lg 1 tulenevalt on 11.11.2009 üldkoosoleku otsused tühised, kuna otsuste vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumiseks ühistu põhikirja p-des 5.5 ja 5.6 sätestatud korda, sest ühistu liikmete algatusel koosoleku kokkukutsumiseks puudus vajalik liikmete arv (vähemalt 7 isikut), ei olnud pöördutud eelnevalt juhatuse ega revisjonikomisjoni poole ning üldkoosolek ei olnud kokku kutsutud ka samas korras juhatuse poolt üldkoosoleku kokkukutsumiseks ettenähtud korrale (põhikirja p 5.17). 13. 15.03.2013 Niina Smekalova ja OÜ Rosehill esitatud täpsustatud hagiavalduse terviktekst VI, lk 104-113). Hagejad kordavad 29.10.2012 täpsustatud hagiavalduses esitatud nõudeid ja kõiki asjaolusid, parandades vaid korteriühistu liikmete arvu (VI, lk 104-113). 13.1 11.11.2009 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise alused KÜ Kangelaste 3 liikmete poolt 11.11.2009 vastu võetud otsused on ebaseaduslikud, kuna nende otsuste tegemisel rikuti KÜ Kangelaste 3 20.06.2007 kinnitatud põhikirja nõudeid. Üldkoosoleku protokolli kohaselt ilmus üldkoosolekule 47 korteriühistu liiget ning korteriühistus on 58 liiget. Aadressil Kangelaste 3, Narva linn on 62 eluruumi ja 7 mitteeluruumi (kokku 69): 2 eluruumi (korterid 3 ja 30) on Narva linna omandis, veel 2 eluruumi (korterid 49 ja 52) ning 2 mitteeluruumi (M6 ja M7) on G P omandis; 4 mitteeluruumi (M1, M2, M4, M5) on OÜ Rosehill omandis. Seega on KÜ-s Kangelaste 3 kokku 62 liiget. KÜ Kangelaste 3 20.06.2007 põhikirja punkti 5.11 kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. 11.11.2009 toimunud üldkoosolek oli otsustusvõimeline, kuna kohal oli enam kui 32 liiget. Lähtudes seadusest ja sama põhikirja punktist 5.8, on KÜ Kangelaste 3 igal liikmel üldkoosolekul 1 hääl. Põhikirja punkt 5.12 kohaselt on otsuse vastuvõtmiseks vajalik, et otsuse poolt hääletaks 2/3 üldkoosolekus osalejatest, s.o. vähemalt 32 liiget. Narva linnal kahe korteri omanikuna sai olla vaid 1 hääl. Seega ei olnud 11.11.2009 üldkoosoleku otsused kooskõlas põhikirjaga, v.a. otsus Juri Väkrami juhatuse liikmeks valimise kohta. Eeltoodust tulenevalt on nimetatud üldkoosoleku järgmised otsused ebaseaduslikud, s.o: otsus tagasi kutsuda juhatuse liikmete hulgast O F, J S, J V, V B, N S; otsus valida juhatuse liikmeteks R T, A S, O N, L Y, otsus valida juhatuse esimeheks R T (juhatuse esimehe valimine ei kuulu üldkoosoleku pädevusse); 4 otsus teenustasu määramisel lähtuda eluruumi ning mitteeluruumide üldpinnast. 13.2 11.11.2009 üldkoosoleku otsuste tühisuse aluseks olevad asjaolud Kui kohus leiab, et hagejate väited ja tõendid ei anna alust KÜ Kangelaste 3 üldkoosoleku 11.11.2009 otsuste kehtetuks tunnistamiseks, siis väidavad hagejad, et kõik 11.11.2009 toimunud üldkoosolekul vastu võetud otsused on tühised. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-137-09 märkinud, et kohus võib ise tehingu tühisuse alusele tuginedes tühisuse tuvastada, ilma et keegi menetlusosalistest oleks seda taotlenud. Hagejad esitavad kohtule tühisuse aluseks olevad asjaolud ja alternatiivse nõude, paludes kohtul tunnistada KÜ Kangelaste 11.11.2009 toimunud üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisust. Kostja on korteriühistu. Korteriühistu seaduses (KÜS) § 1 lg 2 kohaselt rakendatakse korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid.
