lg 4 tulenevalt õigus Prime LY & LK OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Läbi näiliku tehingu on maksukohustuslane üritanud saada maksueelist, kasutades selleks Prime LY & LK OÜ-d. Töötajatele on töötasud välja maksnud SPS Grupp OÜ läbi Prime LY & LK OÜ, et vähendada töötasude väljamaksmisega kaasnevaid riske (hüvitised, vaidlused töövaidluskomisjonis jne). Prime LY & LK OÜ on töötajatele väljamakstud summad deklareerinud ja tasunud, kuid maksude deklareerimise ja tasumise kohustus oli hoopis SPS Grupp OÜ-l. Prime LY & LK OÜ-l on võimalik oma maksudeklaratsioone parandada. Kontrollitaval perioodil on SPS Grupp OÜ-s tehtud töötajatele väljamakseid, mis on raamatupidamise arvestuses kajastamata, deklareerimata ja mille pealt ei ole arvestatud, peetud kinni ega tasutud makse. SPS Grupp OÜ (Prime LY & LK OÜ) ja koristajate vahel olid sõlmitud töövõtu- või käsunduslepingud, kuid sisuliselt oli tegemist töölepingulise suhtega, sest tööd tehti SPS Grupp OÜ juhtimise ja kontrolli all ning äriühingu vahenditega. Töövõtu- või käsunduslepingud olid sõlmitud töösuhte varjamiseks ja maksude tasumisest kõrvale hoidumiseks. SPS Grupp OÜ ja Prime LY & LK OÜ töötasu deklaratsioonides ei ole arvestatud minimaalset sotsiaalmaksu määra (SMS § 21).
Kuna Prime LY & LK OÜ tegevust tehingutes SPS Grupp OÜ-ga kontrollisid viimase juhatuse liikmed ning Prime LY & LK OÜ pangakontodelt sularahas välja võetud summade kohta puuduvad kuludokumendid, tuleb nimetatud summasid käsitleda SPS Grupp OÜ ettevõtlusega mitteseotud kuludena ja maksustada TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel tulumaksuga. Samuti puudub SPS Grupp OÜ-l KMS § 29 lg 1 alusel õigus sisendkäibemaksu maha arvata Talwest Grupp OÜ ja A & G Kaubanduse AS arvete alusel (vastavalt meeste kingade ja naiste teksapükste soetamine), sest tõendamata on arvete seotus kaebaja majandustegevusega. Nimetatud arvete alusel tehtud väljamaksetelt kui ettevõtlusega mitteseotud kulult tuleb tasuda ka tulumaksu.
Intresside tõttu suureneks ka SPS Grupp OÜ ettevõtte tulumaksu kohustus, kuna tasutud intresse ei loeta ettevõtlusega seotud kuluks ja need maksustatakse tulumaksuga. Maksuhaldur tekitab põhjendamatut kahju olukorras, kus riigile tegelikult ei ole maksud tasumata jäetud; 6) Maksuhalduri etteheide, et töötasud on töötajatele maksnud läbi Prime LY & LK OÜ välja SPS Grupp OÜ, et vähendada töötasude väljamaksmisega kaasnevaid riske, on arusaamatu. On loogiline, et äriühingul on lihtsam ning vähem kulukam töötajaid rentida. Sellega vähendatakse kokkuvõttes tulevikus kaasneda võivaid personalikulusid. Töötajad on kinnitanud oma töötamist Prime LY & LK OÜ-s ja kõik töötasud on makstud.
Töö- või töövõtu- või käsundusssuhte ümberkvalifitseerumist oleks võimalik kaaluda vaid Prime LY & LK OÜ 3 maksustamisel, kui maksuhaldur leiab, et seoses tsiviilõigusliku lepingu sõlmisega on jäänud mingisugused maksud tasumata. Maksustamise seisukohast võib olla töölepingulisel ja tsiviilõiguslikul tasu maksmisel erinevus vaid sotsiaalmaksuga maksustamisel ja seda ainult juhul, kui tasu oli mingil kuul mõne isiku puhul väiksem kui minimaalne sotsiaalmaksukohustus. Maksuotsusest ei selgu, et Prime LY & LK OÜ oleks jätnud sotsiaalmaksu maksmata. Seega ei oma tähtsust, kas isikutega oli sõlmitud töölepingud või tsiviilõiguslikud lepingud. Riik ei ole lepingu liigist olenevalt mingisugust kahju saanud; 7) Maksuhaldur on ebaõigesti leidnud, et SPS Grupp OÜ-l puudub õigus Prime LY & LK OÜ arvetel kajastatud sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Kuigi maksuhaldur tugineb asjaolule, et tegemist on näiliku tehinguga, ei tulene maksuotsusest, millist tehingut sellega varjati. Prime LY & LK OÜ arvel märgitud summa on SPS Grupp OÜ poolt Prime LY & LK OÜ-le tasutud ning maksuhaldur ei ole tõendanud, et tasutud raha oleks kaebajale tagasi jõudnud. Seega isegi juhul, kui tehing oleks tühine, tuleb tehingut käsitleda nii nagu see oleks toimunud. Arvel märgitud käibemaksu on kohustatud tasuma Prime LY & LK OÜ ning SPS Grupp OÜ-l on sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus (vt ka Riigikohtu lahend asjas nr 3-31-22-07). Tulumaksu osas on maksuhaldur lugenud ettevõtlusega mitteseotuks vaid osa tasutud rahast, kuid sisendkäibemaksu on keelatud maha arvata kogu arvete summalt. Vastavalt KMS § 31 lg-le 1 on sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks vaid §-s 37 sätestatud nõuetele vastav arve. Nõuetekohane arve on olemas ning tehingu teine pool on kinnitanud arve esitamist ja tehingu toimumist. Isegi juhul, kui tehinguid ei oleks toimunud ning arvel on märgitud käibemaks seaduses sätestatut eirates, on arvel käibemaksu märkinud isikud kohustatud käibemaksu riigile tasuma. Kuna maksuhaldur on kohustatud arvetel märgitud käibemaksu sisse nõudma arveid esitanud äriühingult, on ostjalt sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamise puhul tegemist topeltmaksustamisega. Juhul, kui müüja on märkinud arvele käibemaksu, peab tema selle ka riigile kandma. Antud asjas ei ole maksuhaldur tuvastanud ühtegi seost, mis viitaks SPS Grupp OÜ osavõtule maksupettusest. Prime LY & LK OÜ käibedeklaratsioonides ebaõige käibe kajastamine ei muuda tehinguid olematuks; 8) Maksuhaldur on keelanud sisendkäibemaksu mahaarvamise jalatsitelt põhjusel, et arve kohaselt on tegemist kingadega, mitte külmlaos töötamiseks sobivate saabaste või spetsiaalsete jalatsitega. Kuid arvetel ei kajastatagi asja täpset otstarvet. Teadaolevalt on „Salamander“ jalanõude puhul tegemist kvaliteetsete jalanõudega, mis on tavapärastest kingadest vastupidavamad ning külmakindlamad; 9) Tulumaksu määramisega seonduvalt märgib kaebaja, et mittenõuetekohase kuludokumendiga on tegemist siis, kui tasutakse sularahas tundmatule isikule. Antud juhul on tasumine toimunud panga kaudu, mistõttu isik on identifitseeritud. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et tulumaksuarvestuses kehtivad oluliselt lihtsamad tõendamisnõuded kui käibemaksuarvestuses. Kui maksumaksja poolt esitatud arve ei ole mingil põhjusel kõlblik sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, siis ei tulene sellest iseenesest arve kõlbmatus tulumaksuarvestuses (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-52-03). Arvestades asjaolu, et vaidlusalustel arvetel märgitud teenuse soetamine oli vajalik ja seda kasutati SPS Grupp OÜ ettevõtluses, on tulumaksu määramine alusetu ning karistusliku iseloomuga. Maksuotsusega on maksustatud see osa tasutud arvest, mis on Prime LY & LK OÜ pangakontolt välja võetud. Seega on tuginetud SPS Grupp OÜ algdokumentide asemel hoopis Prime LY & LK OÜ kuludokumentide puudusele. Maksuhaldur ei ole tõendanud, et välja võetud raha on tagasi tulnud SPS Grupp OÜ-le; 10) Isegi juhul, kui maksuhaldur leiab, et töötajad töötasid tegelikult SPS Grupp OÜ all, siis arvestades asjaolu, et maksuhaldur on lugenud ettevõtlusega seotud kuludeks Prime LY & LK OÜ poolt töötasudelt makstavad maksud ning on tõendatud, et maksud on tasutud Prime LY & LK OÜ poolt, tuleb lugeda maksuhalduri poolt aktsepteerituks, et SPS Grupp OÜ poolt on 4 maksud tasutud. Seega oleks maksuhaldur pidanud lugema maksuotsusega SPS Grupp OÜ poolt maksud tasutuks samal päeval, kui Prime LY & LK OÜ oli need tasunud. Selline toiming oleks välistanud ka intresside ebamõistliku arvestuse; 11) Maksuotsus ei ole kontrollitav ning nõuetekohaselt motiveeritud, mis on iseseisvaks maksuotsuse tühistamise aluseks. Maksuhaldur on ajanud segamini kaks erinevat juriidilist isikut ning maksuotsuses toodud põhistused ei anna alust maksu määramiseks SPS Grupp OÜ-le. 5. SPS Grupp OÜ taotleb intressinõude tühistamist järgmistel põhjustel: 1) Intresside arvestamine on ebaõige, sest maksuotsus on õigusvastane. Maksuotsuse tühistamine on ka intressinõude tühistamise aluseks; 2) Maksumenetlus oli ebamõistlikult pikk. Sisuliselt on maksuhaldur viinud kontrolli läbi maist 2010 kuni juulini 2010. Üksikjuhtumi kontrolli kohta revidendi poolt peetud logiraamatu andmetest lähtudes on revident tegelenud kontrollitoimingute ja menetluse läbiviimisega (kontrolli alustamisest kuni maksuotsuseni) 461,55 tundi. Kontrolli toimingutele kulutatud aeg moodustab üksnes 14,90 % tööajanormist. Esineb peaaegu kuuajalisi perioode, kus revident ei ole teinud mitte ühtegi toimingut (19. oktoober 2010 – 15. november 2010; 6. detsember 2010 – 19. jaanuar 2011; 23. märts 2011 – 18. aprill 2011). Arvestades kontrolli perioodi pikkust ja kontrolli menetluseks revidendil kulunud aega, on kontrolli periood ilmselgelt ebaproportsionaalne. Revidendil kulus kontrollakti koostamiseks 223,58 tundi ja maksuotsuse koostamiseks üle 100 tunni. Seega perioodil 27. mai 2010 – 2. detsember 2011 on üle poole ajast revident tegelenud ainult kontrollakti ja maksuotsuse kirjutamisega. Mainitud aeg ei sisalda dokumentide kontrolli ja tõendite analüüsi. Revident on tegelenud juba üksnes toimiku ja e-toimiku korrastamisega üle 30 tunni. Esineb 10-15 päevaseid perioode, kus ei tehta toimingid ega analüüsita kogutud informatsiooni. Märkimisväärne ajakulu on läinud toimiku korrashoiule ja dokumentide salvestamisele ning dokumentide väljasaatmisele, mis näitab, et sisuliselt maksumenetlusele kulunud aeg on veelgi väiksem. Maksumenetluses kestis kontrolli alustamisest kuni maksuotsuse andmiseni poolteist aastat. Sisuliselt oli kogu informatsioon maksuhalduril olemas augusti alguses 2010.a. Käesoleval juhul on tegemist üksikjuhtumi kontrolliga, mille läbiviimine võrreldes revisjoniga peaks olema tunduvalt lühem ja selgem. Üle kalendriaasta on isegi revisjoni läbiviimiseks ebamõistlikult pikk. Logiraamatu kanded kinnitavad, et augustist 2010 kuni maksuotsuse väljastamiseni on tehtud vaid üksikuid toimingud, millest enamuse tegemine ei olnud sõltuvuses maksumaksjast, vaid ainult revidendi tahtest ja huvist. Kui maksumenetlus oleks läbi viidud mõistliku aja jooksul, oleks selle võrra varem antud ka maksuotsus. Käesoleval juhul on intress ligi kahe aasta eest kulgenud ainult seetõttu, et maksuhaldur on maksuotsuse andmisega venitanud. Kaebuse esitaja on teinud omalt poolt kõik, et menetlus saaks läbi viidud võimalikult kiiresti ning on pöördunud korduvalt maksuhalduri poole menetluse kiirendamise küsimustes. Intressinõude tervikuna tühistamise või intresside vähendamise alusena tuleb kohtul tuvastada maksumenetluse peatumine alates 15. novembrist 2010 või alternatiivselt kohtu tuvastatud perioodil, kui maksumenetlust tegelikult ei toimunud. 6. SPS Grupp OÜ taotleb 27. mai 2010. a vaatluse läbiviimise õigusvastasuse tuvastamist järgmistel põhjustel: 1) Maksuhalduri ametnikud teostasid
lg 3 nõudeid eirates kaebaja tegevuskohas läbiotsimist ning kogusid tõendeid, mida tavavaatluse käigus poleks saanud koguda. Maksuhalduri ametnikul ei ole õigust sooritada vaatluse käigus läbiotsimist, avada lukustatud ruume või panipaiku ega siseneda eluruumi selles elavate isikute tahte vastaselt ka juhul, kui neis toimub isiku majandus- või kutsetegevus (
lg 1).
