← Eesti

3-10-145/188

Obsah (11)§ 180§ 182§ 160§ 170§ 44§ 49§ 46§ 45§ 285§ 93§ 109

3-10-145 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tervikotsus Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 9.mai 2013. a Tallinn Haldusasja number 3-10-145 Haldusasi AS Lääne-Tall

§ 180lg 1, § 181 lg 1) Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks kooskõlas Ts

ÜS § 136 lg 8 on 10.06.2013. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

1 I ASJAOLUD 1.Sotsiaalministri 19.03.2008 määrusega nr 15 kehtestati perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste seaduse (STS) alusel meetme „Kesk- ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri optimeerimine“ tingimused (määrus nr 15). Määruse kohaselt on meetme eelarve 1 724 800 krooni ja seda rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist .

  1. Määruse alusel esitasid toetuse saamiseks taotlused kuus haiglat. Meetme hindamiskomisjon hindas projekte 22.08.
  2. ja koostas sellest lähtuvalt taotlejate projektide eelistusnimekirja:1) SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla projekt „SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla juurde- ja ümberehitus“ – koondhinne 92;2) SA Tartu Ülikooli Kliinikum projekt „SA Tartu Ülikooli Kliinikum juurdeehitus“ – koondhinne 77;3) SA Ida-Viru Keskhaigla (IVKH) projekt „SA Ida-Viru Keskhaigla juurdeehitus“ – koondhinne 60;4) AS Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) projekt „AS Lääne-Tallinna Keskhaigla juurde- ja ümberehitus“ – koondhinne 58;5) AS Ida-Tallinna Keskhaigla projekt „AS Ida-Tallinna Keskhaigla juurde- ja ümberehitus“ –koondhinne 56;6) SA Tallinna Lastehaigla projekt „SA Tallinna Lastehaigla juurdeehitus“ – koondhinne
  3. 3.Eelistusnimekirja alusel koostas rakendusasutus Sotsiaalministeerium investeeringute kava, kuhu olid arvatud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (1 034 880 000 krooni ) ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum (510 000 000 krooni) projektid (kokku summas 1 544 880 000 krooni) ning esitas selle kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele. 4.Vabariigi Valitsuse
  4. 09.
  5. a korraldusega nr 386 kinnitati esitatud investeeringute kava, millega plaaniti toetuse andmine SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum projektidele. 5.LTKH esitas 05.12.2008 Tallinna Halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 korralduse nr 386 ja sotsiaalministri 05.11.2008 vaideotsuse tühistamiseks ning Vabariigi Valitsusele (Sotsiaalministeeriumi kaudu) ettekirjutuse tegemiseks meetme raames selgete ja ühetaoliste hindamiskriteeriumide alusel esitatud taotluste uueks hindamiseks ja selle alusel uue eelistusnimekirja koostamiseks ( haldusasi nr 3-08-2468). Tallinna Ringkonnakohus tühistas 04.02.2009 määrusega haldusasjas nr 3-08-2468 Tallinna Halduskohtu 10.12.2008 määruse kaebuse esitamise tähtaja ennistamise osas ja jättis kaebetähtaja ennistamata ning lõpetas haldusasja menetluse.Riigikohtu 30.03.2009 määrusega nr 3-7-1-3-72 jäeti LTKH määruskaebus menetlusse võtmata. 6.LTKH esitas 8.07.2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse Sotsiaalministeeriumi kohustamiseks viia meede eelarve jagamata vahendite (179 920 000 krooni) piires lõpule ( haldusasi nr 3-09-1488). Halduskohus jättis
  6. 01.
  7. a otsusega kaebuse rahuldamata ning Tallinna Ringkonnakohus jättis
  8. oktoobri
  9. a otsusega LTKH apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
  10. Sotsiaalministeerium tegi 2009.a. septembrikuus IVKH-le ettepaneku taotluse muutmiseks selliselt, et taotletav summa (esialgses taotluses 234 915 254 kr) mahuks jagamata vahendite piiridesse. IVKH esitas muudetud taotluse.
  11. 12.
  12. a korraldusega nr 564 (korraldus nr 564) lisas Vabariigi Valitsus korraldusega nr 386 kinnitatud investeeringute kavva kolmanda projektina IVKH projekti toetussummaga 179 920 000 kr. 2 8.LTKH esitas
  14. 2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse korralduse nr 564 tühistamiseks ja Sotsiaalministeeriumi kohustamiseks korraldusega nr 386 kinnitatud investeeringute kavas loetlemata taotluste uueks hindamiseks selgete ja ühetaoliste hindamiskriteeriumite alusel ning selle põhjal uue eelistusnimekirja koostamiseks ja Vabariigi Valitsusele esitamiseks. Lisaks palus kaebaja kohustada Vabariigi Valitsust uue investeeringute kava kinnitamiseks ( haldusasi nr 3-10-145).
  15. 14.04.2010.a. määrusega haldusasjas 3-10-145 tagastas halduskohus kaebuse kohustamisnõuete osas halduskohtumenetluse seadustiku kuni 31.12.2011 kehtinud redaktsiooni (

v.r) § 11 lg 31p 3 alusel ning võttis menetlusse tühistamisnõude. LTKH esitas halduskohtu 14.04.2010.a määrusele määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 15.09.2010. a määrusega rahuldamata. Ringkonnakohus muutis Vabariigi Valitsuse vastu suunatud kohustamisnõude tagastamise õiguslikku alust ning tagastas nõude

v.r § 11 lg 31 p 5 alusel (kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust). 10. Tallinna Halduskohus jättis 15.06.2011.a. määrusega LTKH kaebuse

v.r § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 21.02.

  1. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Riigikohtu halduskolleegiumi 11.10.2012 määrusega kohtuasjas nr 3-3-1-35-12 tühistati Tallinna Halduskohtu 15.06.2011 määrus ning Tallinna Ringkonnakohtu 21.02.2012 määrus haldusasjas nr 3-10-145 ja saadeti asi uueks lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.
  2. Tallinna Halduskohus andis 19.11.2012 määrusega LTKH-le võimaluse kaebuse nõude muutmiseks tulenevalt eespool märgitud Riigikohtu lahendist. 03.12.2012 esitas AS LääneTallinna Keskhaigla kohtule muudetud kaebuse, taotledes korralduse nr 564 õigusvastasuse tuvastamist.
  3. 22.03.2013 tegi halduskohus

§ 160lg 2 ja 3 tulenevalt kirjeldava ja põhjendava osata kohtuotsuse.

Kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus vastavalt

§ 170

lõikele 2 puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates halduskohtule soovist esitada apellatsioonkaebus. LTKH teavitas kohut 26.03.2013 apellatsioonkaebuse esitamise soovist. II KAEBUSE MOTIIVID 13. Meetme raames taotluse esitanud isikutel on subjektiivne õigus olla teiste taotlejatega võrdselt koheldud ja osaleda läbipaistvalt ja objektiivsetel alustel läbiviidud haldusmenetluses. Samuti on kaebajal õigus õigusselgusele meetme rakendamisel. Korraldus 564 rikub LTKH subjektiivseid õigusi- õigust menetlusele ja korraldusele, heale haldusele ja teiste taotlejatega võrdsele kohtlemisele. 14. Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimise kohustust haldusmenetluse läbiviimisel on Riigikohus korduvalt rõhutanud. Võrdse kohtlemise põhimõtte järgmise kohustus struktuuritoetuste jagamise menetluses tuleneb ka Euroopa Liidu struktuuritoetusi puudutavatest õigusaktidest, mida kohaldatakse struktuuritoetuste andmise menetluses paralleelselt STS regulatsiooniga. 3 Sotsiaalministeerium on rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet kahest aspektist lähtuvalt. Esiteks oleks Sotsiaalministeerium pidanud korralduses nr 386 kõiki mitteloetletud projekte ja taotlusi (mitte ainult IVKH-

  1. t)täiendavalt hindama ainuüksi määruse nr 75 vastuvõtmisest tulenevalt. Teiseks on LTKH korduvalt selgitanud, et võrdse kohtlemise põhimõtet on rikutud ka hindamiskomisjoni poolt eelistusnimekirja koostamisel. Hindamiskomisjoni protokollis esitatud projekte on hinnatud ebajärjepidevatel alustel ja ebaobjektiivselt, millest tulenevalt on hindamiskomisjoni poolt koostatud eelistusnimekiri ebaõige ja rikub kaebaja õigusi. Kui projekte oleks hinnatud võrdsetel alustel, oleks olnud kaebaja projekt paremuselt kolmandal kohal Sotsiaalministeerium oli kohustatud enne kolmanda projekti investeeringute kavasse lisamist viima läbi projektide ümberhindamise lähtudes selgetest, objektiivsetest ja ühetaolistest kriteeriumitest. IVKH projekti investeeringute kavasse kinnitamine ilma projektide ümberhindamiseta ei arvestanud ei meetme muutunud tingimusi ega hindamiskomisjoni poolt eelistusnimekirja koostamisel toimepandud rikkumisi – Sotsiaalministeerium on rikkunud menetluse läbiviimisel kaalutlusõigust. 15.Esialgselt ei sisaldanud meetme tingimused võimalust taotleda toetust ka vähendatud kujul ning ükski esitatud projekt ei sisaldanud vastavat taotlust või analüüsi selle kohta, kas projekti eesmärke on võimalik saavutada ka vähendatud taotlusega. Nimetatud tingimust ei arvestanud ka hindamiskomisjon projektide hindamisel, kuigi projekti finantseerimisega seotud küsimused olid selgelt üheks projektide hindamise aluseks.Seega oli algse eelistusnimekirja koostamisel lähtutud ka projekti finantseerimisega seotud küsimustest, mille osas IVKH sai, erinevalt teistest haiglatest, oma projekti hiljem muuta. Pärast meetme tingimuste muutmist tuli kõikidele korraldusega nr 386 kinnitatud investeeringute kavast välja jäänud haiglatele (sh LTKH-
  2. le)anda võimalus esitada oma projekt muudetud kujul. Määruse nr 15 § 14 lg 3 peab kehtima võrdselt kõigi investeeringute kavast välja jäänud haiglate kohta. Määrus nr 15 ei võimalda kohelda meetme raames ühetaolistel asjaoludel taotlejaid ebavõrdselt. Andmata enne korralduse nr 564 vastuvõtmist ning investeeringute kava muutmist senikehtinud investeeringute kavast väljajäänud haiglatele võimalust esitada vähendatud toetusega toetuse taotlus rikkus ministeerium võrdse kohtlemise põhimõtet. 16. Määruse nr 15 kohaselt peavad algselt taotletud summa vähendamise puhul olema projekti eesmärgid jätkuvalt saavutatavad. Kõiki projekte on küll hinnatud, aga need hindamistulemused ei saa olla aluseks investeeringute kava muutmiseks, sest IVKH on oma projekti muutnud. Teistele haiglatele projekti muutmise võimalust ei antud .Seega on korraldusega nr 564 piiratud LTKH õigust ja võimalust saada toetust haigla tegevuse arendamiseks. Kaebajale ei ole antud võimalust esitada vähendatud toetuse taotlusega projekti ning investeeringute kava muutmisele eelnevalt ei ole investeeringute kavas mitteolevaid projekte täiendavalt hinnatud. Kaebajale teadaolevalt ei ole isegi IVKH projekti uuesti hinnatud ning IVKH projekti eesmärkide saavutamine vähendatud toetuse taotlusega on täielikult tuvastamata. Rikutud on LTKH õigust osaleda selges, läbipaistvas ja võrdse kohtlemise põhimõttega kooskõlas olevas haldusmenetluses. 17.Sotsiaalministeerium võimaldas muudetud projekti esitada vaid IVKH-l põhjusel, et esialgse hindamise tulemusel jäi IVKH projekt eelistusnimekirjas kolmandale kohale. LTKH on jätkuvalt seisukohal, et ka hindamiskomisjon rikkus erinevate haiglate projekte hinnates võrdse kohtlemise põhimõtteid. Seega tugines Vabariigi Valitsus korraldust nr 564 andes õigusvastaselt eelistusnimekirjale, mis oli koostatud võrdse kohtlemise põhimõtet rikkudes. 4 18.Kaebaja taotleb määruse nr 15 § 14 lg 3 ja STS § 17 lg 1 põhiseaduse vastaseks tunnistamist juhul, kui kohus peaks nõustuma Sotsiaalministeeriumi poolt nimetatud sätetele antud tõlgendusega, mille kohaselt need võimaldavad lubada vaid eelistusnimekirjas kolmandale kohale jäänud taotlejal (IVKH) oma taotlust muuta ja Vabariigi Valitsusel muudetud taotlust hinnata ning selle rahuldada. Rikutud on eelkõige PS § 12 lg 1 esimesest lausest tulenevat võrdsuspõhiõigust. 19. Korraldus nr 564 on formaalselt õigusvastane. Korraldust nr 564 ei ole haldusaktile esitatavate üldtunnustatud nõuete kohaselt põhjendatud ja korralduses nr 564 puudub nõuetekohane vaidlustamisviide. 20. Kaebaja taotleb korralduse õigusvastasuse kindlakstegemist, sest kaebaja seisukohast võidi kaevatava haldusaktiga talle kahju tekitada. III VASTUSTAJA SEISUKOHT 21.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, peab seda põhjendamatuks ja taotleb kaebuse rahuldamata jätmist. 22.Kaebaja on palunud teha kindlaks Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2009. a korralduse nr 564 «Elukeskkonna arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna 6 «Tervishoiu ja hoolekande infrastruktuuri arendamine» meetme «Kesk- ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri optimeerimine» kinnitatud investeeringute kava kinnitamine (korraldus 564) õigusvastasuse (tuvastamiskaebus).

