KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 13.03.2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-935 Haldusasi OÜ Haveli Invest ka

) § 24 sätestab, et maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid.

§ 31

lg 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Kohus märgib, et sellise arve olemasolu tagab hiljem tehingute kontrollitavuse.

§§-des 29 ja 31 sisalduvatest käibemaksu arvestamise sätetest ning sisendkäibemaksu mõistest tulenevad sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse kohaldamise eeldused on kulutuse otsene ja vahetu seos maksustatava käibega ning kauba või teenuse kasutamine ettevõtlusega seotud eesmärgil. Kohus märgib, et käibemaksu mahaarvamise õigust saab aktsepteerida juhul, kui ei esine maksupettust (maksupettusele viitavaid asjaolusid) või kuritarvitust. Juhul, kui maksuhaldur jõuab järeldusele, et mahaarvamise õigust kasutati maksupettuse või kuritarvituse eesmärgil, on maksuhalduril õigus tagasiulatuvalt nõuda maha arvatud summade hüvitamist. Maksumenetlust läbi viies ning selle käigus tutvudes OÜ-le Haveli Invest hooldusteenuste eest müügiarveid esitanud OÜ Prostende Grupp kohta kogutud teabega (maksudeklaratsioonid, maksumaksjate registris avatud infolehed, erinevad üldkasutatavad andmebaasid) tekkis maksuhalduril põhjendatud kahtlus OÜ Prostende Grupp poolt OÜ-le Haveli Invest esitatud arvetel näidatud teenuste reaalse toimumise osas, mis vajas maksuhalduri täiendavat kontrollimist. Kontrollitaval perioodil 2005 jaanuar kuni detsember on OÜ Haveli Invest oma raamatupidamisarvestuses kajastanud OÜ Prostende Grupp poolt hooldustööde eest esitatud arveid summas 3 050 855 krooni, millele lisandub käibemaks summas 549 145 krooni (maksuotsuse lk-l 3 on toodud tabel 1, milles kajastuvad OÜ Prostende Grupp poolt väljastatud arved OÜ-le Haveli Invest). Arvete esitamise aluseks oli OÜ Haveli Invest (tööandja) ja OÜ Prostende Grupp (töövõtja) vahel 03.01.2005 sõlmitud hooldustööde leping nr 0301/2, mille punkt 1.3 kohaselt võtab töövõtja endale kohustuseks teostada hooldus-ja remonditööd ning osalised ümberehitused aadressidel Mere pst 8B ja Ahtri tn 6 asuvatel lepingu punktis 2.1 nimetatud objektidel: hotellihoone koos juuksurisalongi, restorani, kasiino ja ööklubiga ning nende territoorium aadressil Mere pst 8B, kinnistu 1477 m2, hoone 8800 m2 ning aadressil Ahtri tn 6, kinnistu 4778 m2, hoone 1461,3 m