lg 1 tulenevalt on antud juhul tegemist tühiste otsustega, kuna otsuste vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. KÜ Kangelaste 3 liikmete üldkoosoleku kokkukutsumise kord on sätestatud 20.06.2007 põhikirja punktides 5.5 ja 5.6. 11.11.2009 üldkoosoleku puhul oli tegemist erakorralise üldkoosolekuga. Põhikirja p 5.5 kohaselt kutsub erakorralise üldkoosoleku kokku ühistu juhatus omal initsiatiivil või kahe nädala jooksul vähemalt 1/10 ühistu liikmete, 1/3 juhatuse liikmete või revisjonikomisjoni nõudel, ning p 5.6 kohaselt, kui juhatus ei ole põhikirjas ettenähtud tähtajaks üldkoosolekut kokku kutsunud, on ühistu liikmete õigus pöörduda ühistu revisjonikomisjoni poole, kes kutsub üldkoosoleku kokku 15 päeva jooksul, alates avalduse saamisest. Revisjonikomisjoni poolt selle nõude täitmata jätmise puhul on vähemalt 1/10 ühistu liikmetel õigus omal initsiatiivil üldkoosolek kokku kutsuda. 11.11.2009 üldkoosolek kutsuti kokku KÜ Kangelaste 3 liikmete initsiatiivil, kuid seejuures üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikkudes. Ühistu 1/10 liikmete poolt ei olnud revisjonikomisjonile esitatud nõuet üldkoosoleku kokkukutsumiseks ja ei ole ka tõendatud, et revisjonikomisjon oleks selle nõude jätnud täitmata. Seega ei olnud ühistu liikmetel põhikirja p 5.6 tulenevalt õigust 11.11.2009 üldkoosolekut kokku kutsuda ega läbi viia. Kui kohus leiab, et KÜ Kangelaste 3 liikmetel oli õigus kokku kutsuda üldkoosolek ilma revisjonikomisjoni poole pöördumiseta ja revisjonikomisjoni osas kirjeldatud põhikirja norm ei vasta seadusele, siis väidavad hagejad, et 11.11.2009 üldkoosolek oli kutsutud kokku eelnevalt juhatusele nõude esitamiseta ja selleks moodustatud ebapädevate isikute grupi poolt. Sellega rikuti KÜ Kangelaste 3 põhikirja p-de 5.5 ja 5.6 ning
Ühistu liikmete nõue üldkoosoleku kokkukutsumiseks oli juhatusele edastatud 15.09.2009 ja selle nõude alusel oli juhatuse poolt üldkoosolek kokku kutsutud 22.09.2009 ja seega oli see nõue täidetud. 11.11.2009 üldkoosoleku kokkukutsumine toimus ühistu liikmete initsiatiivrühma poolt, millesse kuulus vähem kui 7 liiget. Korteriühistu liikmete arvust, ühistu põhikirjast ning
lg 3 sätestatust tulenevalt võisid üldkoosoleku kokku kutsuda vähemalt 7 liiget (1/10 62-st on 6,2 liiget ehk 7 liiget). Asjaolu, et initsiatiivrühmas oli 6 liiget nähtub hageja esitatud dokumendist, kus ühistu juhatus vastab initsiatiivrühma liikmetele – 6-le isikule. Korteriühistu liikmed peavad üldkoosoleku kokku kutsuma
KÜ Kangelaste põhikirja p 5.17 alusel oleks tulnud üldkoosoleku kokkukutsumisel vastav otsus teatavaks teha ühistu kõikidele liikmetele isiklikult allkirja vastu või neile tähtkirja väljastamise teel. Seda initsiatiivrühma poolt ei olnud tehtud. Hagejate nõudeks on tunnistada kehtetuks Korteriühistu Kangelaste 3 liikmete 11.11.2009 üldkoosoleku kõik otsused, v.a. otsus, millega otsustati valida juhatuse liikmeks Juri Väkram, kes sai hääletamisel 33 poolthäält, ning alternatiivselt paluvad hagejad kohtul tuvastada, et KÜ Kangelaste 3 liikmete 11.11.2009 üldkoosolekul vastu võetud kõik otsused on tühised. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostjate kanda. 5 Hagejad on esitanud tuvastushagi korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. TsMS § 368 lg1 kohaselt, võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Võttes arvesse, et tühised või ebaseaduslikud otsused formaalselt jäävad kehtima, siis antud juhul on hagejatel KÜ Kangelaste 3 liikmetena õiguslik huvi, selles, et KÜ Kangelaste 3 11.11.2009 üldkoosoleku ebaseaduslikud või tühised otsused ei kehtiks. KOSTJA VASTUVÄITED
lg 1¹ sätestab, et juhatuse liige valitakse tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. Seisuga 21.06.2009 olid kostja juhatuse liikmete volitused lõppenud. Seega ei olnud üldkoosoleku kokkukutsumise ja läbiviimise ajal KÜ-l Kangelaste 3 kehtivat juhatust, mistõttu esimene 11.11.2009 üldkoosolekul vastu võetud otsus (juhatuse tagasikutsumine) oli vaid deklaratiivne. Selle otsusega ei ole võimalik ka korteriühistu liikmete seadusega kaitstud õiguste ja huvide rikkumine.
lg 1 kohaselt peab mittetulundusühingul olema juhatus, mis seda juhib ja esindab. Juhatuse pädevusse kuuluvad õigused ja kohustused, mis ei kuulu teiste korteriühistu organite pädevusse ning kes korraldab igapäevast tegevust, esindab korteriühistut ja kaitseb tema huve. Ilma juhatuseta ei saa juriidiline isik, sh ka korteriühistu, funktsioneerida. Korteriühistu juhatuse määramine/valimine (selle puudumisel) on seega alati korteriühistu ja tema liikmete huvides.