§ 44

lõike 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks.

i § 45 lõige 2 sätestab tuvastamiskaebuse kaebeõiguse piirangud. 23.Vastustajale jääb osaliselt arusaamatuks kaebaja nõude sisu. Kaebuse punktis 3.1 taotleb kaebaja korralduse nr 564 õigusvastasuse kindlakstegemist, kuna kaebaja seisukohast võidi kaevatava haldusaktiga talle kahju tekitada. Punktis 3.4 aga selgub, et kaebaja soovib endiselt saada toetust oma haigla tegevuse arendamiseks. Kaebaja peaks täpselt määratlema vaidluse eseme, mis on kaebaja eesmärk ja kuidas seda tema hinnangul on võimalik saavutada. Vastustaja arvates ei ole korralduse nr 564 andmisega rikutud kaebaja õigusi. 24.Oluline on eristada korralduse nr 564 haldusmenetlust ning haldusmenetlust, mis on suunatud kaebajale. Vastustaja ei hakka siinkohal vastustama kaebaja viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi

  1. oktoobri
  2. a kohtuasja nr 3-3-1-35-12 lahendi p 19 esitatud järeldust, et kaebajal on kaebeõigus korralduse nr 564 vaidlustamiseks. Nii on ka Riigikohtu eelpooltoodud lahendi p 18 märgitud, et näiteks võib kaebajal olla võimalik läbiviidud menetluse õigusvastasuse tuvastamise korral taotleda menetluses osalemisega seotud kulutuste hüvitamist. See aga ei tähenda vastustaja arvates, et vastavaks menetluseks ning õigusvastaseks haldusaktiks võiks olla korraldus nr
  3. 25.Korraldus nr 564 reguleerib kolmandale isikule, ehk IVKH õigusi ja kohustusi reguleerivaid õigussuhteid. Vastav haldusmenetlus oli suunatud IVKH-le. Kaebaja seisukoht on, et tema kaebeõigus korralduse nr 564 osas seisneb selles, et kui tunnistada korraldus õigusvastaseks, siis tekiks meetme eelarvesse rahalisi vahendeid, mistõttu oleks võimalik rahuldada kaebaja taotlust struktuuritoetuse saamiseks. Vastustaja sellise lähenemisega ei nõustu. Esiteks, on õigusvastane, kuid kehtiv haldusakt endiselt siiski täitmiseks kohustuslik, 5 mistõttu ei teki meetme eelarvesse täiendavaid rahalisi vahendeid (struktuuritoetus jääks endiselt IVKH-le). Teiseks, tulenevalt Riigikohtu lahendist ja selle p 17 järeldusest (tühistamiskaebusega taotletav eesmärk [struktuuritoetuse saamine] ei ole saavutatav, mistõttu tühistamiskaebus on muutunud eesmärgipäratuks ning ilmselgelt perspektiivituks), on ammendunud ka kaebaja õigus saada struktuuritoetust. Kaebaja taotleb järjekordselt kolmandale isikule suunatud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, kuid kaebaja ei ole kunagi vaidlustanud tema suhtes läbiviidud menetlusi ja nendest tulenevaid tagajärgi. 26.Vaidluse lahendamiseks annab vastustaja ülevaate meetme struktuuritoetuse jagamisest. Vabariigi Valitsuse
  4. septembri
  5. a korraldusega nr 386 «Elukeskkonna arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna 6 «Tervishoiu ja hoolekande infrastruktuuri arendamine» meetme «Kesk- ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri optimeerimine» kinnitatud investeeringute kavas (korraldus 386) nimetati toetuse saajatena kaks isikut, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum. Korralduse 386 seletuskirjas märkis sotsiaalminister:„ Investeeringute kava muutmine meetme eelarvevahendite jäägi ulatuses: Meetme prognoositav minimaalne eelarvevahendite jääk on 179 920 000 krooni. Meetme eelarve maksimaalselt sihipärase kasutuse tagamiseks algatab rakendusasutus pärast projektide eelarve ja haiglate omaosaluse täpsustumist ning kokkuhoiu võimaluste leidmist (so hiljemalt september 2009) investeeringute kava muutmise vastavalt täpsustunud eelarve jäägi suurusele, lisades kavasse projektide eelistusnimekirjas kolmandal kohal oleva SA Ida-Viru Keskhaigla projekti. Kui meetme eelarve jääk ei võimalda SA Ida- Viru Keskhaigla rahastamist, siis kuulutab Sotsiaalministeerium välja keskja piirkondlikele haiglatele (sh SA PER, SA TÜK) uue taotluste vooru. „. Vastustajale on antud kaalutlusõigus hinnata pärast esimest taotlusvooru kujunenud olukorda ja sellest tulenevalt otsustada, kas jätta toetus reservi (arvestades võimalikke suurenevaid ehitus jt kulusid), kuulutada välja täiendav taotlusvoor, millega saaks ellu viia väiksemamahulisemaid ja ühtlasi ka lühiajalisemad projekte, ning ka millede hindamine ei oleks niivõrd mahukas või kasutada teisi seadusest tulenevaid võimalusi. Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seadusega (STS) on rakendusasutustele antud võimalused struktuuritoetuste edukaks, paindlikus ja efektiivseks elluviimiseks. STS § 17 lõike 1 kohaselt võib meetme tingimustes [ehk sotsiaalministri
  6. märtsi
  7. a määruse nr 15 „Meetme „Kesk- ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri optimeerimine” tingimused” ette näha, et kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik või põhjendatud, võib taotleja nõusolekul taotletud toetuse summat vähendada ja projekti tegevusi muuta tingimusel,et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid. Ehk seega on seaduse tasandil vastav võimalus ette antud, mille vastustaja
  8. augusti
  9. a määruse muudatusega ka määruses sätestas (määruse § 14 lg 3). Haiglate investeeringute kava on ette nähtud haiglate infrastruktuuri parandamiseks, peamiselt haiglahoonete ehitamiseks. Arvestades määruse jõustumist (märts
  10. a ), taotlusvooru läbiviimist ja investeeringute kava kinnitamist ( august-september 2008) ning majanduse olukorda
  11. aastal, oli rakendusasutuse poolt mõistlik eeldada, et ehitushinnad on langenud ning paremusjärjestuses kolmandal kohal olevat projekt on võimalik ellu viia vähenenud toetussummaga. Sellest tulenevalt ja STS § 17 lõike 1 ning määruse § 14 lõike 3 alusel Sotsiaalministeerium teavitas
  12. septembril
  13. s kirjaga nr 11.7-4/3055 Tallinna Lastehaiglat, IVKH, LTKH ja Ida-Tallinna Keskhaiglat kavatsusest kasutada STS § 17 lõikes 1 sätestatud võimalust teha 6 ettepanek hindamisjärjekorras kolmandale kohale jäänud taotlejale, IVKHle, esitada vähendatud toetusega taotlus sealjuures projekti eesmärke muutmata meetme eelarvevahendite piires (tol ajahetkel 179 920 000 krooni). IVKH esialgne toetuse suurus oli 234 915 254 krooni. Ühtlasi anti kirjas teada, et kui IVKH nimetatud võimalust ei kasuta, palutakse samasisuline taotlus esitada LTKH-l, kui LTKH loobub, siis järgmisel taotlejal. Seepeale esitas LTKH
  14. septembril
  15. a vähendatud toetusega taotluse nr 4-1/70-
  16. Sotsiaalministeerium vastas taotlusele
  17. oktoobri
  18. a kirjaga nr 11.7-4/3055, teatades, et Sotsiaalministeerium ei ole algatanud meetme raames uut taotlusvooru ega projektide ümberhindamist. LTKH ei vaidlustanud seda kirja. Vastustaja leiab, et LTKH on jätnud kasutamata õiguskaitsevahendid, millega ta oleks saanud kaitsta oma õigusi, see-eest on ta aga vaidlustanud kolmandatele isikutele suunatud haldusakte. Määruse § 15 lg 4 kohaselt tuleb toetuse taotlus esitada ühe kalendriaasta jooksul investeeringute kava kinnitamisest Sotsiaalministeeriumile ehk siis TÜKil ja PERHil oli aega kuni
  19. a
  20. septembrini esitada täiendatud taotlus. TÜK esitas oma taotluse
  21. veebruaril
  22. a, mis rahuldati
  23. aprillil
  24. a.PERH esitas oma taotluse
  25. juulil
  26. a, mis rahuldati
  27. augustil
  28. a.Mõlemad taotlused esitati ja rahuldati täies mahus. Sotsiaalministeerium algatas määruse muutmise
  29. a
  30. juulil. Määruse muudatus jõustus
  31. augustil