1. Lepingu punkt 3.1.3 kohaselt tasub tööandja ühes kuus töövõtjale hooldustööde eest 300 000 krooni, milles sisaldub käibemaks 18%. Tasumine toimub 2 korda kuus töövõtja poolt esitatud arvete alusel. Eelnimetatud lepingule kirjutasid alla OÜ Haveli Invest seaduslik esindaja, juhatuse liige Toonart Rääsk ja OÜ Prostende Grupp seaduslik esindaja, juhatuse liige Aivar Leping. Maksuotsuse lk-l 3 on toodud tabel nr 2, milles on loetletud tasutud summad, kokku oli maksustamisperioodil 2005 jaanuar kuni detsember OÜ Haveli Invest arvetest tulenevalt tasunud OÜ-le Prostende Grupp 3 600 000 krooni. Töövõtja OÜ Prostende Grupp leiti läbi 15 isiklike kontaktide äriühingu omaniku A. Lepinguga. Hooldustööde lepingujärgne maksumus 300 000 krooni ühes kuus kujunes T. Rääski selgituste kohaselt kahepoolsete läbirääkimiste käigus vastavalt töövõtja poolt hinnatud tööde mahule ja sellest tulenevale üldistusele. Kohus nõustub vastustajaga, et sellisel viisil lepinguhinna määratlus on pealiskaudne ja kontrollimatu. Samuti nõustub kohus vastustajaga, et töövõtjal ei olnud võimalik ette näha tööde mahtu kõikide järgnevate kuude jooksul kuni
2. aasta lõpuni. Lepingupooled ei fikseerinud kirjalikult ühtegi konkreetset hooldustööd ega nende mahtu, T. Rääski kinnitusel puudusid ka kirjalikud arvestused, kalkulatsioonid jms kirjalikud dokumendid. Kohus sarnaselt vastustajaga leiab, et lepingujärgne maksumus 300 000 krooni ühes kuus ei tulenenud hooldustööde tegelikest vajadustest, mille kohta kirjalikud tõendid puuduvad. Maksuhaldur küsitles 22.05.2008 OÜ Prostende Grupp endist juhatuse liiget A. Leping´ut (22.05.2008 maksukohustuslase suuliste selgituste protokoll), millest nähtub, et maksuhalduri küsimusele kuidas ja milliste näitajate alusel kujunes lepingujärgne maksumus 300 000 krooni, millistele kalkulatsioonidele tuginedes, kellega konkreetselt arutati seda teemat ning milliseid dokumente saab ta esitada maksuhaldurile (küsimus 15), vastas A. Leping, et see summa kujunes vaatluste, kogemuste, teadmistepõhiselt, arvestuste kohta dokumente esitada ei ole. Maksuhalduri küsimusele kuidas ja kellega lepiti kokku tööde maht, hind, tähtajad (küsimus 19), vastas A. Leping, et leppis kokku T. Rääskiga ja suusõnaliselt tulenevalt lepingust. Maksuhaldurile 03.11.2008 antud suulistes selgitustes Lehar Linno (tol ajal töötas AS-s Arhille tehnikadirektorina) väidab, et kirjalikku töölepingut temaga OÜ Haveli Invest ei vormistanud, L. Linno poolt tehtud töötunde hotellis Metropol
3. aastal kirjalikult ei fikseeritud, palka temale OÜ Haveli Invest ei maksnud. L. Linno selgitas maksuhaldurile, et T. Rääsk andis temale suulise korralduse teha tähelepanekuid hotellis Metropol ja teatada nendest suuliselt A. Lepingule. Kirjalikke tõendeid (tööde üleandmis-vastuvõtu akte jms) T. Rääsk ei nõudnud. L. Linno kinnitas, et hotell Metropoliga seotud puuduste nimekirjad, mis on lisatud 08.10.2008 vastuväidetele, ei ole koostatud L. Linno poolt. L. Linno väitis, et oma ülestähendused vigadest ütles ta edasi A. Lepingule, kes pani need kirja ja lubas nendega tegelema hakata. L. Linno ise töömehi vigadest ei teavitanud. L. Linno kinnitas, et mingeid parandustöid ta ise ei teinud. L. Linno arvates tegid erinevaid töid erinevate firmade töötajad, kes konkreetselt ta ei osanud nimetada. L. Linno väitel hooldustööde tegemine oli A. Lepingu otsustada, et kes milliseid töid teeb. Ahtri 6 kinnistul ümberehitustööde tegemist L. Linno ei mäletanud. Maksuhaldurile 04.06.2008 antud suulistes selgitustes