Süüdistatav JANAR VAHER Elu- või asukoht ja aadress: x Isikukood või sünniaeg: 39009214214 Kodakondsus: x Haridus: x Emakeel: x Töökoht või õppeasutus: x Karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 05.02.2010.a. Pärnu Maakohtu poolt
p1,4;
lg 2 p 3 ja
lg 1 alusel mõisteti vangistus: 1a 8k katseaeg: 18k; väärteokorras karistatud 3-l korral. Tõkend: 01.10.2012.a kell 12.04 peetud kahtlustatavana kinni, 03.10.2012.a kell 11.54 vabastatud Pärnu politseijaoskonna arestimajast, 03.10.2012 kohaldatud elukohast lahkumise keeld, 11.10.2012.a. kohaldatud vahistamine Pärnu Maakohtu poolt Kaitsja Armand Reinmaa RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 311- 313 järgi, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Janar Vaher
1 1-13-1922
3 päeva ja seejärel alates 11.10.
Menetlusosaliste põhjendused maakohtus Süüdistatav möönis, et on inimese tapnud, kuid seda ettevaatamatusest, mitte aga süüdistuses toodud viisil ja motiividel. Ta seletas, et talle kingiti sünnipäevaks väike kokkupandav nuga, terapikkusega mitte üle 7,5 cm. 22.09.2012 õhtul lahkuti koos sünnipäevalistega tema elukohast, et linna erinevates lõbustusasutustes pidutsemist jätkata. Ka kingitud noa võttis ta kaasa. Öösel umbes kella kahe paiku hakkas ta üksi jalgsi kodu poole astuma. Kesklinna sillal haakis talle külge üks vene noormees, kes oli purjus ja tüütav, sõimas vene keeles ja noris suitsu. Süüdistatava sõnul ei õnnestunud tal tüütajast kuidagi lahti saada. Nii jõuti x maja juurde, kus ta asus samas majas elavale sõbrale R S helistama. Samal hetkel lõi venelane talle jalaga tagumikku, ümber keeranud, haaras ründaja teda ühe käega kõrist kinni ja teise käega küünistas. Kuna isik ei tahtnud kõrist lahti lasta, haaras ta taskust noa, et veidi hirmutada. Kui ründaja hakkas tal nuga ära võtma ei jäänud süüdistataval muud üle, kui noaga lüüa. Miski ei aidanud, ründaja hoidis ühe käega kõrist kinni, tema jagas enesekaitseks noahoope. Kogu tegevus kestis paar minutit ja püstises asendis. Mingil hetkel ründaja kukkus ja jäi lamama. Kuna tekkis veendumus, et isik on surnud, ehmus ta väga ja helistas tunnistaja S, kes tuli välja ja vaatas eemalt maas lebavat kogu. Kuna S oli samuti veendunud, et isik on surnud, leiti, et parem on jalga lasta. Koju jõudes põletas ta ahjus oma riided, noa aga viskas jõkke. Kuna tegu oli väikese noaga, siis ta absoluutselt ei uskunud, et see võiks selliseid vigastusi tekkida. Süüdistatav vabandas hukkunu ema ees. Kaitsja asus seisukohale, et Janar Vaheri süü
On ilmne, et raskes joobes D.S hakkas Vaheriga tüli norima ning järgnema talle, kalduses kõrvale oma tavalisest koduteest. Seevastu Vaher liikus mööda oma igapäevast koduteed. Kaitsja leidis, et kannatanu olevat olnud juba varem depressioonis ja pidanud plaani kellegagi arveid õiendada, seega oli ta konfliktialdis. Surnu ekspertiisiaktis on kirjutatud, et surma saabumine võis võtta 20-30 minutit, millise aja vältel võis kannatanu tunda valu. Samas kohtus andis ekspert selgitusi, et surm võis saabuda ka varem ja leidis, et ei ole kindel kui kaua ja kui palju kannatanu valu tundis. Nii kinnitavad süüdistatav Vaher ja tunnistaja S, et kannatanu kukkus kokku peale 1,5 kuni 2 minutit kestnud rüselust. Seega ei ole tõendatud, et kannatanu oleks tundunud kauakestvat ja piinavat valu. Kaitsja hinnangul ei ole ekspert usaldusväärne, kuna kinnitas kohtus, et joove 2,66 mg/g kohta on sama kui 2,66 promilli, seega ei ole ka ekspertiisakt usaldusväärne tõend. Kaitsja hinnangul avaldas Vaher puhtsüdamlikku kahetsust ja vabandas kannatanu ees. Kuna süüdistataval puudus tahtlus kannatanu tapmiseks, siis tuleks Janar Vaher süüdistuses
Tegemist oli kannatanu poolt initsieeritud kaklusega, mille käigus süüdistatav väikese taskunoaga lõi ründajat, milline tegu tuleks kvalifitseerida
117 lg 1 järgi. Kui aga kohus leiab süüdistatava tegevuses kaudset tahtlust tervisekahjustuse tekitamiseks, siis tuleks tegu kvalifitseerida ideaalkogumis
Kaitsja leidis, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendava asjaoluna süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust, samuti
Prokurör jäi seisukohale, et kohtulikult uuritud tõendid kinnitavad, et Janar Vaher pani toime D.Si tapmise piinaval viisil, s.t.