lg 1 alusel peab juhatuse liige oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Ilma juhatuseta korteriühistu ei saa majandada korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osi ning esindada korteriühistu liikmete huve. Eeltoodu alusel leiab kostja, et endise juhatuse tegevusetus ja üldkoosoleku kokkukutsumiseks uue juhatuse valimiseks soovi puudumine on käsitletavad olulise hoolsuskohustuse rikkumisena. 11.11.2009 üldkoosolekul võeti vastu otsus teenustasude määramisest lähtudes eluruumide ja mitteeluruumide üldpinnast. KOS § 2 lg 1 sätestab, et korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad. KÜS § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Seega on nii eluruumi kui ka mitteeluruumi omanik korteriühistu liige. Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-4204 on märkinud, et korteriühistusse kuuluvad mitteeluruumide omanikud on kohustatud KÜS §-s 151 loetletud teenuste tarbimise eest tasuma eluruumide omanikega võrdsetel alustel. Vastavalt KÜ Kangelaste 3 põhikirja p 4.4. juhindutakse sihtotstarbeliste- ja majandusmaksete määramisel ühistu liikme omandis olevast korteri üldpinna osast elamu elu- ja mitteeluruumide kogupinnas. Kuna kostja põhikiri on kooskõlas seaduses sätestatuga ja ei sätesta erinevaid aluseid teenustasu maksmiseks, siis peavad KÜ Kangelaste 3 liikmed (nii eluruumi kui ka mitteeluruumi omanikud) tasuma teenustasu lähtudes talle kuuluva eluruumi või mitteeluruumi üldpinnast. Seega ei muutnud üldkoosoleku otsus seaduses ega ka põhikirjas sätestatud teenustasu arvestamise aluseid, vaid ainult kordas neid. KÜS § 15¹ lg-st 1 tuleneb, et majandamiskulude arvestamise alused võib muuta ainult põhikirjaga. Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-11 jõudis järeldusele, et kui korteriühistu üldkoos7 olek võtab vastu otsused, mida ta on pädev vastu võtma ainult põhikirja muutmiseks ja selleks ettenähtud korras, siis võivad need otsused olla tühised
Seega ei ole ka antud otsusega võimalik korteriühistu liikmete seadusega kaitstud õiguste ja huvide rikkumine. 14.3 Üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamine.
lg 3 tulenevalt võib mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Eeltoodust tuleneb, et hagejatel ei ole õigust vaidlustada 11.11.2009 üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid. 11.11.2009 üldkoosoleku otsused on kostja üldkoosolek korduvalt kinnitanud ning hagejad ei esitanud kinnitatava üldkoosoleku otsuste suhtes hagisid. Sellepärast ei saa hagejad
lg 2 tulenevalt enam nõuda tunnistada kehtetuks 11.11.2009 üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid. 14.4 Üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamine. Hagejate poolt alternatiivselt esitatud nõue KÜ Kangelaste 3 liikmete 11.11.2009 üldkoosoleku otsuste tühisusest ei ole põhjendatud. Kostja leiab, et 11.11.2009 üldkoosoleku kokkukutsumisel selleks ettenähtud korda ei olnud rikutud. Vaatamata 21.06.2009 endise juhatuse liikmete volituste lõppemisele, pöördus initsiatiivrühm (so KÜ Kangelaste 3 liikmed) korduvalt isiklikult ning esindaja kaudu juhatuse poole nõudega kutsuda kokku üldkoosolek uue juhatuse valimiseks. Kõik pöördumised olid kasutud, sest endine juhatus uut üldkoosolekut kokku ei kutsunud. Põhikirja punktide 5.5. ja 5.6 sätestatud korra täitmise eelduseks on korteriühistu organite (so juhatus ja revisjonikomisjon) volituste kehtivus. Korteriühistu üldkoosoleku kutsub kokku juhatus (
lg 1, ühistu põhikirja p.-d 5.4 5.6) ning üldkoosoleku võivad teatud tingimuste täitmisel kutsuda kokku ka juhatuse liikmed, revisjonikomisjoni liikmed või ühistu liikmed (
5.5 -5.6 ). Teiste korteriühistu organite tegevusetuse tõttu oli üldkoosolek kokku kutsutud korteriomanike (so initsiatiivrühma) poolt. Hagejad ei ole välja toonud, milline on nende õiguslik huvi üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks ning milliseid nende õiguseid või huvisid on antud otsustega rikutud. KÜ juhatuses on tavaliselt isikud, kes ei oma juriidilist või muud vajalikku haridust. Reaalselt on väga lihtne vaidlustada otsuseid seetõttu, et otsuste vastuvõtmisel on rikutud seaduse ja põhikirja formaalseid nõudeid. Kui isik vaidlustab kohtus üldkoosoleku otsuse ainult formaalse nõude rikkumise tõttu ja ei oma seejuures õiguslikku huvi, võib öelda, et isik kuritarvitab oma õigusi. Hagi rahuldamata jätmisel jätta ühtlasi kõik kohtukulud hagejate kanda. POOLTE LÕPLIKUD SEISUKOHAD 15. Hagejate lõplikud seisukohad 04.02.2013 ja 23.05.2013 toimunud kohtuistungil. Hagejad jäävad eelnevalt esitatud põhjenduste ja seisukohtade ning viimases täpsustatud hagiavalduse 15.03.2013 terviktekstis esitatud nõuete juurde, paludes esmalt lahendada kohtul üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõue ja seejärel alternatiivselt esitatud nõue otsuste tühisuse tuvastamiseks. 