OÜ Prostende Grupp endine juhatuse liige A. Leping väitis, et ta ei mäleta, millised olid need osalised ümberehitustööd, mis sätestati lepingus töövõtja kohustusena, Ahtri tn 6 ja Mere pst 8A objektidel ning selle kohta ei ole dokumente esitada. Maksuhalduri küsimusele, kas A. Leping saab nimetada hooldustöid teostanud isikute nimed, kontaktandmed, vastas too, et ei mäleta. Samuti ei mäletanud A. Leping alltöövõtja nime. Maksuhalduri küsimusele raamatupidamisdokumentide asukoha kohta vastas A. Leping, et need on likvideerija Kalev Sakjase käes (eelnevalt väitis ta seda maksuhaldurile ka 22.05.2008 seletuses), kuigi maksuhaldur selgitas A. Lepingule, et likvideerija K. Sakjas eitab seda, väites, et tema käes ei ole kunagi OÜ Prostende Grupp raamatupidamisdokumente olnud. Maksuhaldurile 11.11.2008 antud suulistes selgitustes OÜ Haveli Invest juhatuse liige Toonart Rääsk väidab, et „Lehar Linno oli hotelli Metropol tehnikamees, kes operatiivselt korraldas hooldustööde tegemist“. L. Linno väitis maksuhaldurile, et „oma ülestähendused vigadest ütles ta edasi A. Lepingule, kes pani need kirja ja lubas nendega tegelema hakata“ ning et „hooldustööde tegemine oli A. Lepingu otsustada, et kes milliseid töid teeb“. L. Linno maksuhaldurile antud seletustest võib järeldada, et A. Leping tegeles hotellis hooldustöödega ning korraldas neid oma äranägemisel. T. Rääsk ei osanud maksuhaldurile vastata, kas L. Linnoga oli kirjalik tööleping sõlmitud, kas temale maksti palka ning kuidas fikseeriti tema töötunnid hotellis ning teatas, et täpsustab neid küsimusi. T. Rääsk selgitas, et maksuhaldurile esitatud puuduste nimekirjad on seotud hotelliga Metropol ning täpsustas, et need on osalised nimekirjad aastast
4. T. Rääski arvates olid need nimekirjad koostatud hotelli valvelaua meeskonna poolt (administraator, turvateenistus, 16 toateenindus). Maksuhalduri küsimusele, kelle poolt on tehtud puuduste taha märge OK, vastas T. Rääsk, et tema arvates on see tehtud kas L. Linno või hotelli valvelaua meeskonna või toateeninduse poolt. Küsimusele, kes pidi tööde teostamist kontrollima, vastas T. Rääsk, et kontrolli teostas L. Linno ja teised hotelli töötajad. Lehar Linno maksuhalduri küsimusele, kes teostas tööde tegemise üle kontrolli, vastas, et otsest kontrolli tema ise ei teostanud, puuduste nimekirjas olevaid OK-d tema taha ei märkinud, käis vaatamas pisteliselt. Maksuhaldurile 11.11.2008 antud suulistes selgitustes T. Rääsk vastas maksuhalduri küsimustele seoses ehitusmaterjalide varustamise, nende eest tasumise, samuti milliseid materjale soetati ja kui palju, et see oli töövõtja kohustus. Küsimustele, mis olid seotud töövahendite ja ehitusmaterjalidega, ei osanud T. Rääsk konkreetselt vastata, viidates töövõtjale. Samuti ei osanud T. Rääsk midagi öelda ka töömeeste kohta, viidates töövõtjale. Maksuhalduri küsimusele millised tööd olid suuremahulised ja rohkem aeganõudvamad vastas T. Rääsk, et ta ei oska konkreetselt vastata. Aivar Leping maksuhalduri küsimusele kui palju oli kontrollitaval perioodil OÜ-s Prostende Grupp töölepinguga, tööettevõtluslepinguga või hooajalisi töötajaid vastas A. Leping, et ühtegi töötajat OÜ-l Prostende Grupp ei olnud, kinnitas, et töötajad puudusid. Maksuhalduri küsimusele seoses ehitusmaterjalidega varustamise, arvestuse, nende eest tasumise, materjalide ja töövahendite kuluarvestusega jms vastas A. Leping, et sellega tegeles alltöövõtja. Firma nime ta ei mäletanud (suuliste selgituste 22.05.2008 protokoll). Eeltoodust nähtub, et maksuhalduri sarnastele küsimustele seonduvalt ehitusmaterjalidega, töövahenditega, töötajatega jne T. Rääsk viitas töövõtjale (OÜ Prostende Grupp) ja A. Leping (OÜ Prostende Grupp endine juhatuse liige) omakorda alltöövõtjale, kelle nime ta ei mäletanud. Maksuhaldur kontrollis üldkasutatavatest andmebaasidest saadud teavet ning tuvastas, et võimalik alltöövõtja võis olla OÜ Stigler (OÜ Prostende Grupp pangakonto väljavõtetest nähtus, et äriühing on teinud