seletuskirjas on
jaanuar 2011 kehtinud) osas märgitud, et: „Juhul, kui vaatluse läbiviimiseks 5 soovitakse siseneda maksukohustuslase valdusesse, esitatakse kirjalik korraldus, kus on toodud ka vaatluse läbiviimise eesmärk (nt missuguse maksukohustuse kontrollimiseks menetlustoiming on ette võetud)“. Seletuskirjast tuleneb ka, et vaatluse läbiviimise eesmärk on kontrollida ja fikseerida vahetult tajutavad (vaadeldavad) asjaolud, mitte võimaldada maksuhalduril siseneda tegevuskohta eesmärgiga otsida tegevuskohast talletatud teavet ja tõendeid, mis ei ole vahetult tajutavad ja millele maksuhalduril puuduks juurdepääs või mille olemasolust poleks ta teadlik.
ei sisalda vaatluse mõistet.
lg 1 tõlgendades saab järeldada, et vaatlus piirdub üksnes näha olevate asjaolude tuvastamise ja fikseerimisega. Maksuhaldur ei tohi tegevuskohas nõuda juurdepääsu arvutites olevatele andmetele, kinnistele sahtlitele, kappidele, töötajate isiklikele esemetele jne. Just rõhuasetus objekti või asja ning dokumentide otsingule eristab läbiotsimist vaatlusest, kuna viimase sisuks ei ole esemete või dokumentide otsingule suunatud tegevus, vaid pelgalt asjaolu või olemuse kohta andmete kogumine vaatlemisega. Seejuures ei oma tähendust, kas otsingu käigus on asjad, esemed või dokumendid saadud maksukohustuslast eksitades või sunniga, kuna otsingu läbiviimine vaatluse käigus on iseenesest välistatud. Vaatluse läbiviimisel on maksuhalduril
lg 5 p 5 alusel õigus võtta ära dokumente ja asju vastavalt
§-s 65 sätestatule.
lg 2 alusel saaks maksuhaldur ära võtta dokumendid ja asjad, mis on talle esitatud maksukohustuslase poolt ning maksuhalduril puudub õigus ise otsida, samuti nõuda või paluda tegevuskohas juurdepääsu tööks kasutatavatele arvutitele. Töötajate seletused ning vaatlusprotokoll kinnitavad üheselt, et SPS Grupp OÜ tegevuskohas vaatluse käigus toimusid sisuliselt otsingud dokumentide leidmiseks. Selline menetlustoiming vastab oma sisult aga kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud läbiotsimise mõistele ja tunnustele. Kuivõrd
lg-s 1 on vaatluse regulatsiooni juures otsesõnu pööratud tähelepanu läbiotsimise keelule, on see kinnituseks, et vaatluse teostamise ja läbiotsimise vahelist piiri tuleb nii normi sisustamisel kui rakendamisel täpselt määratleda. Dokumendid või asjad, millest maksuhaldur soovib ärakirju ja väljavõtteid või mida maksuhaldur soovib ära võtta, peavad olema esitatud maksukohustuslase poolt ning äravõtmiseks peavad olema § 65 lg 2 punktides 1-3 toodud põhjused. Käesoleval juhul ei ole dokumente ja asju esitatud maksukohustuslase poolt ning ilmselgelt ei esinenud
Vaatluse läbiviimise kohta on protokollile alla kirjutanud 7 maksuhalduri ametnikku. OÜ SPS Grupp töötaja J. T. on allkirjastanud selle, et “Kaebusi ei ole”. Sellest ei saa aga järeldada toimingu õiguspärasust. J. T. polnud õigust äriühingut esindada ja ühelgi töötajal ei olnud õigust esitada dokumente. Vaatluse käigu protokollimist ei saa samastada dokumentide äravõtmise protokolliga. Tuvastamata on, millised dokumendid salvestati ning puudub nimekiri äravõetud dokumentidest. Vaatlusprotokollist ei nähtu, et äriühing oleks teinud maksuhaldurile ettepaneku või andud maksuhaldurile loa dokumentide äravõtmiseks või arvutitest andmete kopeerimiseks. Haldusasjas 3-11-240 toimunud
lg-st 3 tulenevaid nõudeid korralduse kättetoimetamisele, kuna vaatluse korraldus on üle antud esindusõiguseta isikule. Vaatluse läbiviimise korralduse üleandmise eesmärgiks maksukohustuslasele või tema esindajale on tagada, et vaatluse läbiviimine toimuks
lg-s 3 nimetatud isikute teadmisel, kes saaksid veenduda vaatluse läbiviimise seaduslikkuses ja kasutada neile laienevaid seadusest tulenevaid õigusi; 3) Vaatluse eesmärk on korralduses kirjeldatud paljasõnaliselt ning pole tuvastatav, milliseid maksuasjas tähendust omavaid asjaolusid ning tõendeid oli vajalik koguda. Vaatluse käigus isikutelt seletuste võtmine saab hõlmata vaid selliseid asjaolusid, mis on vajalikud vaatluse eesmärgi täitmiseks. Küsimusi saab esitada
Töötajate seletustest nähtuvalt on seletusi võetud selliste asjaolude suhtes, mille kohta oleks tulnud
Töötajate seletused nende palkade kohta ei ole kuidagi seotud vaatluse eesmärgiga ning maksukohustuslase majandus- või kutsetegevusega; 4) Kuna vaatluse läbiviimise käigus eksisteerib suur põhiõiguste riive oht, on maksukohustuslasele tema õiguste teavitamisel eriti suur tähtsus. Kirjalikest dokumentidest ei nähtu, et maksuhaldur oleks dokumenteerinud maksukohustuslase õigused vaatluse käigus ja fikseerinud nende tutvustamise. Kolmandale isikule seletuste andmisel õiguste tutvustamine ei asenda maksukohustuslasele õiguste tutvustamist. Kolmandate isikute õiguste ja kohustustuste tutvustamiseks ei saa pidada ka pelgalt tekstile allkirja nõudmist. Maksuhaldur on kasutanud ära nii äriühingu seaduslike esindajate puudumise vaatluse läbiviimise juurest kui ka jätnud kohal viibinud isikutele täielikult selgitamata vaatluse käigus nii maksumaksjale kui maksuhaldurile laienevad õigused. PMTK