11.11.2009 üldkoosolekul vastu võetud otsused tuleb kõik kehtetuks tunnistada, kuna otsuste vastuvõtmisel ei järgitud KÜ Kangelaste 3 põhikirjas seaduses sätestatust kõrgemat häälteenamuse nõuet (v.a. juhatuse liikmeks Juri Väkrami valimisel antud 33 häält). Otsuste tühisuse aluseks olevate asjaolude ja põhistuse osas jäävad hagejad samuti varasemate seisukohtade juurde: ei olnud järgitud selleks seaduses ja põhikirjas sätestatud korda, initsiatiivgruppi kuulus vähem kui 1/10 ühistu liikmetest, eelnevalt ei olnud pöördutud juha- 8 tuse ega ka revisjonikomisjoni poole ning koosolekust ei teavitatud vastavalt põhikirja p 5.17 sätestatud korrale. Lisaks varasemale leiavad hagejad, et kehtivate volitustega juhatuse puudumisel ei oleks võimalik olnud ka järgida põhikirjas sätestatud erakorralise koosoleku kokkukutsumise korda ning
tulenevalt oleks tulnud esitada kohtule avaldus juhatuse asendusliikme määramiseks. 16. Kostja lõplikud seisukohad 04.02.2013 ja 23.05.2013 toimunud kohtuistungitel. Kostja jääb varem väljendatud seisukohtade juurde. Üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks peavad olema täidetud nii formaalsed kui ka materiaalsed eeldused. Formaalsed eeldused otsuste kehtetuks tunnistamise nõude esitamiseks ei ole antud juhul täidetud, sest kõik 11.11.2009 vastu võetud otsused on kinnitatud 17.09.2010 toimunud üldkoosolekul ning neid otsuseid ei ole vaidlustatud. 11.11.2009 üldkoosolekul juhatuse liikmete valimisel antud poolthäälte arv vastab
Hagejad olid teadlikud 11.11.2009 toimuvast üldkoosolekust juba alates 29.09.2009, nimetatud asjaolud nähtuvad hageja Niina Smekalova täpsustatud hagiavaldusest ja 29.09.2009 toimunud üldkoosoleku protokollist (nimetatud üldkoosolekul osales ka OÜ Rosehill esindaja Andrei Matvejev). Ühistu postiaadressi muutmine ja juhatuse esimehe valimine samal 11.11.2009 üldkoosolekul oli tingitud uue juhatuse valimisest ning tegemist ei olnud iseseisvate otsustega. Kostja leiab ka, et hagejate eesmärgiks on hagi esitamisega kostjale kahju tekitamine (TsÜS § 138). Elamu esimesel korrusel asuvad mitteeluruumid (kauplused) kuuluvad põhiliselt kahele isikule (G P ja OÜ-le Rosehill). Mitteeluruumide omanikud leiavad, et nemad ei pea kandma majandamiskulusid teiste omanikega võrdsetel alustel. Endise juhatuse liikmetega oli sõlmitud kokkulepe teenustasu maksmises 1,01 krooni ruutmeetri eest, kuigi kõik teised korteriomanikud maksavad üldkoosoleku otsuse alusel teenustasu 12,20 krooni ruutmeetri eest. Majanduskulude suuruse määramine, sh majanduskulude suuruse vähendamine mõnede korteriomanike suhtes, on vaid ühistu üldkoosoleku pädevuses. Kuna endised juhatuse liikmed N S ja O F tegutsesid kokkuleppeid sõlmides üldkoosoleku volituseta, on on need kokkulepped tühised (TsÜS § 129 lg 1).
ei oleks antud juhul olnud kohaldatav, sest kohus võib määrata juhatuse liikme ainult juhul, kui seda ei või teha ühistu üldkoosolek või ühistu liikmed ei tule sellega ise toime. MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED
-1 ja põhikirja p 5.5; 5.6 ja 5.17 tulenevalt tühiseks tunnistada üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu, st rikutud on nii põhikirja p 5.5 ja 5.6 sätteid (koosoleku kokkukutsumiseks puudus vajalik arv liikmeid - 1/10 ühistu liikmetest, eelnevalt ei pöördutud ettenähtud korras juhatuse ja revisjonikomisjoni poole, koosoleku kokkukutsumisest ei teatatud 15 päeva enne koosoleku toimumist ning ei teatatud ka samas korras juhatusele ettenähtud korraga (põhikirja p 5.17). Kostja leiab, et üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks puudub alus - juhatuse liikmete valimisel kehtib hääletamisel seaduses sätestatud erinorm, teiste otsuste vastuvõtmisel (juhatuse tagasikutsumine ja ühtsete tariifide kehtestamine) on vaid deklaratiivne tähendus, sest teenustasude osas ei muudetud põhikirjas ja seaduses kehtinud korda, endise juhatuse volitused olid aga juba lõppenud; samuti on vaidlustatud otsused kinnitatud 17.09.2009 toimunud üldkoosolekul, mistõttu formaalsed eeldused otsuste kehtetuks tunnistamiseks puuduvad. Alternatiivselt esitatud otsuste tühisuse nõue kuuluks kostja hinnangul tema nõusoleku mitteandmisest tulenevalt läbivaatamata jätmisele, samuti puuduvad tühisuse tuvastamiseks alused: initsiatiivgruppi kuulus rohkem kui 1/10 ühistu liikmetest, eelnevalt pöörduti juhatuse poole, kuid juhatus koosolekut läbi ei viinud, üldkoosoleku kokkukutsumisest teavitati juba 29.09.2009 toimunud üldkoosolekul, revisjonikomisjoni poole pöördumine ei olnud võimalik ega vajalik. 10 21. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega hageja poolt alternatiivse nõude esitamisega toimunud hagi muutmisest. Asja materjalidest nähtuvalt on hagejad otsuste tühisuse väite esitanud üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisest tulenevalt juba esialgsetes hagiavaldustes (I, lk 1-3, IV, lk 1-3).