  32. a. Selleks hetkeks mitte olid ainult investeeringute kavas nimetatud haiglad esitanud oma taotlused, mis ka rahuldati, vaid drastiliselt olid muutunud ka majandusolud. Vastustaja analüüsis olukorra muutumist pidevalt ning astus ka vajalike ja õiguspäraseid samme, et meetme raames alles jäänud vahendid kasutusele võtta. Uue taotlusvooru läbiviimine poleks olnud ressursimahukas mitte ainult vastustajale, vaid ka taotlejatele, arvestades, et ka paremusjärjestuses kolmandal kohal olevat projekti on vajalik ellu viia. Rakendusasutusel on õigus teha toetuse taotlejale ettepanek toetuse summat vähendada ja projekti tegevusi muuta meetme eelarvevahendite piires. 27.Struktuuritoetuse andmise menetluse õiguspärasust on hinnatud ka haldusasja nr 3-091488 raames (
  33. juuli 2009-
  34. aprill 2011). Kuigi kaebuse liik ja nõuded olid mõnevõrra erinevad antud vaidlusest, analüüsis kohus korralduse nr 564 andmise aluseks olnud õigusakte ning läbiviidud haldusmenetlust.Tallinna Ringkonnakohtu
  35. oktoobri
  36. a kohtuotsuses leidis kohus, et kasutatud variant oli kõige vähem koormavam kõikide menetlusosaliste jaoks.Ühtlasi on kohus põhjendanud, miks ei pidanud vastustaja nelja projekti uuesti ümber hindama ning miks on põhjendatud taotlejate mõningane ebavõrdne kohtlemine (tulenevalt perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse § 17 lõikest 1). Nimetatud kohtuasi lõppes Riigikohtu halduskolleegiumi
  37. aprilli
  38. a kohtumäärusega nr 3-7-1-3-651-10, millega ei võetud LTKH kassatsioonkaebust menetlusse. 28.Vastustaja ei hinnanud ümber kolmanda taotleja, IVKH taotlust, vaid teostas vastavuskontrolli, kas IVKH
  39. novembris esitatud vähendatud toetussummaga taotlus vastab muus osas
  40. a juunis esitatud taotlusele. Finantsanalüüsi osas, lihtsustatult öeldes, ei kontrolli Sotsiaalministeerium, kas taotleja pakutud summaga oleks võimalik projekti ellu viia, vaid et kas finantsanalüüsi tulemuste saamiseks on kasutatud juhendikohaseid metoodikaid, kas sisendandmed on õiged jne. Nii näiteks kontrollitakse, kas majanduslikeks sisendandmeteks on kasutatud korrektseid makromajanduslikke eeldusi (Eesti SKP, inflatsioonimäär ja keskmise palga kasv on kooskõlas Rahandusministeeriumi prognoosidega) või kas tulu teenuste müügist Eesti Haigekassale on prognoosimisel kasutatud eeldused kooskõlas Eesti Haigekassa eelarve prognoosidega). Sellise vastavuskontrolli eest ei andnud vastustaja hindepunkte, mistõttu IVKH hindepunktid ei suurenenud ega vähenenud. 7 29.On arusaamatu, miks oleks pidanud ministeerium taotlusi uuesti üle hindama. Olukorras, kus meetmes ei ole rahalisi vahendeid, ei saa kaebaja eeldada, et haldusorgan peaks igaks juhuks, iga kord kui kaebaja selleks soovi avaldab, hindama, kas antud ajahetke majanduslikuks olukorras oleks hüpoteetiliselt võimalik projekti ellu viia ka vähendatud toetusega. 30.Korraldus nr 564 ei ole õigusvastane. Vastustajal oli õiguslik ja faktiline alus teha toetuse taotlejale, IVKH-le, ettepanek tulenevalt STS § 17 lõikest 1 ja määruse nr 15 § 14 lõikest 3 taotletud toetuse summa vähendamiseks.
  41. LTKH esitas ka iseseisvalt vähendatud toetusega taotluse
  42. septembril
  43. a, millele vastati
  44. oktoobril
  45. a, ning mille kirja ega menetluse osas ei ole LTKH vaided ega kaebusi esitatud. Nimetatud menetluste osas on vaidlustamise tähtaeg möödunud. Õigusvastasuse tuvastamise kaebuse esitamiseks on antud kolm aastat, ning arvestades, et LTKH on kogu menetluse vältel kasutanud professionaalset menetlusabi, on LTKH minetanud oma kaebeõiguse. IV KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT 32.SA Ida-Viru Keskhaigla on seisukohal, et Vabariigi Valitsuse 17.12.2009 korraldus nr 564 on õiguspärane ning kaebuse esitaja õigusi sellega ei rikuta. Kolmanda isiku seisukohad toetavad vastustaja seisukohti, kolmas isik palub jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata. 33.Kolmas isik märgib seoses kaebuse muutmisega tuvastamiskaebuseks ja kaebuse rõhutusega, et halduskohus ei saa hakata tuvastamiskaebuse läbivaatamisel hindama võimaliku kahju hüvitamise nõude esitamisega seotud asjaolusid , et kohus saab hinnata, kas kaebajal on üldse võimalik esitada kaebust kahju hüvitamiseks. Kolmas isik leiab, et korraldus nr 564 kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda ei saa ning kaebajal puudub põhjendatud huvi selle õigusvastasuse tuvastamiseks. Vaidlustatud korraldus puudutab kolmanda isiku õigusi ja kohustusi ning selle korralduse andmiseks läbiviidud haldusmenetlus on suunatud kolmandale isikule. Kaebajal puudub alus väita, et selle korralduse andmisega kaotas ta võimaluse saada struktuuritoetust ja seetõttu on talle kahju tekitatud. Võimaluse struktuuritoetust saada oleks kaebaja võinud saavutada Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 korralduse nr 386 tühistamisega, ent vaidlus selle haldusakti õiguspärasuse üle on lõppenud. Kaebaja väidab paljasõnaliselt, et vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamise korral tekib tal õigus esitada kahju hüvitamise nõue.Mingit põhjendust ta sealjuures toonud ei ole. Isegi juhul, kui kohus tuvastaks korralduse nr 564 õigusvastasuse, ei annaks see kaebajale alust kahjunõude esitamiseks, sest puudub seoses korralduse nr 564 andmise ja kaebajale kahjuliku tagajärje tekkimise ( toetusest ilmajäämine) vahel. Eeltoodust tulenevalt on ka tuvastamiskaebus perspektiivitu ja sellega ei ole kaebajal võimalik saavutada oma eesmärki- kahju hüvitamist.
  46. Kaebuse esitaja on jätnud kasutamata õiguskaitsevahendid, millega ta oleks saanud enda õigusi kaitsta. Reageeringuna Sotsiaalministeeriumi 1.09.2009 kirjale, milles teavitati kavatsusest teha ettepanek vähendatud toetusega taotluse esitamiseks IVKH-le ja kui IVKH loobub, tehakse ettepanek kaebajale, esitas LTKH
  47. septembril
  48. a vähendatud 8 toetusega taotluse nr 4-1/70-
  49. Sotsiaalministeerium vastas taotlusele
  50. 10.
  51. a kirjaga nr 11.7-4/3055, teatades, et Sotsiaalministeerium ei ole algatanud meetme raames uut taotlusvooru ega projektide ümberhindamist. Kaebaja nimetatud otsustust ei vaidlustanud.
  52. Vastustaja tegevus vähendatud toetussummaga taotluse vastavuse hindamisel on olnud õiguspärane. Kaebaja ei ole toonud välja asjaolusid, mis annaksid aluse väita, et vaidlustatud korraldusega on tema subjektiivseid õigusi rikutud. Olukorras, kus kaebajal puudus õigus nõuda enda projekti kinnitamist investeeringute kavasse, ei saa rääkida ka tema subjektiivsete õiguste rikkumisest. Väited menetluse läbipaistmatuse ja ebaobjektiivsuse kohta on paljasõnalised.
  53. Õiguslikult põhjendatud ei ole kaebuse seisukoht, et kõiki korralduses nr 386 mitteloetletud projekte ja taotlusi oleks tulnud vastustajal täiendavalt hinnata. Väited eelistusnimekirja koostamisel hindamiskomisjoni poolt võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisest ei ole asjakohased, sest eelistusnimekirja vaidlustamiseks kaebajal enam võimalust ei ole. V KOHTU SEISUKOHT 37.Kohus leiab, et vaidlus selle üle, kas kaebajal on vaidluse esemeks oleva haldusakti suhtes kaebeõigus, on lahendatud käesolevas haldusasjas tehtud Riigikohtu 11.10.2012 määrusega 3-3-1-35-12, milles Riigikohus asus p.19) seisukohale:“/../ Määruse nr 15 ning STS 2007– 2013 sätted, mida kaebaja väitel on praegusel juhul rikutud, kaitsevad avalike huvide kõrval ka menetluses osalenud taotlejate subjektiivset avalikku õigust menetlusele ja korraldusele, heale haldusele (põhiseaduse § 14) ja teiste taotlejatega võrdsele kohtlemisele (põhiseaduse § 12 lg 1). Seega on LTKH-l kaebeõigus korralduse nr 564 vaidlustamiseks“.
  54. Seoses esitatud väidetega kaebetähtaja rikkumise kohta nõustub kohus kaebuse esitajaga selles, et kaebetähtaja arvutamisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 17.12.2009 korralduse nr 564 teatavaks tegemise ajast. Kaebus on halduskohtule esitatud 18.01.2010, seega sätestatud kaebetähtaja raames. Kaebuse tühistamisnõue muudeti tuvastamisnõudeks 03.12.2012.a. Samuti on kaebaja õigesti viidanud

