äravõtmises. Viru Vangla jättis 23.04.2013 nr 6-12/106-1 vaideotsusega (tl 62-62p) kaebaja 21.03.2013 vaide täies ulatuses rahuldamata. 05.04.2013 on kaebaja esitanud 02.04.2013 allkirjastatud vaide (tl 63-63p), milles taotles ettekirjutuse tegemiseks toimingu sooritamiseks, 2 et kaebajale võimaldataks järgmisel korral sisseostude sooritamine kahekordse limiidiga. Viru Vangla 06.05.2013 nr 6-12/119-1 vaideotsusega (tl 64-64p) jäeti kaebaja vaie rahuldamata. Kohus esitas Viru Vanglale järelpärimise, milles palus teatada, millal on kaebaja 23.04.2013 nr 6-12/106-1 ja 06.05.2013 nr 6-12/119-1 vaideotsused kätte saanud. Viru Vangla vastas kohtule, et Viru Vangla vaideotsuse 23.04.2013 nr 6-12/106-1 sai kaebaja kätte 25.04.2013 ja Viru Vangla vaideotsuse 06.05.2013 nr 6-12/119-1 sai kaebaja kätte 06.05.2013. Tulenevalt

§ 46

lõige 2 kohaselt võib kohustamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Seega halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg Viru Vangla vaideotsuse 23.04.2013 nr 612/106-1 peale oli hiljemalt 27.05.2013 ja Viru Vangla vaideotsuse 06.05.2013 nr 6-12/119-1 peale oli hiljemalt 05.06.

1. Kaebus on aga kohtule esitatud 16.06.2013, mistõttu kohus on seisukohal, et kaebaja kaebus on esitatud kohtule tähtaega rikkudes. 03.09.2013 esitas kaebaja kohtule tähtaja ennistamise taotluse, milles palus ennistada kaebetähtaeg põhjendusel, et Viru Vangla on viivitanud kaebaja avalduste ja taotlustele vastamisega. Viru Vangla 19.09.2013 vastuses kohtule, leiab vangla, et kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks on põhjendamatu ning kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus. Kohus on seisukohal, et kaebaja taotlus tähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastas, et kaebaja sai Viru Vangla vaideotsuse 23.04.2013 nr 6-12/106-1 kätte 25.04.2013 ja Viru Vangla vaideotsuse 06.05.2013 nr 6-12/119-1 sai kaebaja kätte 06.05.
2. Kohus nõustub Viru Vangla 19.09.2013 seisukohaga, et kaebaja erinevatele taotustele on vastatud, vastused on kaebajale kätte toimetatud ning puuduvad mõjuvad põhjused kaebaja poolt halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks. Samuti on vaideotsustes selgitatud, et isik, kelle vaie on jäetud rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, võib pöörduda 30 päeva jooksul vaideotsusest teadasaamisest kaebusega halduskohtusse. Kuid vaatamata vaideotsuses märgitud selgitusele, et kaebajal on võimalik pöörduda 30 päeva jooksul kaebusega halduskohtusse, esitas kaebaja 14.05.2013 Justiitsministeeriumile taotluse Viru Vangla vaideotsusele 06.05.2013 nr 6-12/119-
3. Justiitsministeeriumi 30.05.2013 „Taotluse läbi vaatamata jätmine“ nr 11-7/13-38-16 selgitati kaebajale, et Justiitsministeerium jätab kaebaja taotluse läbi vaatamata ja kaebus tuleb esitada halduskohtule. Kohus tuvastas, et Justiitsministeeriumi vastuse sai kaebaja kätte 04.06.
4. Kuna kaebaja sai Viru Vangla vaideotsuse 06.05.2013 nr 6-12/119-1 kätte 06.05.2013 võis kaebaja esitada kaebuse kohtule hiljemalt 05.06.
5. Seega Justiitsministeeriumilt 04.06.2013 vastuse saamisel ei olnud kaebuse esitamise tähtaeg veel möödunud. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse alles 16.06.
6. Riigikohtu halduskolleegium on 16.01.2009 lahendi nr 3-3-1-75-08 p-des 16 ja 17 käsitlenud kaebetähtaja ennistamise küsimust. Seal on leitud, et üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Riigikohus on ka oma määruses haldusasjas nr 3-3-1-57-02 selgitanud, et küllaldane põhjus 3 tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa siiski olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Käesolevas asjast ei nähtu, et esineksid objektiivsed takistused, mis õigustaksid tähtaja ennistamist. Samas on Riigikohus rõhutanud ka seda, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas, et välja selgitada vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Halduskohus leiab, et antud juhul ei saa tähtaja ennistamise aluseks olla ka kaebaja õiguslik kogenematus ja seega tuleb kaebaja taotlus tähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata. Seega kaebetähtaja ennistamiseks alus puudub.

§ 152

lg 1 p 2 ja

§ 124

lg 2 kohaselt tuleb menetlus kaebetähtaja ületamise korral lõpetada, kui kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele. Seega kuulub haldusasja menetlus lõpetamisele. 05.09.2013 esitas kaebaja kohtule 03.09.2013 allkirjastatud taotluse riigi õigusabi saamiseks ja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 10.09.2013 määrusega kohus edastas kaebaja riigi õigusabi taotluse vastavalt kuuluvusele Viru Maakohtule. 17.09.2013 saabus kohtule kaebaja taotlus (tl 52 ja taotluse tõlge tl 56) tühistada varem esitatud taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kaebaja esitas kohtule tõendi riigilõivu summas 15 euro tasumise kohta (tl 53).

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 punkti 2 või 4 alusel.

Seega kohus leiab, et

§ 104lg 5 p 4 alusel kuulub tasutud riigilõiv kaebajale tagastamisele.

(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 4