sätestab maksukohustuslase kohustuse tasuda maksusummalt intressi, kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks. Puudub vaidlus, et SPS Grupp OÜ ei ole enda nimel õigeaegselt maksusummat tasunud, vaid on teinud seda näiliku tehingu abil läbi Prime LY & LK OÜ; 8) Nõustuda saab kaebaja väitega, et maksuotsusest ei tulene, millist tehingut varjati näiliku tehinguga. Samas maksuotsusest ei pea ega saagi seda nähtuda, sest mingisugust tehingut SPS Grupp OÜ ja Prime LY & LK OÜ vahel ei toimunudki. TsÜS § 89 lg 1 sätestab, et näilik tehing on ka selline, mille puhul pooled soovivad üksnes jätta muljet tehingu olemasolust; 9) Kuivõrd maksuhaldur on jõudnud järeldusele, et tehinguid ettevõtete vahel ei toimunud ning töötasude maksmine on omistatav SPS Grupp OÜ-le, on põhjendatud töötasude ja maksude lugemine SPS Grupp OÜ ettevõtlusega seotuks. Samuti on põhjendatud kogu summalt sisendkäibemaksu maha arvamise keelamine, kuivõrd näilikku tehingut maksustamisel arvesse ei võeta (
Maksuhaldur on maksuotsusega taastanud tegelikule olukorrale vastava maksukohustuse: kui SPS Grupp OÜ oleks töötajatele töötasusid maksnud enda nimelt ja enda kontolt, oleks tegemist olnud tema ettevõtlusega seotud kulutusega, millelt kuuluvad tasumisele sellisele väljamaksele omased maksud; kui SPS Grupp OÜ oleks maksnud välja töötasusid ületavad summad ilma, et nende seotust ettevõtlusega oleks tõendatud, kuuluks summadelt tasumisele tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt; ka puudunuks SPS Grupp OÜ sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus oma töötajatele tehtud maksetelt ning ettevõtlusega mitteseotud kuludelt; 10) Kaebaja väited sisendkäibemaksu mahaarvamise kohta ei ole asjakohased. On tuvastatud, et reaalselt ettevõtete vahel tehinguid ei toimunud ning teenust ei ole saadud, seega ei oma tähtsust arve nõuetekohasus või väited selle kohta, et tehingud võiksid olla seotud ettevõtlusega (on võimatu, et olematu tehing on seotud ettevõtlusega). Kaebaja viidatud Riigikohtu lahendid ei ole asjakohased, kuna nendes käsitletakse valdavalt olukorda, kus kauba või teenuse olemasolu üle puudub vaidlus ning tehing on toimunud kahe erineva ettevõtte vahel. Samuti on kaebaja viidanud kaasusele 3-3-1-32-09, milles Riigikohus vaagis ostja heausksuse või pahausksuse tõendamise kohustust. Käesolevas asjas on tuvastatud, et teenust ei ole soetatud, töid teostasid SPS Grupp OÜ enda töötajad SPS Grupp OÜ juhtimise all, töötajatega seotut kontrollisid SPS Grupp OÜ esindajad ning kogu Prime LY & LK OÜ 9 tegevus seoses väidetavate tehingutega oli SPS Grupp OÜ kontrolli all. Samuti ei saa tõusetuda küsimust ostja heausksusest, kuivõrd puudub tehing, mille osas olla heauskne või pahauskne, tegemist oli SPS Grupp OÜ enda tegevusega; 11) SPS Grupp OÜ-le ei ole ette heidetud maksupettuses osalemist selle „klassikalises“ tähenduses. Maksuhaldur on leidnud, et tehinguid Prime LY & LK OÜ ning SPS Grupp OÜ vahel ei ole toimunud ning on
Sisuliselt on maksuhaldur seeläbi jõudnud järeldusele, et töötajatele töötasusid ning tasumisele kuuluvaid makse tasus SPS Grupp OÜ, samuti, et neid summasid ületav (aga arvetel märgitud) summa on OÜ-st SPS Grupp välja viidud sellelt makse maksmata. Nõustuda võib kaebaja seisukohaga, et Prime LY & LK OÜ käibedeklaratsioonides ebaõige käibe kajastamine ei muuda tehinguid olematuks. Tehingute näilikkus ei ole aga tuvastatud üksnes selle asjaolu pinnalt. Küll on Prime LY & LK OÜ poolt käibedeklaratsioonides ebaõige käibe kajastamine veel üheks asjaoluks, mis kinnitab tehingute näilisust; 12) Kuivõrd kaebuse esitaja ei ole suutnud veenvalt tõendada Talwest Grupp OÜ kauplusest „Salamander“ soetatud meeste kingade kasutamist ettevõtluses, on maksuhalduri poolt sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamine põhjendatud. Üldteada on asjaolu, et kauplus „Salamander“ ei tegele töörõivaste ja – jalanõude müügiga ning maksumenetluse käigus on tuvastatud, et SPS Grupp OÜ on töörõivaid- ja jalanõusid soetanud nende müügile spetsialiseeritud kauplustest, ei ole kaebaja väited jalanõude kasutamisest külmlaos töötamiseks usutavad. Samuti ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit, mis maksuhalduri seisukohta ümber lükkaks; 13) Maksuotsuses on leitud, et Prime LY ja LK OÜ pangaarvelt välja võetud sularaha ei ole kulutatud SPS Grupp OÜ ettevõtluse tarbeks, ega ka Prime LY & LK OÜ ettevõtluse tarbeks. Kaebaja viidatud lehekülgedel on tsiteeritud A. Novitski selgitusi, kes väidab, et sularaha kasutati Prime LY & LK OÜ tütarettevõtete ostmise peale, nendega soetud kulutuste peale ning osa läks kassasse. Täpsemalt ei suutnud A. Novitski sularahaga seonduvat kommenteerida. A. Novitski sellised ütlused ei ole usaldusväärsed, kuivõrd maksuhaldur on tuvastanud, et Prime LY ja LK OÜ-l puudusid tütarettevõtted. Maksuhalduril ei olnudki ei kohustust ega eesmärki tõendada, et SPS Grupp OÜ ettevõtlusega mitteseotud summad, mis võeti välja OÜ Prime LY ja LK pangakontolt, oleksid jõudnud tagasi OÜ-sse SPS Grupp (vastasel juhul poleks raha ju sisuliselt ettevõttest välja läinudki); 14) Maksuhaldur ei ole ettevõtteid segamini ajanud, vaid on omistanud Prime LY & LK OÜ tegevuse seoses töötajate ning SPS Grupp OÜ poolt ülekantud summadega OÜ-le SPS Grupp. Maksuotsuses kajastatud faktilised asjaolud on tuvastatud õigesti ja maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud ning kohtu poolt kontrollitav.