§ 49

lg-le 1, mille kohaselt kaebuse muutmisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. Isegi osundatud regulatsiooni arvestamata jätmisel oleks tuvastamiskaebus tähtaegne, sest

§ 46

lg 5 tulenevalt võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu tegemisest arvates. 39.

§ 45

lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Käesoleval juhul on kohtud leidnud, et tühistamiskaebusega taotletav eesmärk saavutatav ei ole ning tühistamiskaebus on muutunud ilmselgelt perspektiivituks.

§ 45

lg 2 tulenevalt on isikul õigus esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi talle kahju tekitada. Samas on sätestatud, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kaebuse muutmist tuvastamiskaebuseks (03.12.2012 menetlusdokument) on kaebaja põhjendanud võimaliku hüvitamiskaebuse esitamisega, sest kaebaja väitel võidi kaevatava haldusaktiga kaebajale kahju tekitada. Kaebaja on ka varasemalt märkinud, et korralduse 564 õigusvastasuse korral võib kaebajal tekkida õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud kahju 9 hüvitamist, jättes nii varasemates menetlusdokumentides kui ka muudetud kaebuses täpsustamata, milles kaebajale tekitatud kahju seisneb. Asja arutamisel on kaebaja esindaja selgitanud, et kaebaja eesmärgiks on kogu haldusmenetluses osalemisega tekkinud kahjude hüvitamine, mis seisneb näiteks kantud õigusabikuludes ja taotluse koostamisega võimalikus tekkinud kulus. Kuigi kohus ei anna tuvastamiskaebuse läbivaatamisel hinnangut võimaliku kahju hüvitamise nõude põhjendatusele, tuleb kohtul