Ta palus isiku süüdi tunnistada ja karistuse mõistmisel arvestada, et kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Seega tuleks karistuse mõistmisel aluseks võtta sanktsiooni keskmine määr, e. 15 aastat. Kannatanu A S leidis, et tema poeg oli hea, armastav ja lahke poiss, kohtulikult karistamata, mitte mingil juhul kakleja. Kannatanu oli kindel, et tema poja tapmise eest vastutab ainult Janar Vaher. Teda ei veennud süüdlase selgitused, vabandused ja seetõttu on prokuröri poolt nõutud 15 aastat 4 1-13-1922 vangistust liiga leebe karistus. Ühtlasi palus talle kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks rahuldada esitatud tsiviilhagi. Maakohtu seisukoht Kohtulikult uuriti järgmisi tõendeid: Tunnistaja A O andis ütlusi selles, et leidis 23.09.2012 kella 6.27 paiku Pärnu linnas, x ja x vahelisel haljasalal lebamas noore meesterahva. Tunnistaja sõnul oli noormees maas kummalises asendis, kuid eelkõige köitis tema tähelepanu just asjaolu, et noormehe nägu oli väga kahvatu. See oligi põhjuseks, et tunnistaja, kes oli temast esimese hooga mööda läinud, tuli tagasi. Kuna väljas oli veel hämar, siis esialgu ei märganud ta vigastusi noormehel, kuid tulles tagasi, nägi kaelal haava. Siis helistas koheselt 112 ja palus kiirabil välja sõita. Tunnistaja tehtud kõne oli salvestunud 112 andmebaasis, mistõttu see kõnesalvestis tõendina kinnitab tunnistaja poolt surnukeha avastamise kellaaega. Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega 23.09.2012 tõendab kuriteo toimepanemise kohta, surnukeha asendi ja esialgse vaatluse kaudu kuriteo toimepanemise viisi. Kohtu hinnangul kinnitab see tõend, et sündmuskoht asub teljel, kesklinna sild – L tänav, kus tapetu elas. Antud asjaolu lükkab ümber kaitse väite selles, et D.S oma kurjade kavatsuste elluviimiseks, kaldus kõrvale tavalisest koduteest, kui tuli x ja x vahelisele haljasalale ja selle tulemusena leidis oma otsa. Ka süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et otsem tee tema koju x tänavale läheb sündmuskoha kaudu aga saab ka väikese ringiga. Seega tuleks pikendada vaid mõttelist joont x tänavalt x tänavani, saame ka D.Si jaoks otsema kodutee. Tunnistajad R M, I M, M T, R J ja L K kinnitasid, et viibisid Janar Vaheri sünnipäeval, kus sünnipäevaline demonstreeris kingituseks toodud nuga oma sõpradele, näidates, kuidas see lahti ja kinni käib. Tunnistajad kohtus kirjeldasid nuga ja eelnevalt olid joonistanud noa pildi omakäeliselt. Need tunnistajate poolt antud kirjeldused on ühtelangevad ja võib aru saada, et tegemist ei olnud hariliku taskunoaga, vaid terariistaga, mille kasutamisvõimalused on avaramad, kui lihtsal taskunoal. Tunnistajate sõnul võis noa tera pikkus olla silma järgi hinnates kuskil ca 10-12 cm, tera laius 2-3 cm. Seega on ümber lükatud süüdistatava ütlused selles, et tegu oli väikese taskunoaga. L K kinnitas lisaks eeltoodule, et tema jäi koos süüdistatava venna J V x elumajja ööbima, kui öösel Janar helistas vennale ja ütles et läks kakluseks. Kella 6 paiku tuli Janar koju, riided verised, ise närvis ja nuga oli ka kaasas. Kaklus oli tekkinud suitsude pärast, laip oli jäänud tänavale maha. Tunnistajad A G, I B ja A P kinnitasid, et on D ammused sõbrad ja tarvitasid 22.09.2012 õhtul enne ööklubisse minekut alkoholi, kuid D ei olnud ülearu purjus või ebaadekvaatne. Ta oli sel