Seadus ei näe ette eraldi kohustust maksukohustuslasele kindlal viisil menetluse üksikasjadest raporteerimist, sh logiraamatu pidamist. Logiraamatus kajastuvad andmed ei ole teistele isikutele siduvad. Logiraamatus kajastatud andmete pinnalt ei saa hinnata kontrollimenetluse kestuse õiguspärasust. Käesoleva üksikjuhtumi kontrolli näol oli sisuliselt tegemist nn ümbrikupalga kontrolliga, mis ongi reeglina väga töö- ja ajamahukas. 9. MTA palub jätta kaebuse vaatluse õigusvastasuse tuvastamise nõudes rahuldamata järgmistel põhjustel: 1) Kaebajaga saab nõustuda, et vaatluse läbiviimisel on maksuhalduril keelatud teostada läbiotsimist. Samas ei saa nõustuda, et maksuhaldur teostas reaalselt vaatluse käigus läbiotsimise, nõudes töötajatelt arvuti sisu ümber kopeerida laskmist või isiklike esemete ette näitamist. Tegemist on paljasõnaliste ja mittetõeste väidetega. Kõik äravõetud dokumendid esitati maksuhaldurile vabatahtlikult, kusjuures töötajatel ei olnud menetlustoimingu järgselt maksuhaldurile etteheiteid. Elektroonilisel kujul salvestatud dokumentide esitamine kujutab endast dokumentide vaatlemise võimalikuks tegemist maksukohustuslase arvuti vahendusel. Seadus ei keela vaadelda elektroonilisel kujul salvestatud dokumente. Arvestades infotehnoloogia osatähtsust tänapäevases majandustegevuses oleks mõeldamatu, et maksuhalduri vaatlus piirdub üksnes paberkandjal olevate dokumentidega. SPS Grupp OÜ töötajad tagasid maksuhalduri ametnikele juurdepääsu arvutis olevatele andmetele vabatahtlikult. Maksuhaldur võttis esitatud dokumentide koopiad ära seaduslikul alusel (
Samuti ei olnud ega pea olema vaatluse läbiviimise korralduses ära toodud vaatluse eesmärgi pinnalt konkreetselt piiritletud dokumendid, millega on õigus vaatluse käigus tutvuda. Vaatlus menetlustoiminguna ei nõua maksuhalduri täielikku passiivsust. Maksuhalduril on õigus vaatluse läbiviimisel esitada maksukohustuslase tegevuskohas viibivatele töötajatele vabatahtlikuks täitmiseks dokumentidega tutvumise palveid.
lg 5 p 2 annab maksuhaldurile õiguse teha vaatluse käigus tutvumiseks esitatud dokumentidest väljavõtteid või ärakirju
§-s 65 sätestatud korras. Tutvumispalve esitamisel ei oma tähtsust, kas dokumenti säilitatakse paberkandjal või elektrooniliselt. Juhul kui maksukohustuslane tagab vabatahtliku juurdepääsu tema majandustegevust kajastavatele dokumentidele, siis on maksuhalduri ametnikel õigus vaadelda nii paberkandjal säilitatavaid kui ka elektroonseid dokumente; 2) Vaatluse läbiviimise korralduse kättetoimetamisega SPS Grupp OÜ töötajale J.T.le ei ole maksuhaldur rikkunud
Vaatluse korralduse teatavakstegemise küsimuses kuulub kohaldamisele Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-65-09 punktis 14 väljendatud seisukoht, mille järgi peab juriidiline isik hoolitsema posti, sealhulgas haldusaktide, vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku kaudu. Viidatud lahendis nimetatud muu isik võib olla äriühingu töötaja, keda kasutatakse püsivalt oma majandus- või kutsetegevuse läbiviimisel. 27. mai 2010. a korraldus toimetati kaebajale kätte kooskõlas
Kaebaja tõlgendus, mille järgi saab juriidilisele isikule adresseeritud korralduse kätte toimetada üksnes juhatuse liikmele, ei põhine seadusel ja muudab ette teatamata vaatluse korraldamise võimaluse põhimõtteliselt sisutühjaks. Põhjendamatu on eeldada, et juriidilise isiku juhatuse liige viibib enamiku ettevõtte tööajast selle tegevuskohas. Juhatuse liikme puudumisel lasub äriühingul kohustus organiseerida oma tegevust nii, et äriühingu siseselt on määratud vähemalt üks vastutav isik, kes tagab juriidilise isiku nimel dokumentide vastuvõtmise; 11 3) Seadusest ei tulene maksuhalduri kohustust enne menetlustoimingu läbiviimist teavitada, et vaatluse läbiviimise käigus ei tohi sooritada läbiotsimist, avada lukustatud ruume või panipaiku ega siseneda eluruumi selles elavate isikute tahte vastaselt, ka juhul, kui nendes toimub isiku majandus- või kutsetegevus. Kui kaebaja vajas vaatluse õigusliku regulatsiooni kohta täiendavaid selgitusi, siis pidanuks ta esitama sellekohased küsimused menetlustoimingu ajal. Eraldi õiguste ja kohustuste selgitamist maksuhalduri ametnikelt ei taotletud; 4) Maksuhaldur annab hinnangu tõenditele kogumis ja vastastikuses seoses ning tõendite kogumise õigusvastasuse tuvastamise korral ei pruugi tagajärjeks olla tõendite lubamatus; 5)
lg-s 2 on sätestatud, et enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud
Vaidlusaluse vaatluse käigus isikutelt selgituste küsimine ongi teostatud viidatud sätte alusel, mis sätestab erisuse kaebaja poolt viidatud üldregulatsioonist; 6)
lg 1 alusel on maksuhalduri ametnikul õigus vaatluse läbiviimiseks siseneda maatükile, ehitistesse ja ruumidesse, kus toimub maksukohustuslase majandus- või kutsetegevus. Maksuhalduri ametnikul ei ole õigust sooritada vaatluse käigus läbiotsimist, avada lukustatud ruume või panipaiku ega siseneda eluruumi selles elavate isikute tahte vastaselt, ka juhul, kui neis toimub isiku majandus- või kutsetegevus.
lg 3 kohaselt teatatakse vaatluse läbiviimisest ette sellise aja jooksul, mis võimaldab maksukohustuslasel kavandatava toimingu suhtes seisukohta võtta. Vaatluse läbiviimisest ei teatata ette kiireloomulistel juhtudel.
lg 1 nimetatud vaatluse läbiviimiseks esitatakse maksukohustuslasele või tema esindajale kirjalik korraldus, kuhu on märgitud ka vaatluse eesmärk.
lg 4 sätestab, et sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud vaatlus viiakse läbi ettevõtte tööajal või üldisel tööajal. Vaatluse käik ja vaatlusega tuvastatud asjaolud protokollitakse.
lg-st 5 tulenevalt on vaatluse läbiviimiseks maksuhalduri ametnikul õigus: 1) kaasata spetsialiste ja eksperte; 2) teha
§-s 65 sätestatud korras dokumentidest väljavõtteid või ärakirju; 3) fotografeerida või muul viisil jäädvustada vaadeldavat territooriumi või asju; 4) teha kaupade, materjalide ja muu vara inventuure ja ülemõõtmisi, samuti koostada vaadeldavate territooriumide või ehitiste plaane või skeeme; 5) võtta ära dokumente ja asju vastavalt
§-s 65 sätestatule; 6) nõuda vaadeldaval maatükil või vaadeldavas ehitises või ruumis viibivatelt isikutelt teavet maksukohustuslase majandusvõi kutsetegevuse kohta vaatluse eesmärgiga piiratud ulatuses. Ütlused protokollitakse
lõikes 4 sätestatud korras.