1 lg 2 kohaselt otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Seega tühisuse tuvastamise nõude esitamist ei ole võimalik käsitleda nõude muutmisena ning alternatiivse nõude läbivaatamata jätmiseks puudub alus. 22. Vastavalt KÜS § 15 lg 3 sätestatule on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Tühistamise aluseid korteriühistuseaduses ei ole sätestatud. KÜS § 1 lg 2 kohaselt rakendatakse korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Korteriühistu liikme õigus nõuda üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamist on oma sisult samatähenduslik otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega. 23.
lg 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Kohus ei ole tuvastanud 11.11.2009 üldkoosolekul vastu võetud otsuste vastuolu seaduse ega kai 20.06.2007 vastu võetud ja 11.11.2009 üldkoosoleku toimuse ajal kehtinud ühistu põhikirjaga, mistõttu puudub alus nende otsuste kehtetuks tunnistamiseks. 24.
lg 1 tulenevalt on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Vaidlusalusel ajal kehtinud KÜ Kangelaste 3 põhikirja p 12 kohaselt loeti otsus vastu võetuks, kui selle poolt hääletas 2/3 koosolekul osalenud liikmetest. KÜS § 11 lg 1 kohaselt annab korteriühistu liikmete üldkoosolekul iga korteriomand ühe hääle, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜ Kangelaste 3 põhikirja p 2.1 kohaselt on korteriühistu liikmeteks kõik antud elamu korteriomanikud ning vastavalt põhikirja p 5.8 on ühistu liikmel üldkoosolekul otsuse vastuvõtmisel üks hääl. Kuna ühistus on 62 korteriomanikku (nii elu- kui mitteeluruumide omanikud), siis vastavalt põhikirjale on ühistus kokku 62 liiget ning üldkoosolekutel antavateks häälte arvuks saab maksimaalselt olla 62 häält. Vastavalt 11.11.2009 kehtinud KÜ Kangelaste põhikirja p 5.12 sätestatule on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab 2/3 koosolekul osalenud liikmetest, mis tähendab, et otsuste vastuvõtmisel oleks 11.11.2009 koosolekul osalenud 47 ühistu liikmest pidanud olema antud vähemalt 31-32 poolthäält. Kuna Narva linn korterite 3 ja 30 omanikuna oli koosolekul esindatud 2 esindajaga (aselinnapea A.F ja volitatud isikuna Olga Närgi), siis põhikirjast tulenevalt oli koosolekul esindatud tegelikult 46 ühistu liiget 46 häälega (I, lk 29; tõlge – lk 109-110¸ osalejate nimiri; I, 21-22). 25. Vaatamata asjaolule, et päevakorra esimese punkti osas juhatuse liikmete tagasikutsumine) on hääletamisel antud põhikirjas sätestatust (2/3) vähem hääli, s.o. 27 häält, nõustub kohus kostjaga, et eelmise juhatuse liikmete volituste lõppemisest tulenevalt nende tagasikutsumine eraldi otsuse alusel enam vajalik ei olnud. 20.06.2007 KÜ Kangelaste 3 põhikirja vastuvõtmise ajal kehtinud
lg 1 kohaselt määras juhatuse liikmed üldkoosolek, kui põhikirjaga ei olnud ette nähtud teisiti. Juhatuse liikmete arvu nimetatud seaduses ei 11 olnud sätestatud. 20.06.2007 vastu võetud KÜ Kangelaste 3 põhikirja p. 5.21 kohaselt valiti ühistu juhatus üldkoosoleku poolt kaheks aastaks.
lg 1 sätestab, et mittetulundusühingul peab olema juhatus, mis seda juhib ja esindab. Alates 01.07.2009 kehtinud
lg 11 kohaselt valiti juhatuse liige tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. KÜ Kangelaste 3 põhikirja p. 5.21 sätestatud kaheaastane juhatuse volituste tähtaeg möödus 20.06.2009 ning juhatuse liikmete kohta registris kande tegemisest alates vastavalt - 17.08.2009. Juhatuse koosseisu kuulunud liikmete ametiaja pikendamist ei olnud toimunud.