§ 45

lg-s 2 tuvastamiskaebuse esitamiseks seatud piirangutest lähtuvalt võtta seisukoht hüvitamiskaebuse perspektiivikuse suhtes. Riigikohus on käesolevas haldusasjas tehtud 11.10.2012 määruses 3-3-1-35-12 leidnud, et kaebajal võib näiteks olla võimalik läbiviidud menetluse õigusvastasuse tuvastamise korral taotleda menetluses osalemisega seotud kulutuste hüvitamist. Siinkohal märgib kohus etteruttavalt, et kuna investeeringute kavasse taotluse lisamisel on tegemist toetuste jagamise menetluse ühe etapiga, siis kaebaja eesmärk- kogu haldusmenetluses osalemisega tekkinud kahju hüvitamine ei ole saavutatav Vabariigi Valitsuse korralduse nr 564 ( millega Vabariigi Valitsus lisas korraldusega nr 386 kinnitatud investeeringute kavva kolmanda projektina IVKH projekti toetussummaga 179 920 000 kr) vaidlustamisega. Kohus on eespool (I alajaotus: faktilised asjaolud) märkinud, et LTKH kaebuses Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 korralduse nr 386 ja sotsiaalministri 05.11.2008 vaideotsuse tühistamiseks ning Vabariigi Valitsusele (Sotsiaalministeeriumi kaudu) ettekirjutuse tegemiseks meetme raames selgete ja ühetaoliste hindamiskriteeriumide alusel esitatud taotluste uueks hindamiseks ja selle alusel uue eelistusnimekirja koostamiseks ( haldusasi nr 3-08-2468) jättis kohus kaebetähtaja ennistamata ja lõpetas menetluse. Põhjendamatu on eeldada, et korralduse nr 564 õigusvastasuse tuvastamise korral on kaebajal tulevikus võimalik esitada kahju hüvitamise nõue näiteks korralduse nr 386 andmiseks läbiviidud menetluses kantud kulude hüvitamiseks. Teisalt leiab kohus, et Riigikohtu ülalnimetatud määruse p.18 tuleb mõista nii, et Riigikohus on seal andnud hinnangu käesolevas haldusasjas LTKH tuvastamiskaebuse lubatavusele. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus asuda analüüsima, kas kaebajal võis näiteks üldse korralduse nr 564 menetluses kulusid tekkida . 40.LTKH taotles toetuse saamist sotsiaalministri 19.03.2008 määrusega nr 15 kehtestatud meetme „Kesk- ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri optimeerimine“ raames. Määruse nr 15 § 3 tulenevalt on meetme raames võimalik toetust saada haiglal, mis viib ellu Vabariigi Valitsuse kinnitatud investeeringute kavas nimetatud projekti, mille suhtes on rakendusasutus teinud taotluse rahuldamise otsuse. Määruse nr 15 § 9 kohaselt koosneb investeeringute kava projektide eelistusnimekirjast. Investeeringute kava koostamiseks moodustab rakendusasutus määruse § 13 lg 1 tulenevalt hindamiskomisjoni määruses sätestatud alustel. Meetme määruse § 13 lg 3 on sätestatud kriteeriumid, mille alusel hindamiskomisjon projekti vastavust hindab: projekti vastavus meetme eesmärkidele ja toetatavatele tegevustele; toetuse vajalikkus projekti edukaks elluviimiseks; projekti teostatavus; projekti rahaline jätkusuutlikkus. Sama paragrahvi lg 4 sätestab hindepunktide andmise määruse lisaks oleva hindamislehe järgi, tuginedes ekspertide antud hinnangutele, sealjuures koondhinne kujuneb erinevate hindamiskriteeriumide järgi saadud hindepunktide liitmisest. Meetme hindamiskomisjon hindas projekte ja koostas sellest lähtuvalt taotlejate projektide eelistusnimekirja 22.08.2008 koosolekul, mille kohta vormistatud protokollist nähtuvalt oli IVKH projekt „SA Ida-Viru Keskhaigla juurdeehitus“ koondhindega 60 kolmandal kohal ja LTKH projekt „AS LääneTallinna Keskhaigla juurde- ja ümberehitus“ koondhindega 58 neljandal kohal. Eeltoodust tulenevalt on rakendusasutusele investeeringute kava koostamise aluseks olev eelistusnimekiri koostatud hindamiskomisjoni poolt taotluste projektidele antud erinevate hindamiskriteeriumide alusel hindepunktide liitmise tulemusena kujunenud koondhinnete 10 paremusjärjestuse põhjal. Sealjuures on kõik projektid hinnatud samade kriteeriumide alusel. Varasemas kohtumenetluses ( haldusasjas nr 3-09-1488) on Tallinna Ringkonnakohus asunud seisukohale, et meetme määrusest ei tulene, et projektide hindamise õigus oleks kellelgi teisel peale hindamiskomisjoni ja et hindamiskomisjoni poolt antud hindepunktide ümberhindamise õigus ning sellest tulenevalt hindamiskomisjoni poolt koostatud eelistusnimekirja muutmise õigus oleks antud rakendusasutusele. Nende seisukohtadega nõustudes ei näe kohus ka alust ümber hinnata varasemalt tehtud järeldusi eelistusnimekirja siduvuse kohta. Nii eespoolmärgitust kui ka meetme määruses eelistusnimekirja koostamist käsitlevatest § 13 lg-test 1-6 ja investeeringute kava koostamist reguleerivast § 13 lg 7 sätestatust ei järeldu, et hindamiskomisjoni poolt koostatud eelistusnimekiri oleks Sotsiaalministeeriumile investeeringute kava koostamisel ja Vabariigi Valitsusele esitamisel soovitusliku iseloomuga. HMS § 52 lg 2 kohaselt võib haldusorgan enne asja lõplikku lahendamist teha õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu (eelhaldusakt). Ülaltoodust järelduvalt leiab kohus, et eelistusnimekirja puhul on tegemist eelhaldusaktiga. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt vaidlustas kaebaja haldusasjas nr 3-08-2468 koos Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 korraldusega nr 386 ka hindamiskomisjoni eespoolmärgitud otsuse ning selles haldusasjas on Tallinna Ringkonnakohtu 04.02.2009 määrusega menetlus lõpetatud.Riigikohus otsustas 30.03.2009 määrusega 7-1-3-72-09 mitte menetleda LTKH määruskaebust Tallinna Ringkonnakohtu 04.02.2009 määrusele.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et eelistusnimekirja õiguspärasuse üle enam vaidlust olla ei saa ning kaebuse väited hindamiskomisjoni poolt toime pandud rikkumisest ja sellest tulenevalt koostatud eelistusnimekirja ebaõigsusest, millega rikutakse kaebaja õigusi :“Kui projekte oleks hinnatud võrdsetel alustel, oleks olnud kaebaja projekt paremuselt kolmandal kohal“ on esitatud hilinenult. Sellest tulenevalt on ka põhjendamatud väited projektide ümberhindamise kohustusest võrdse kohtlemise tagamiseks.