lg 1 kohaselt on tõendiks kõik maksumenetluses kogutud andmed.
lg 1 alusel on maksuhalduril õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Maksuhalduril on
lg-st 1 tulenevalt õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema 12 valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist.
lg 1 kohaselt võib maksuhaldur teha talle menetlusosalise poolt esitatud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid. Kooskõlas
lg-ga 2 võib maksuhaldur talle esitatud dokumendid ja asjad ära võtta, kui: 1) neid on vaja maksuasja lahendamiseks ning maksuhalduril on põhjendatult alus kahtlustada, et hiljem ei ole need tõendid talle kättesaadavad või 2) see on vajalik dokumentidest väljavõtete või ärakirjade tegemiseks või 3) dokumendid ja asjad viitavad arvatavalt toimepandud õigusrikkumisele.
§-s 11 sätestatud uurimispõhimõtte kohaselt peab maksuhaldur arvestama maksusumma määramisel kõigi asjas tähendust omavate tõenditega, otsustades, milliseid tõendeid on vaja koguda ja milliseid toiminguid sooritada.
lg 3 kohaselt viib maksuhaldur menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi ning järgides haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse.
Korralduses selgitas maksuhaldur kaebajale
Korraldusega kohustati kaebajat võimaldama läbi viia tegevuskoha vaatlus ja sellega seotud muud menetlustoimingud, esitama kontrolliperioodi kohta kõik nõutavad dokumendid, esitama kontrolliperioodi kohta kõik antud ja saadud laenusid kajastavad lepingud ja muud dokumendid ning andma maksuhaldurile teavet kontrolliperioodi kohta. Korraldus tuli täita kohe selle kättesaamisel või kui dokumente ei ole võimalik kohe esitada, siis hiljemalt 4. juunil 2010. Seega ei puudutanud 27. mai 2010. a korraldus üksnes vaatluse läbiviimist, vaid kaebajale pandi lisaks kohustus esitada kontrolliperioodi kohta asjakohast teavet ja dokumente. Kaebaja kohustustele vastas maksuhalduri õigus nõuda kaebajalt vaatluse läbiviimise võimaldamist (
lg 1 ja 3) ning asjakohaste dokumentide ja teabe esitamist (
lg 1) ning
§-s 65 sätestatud korras võis maksuhaldur vaatluse käigus teha dokumentidest koopiaid ja dokumente ära võtta (
Vaatluse ühendamine muude menetlustoimingutega ei ole
-s sätestatuga vastuolus, seda eriti arvestades
Kaebaja heidab maksuhaldurile eelkõige ette töötajate arvutites olnud dokumentide vaatlemist ja nende mälupulgale salvestamist. Kohus leiab, et
Seega võis maksuhaldur teha vaatluse käigus ettepaneku näidata arvutis olevaid dokumente ja võimaldada neist koopiate tegemist ning vaatluse juures viibinud kaebaja töötajad võisid sellise soovi vabatahtlikult täita, ilma et see muudaks tõendite kogumist õigusvastaseks.
lg-s 1 13 keelatud läbiotsimisega oleks tegemist siis, kui arvutis olevate dokumentide vaatlemine ja koopiate tegemine toimunuks maksukohustuslase tahte vastaselt. Praeguses asjas ei ole tõendatud, et maksuhaldur oleks vaadelnud ja kopeerinud kaebaja tegevuskohas olevates arvutites leiduvaid dokumente kaebaja tahte vastaselt. Vaatluse protokolli (III kd, tl 43-44) kohaselt viibisid vaatluse ajal kaebaja tegevuskohas neli töötajat: J. T., D. T., K. K. ja T. E. Protokolli kohaselt näitasid töötajad maksuhaldurile arvutite sisu ja mälupulgale salvestati mõned arvutis olevad dokumendid. Kohus eeldab, et mälupulgale salvestatud elektroonilised dokumendid jäid alles ka kaebaja arvutitesse. Kaebaja töötaja J.T. on protokollile alla kirjutanud ja kinnitanud, et kaebusi vaatluse läbiviimise suhtes ei ole, mis tähendab, et J.T. oli protokollis märgituga nõus. J.T. on kohtuasjas 3-11-240 antud tunnistuses (III kd, tl 62-63) hiljem kinnitanud, et sai aru, milleks maksuhaldur tuli ja mida kontrollitakse. Kaebaja märgib küll õigesti, et J.T. tunnistajana antud ütluste kohaselt ei küsinud maksuhaldur temalt luba arvutis olevate andmete vaatlemiseks ja mälupulgale salvestamiseks. J T. ütlustest nähtuvalt viibis ta aga arvutis olevate dokumentidega tutvumise ajal teises ruumis. Ka teine vaatluse kohta tunnistusi andnud isik K. K. selgitas (III kd, tl 61-62), et ei olnud kogu aeg vaatluse juures (nt andis vahepeal maksuhaldurile selgitusi), ega tea, kas tema arvutist mingeid andmeid kopeeriti või mitte. Seega ei saa J.T. ja K. K. kohtuasjas 3-11-240 tunnistajana antud ütlused kinnitada või ümber lükata seda, kas maksuhaldur küsis või ei küsinud luba mõnelt teiselt juuresviibinud töötajalt ning kui luba küsiti, siis millises vormis seda tehti. Arvutid, nagu ka neis olevad dokumendid, mille maksuhaldur kopeeris mälupulgale, kuulusid eeldatavalt kaebajale, mitte töötajatele isiklikult (tegemist ei olnud töötajate isikliku kirjavahetusega vms). Eeltoodu tõttu ei lükka J.T. ja K. K. tunnistajana antud ütlused ümber vaatluse protokollis märgitut, et arvuti sisu näitasid maksuhaldurile töötajad ise. 13. Kaebaja leiab, et maksuhaldur on kaebaja juhatuse liikmed vaatluse läbiviimisest õigusvastaselt teavitamata jätnud.
lg 1 kohaselt esitatakse vaatluse läbiviimiseks kirjalik korraldus maksukohustuslasele või tema esindajale. Sellise esindaja all ei ole kohtu arvates mõeldud üksnes seaduslikku esindajat (juhatuse liiget).