lg 11 kohaselt tuleb registrisse kantud juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsus esitada viivitamata registripidajale. Registri andmetel vastavaid kandeid KÜ Kangelaste 3 juhatuse liikmete volituste pikendamisest ei ole tehtud. 26. Kohus leiab ka, et kuigi 11.11.2009 üldkoosolekul vastu võetud otsuse nr 3 (teenustasude määramine eluruumi- ja mitteeluruumide üldpinnast) poolt hääletas vaid 27 ühistu liiget, ei saa nimetatud otsus oma sisult rikkuda ühistu liikmete seaduslikke õigusi, sest otsus on vastavuses nii ühistu põhikirjas kui ka korteriühistuseaduse § 15-1 vajalike majandamiskulude jagamise osas sätestatud põhimõtetega. KÜ Kangelaste põhikirja p 4.4 kohaselt juhindutakse sihtotstarbeliste– ja majandusmaksete määramisel ühistu liikme omandis olevast korteri üldpinna osast elamu elu- ja mitteeluruumide kogupinda. Vastavalt põhikirja p-le 4.6 sätestatakse majandus- ja kommunaalmaksete arvutamise (tariifid ja hinnad) alused üldkoosoleku otsuses. Ka Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-28-11 p 11 märkinud järgmist:“ KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud selle seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Seega tuleb selle kindlakstegemiseks, kui palju peab korteriühistu liige majandamiskulude eest maksma, jagada korteriühistu kõik majandamiskulud kõigi korteriomandite reaalosadeks olevate eluruumide või mitteeluruumide pindalade summaga ruutmeetrites ning korrutada sellele liikmele kuuluva korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi või mitteeluruumi pindalaga“. Kohtu hinnangul on kostja põhjendatult välja toonud ka asjaolu, et varasemalt juhatuse liikmete N S ja O F ning hageja OÜ Rosehill vahel allkirjastatud kokkulepped mitteeluruumide omaniku osalusest maja hooldamisel ei olnud vastavuses ühistu põhikirjaga ega ka korteriühistuseaduses sätestatuga ning nende allkirjastamiseks puudus ka ühistu üldkoosoleku otsuse alusel selleks antud volitus (kokkulepped 03.06.2009, IV lk 77, 78).
lg 6 tulenevalt ei ole aga juhatuse liikmel õigust esindada mittetulundusühingut tehingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustab esindaja määramise eraldi üldkoosolek. Eeltoodust tulenevalt puudub alus ka teenustariifide osas vastu võetud otsuse kehtetuks tunnistamiseks, sest oma sisult on nimetatud otsus kooskõlas nii korteriühistuseaduses kui ka ühistu põhikirjas sätestatuga. 27. Kohus leiab, et
lg 11 tulenevalt on 11.11.2009 KÜ Kangelaste 3 üldkoosolekul juhatusse valituks osutunud kõik poolthääli saanud kandidaadid.
lg 11 kohaselt loetakse isiku valimisel üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli, kui põhikirjas ei ole kehtestatud kõrgemat häältenõuet. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. KÜ Kangelaste 3 20.06.2007 põhikirjas juhatuse liikmete valimise osas vastav regulatsioon puudus. Põhikirja p 5.15 on märgitud vaid juhatuse liikmete arv – miinimum 1 ja maksimum 10 liiget. Kohtu 12 hinnangul on
22 lg 11 isiku valimise osas sätestatu puhul tegemist erinormiga, mistõttu kostja põhikirjas isiku valimise osas vastava erinormi puudumisel kuulub kohaldamisele seaduses sätestatud norm ja seega tuleb lugeda otsus 11.11.2009 üldkoosolekul uue juhatuse (koosseisus R T, A S, O N, L Y ja J V) valimise kohta ka seadusest tulenevalt vastu võetuks. 28. Lisaks eeltoodule leiab kohus, et käesoleva ajal puuduvad vaidlustatud otsuste kehtetuks tunnistamiseks ka formaalsed eeldused.
lg 2 kohaselt ei saa otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud lõikes 1 nimetatud hagi. Täpsustatud hagiavalduses 25.11.2010 (IV, lk 185-188) on OÜ Rosehill küll esitanud
lg 1 nimetatud tähtaja jooksul nõude 17.09.2010 üldkoosoleku otsuste tühistamiseks, kuid 20.11.2012 kohtumäärusega jäeti nimetatud hagi läbi vaatamata (V, lk 186-189). Hagi läbivaatamata jätmise määrus on jõustunud ning teisi käimasolevaid kohtumenetlusi 17.
lg 2 tulenevalt esineb alus formaalsete eelduste puudumisel 11.11.2009 üldkoosolekul vastu võetud otsuste kehtetuks tunnistamise nõude läbivaatamata jätmiseks. 29. Kohus leiab, et hagejate väited 11.11.2009 toimunud üldkoosoleku otsuste tühisusest ei ole põhjendatud. Vastavalt
lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Hagejate väitel on kostja rikkunud nii seaduses kui ka ühistu põhikirjas sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Selles, et 11.11.2009 toimunud üldkoosoleku puhul oli tegemist erakorralise üldkoosolekuga, mis oli kokku kutsutud ühistu liikmete algatusel, vaidlus puudub. 29.1.