5. aastal väljamakseid OÜ-le Stigler, märkides selgitusena „vastavalt alltöövõtulepingule ATL05/2). Maksuhaldur küsitles OÜ Stigler endist juhatuse liiget Hannes Luht´i (suuliste selgituste 29.05.2008 protokoll), kelle väitel alltöövõtuleping OÜ-ga Prostende Grupp sõlmiti, kuid millal, seda ta ei mäletanud, pakkus
6. aasta algust. Lepingu teist poolt oskas vaid nimetada eesnimepidiarvatavasti Aivar, lepingu sõlmimise kohta ei osanud nimetada. Samuti ei osanud ta nimetada ühtegi objekti, kus väidetavalt töid teostati. H. Luht väitis, et töömeeste otsimisega ta ei tegelenud ja töötasu kellelegi ei maksnud. Maksuhalduri küsimusele milliseid töid lepingu raames konkreetselt tehti, vastas H. Luht, et „kuna ma ei tea lepingu sisu, ei oska ma ka ühtegi konkreetset tööd öelda“. H. Luht´i väitel on OÜ Stigler ära müüdud
7. aasta alguses. 10.11.2008 andis M. Luht maksuhaldurile täiendavaid selgitusi, väites, et hotellis Metropol teostati igapäevaseid hooldustöid vastavalt OÜ Prostende Grupp ja OÜ Stigler sõlmitud lepingule, mida tal aga esitada ei ole, kuna dokumendid on ära antud äriühingu müümisel
8. aastal. H. Luht väitis, et ühtegi tööd tema ise ei teinud ning tööde teostamise üle kontrolli ei teostanud, seda tegi eeldatavasti A. Leping. H. Luht väitis ka seda, et lõpetas lepingulised tööd OÜ-ga Prostende Grupp eeldatavasti 2005 I poolaasta lõpus, siis lõppes ka tööde eest tasumine. Kohtus (04.12.2012 kohtuistungil) tunnistajana üle kuulatud Andrus Uudmäe (kaebaja poole tunnistaja) kaebaja lepingulise esindaja küsimusele, mis töid ja teenuseid
9. aastal seal Ahtri tn 6 kinnistul tehti, vastas ta, et ei tea täpselt. Kuni 15 erinevat rentnikku oli seal, see oli suur territoorium. Tunnistaja väitel ta ise nägin ka seal mingeid töömehi, midagi täpsustada ei osanud. Kaebaja lepingulise esindaja küsimusele, kas töid reaalselt Ahtri 6 kinnistul tehti, vastas A. Uudmäe, et kindlasti tehti, lisades, et see ei ole võimalik, et seal mingeid töid ei tehtud. Tema ütluste kohaselt tehti tavapäraseid asju, värvimistööd, liftihooldus. Tunnistaja väitis, et ta ise nägi kui seal värviti. Samas ei osanud tunnistaja nimetada ühegi objekti osas ühegi töötaja nime. Tunnistaja kinnitas kohtule, et jääb selle juurde, mida on maksuametile varasemalt öelnud. Kohtu hinnangul tunnistaja ütlused, mis on ebakonkreetsed (üldistav jutt) ning ajendatud soovist anda ütlusi kaebaja kasuks, ei ole kohtu jaoks veenvad. Tunnistaja ütles, et nägi Ahtri 6 kinnistul mingeid töömehi, samas ei osanud nimetada ühegi firma ega töötaja nime. Nägi, et midagi värviti, 17 kuid kes värvis ja mida nimelt, ta ei täpsustanud. Küsimusele mis töid tehti ja milliseid teenuseid osutati