  1. Kohtu hinnangul on diskretsiooni teostamisel arvestatud kõigi oluliste asjaoludega ja huvidega ning puudub alus väita diskretsioonivea esinemist. Kaebuse väited ei anna alust muuta kohtu juba varasemalt ( 18.01.2010 otsuses haldusasjas nr 3-09-1488) avaldatud seisukohta, et STS annab rakendusasutusele võimalused struktuuritoetuste efektiivseks ja paindlikuks elluviimiseks, mistõttu oli rakendusasutusel kaalutlusruum pärast esimest taotlusvooru kujunenud olukorda hinnata ja sellest tulenevalt otsustada menetlustoimingute valik. Sotsiaalministeeriumil oli võimalik kuulutada välja täiendav taotlusvoor, jätta kasutamata vahendid reservi või kasutada teisi võimalusi . Määruse nr 15 § 14 lg 2 tulenevalt juhul, kui meetme eelarves on kasutamata vahendeid, võis rakendusasutus algatada investeeringute kava muutmise projektide lisamiseks investeeringute kavasse ning seejuures tuli lähtuda määruse §-des 10-13 sätestatud tingimustest ja korrast. Täiendava taotlusvooru väljakuulutamine olnuks Sotsiaalministeeriumi arvates asjakohane väiksemamahulisemate ja lühiajalisemate projektide elluviimiseks, mille puhul ei oleks olnud ka nende hindamine ajamahukas, kuid antud juhul selliste projektidega tegemist ei olnud. Lisaks arvestati ka sellega, et projektide viimane abikõlbulikkuse tähtaeg oli STS § 18 lg 6 p 4 kohaselt 2015.a. 31.august, seega pidid olema selleks ajaks projekti tegevused lõppenud ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekkinud. Sealjuures on silmas peetud ka seda, et kui uue taotlusvooru korraldamine projektide tähtaegset elluviimist ei taga, siis tähendab see kõnealuse meetme rahade kasutamata jäämist. Sotsiaalministeerium on asjas tähendust omavaid asjaolusid arvestades teinud kaalutlusotsuse, leides, et meetme allesjäänud eelarvevahendite kasutuselevõtuks on kõige optimaalsem kasutada STS § 17 lg 1 tulenevat võimalust , mille kohaselt võib meetme 11 tingimustes ette näha, et kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik või põhjendatud, võib taotleja nõusolekul taotletud toetuse summat vähendada ja projekti tegevusi muuta tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus toetuse vähendamise või tegevuste muutmisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Sotsiaalministri19.08.2009 määrusega nr 75 tehti muudatused sotsiaalministri määruses nr 15, sealjuures täiendati § 14 lõikega 3 järgmises sõnastuses:“ Kui investeeringute kavasse taotluse lisamine on võimalik taotluse osalise rahuldamisega, võib taotleja nõusolekul taotletud summat vähendada ja projekti tegevusi muuta tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus toetuse vähendamise või tegevuste muutmisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.“ Sealjuures pidas rakendusasutus silmas, et investeeringute kava kinnitamisest ja meetme tingimuste kehtestamisest möödunud ajast arvates olid muutunud majandusolude tõttu võis eeldada ehitushindade langust, mis võimaldaks viia eelistusnimekirjas kolmandal kohal olevat projekti ellu väiksemate toetussummadega. Lisaks arvestas rakendusasutus ka eespoolmärgitud ajafaktoriga . Nagu kohus on eespool märkinud, koostab rakendusasutus määruse nr 15 § 13 lg 7 kohaselt eelistusnimekirja alusel meetme eelarvevahendite piires investeeringute kava ja esitab selle kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele.Investeeringute kavasse taotluse lisamisel on tegemist toetuste jagamise menetluse ühe etapiga, mitte aga uue haldusmenetlusega. Arvestades , et investeeringute kava koostatakse eelisnimekirja alusel ning määruse nr 15 § 14 lg 3 kohaselt pidid projekti eesmärgid jääma samaks ja muuta sai vaid toetuse suurust, leiab kohus, et Sotsiaalministeeriumil oli õigus STS § 17 lg 1 ja määruse nr 15 § 14 lg 3 lähtuvalt teha vähendatud toetusega toetuse taotluse esitamiseks ettepanek IVKH-le , kelle projekt oli eelistusnimekirjas kolmandal kohal. Seega oli Sotsiaalministeeriumi tehtud valik kaalutletud ning oli arvestatud olemasolevate võimaluste erinevate aspektidega, mis olid otsustamisel tähtsust omavad ning mida kohus on käsitlenud eespool. 42.Eelistusnimekiri on eelhaldusaktiks ning kohus on korduvalt osundanud määruse nr 15 § 13 lg-le7, mille kohaselt koostatakse eelistusnimekirja alusel meetme eelarvevahendite piires investeeringute kava ja esitatakse see kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele. Sotsiaalministeerium on palunud septembris 2009.eelistusnimekirjas esimesena investeeringute kavast välja jäänud IVKH-l esitada Sotsiaalministeeriumile 28.septembriks
  2. a projekti eesmärke muutmata vähendatud toetusega toetuse taotlus. Viidatud kirjas on ühtlasi märgitud, et järgmisele haiglale (LTKH) tehakse ettepanek esitada vähendatud toetusega toetuse taotlus üksnes juhul, kui IVKH vastavat taotlust ei esita või kui esitatud projekti ei ole haigla või rakendusasutuse hinnangul võimalik ellu viia vähendatud toetusega. STS § 17 lg 1 ja määruse nr 15 § 14 lg 3 tulenevalt ettepaneku tegemine vähendatud toetusega toetuse taotluse esitamiseks kaebuse esitajast eelistusnimekirjas paremusjärjestuses eespool asetsevale taotlejale ei ole põhjendamatuks ebavõrdseks kohtlemiseks ning kohus osundatud sätete vastuolu põhiseaduse §-ga 12 ei näe. Siinkohal märgib kohus, et lisaks eespoolviidatud kirjale on Sotsiaalministeerium andnud selgitusi toetuse jagamise menetluse kohta vastuste andmisega kaebuse esitaja pöördumistele ( kaebuse esitaja poolt viidatud ja esitatud), samuti on määruse nr 15 muutmise eelnõu ja selle seletuskiri esitatud muu hulgas ka Eesti Haiglate Liidule,millele kaebuse esitaja on esitanud oma seisukoha; eespoolnimetatud eelnõu seletuskirjale oli lisatud täiendavalt Sotsiaalministeeriumi tegevuskava pärast määruse muutmise kehtestamist; menetlusosalistel on olnud võimalik tutvuda hindamiskomisjoni 22.08.2008 protokolliga, mistõttu kaebuse väited menetluse läbipaistmatusest ning ebaobjektiivsusest on põhjendamatud . 12 43.Kaebuse väide kolmanda isiku taotluse ümberhindamisest ebaselgetel ja läbipaistmatutel alustel ei ole kinnitust leidnud. Kuna määruse nr 15 § 14 lg 3 tulenevalt võis taotletud summat vähendada ja projekti tegevusi muuta üksnes tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid, siis ongi Sotsiaalministeerium teostanud kontrolli selle üle, kas kolmanda isiku vähendatud toetussummaga taotlus, mille IVKH esitas 2009.a. novembrikuus, vastab muus osas taotlusele, mille IVKH esitas 2008.a. juunis.Sellise vastavuskontrolli eest hindepunkte ei antud,millest tulenevalt IVKH hindepunktid ei suurenenud ega vähenenud ning seega ei saanud eeltoodu ka mõjutada kolmandast isikust eelisnimekirjas tagapool paiknevate taotlejate õigusi. Muu hulgas märgib kohus siinkohal, et kuna vähendatud toetussummaga taotlustel ei võinud sisu ümber hinnata, s.o.sisulist hindamist ei oleks rakendusasutus saanud teha, oleks kõigi taotlejate poolt vähendatud mahus projektide esitamine jätnud nende järjestuse muutmata. Lisaks märgib kohus, et nähtuvalt hindamiskomisjoni koosoleku 22.08.2008 protokollist nr 2 ( I kd tl 20-38) on LKTH projekti finantsanalüüsi kvaliteeti hinnatud 5 punktiga ( I kd tl 30, tl 36), mistõttu tuleb nõustuda vastustajaga, et isegi täiendav finantsanalüüsi hindamine kaebaja taotlusele punkte juurde tuua ei oleks saanud. 44.Kohtumenetluse ajal on Sotsiaalministeerium kaebaja taotlusel esitanud kolmandaks isikuks oleva IVKH poolt 20.06.2008 esitatud taotluse ja 25.09.2009 esitatud vähendatud toetussummaga taotluse , samuti taotluse vastavuse kontroll-lehe ( III kd tl 245-260) ning IVKH projekti taotluse vastavuse kohta 19.11.2009 protokollilise otsuse ( III kd tl 162-165), mis tugineb projekti taotluse vastavuse kontrollile ning finantsanalüüsile ( III kd tl160-161). Esitatud tõenditest ei nähtu, et IVKH taotlused erinesid muu kui taotletava summa osas. Ühtlasi on vastustaja selgitanud (ning see nähtub ka finantsanalüüsist), et finantsanalüüsi osas ei kontrolli Sotsiaalministeerium, kas taotleja pakutud summaga oleks projekti võimalik ellu viia, vaid seda, kas finantsanalüüsi koostamisel on kasutatud juhendikohaseid metoodikaid, sisendandmete õigsust jms. Näiteks kontrollitakse, kas majanduslikeks sisendandmeteks on kasutatud korrektseid makromajanduslikke eeldusi või kas tulu teenuste müügist Eesti Haigekassale prognoosimisel on kasutatud eeldused vastavuses Eesti Haigekassa eelarve prognoosidega Esitatud tõenditega on kummutatud kaebaja kahtlused,et taotlused võisid erineda muu kui taotletava summa osas ning need erinevused võisid muuhulgas mõjutada projekti teostatavust, jätkusuutlikkust ja toetuse vajalikkust tegevuse edukaks elluviimiseks ning kas seda on Sotsiaalministeeriumi poolt arvestatud. Ülaltoodud põhjendustel leiab kohus, et Sotsiaalministeeriumi lähtumine eelistusnimekirjast IVKH projekti lisamisel investeeringute kavasse ilma projektide ümberhindamiseta oli õiguspärane ning kaebuse esitaja õigusi korralduse nr 564 menetluses rikutud ei ole. 45.Kaebuse väiteid korralduse õigusvastasusest selle ebapiisava motiveerituse tõttu ei saa pidada põhjendatuks. Kaebuse väitel ei ole korraldus selle motiveerimatuse tõttu kontrollitav, samas ei ole väidetud puudused takistanud kaebajal korralduse sisulist vaidlustamist. Vaidlustatud korralduses on viidatud õigusaktile, mille alusel on toimunud investeeringute kava muutmine. Samuti olid kõigile taotlejatele hindamiskomisjoni protokolli näol esitatud haldusakti faktilised põhjendused juba 2008.a-l.Millistel kaalutlustel täiendati investeeringute kava IVKH projektiga, oli samuti kaebajale teada tulenevalt sotsiaalministri määruse nr 15 muutmise eelnõust ja seletuskirjast. Kaebaja väidetud puudused korralduses ei ole kuidagi mõjutanud kaebaja õiguste realiseerimist, korralduse menetluses kaebaja subjektiivseid õigusi 13 rikutud ei ole, mistõttu ka vaidlustamisviite puudumine korralduses nr 564 ei tingi korralduse õigusvastaseks tunnistamist. 46.