lg 3 tulenevalt peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega (
KÜ Kangelaste 3 põhikirja p 5.5 kohaselt kutsub erakorralise üldkoosoleku kokku ühistu juhatus omal initsiatiivil või kahe nädala jooksul vähemalt 1/10 ühistu liikmete, 1/3 juhatuse liikmete või revisjonikomisjoni nõudel. Kuigi KÜ Kangelaste 3 põhikirja p 5.6 sätestab ka juhatuse poolt üldkoosoleku kokku kutsumata jätmisel veel vajaduse ühistu liikmete poolt vastava nõudega revisjonikomisjoni poole pöördumiseks, puudus selleks antud juhul vajadus.
lg 2 teise lause järgi kohaldatakse juhul, kui mittetulundusühingu põhikirja säte on vastuolus seadusega, seaduses sätestatut. Revisjonikomisjoni volitused olid 11.11.2009 üldkoosoleku kokkukutsumisele eelnevalt lõppenud ning seaduses ka vastava nõude puudumisel (
lg 4), olid KÜ 13 Kangelaste 3 ühistu liikmed seega õigustatud juhatuse poolt koosoleku kokku kutsumata jätmisel selle ise kokku kutsuma. 29.2. Kohus leiab, et üldkoosoleku kokkukutsumist ja koosoleku läbiviimist korraldanud liikmete arv (initsiatiivgrupp) vastas
Hagejad tuginevad initsiatiivgruppi kuulunud isikute arvu tõendamisel 15.01.2010 hagiavaldusele lisatud tõlkimata dokumendile, s.o. kostja endise juhatuse esimehe O F 28.09. 2009 allkirjastatud vastusele 6 isiku esitatud pöördumisele (I, lk 11). Kuna nimetatud dokument on vaatamata kohtu nõudmisele jäetud tõlkimata, siis selle sisu osas puudub kohtul võimalus seisukohta võtta. Kohus nõustub kostjaga selles, et 11.11.2009 toimunud üldkoosoleku kokkukutsumist korraldanud initsiatiivgrupis oli ilmselt rohkem kui nimetatud kirjal märgitud isikud, s.o. 6 ühistuliiget. Kaudselt tõendab initsiatiivgruppi kuulunud isikute arvu ka hagiavalduse lisana esitatud “kutse” 25 isiku allkirjaga 22.09.2009 toimuvale üldkoosolekule (I, lk 8), samuti nähtub 22.09.2009 üldkoosoleku protokollist, et sellelt koosolekult lahkus 12 inimest (I, lk 9; tõlge - I, lk 94). Kohtu hinnangul oleks 62 ühistuliikme olemasolul põhjendatud antud ühistu puhul ka 6 isiku puhul lugeda põhikirjas sätestatud nõue 1/10 liikmete osas täidetuks, seda eelkõige tulenevalt asjaolust, et vastavalt 11.11.2009 üldkoosoleku protokollis märgitule osales koosolekul märkimisväärne arv ühistu liikmetest (47; tegelikult siiski ilmselt 46 liiget) ning nii hagejate enda kui ka kostja arusaam nende ühistu liikmete arvu suhtes on ka käesoleva menetluse kestel olnud küllaltki erinev (58 korteriomanikust kuni 69 omanikuni). 29.3 Asjas on ka tõendatud, et
lg 3 ja ühistu põhikirja p 5.5 nõuetele vastavalt oli initsiatiivgrupp korduvalt pöördunud juhatuse poole taotlusega ühistu üldkoosoleku kokkukutsumiseks ning taotluses märgitud päevakorra alusel koosolekut juhatuse poolt läbi ei viidud. Vastav nõue initsitatiivrühma nimel on esitatud juhatuse liikmele O F juba 15.
lg 4 näeb ette, et taotlejad kutsuvad üldkoosoleku ise kokku samas korras juhatusega. Nimetatud sättele ja põhikirja p 5.17 sätestatule tuginedes leiab hageja, et üldkoosoleku kokkukutsumiseks oleks pidanud teated kõigile ühistu liikmetele isiklikult allkirja vastu kätte toimetama või siis tähitud kirjaga saatma. Kohus leiab, et hageja tuginemine ühistu põhikirja p 5.17 sätestatule ei ole antud juhul põhjendatud. Nimetatud põhikirja punktis on reguleeritud ühistu juhatuse otsuste vastu14 võtmise, hääletamise ja ka jõustumise kord, sh. on sama punkti all viiendas lauses märgitud: „Juhatuse otsus jõustub kümnendal päeval arvates päevast, mil see isiklikult allkirja vastu või tähtkirja väljastamise teel tehti teatavaks kõigile korteriomanikele“.