10. aastal Ahtri tn 6 kinnistul, vastas A. Uudmäe, et ta ei tea täpselt. OÜ Haveli Invest seaduslikud esindajad juhatuse liikmed Lehar Linno ja Toonart Rääsk soovisid kohtule ütlusi anda vande all. Kohus kuulas L. Linno ja T. Rääski vande all üle 04.12.2012 kohtuistungil (ütlused lindistatud, digiallkirjastatud ning CD-andmekandjad lisatud protokollile). Kohtu hinnangul need ütlused on üldsõnalised ning ei lükka ümber maksuhalduri poolt tuvastatut, samuti selle pinnalt tehtud järeldusi. Eluliselt ei ole usutav, et kahel vaidlusalusel objektil teostatud tööde osas ei ole peetud vajalikuks vormistada kirjalikke dokumente, näiteks kalkulatsioone, tööde vastuvõtu-üleandmise akte jne, mis on selliste tööde puhul tavapärane. Kohtu arvates menetlusosaliste ja tunnistaja vande all antud ütlused ei ole piisavad tõendamaks käesolevas maksuasjas neid asjaolusid, mida maksuhaldur on pidanud oluliseks maksumenetluses ning maksu määramise otsustamisel. Samuti ei ole kohtu jaoks eluliselt usutav, et kokkuleppe korras määratakse kuutasuks 300 000 krooni (2x kuus 150 000 krooni) mingite jooksvate igapäevaste tööde eest, pidamata arvestust reaalsete kulutuste üle (näit. kui palju maksis mingi konkreetne töö, mida väidetavalt tehti, millal see tehti, kui palju see maksis ja kellele töö eest maksti jne). Kui sellist arvestust ei peeta, siis võib ju ka eeldada, et see kokkulepitud tasu võib olla kordades suurem kui tegelikud kulutused. Kohtu arvates ei ole usutav, et üks toimiv äriühing endale sellist n-ö priiskamist saaks lubada, et kontrollimatult pelgalt suulise kokkulepe alusel suuri summasid igakuiselt tasuda eeldatava töö tegemise eest. Kaebaja poolt esitatud puuduste nimekirjad on kellegi poolt koostatud, kelle poolt konkreetselt, ei osanud keegi küsitletutest öelda. Samuti ei selgunud ka kohtumenetluse käigus, kes OK-d nendele nimekirjadele pani. R. Rääsk väitis maksuhaldurile, et need on osalised nimekirjad aastast 2005 ja puudutavad hotelli Metropol. T. Rääsk arvas, et need nimekirjad võisid olla koostatud hotelli valvelaua meeskonna poolt, kuid see oli vaid tema oletus. Ka ei osanud T. Rääsk öelda, kes pani sinna OK-d, ta arvas, et kas L. Linno või valvelaua meeskond või toateenindus, mis on samuti oletus. Kohus märgib, et nimekirjadest ei selgu, millal on need koostatud ja kelle poolt. Samuti on arusaamatu nende OK-de mõte, nimelt mida need peavad kinnitama. Sissekannete tegijate nimesid ei ole märgitud, samuti millal ja kelle poolt on need parandused kontrollitud. Nimekirjadel ei ole ühtegi nime ega allkirja. Kohtu arvates sellistel üldsõnalistel nimekirjadel puudub tõenduslik väärtus ning kohus neid tõendina ei käsitle. Samuti kõik need erinevate isikute kirjalikud kinnitused, mis on antud kaebaja seadusliku esindaja päringutele ei asenda dokumentaalseid tõendeid ning ei lükka ümber maksuhalduri poolt tuvastatut, samuti kohtu hinnangul need erilist tõenduslikku kaalu ei oma. Maksuhaldurile esitasid tehingu teised osapooled kirjalikud kinnitused tehingu toimumise kohta, kuid ühtegi dokumenti lisaks kinnitusele neil maksuhaldurile esitada ei olnud. Kohus leiab, et üksnes isiku kinnitusest ei piisa tehingu toimumise tõendamiseks. Kohus märgib, et maksuvaidluses lasub tõendamiskoormus maksusumma valesti määramise osas eelkõige maksukohustuslasel. Maksumaksja on kohustatud põhjendama, miks maksuhaldurile esitatud tõenditele antud hinnang on ebaõige. Kaebaja pool on kohtumenetluses teinud rohkelt etteheiteid vastustaja hinnangutele ja järeldustele, kuid mis kohtu arvates on üldsõnalised ja alusetud. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 150 lg 2 ütleb, et maksusumma vaidlustamisel maksukohustuslase poolt on maksuhalduril tõendamiskoormus nende tõendite osas, mida valdab ainult maksuhaldur. Käesolevas maksuvaidluses vastustaja andis hinnangu nendele tõenditele, mis olid maksuhalduri käsutuses maksumenetluse käigus.