Maksuhaldur asus
sisu kohta ning vaatluse käik, vaatlusega tuvastatud asjaolud ja vaadeldud või äravõetud dokumendid üksikasjalikumalt ja põhjalikumalt protokollida. II 17. SPS Grupp OÜ on kajastanud kontrolliperioodil raamatupidamises tööjõu rendi teenuse soetamist Prime LY & LK OÜ-lt. Maksuotsuse kohaselt ei ole kaebajal õigust Prime LY & LK OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata, sest tegemist oli näilike tehingutega, mida ei võeta
Arvete alusel Prime LY & LK OÜ-le tehtud väljamaksete see osa, mis on Prime LY & LK OÜ pangaarvelt sularahas välja võetud, on TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel maksustatud tulumaksuga kui kaebaja ettevõtlusega mitteseotud kulu. Maksuotsusega on kohustatud kaebajat tasuma ka tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlusmakseid ja kohustusliku kogumispensioni makseid töötajatele tehtud väljamaksetelt. Maksuhaldur on seisukohal, et Prime LY & LK OÜ poolt deklareeritud ja tasutud tööjõumaksud tuli tegelikult tasuda SPS Grupp OÜ-l. Prime LY & LK OÜ poolt töötajatega sõlmitud võlaõiguslikud lepingud olid maksuhalduri arvates sõlmitud töölepingulise suhte varjamiseks ja nende maksustamisel tuleb samuti lähtuda
Maksuhalduri tuvastatud kohaselt tegi kaebaja kontrolliperioodil ka muid töötasu väljamakseid, millelt ei ole maksud nõuetekohaselt deklareeritud ja tasutud. Lisaks on maksuhaldur KMS § 29 lg-st 1 tulenevalt piiranud kaebaja õigust sisendkäibemaksu maha arvata Talwest Grupp OÜ ja A&G arvete alusel, sest nimetatud äriühingute arvete alusel soetatud kaubad ei ole kaebaja ettevõtlusega, ning TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel on nimetatud äriühingutele tehtud väljamaksed on maksustatud tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu. Kohus märgib, et
Maksuhaldur on käsitlenud tehingute näilikkusele viitavaid asjaolusid ja tõendeid ning esitanud oma järeldused maksuotsuse p-s
lg-s 2 sätestatud uurimispõhimõtte kohaselt otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega. Seega võis maksuhaldur koguda kaebaja tehingupartneri kohta ka selliseid tõendeid, mis ei olnud kaebaja valduses või kontrolli all ning neid maksuotsuse tegemisel arvestada. Maksuhaldur on käsitlenud Prime LY & LK OÜ-ga seonduvat maksuotsuse lk 9-12 ja kogutud tõenditest järeldanud, et Prime LY & LK OÜ pangakontolt ei nähtu tegutsevale äriühingule omast raha liikumist (nt tasumist telefonioperaatori teenuste või kommunaalteenuste eest, samuti tasumist ruumide rendi eest, kuigi Prime LY & LK OÜ juriidiliseks aadressiks märgitud ruum ei kuulu äriühingule). Prime LY & LK OÜ pangakontol ei tuvastatud tasumist Tallinna Õigusbüroo OÜ-le, kellele on Prime LY & LK OÜ juhatuse liikme A. Novitski sõnul arvete alusel igakuiselt pangaülekandega tasutud. Samuti on maksuhaldur tuvastanud, et Prime LY & LK OÜ on deklareerinud 16 sisendkäibemaksu, kuid pangakontodelt ei nähtu kulutusi, mis võisid olla sisendkäibemaksu deklareerimise aluseks. Kaebajalt Prime LY & LK OÜ pangakontole laekunud raha kulutati paari päeva jooksul, makstes osa sellest töötajate töötasudeks, osa kanti maksuhalduri kontole ja osa võeti sularahas välja. A. Novitski väide, et pangakontolt väljavõetud sularaha kasutati muuhulgas tütarettevõtete ostmiseks ja nendega seotud kulutusteks, ei saa olla õige, sest ärija väärtpaberiregistri kohaselt Prime LY & LK OÜ-l tütarettevõtteid ei olnud. Kohus jagab maksuhalduri kahtlust, et Prime LY & LK OÜ pangakontol toimuv ei viita tavapärasele majandustegevusele ja A. Novitski seletus sularaha kulutamise kohta ei ole usaldusväärne. Ei saa küll välistada, et mööbli vahendamisega seoses toimus Prime LY & LK OÜ-l siiski mingi majandustegevus, näiteks tehingud OÜ-dega Uukren Mööbel, SKK Sarg ja Linsarel, kellega arveldati sularahas. Maksuhaldur ei ole neid tehinguid maksuotsuses kuigi põhjalikult uurinud ega maksuotsuses veenvalt põhjendanud, miks ta nimetatud tehingute toimumises kahtleb. Samas käesoleva asja lahendamisel ei oma see maksuhalduri eksimus määravat tähtsust, sest mööbli vahendamisega seotud tehingud kaebaja maksukohustust otseselt ei mõjuta. Lisaks eeltoodule on maksuhaldur tuvastanud, et Prime LY & LK OÜ ei tegutsenud kaebajale tööjõu rendi teenust osutades oma juhatuse liikme A. Novitski juhtimise ja kontrolli all. A. Novitski maksuhaldurile antud seletuse (II kd, tl 95-98) kohaselt värbasid Prime LY & LK OÜ töötajaid ja koostasid lepingud SPS Grupp OÜ töödejuhatajad T. (E.) ja K. (K.), kellel olid samal ajal lepingud ka Prime LY & LK OÜ-ga. A. Novitski seletusest tuleneb, et tema ülesandeks oli üksnes töölepingute allkirjastamine, kusjuures lepingutel oli reeglina teise poole allkiri juba olemas. A. Novitski ei teadnud, milliseid töötajaid värvati (sh seda, et värvati endiseid SPS Grupp OÜ töötajad). A. Novitski sõnul osutas Prime LY & LK OÜ kaebajale tööjõu rendi teenust paljudel objektidel, kuid A. Novitski oskas neist nimetada vaid kolme. Ühelgi objektil A. Novitski ise ei käinud. A. Novitski sõnul ei ole ta suhelnud Prime LY & LK OÜ töötajatega peale K. ja T. ning tegeles pigem kontrolli- ja vahendusülesannetega (tõi lepingud, tabelid jne). Tööajatabelid koostasid samuti T. ja K., kusjuures nimetatud isikud viisid mõnikord tabelid ka ise otse raamatupidajale. K. K. seletusest (I kd, tl 109) tuleneb, et SPS Grupp OÜ töödejuhatajad said otsustada Prime LY & LK OÜ töötajatele lisatasude määramise üle. Lepingud Prime LY & LK OÜ töötajatega lõpetati A. Novitski sõnul kohe pärast seda, kui lõppes Prime LY ja LK OÜ ning kaebaja vaheline koostöö. Prime LY & LK OÜ arved ja deklaratsioonid koostas A. Novitski sõnul raamatupidaja K. L. K. L. väitis aga, et SPS Grupp OÜ-ga seotud arveid ja muid dokumente tõid temale SPS Grupp OÜ juhatuse liikmed S. Bakhoff ja J. Pops (II kd, tl 76-83). Kohtu arvates ei ole eeltoodut arvestades väär maksuhalduri järeldus, et Prime LY & LK OÜ ei tegutsenud kaebajale tööjõu rendi teenust osutades oma juhatuse liikme A. Novitski juhtimise ja kontrolli all. Eeltoodu seab ühtlasi kahtluse alla A. Novitski kinnituse, et tehingud kaebajaga on tegelikult toimunud, usaldusväärsuse. Prime LY & LK OÜ
MS § 34 p 4 ja § 51 lg 2 p 1 alusel ka intressiga seotud täiendav tulumaksukohustus, kuid kohtu arvamuse kohaselt ei tekita see kaebajale õigusvastaselt kahju. Maksuhaldur on maksuotsuses põhjendanud oma seisukohta, et kaebaja on soovinud saada näilike tehingute tegemise kaudu maksueelist. Seetõttu ei ole kaebajale maksu määramisega seotud intressikohustus õigusvastane. Kaebajal oli võimalik intressikohustus vältida, deklareerides ja tasudes maksud õigeaegselt.
Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on näilik selline tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Seega ei pruugi kõik näilikud tehingud olla tehtud teise tehingu varjamiseks. Käesolevas asjas ongi maksuhaldur käibemaksu osas leidnud, et kaebaja ja Prime LY & LK OÜ on tahtnud jätta mulje renditeenuse osutamise tehingute olemasolust, kuid tegelikult neid tehinguid toimunud ei ole. KMS § 29 lg-st 1 tulenevalt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lg 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud KMS § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, v.a maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks, mis KMS § 31 lg 1 alusel arvatakse maha teiselt registreeritud maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral § 37 nõuetele vastava arve alusel. Neist sätetest tulenevalt 19 on maksukohustuslasel õigus sisendkäibemaks maha arvata juhul, kui kaup või teenus on saadud teiselt käibemaksukohustuslaselt, kaup või teenus on soetatud maksustatava käibe tarbeks, kauba või teenuse kohta on esitatud nõuetekohane arve ning kaup või teenus on reaalselt soetatud. Käesolevas asjas on maksuhaldur kindlaks teinud, et kaebaja ei ole Prime LY & LK OÜ-lt tegelikult tööjõu rendi teenust soetanud. Asjas 3-3-1-32-09 (p 12) leidis Riigikohus, et olukorras, kus isik teadis tehingu tegelikest asjaoludest, sh tehingu kohta esitatud dokumendi võimalikust fiktiivsusest, kuid kajastas seda dokumenti siiski maksukohustust vähendavana oma maksudeklaratsioonis, on tegemist ostja pahausksusega, sest toimumata tehingu kajastamine maksudeklaratsioonis saab oma iseloomult olla üldjuhul tahtlik tegu. Viimati mainitud juhul ei pea tuvastama n-ö erilist sidet ostja ja müüja vahel näiteks selle näol, et müüjad olid ostja kontrolli või juhtimise all või et müüja seaduslikul esindajal on perekondlikud, töö- või muud sarnased suhted müüjate esindusõiguslike isikutega vms. Käesolevas asjas on maksuhaldur sisuliselt leidnud, et kaebaja oli tehingu kohta vormistatud dokumentide fiktiivsusest teadlik, kuid kajastas neid siiski oma raamatupidamises. Samuti on maksuhaldur põhjendanud, et kaebaja juhatuse liikmed esitasid Prime LY & LK OÜ raamatupidajale renditeenuse müüja arveid väiksemas mahus kui kaebaja kajastas ostjana enda raamatupidamises. Seega saab kaebaja tegutsemist pidada pahauskseks. Kohus märgib, et isegi kui müüja deklareeritud käibemaks on riigile tasutud, tekib ostjal õigus sisendkäibemaks maha arvata koheselt ja hoolimata sellest, kas müüja on oma kohustused riigi ees täitnud või mitte ning seetõttu ei saa ostjale täiendava käibemaksu määramist (alusetult maha arvatud sisendkäibemaksu tagasinõudmist) seada otseselt sõltuvusse asjaolust, kas müüja on lisatud käibemaksu müüjale üle kandnud (vt Tallinna Ringkonnakohtu
ei sätesta üksikjuhtumi kontrolli tähtaega, piiritledes maksu määramise vaid
lg 1 sätestatud aegumistähtajaga, tuleb maksukontroll läbi viia mõistliku aja jooksul. Mõistlik aeg sõltub konkreetse juhtumi eripärast. Kaebaja maksukontrolli alustati
lg-st 3 tuleneb, et maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. See ei välista maksuhalduri
§-st 11 tulenevat uurimispõhimõtet, mille kohaselt on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid ning selle eesmärgi saavutamiseks otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuotsust ei ole võimalik seetõttu anda enne, kui maksuhalduri veendumuse kohaselt on kõik asjas tähtsust omavad asjaolud piisava põhjalikkusega välja selgitatud. Maksukohustuslasel ei saa aga enne
lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja lõppemist (vastavalt kolm või kuus aastat) tekkida õigustatud ootust, et temale makse ei määrata. Maksumenetluse logiraamatu kohaselt on maksumenetluses tõepoolest olnud umbes kuupikkuseid perioode, kui ühtki menetlustoimingut tehtud ei ole. Sellise pikkusega paus menetlustoimingutes ei anna siiski alust maksumenetluse peatumise tuvastamiseks. Vaidlust ei ole selle üle, et revidendil on korraga menetluses mitmeid erinevaid maksukontrolle ning mõnes neist võib olla vaja teatud perioodil teha kiireid menetlustoiminguid. Samuti on revidendil õigus saada korralist puhkust, revident võib olla haige, osaleda erialastel koolitustel 21 või lähetuses vms põhjustel tööst lühiajaliselt eemal viibida. Lühiajalise eemalviibimise korral ei ole uue revidendi määramine otstarbekas. Kohus peab usutavaks ka maksuhalduri väidet, et logiraamat kajastab olulist osa revidendi tööst, kuid siiski mitte ammendavalt. On usutav, et logiraamatusse ei panda kirja nt üldiste teadmiste ja oskuste täiendamist, mis ei ole seotud konkreetse maksumenetlusega, kuid mille käigus omandatud teadmisi ja oskusi saab kasutada kõigi maksumenetluste läbiviimisel. Maksuhaldur on selgitanud, et logiraamatus ei kajastu ka nt maksumenetluses kogutud tõendite tõlkimine ja asutusesisene e-kirjavahetus. Ka pärast kaebaja pakutud maksumenetluse peatumise kuupäeva (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.