lg 6 kohaselt võib põhikirjaga ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks, kuid KÜ Kangelaste 3 põhikirjas vastavat üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmise korda ei ole reguleeritud. Hagejad on käesolevas asjas esitatud hagiavaldustes ja ka kohtuistungitel ise tunnistanud, et 11.11.2009 üldkoosoleku kokkukutsumise teated (pöördumised) olid koridorides üleval, samuti olid need pandud ka postkastidesse (23.05.2013 kohtuistungi protokoll; VI, lk 172-173). 11.11.2009 toimuvast ja varem nimetatud päevakorraga üldkoosoleku kokkukutsumise meeldetuletusena edastatud teade nähtub ka hagejate (N S) hagiavalduse lisana esitatud korteriomanikele saadetud pöördumisest, milles on märgitud, et 03.11.2009 võeti vastu uus tariif ilma seda arutluseks esitamata (I, lk 19, tõlge lk 105-107). Seega, enne 11.11.2009 üldkoosoleku toimumist oli teade veel korduvalt avaldatud vahetult 03.11.2009 koosoleku toimumise järel (nimetatud koosolekul oli osalenud 13 liiget. Asjaolu, et teade 11.11.2009 üldkoosoleku kokkukutsumisest avaldati juba 29.09.2009 toimunud, kuid nurjunud üldkoosolekul, nähtub ka hagejate (s.o. N S) hagiavaldusest ja täpsustatud hagiavaldusest 29.09.2009: “Saavutanud juhatuse poolt kokkukutsutud koosolekute, mille päevakorras oli juhatuse koosseisu küsimus, nurjumise, teatas rühm korteriomanikke oma koosoleku kokkukutsumisest 11.11.2009 ja viis selle läbi (I, lk 1-4, lk 194-195). Seda, et erakorraline üldkoosolek oleks kokku kutsutud vähem kui 15 päeva enne koosoleku toimumist, esialgselt esitatud hagiavaldustest ka ei nähtu. Samuti ei ole vaidlust 11.11.2009 üldkoosoleku päevakorra ja koosoleku toimumise koha teatamise osas. Lisaks eeltoodule nähtub veel 29.09.2009 üldkoosoleku protokollist, et sellel koosolekul osales ka hageja OÜ Rosehill esindaja – Andrei Matvejev. Eeltoodud tõenditest nähtuvaid asjaolusid kogumis hinnates saab teha järelduse, et mõlemad hagejad olid teadlikud initsiatiivgrupi poolt läbiviidavast erakorralisest üldkoosolekust juba septembris
lg 6, mille kohaselt eriarvamuse sisu kantakse protokolli eriarvamusele jäänud isiku nõudel. 11.11.2009 toimunud üldkoosoleku protokollist eriarvamuse protokolli kandmise nõuet ei nähtu. Isegi, kui eriarvamuse protokolli kandmise nõue oleks esitatud ja see oleks protokolli kandmata jäetud, ei oleks see rikkumine otsuse kehtetuks ega ka tühisuse tunnistamise aluseks. 15 31. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul asjakohased ka hageja väited tulenevalt endise juhatuse volituste lõppemisest
lg 3 alusel ühistu liikmete poolt erakorralise koosoleku kokkukutsumise võimatusest. Vastavalt
lg 1 sätestatule võib kohus mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige juhatuse liikme ajutine või kestev võimetus täita oma kohustusi, huvitatud isiku nõudel määrata väljalangenud juhatuse liikme asemele uue liikme. Nimetatud säte ei välista ühistuliikmete algatusel ühistule uue juhatuse valimiseks erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist põhjusel, et endise juhatuse koosseisu kuuluvate liikmete volitused on tähtaja möödumisel lõppenud. 32. Kohus on ka seisukohal, et isegi juhul, kui
¹ lg 1 tulenevalt oleks tuvastatud KÜ Kangelaste 3 11.11.2009 üldkoosoleku otsuste tühisus (kui hagejat OÜ Rosehill ei oleks teavitatud 11.11.2009 toimuvast üldkoosolekust ja seetõttu võiks üldkoosolekul vastu võetud otsused osutuda tühisteks), ei oleks ka nende otsuste tühisuse tuvastamisel korral võimalik saavutada hagejate soovitud eesmärki: 11.11.2009 seisuga registris märgitud juhatuse liikmete volitused olid tegelikult lõppenud, ühistu juhatus on veel mitmel korral pärast 11.11.2009 toimunud üldkoosolekut ümber valitud ning käesoleval ajal juhatuse koosseisu kuuluvate liikmete tagasikutsumiseks hagejate poolt nõuet ei ole esitatud. Samuti ei oleks seaduses sätestatud mitteeluruumide omanike suhtes eluruumide omanikest erinevate tariifide kehtestamine võimalik ilma selleks ühistu põhikirja muutmiseta. Lisaks eeltoodule märgib kohus, et,
lg 3 kohaselt ei saa otsuse tühisusele tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat. 26.11.2009 määrusega on registripidaja algul keeldunud kostja juhatuse tagasikutsumise osas kannete tegemisest (I, lk 26), kuid endise juhatuse koosseisu volituste lõppemisest tulenevalt on registripidaja kostja esitatud avalduse alusel 11.11.2009 uue juhatuse koosseisu kohta kanne 10.12.2009 registrisse tehtud (I, lk 30).
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.