§ 29

lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil

§ 3

lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks.

§ 29

lg 3 p 1 ütleb, sisendkäibemaks on maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Sisendkäibemaksu mahaarvamiseks

§ 29

lg 1 ja lg 3 p 1 18 sätestatud tingimustel on oluline välja selgitada, et kaup või teenus oleks teiselt maksukohustuslaselt soetatud ning et kaup või teenus on oma ettevõtluse tarbeks kasutatav. Maksuhaldur asus maksumenetluses seisukohale, et OÜ Prostende Grupp rekvisiitidega arved on esitatud ning OÜ Haveli Invest poolt tasutud, kuid kinnitamist ei ole leidnud teenuse saamine OÜ-lt Prostende Grupp. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et üksnes arvete väljastamine ja nende tasumine ei ole piisav tõendamaks arvetel näidatud teenuste saamist. Vastustaja väitel maksuhaldurile ei esitatud dokumente, mis kinnitaksid tehingute reaalset toimumist, millega nõustub ka kohus. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et isikute ütlused tehingute toimumise kohta on kohati vastuolulised, seda on ka kohus juba eelnevalt hinnanud. Maksuhaldur on vaieldavas maksuotsuses faktiliste asjaolude ja maksumenetluses kogutud tõendite pinnalt jõudnud järeldusele, et OÜ Haveli Invest ei ole dokumentaalselt tõendanud OÜ Prostende Grupp poolt esitatud arvetel näidatud tehingute tegelikku toimumist ja raamatupidamises kajastatud nimetatud äriühingu nimel esitatud arvete alusel ei ole tegelikult teenuseid osutanud ning OÜ Haveli Invest poolt makstud summad ei ole tasutud dokumentidel näidatud väidetavalt müüdud teenuste eest. Samuti on maksuhaldur seisukohal, et OÜ Haveli Invest ja OÜ Prostende Grupp vahel väidetavaid hooldustöid ei ole teinud tundmatud kolmandad isikud, kuna kõik remondi-ja hooldustööd olid rentnike endi teostada vastavalt rendilepingutele. Maksuhaldur jõudis järeldusele, et OÜ Haveli Invest ja OÜ Prostende Grupp vahel sõlmitud lepingu alusel väljastatud arvetel näidatud majandustehinguid ei ole reaalselt toimunud ning tegemist on teeseldud tehingutega, mille eesmärgiks on olnud OÜ Prostende Grupp poolt väljastatud arvete alusel teadlikult OÜ Haveli Invest huvides maksukoormuse vähendamine, millega nõustub ka kohus. Kohus on käesolevas maksuasjas analüüsinud nii kirjalikke kui suulisi tõendeid, mille alusel on jõudnud järeldusele, et maksuhaldur on hinnanud kõiki asjaolusid ning on teinud õiged järeldused. Vaidlustatud maksuotsuses on maksuhaldur üksikasjalikult lahti kirjutanud faktilised asjaolud, samuti põhjalikult käsitlenud käibemaksu määramise õiguslikku alust ning tulumaksu arvestamist ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, viimase osas kohus nõustub vastustaja põhjendustega ning ei pea vajalikuks midagi lisada. Kohus, hinnates kaevatava maksuotsuse sisu, leiab, et see on piisavalt põhjendatud, oma sisult selge ja arusaadav ning kontrollitav. Kohus ei hakka kõiki maksuhalduri seisukohti siinkohal üle kordama, kuna need on lahti kirjutatud vaidlusaluses maksuotsuses, millega on tutvunud ka kaebaja pool. Kohus eeltoodust tulenevalt ning võttes arvesse asjas kogutud suulised ja kirjalikud tõendid, mida kohus vaatles kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebaja põhjendused ei ole piisavad kaebuse rahuldamiseks ning kaevatava maksuotsuse tühistamiseks. Eeltoodust tulenevalt puudub ka vaideotsuse tühistamiseks alus. Kohus nõustub vaideotsuses toodud põhjendustega. Kohus seejuures ei hinda vaidemenetluse läbiviimise pikkust, tähtaegu jms (menetluslikku poolt) ning sellega seonduvaid asjaolusid, kuna see on eraldiseisev vaidlus ning selle kohta on halduskohus 30.10.2012 teinud otsuse haldusasjas nr 3-12-515, mis ei ole jõustunud. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Elle Kask Kohtunik 19 20