§ 285

lg 1 sätestab, et enne käesoleva seadustiku jõustumist tehtud menetlustoimingute korral kohaldatakse menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele seni kehtinud halduskohtumenetluse seadustikus sätestatut.

(kuni 31.12.2011 kehtinud redaktsioon) § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.Sama paragrahvi lg 7 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema vastaspool samade reeglite järgi kui poolele.

§ 93

lg 1 kohaselt esitatakse kohtule menetluskulude väljamõistmiseks enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Samasugune regulatsioon on ka alates 1. jaanuarist 2012 kehtivas

-s, mille § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele.

§ 109

lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kolmas isik SA Ida-Viru Keskhaigla taotleb AS-lt Lääne-Tallinna Keskkhaigla kolmanda isiku kantud menetluskulu 6 273, 85 eurot väljamõistmist ( II kd tl 221-223). Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, kulu kandmine on tõendatud. Lisaks on kolmas isik esitanud

§ 109lg-le 1 tuginevalt 05.03.2013.a.

taotluse kaebuse esitajalt kolmanda isiku kasuks menetluskulu summas 316,80 eurot välja mõistmiseks, mis seisnevad esindajakulus seonduvalt osalemisega kohtuistungil. Taotlusele ja menetluskulude nimekirjale on lisatud advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ arve 01.03.2013, ent arve tasumist tõendavaid dokumente esitatud ei ole, seega ei ole ka tõendatud menetlusosalise poolt menetluskulu kandmine summas 316,80 eurot, mistõttu 05.03.2013.a. taotlus menetluskulu väljamõistmiseks rahuldamisele ei kuulu. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.