õhtul sõbralik ja lõbus nagu ka tavaliselt. Tunnistaja P sõnul rääkis D küll vanaema rahakoti vargusest, kuid see ei muutnud tema üldist meeleolu. Kannatanu A S hukkunu emana ja A T kasuisana andsid ütlusi, et D oli tavaline heasüdamlik poiss, kellega mingeid põhimõttelisi konflikte ei esinenud. Tunnistaja T leidis lisaks, et lapsevanemal esineb ikka kasvatusprotsessis lahkarvamusi lastega, nii ka temal D, kuid need olukorrad on jäänud aastate taha. Kohtu hinnangul on nende tõenditega ümber lükatud kaitsja väide selles, et D.S oli halbade suhete tõttu kasuisaga ja vanaema rahakoti varguse pärast käsitletava kuriteo eel ja ajal stressis, ning selle tõttu konfliktialdis, mis viiski teda kaklusse ja seejärel kurva lõpuni. Kohtuliku uurimise käigus on täielikult tõendatud, et D.S oli heasüdamlik ja sõbralik noormees, kellele vägivald oli võõras. Janar Vaheri elukäigu kohta on kohtu käsutuses üksnes jõustunud kohtuotsus, millest nähtuvalt on ta juba varem toime pannud kuriteo, mis seotud vägivallaga. Tunnistaja R S ütlustega on tõendatud, et Janar Vaher on talle lapsepõlvest alates sõber. Janar helistas öösel ja kutsus õue. Vaher rääkis õuel, et mingi tüüp oli norinud ja ema solvanud ning selle tulemusel tappis tema inimese. Maja nurga juures lebaski inimkeha. 5 1-13-1922 Tunnistaja H S andis ütlusi selles, et tema pojale R S helistas öösel keegi ja poeg läks umbes 3.15 kodunt välja. Kiirabikaart 9-1/12/2388 23.09.2012 tõendab D.Si surnukeha leidmise kohta, esialgset konstateeringut isiku surma kohta. DNA ekspertiisiakt nr 12E-GE1011 07.11.2012 kinnitab süüdistatava Janar Vaheri puutumust kannatanu isiku, tema riiete ja sündmuskohaga. Jäljeekspertiisi akt nr 12E-TR0045 07.11.2012 tõendab kuriteo toimepanemise viisi, riidevigastuste paiknemist D.Si surnukeha seljas olnud riietel, riidevigastuste suurust. Janar Vaheri läbivaatuse protokoll koos fotodega 11.10.2012 viib veenvalt kohtu järeldusele, et isiku kinnipidamisel 11.10.2012 sedastati tema kehal vigastusi, mis koostoimes DNA ekspertiisiaktiga tõendab süüdistatava ja kannatanu kokkupuudet. Janar Vaheri kohtuarstlik ekspertiisi akt nr 67 15.11.2012 tõendab, et isiku läbivaatuse käigus leiti kehavigastusi, mis vastavad kohtuliku uurimise käigus kogutud muudele tõenditele ja kinnitavad, et need tekkisid D.Si tapmise käigus. Asitõendite vaatlusprotokoll 03.01.2013 tõendab, et surnukehal seljas olnud nahkjopel ja muudel riietel esineb verekahtlasi määrdumisi ja vigastusi, mis vastavad kuriteo toimepanemise asjaoludele. Asitõendi vaatlusprotokolli 29.01.2013-Pärnus Rüütli 40 asuva ööklubi Mirage turvakaamera 23.09.2012 ja salvestise vaatlus ajavahemikust 01.34 kuni 3.35 tõendab D.Si lahkumist 23.09.2012 kell 01:55:43 Rüütli 40 Pärnus asuvast ööklubist Mirage. Asitõendi vaatlusprotokoll 29.01.2013-Pärnus Rüütli 47/Nikolai7 asuva Grand Prix kasiino turvakaamera salvestis 23.09.2012 ajavahemikust 01:45 kuni 02:23 tõendab, et D.S suundub üksi mööda Rüütli tänavat Pärnus Vee tn ja Munga tänava vahelisse pargi suunas. Seega kinnitavad mõlemad salvestused, et isik asus liikuma marsruudil, mis viis teda esmalt sillale ja hiljem viinuks koju. Sideettevõttelt saadud andmete protokoll 30.01.2013 tõendab D.Si poolt viimast telefonikõnet oma tuttavale 23.09.2012 kell 2:32:02, mille järgselt telefonikõned tema telefonilt katkevad. Samuti tõendab antud protokoll Janar Vaheri ja tunnistaja R S vahelist telefonisuhtlust 23.09.2012 kell 03:01:00 ja 03:03:00 ajal ning J V ja Janar Vaheri vahelist suhtlust 23.09.2012 kell 03:18:00 sündmuskoha lähedaste mobiilimastide piirkonnas. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 146 28.01.2013 tõendab, et ründe käigus on tuvastamata järjekorras D.Sile tekitatud 2 torke-lõikehaava kõhu eespinnale, mis ulatuvad kõhuõõnde ja vigastavad kõhukelmet, maksa paremat sagarat, kõhunääret ja alumist õõnesveeni; 1 torkelõikehaava vasakul pool kehatüve külgpinnale, mis ulatub kõhuõõnde ja vigastab kõhukelmet koos kudede verega läbi imbumisega vasaku neeru ja soolekinnisti piirkonnas; 4 torke-lõikehaava vasakul pool kehatüve külgpinnale, mis kulgevad roietepealsetes lihastes ja nahaaluses koes; 2 torke-lõikehaava selja ülaosas, mis kulgevad nahaaluses pehmes koes; 1 lõikehaava kaela keskmises kolmandikus ees- ja mõlemal pool kaela külgpinnal, 1 torke-lõikehaava vasakul pool kaelal unearteri projektsioonil koos pehmete kudede vigastusega, pindmised lõikehaavad ja torkehaava vasakul pool õlavöötme pealmisel pinnal, joonekujulise nahakriimustuse paremal pool kaela külgpinnal ja pindmise lõikehaava paremal pool lõualuuharu projektsioonil ning lõikehaava parema käe I sõrme põhilülil l. Kokku oli 11 torke-lõikehaava. D.Si surma põhjuseks sündmuskohal on eelpool loetletud vigastustest kõhuõõnde tungivad torkelõikehaavad (kokku 3) koos kõhukelme, maksa parema sagara, kõhunäärme ja alumise õõnesveeni vigastusega, mille tagajärjel tekkis äge verekaotus (kõhuõõnes sedastati kokku ca 2 liitrit verd ja verehüübeid) ja kujunes välja peaaju turse. Teised Janar Vaheri poolt tekitatud vigastused ei olnud eluohtlikud, kuid põhjustasid kogumis D.Sile verekaotust ja traumaatilise (valu) šoki teket, mis võis kesta 20 kuni 30 minutit, mille jooksul tundis D.S pidevat valu. 6 1-13-1922 Vigastuste laad, hulk ja asetsemiskohad aga ka kannatanu seljas olnud üleriiete vaatlus ei jäta kohtule kahtlust, et Janar Vaher pidas võimalikuks isiku surma saabumist ja möönis seda, s.t et ta tegutses noaga kehavigastusi tekitades vähemalt kaudse tahtlusega surma saabumise suhtes. Nii näeme, et vigastused ei ole iseloomulikud tavalisele noaga täksimisele, vaid need on tehtud elutähtsate organite piirkonda. Selleks on kasutatud suurt külmrelva sarnast nuga, sellist nagu tunnistajad seda kirjeldasid. Palja inimihu vigastamine noaga ei ole keeruline. Selleks aga, et läbistada noaga nahkjopet ja muid allpool olnud riideid, tuli Vaheril kasutada lisajõudu ja seda ta eesmärgipäraselt tegi. Vaheri tunnistusele räägivad vastu ka kannatanu kõril ja seljal olnud noavigastused, mis viitavad ilmselgelt kannatanu vastupanu raugemisele ja süüdistatava poolsele soovile lisapiinu tekitada. Eluliselt mitteusutav on süüdistatava väide selles, et raskes joobes Stelmašonok suutis ühe käega nii kõvasti ja jätkuvalt Vaherit kõrist kägistada, seda veel püsti seistes viisil, et viimane pidi haarama enda haardest vabastamiseks noa. Kuna isik oli raskes joobes, siis kaitsja asus arvamusele, et kannatanu võis valu üldse mitte tunda. Lisaks võis valu tundmise kestus jääda alla ekspertiisiaktis väljatoodud aega, siis kaitsja arvates langeb piinav viis antud kuriteo kvalifitseeriva tunnusena ära. Kohus ei nõustu kaitsja sellise positsiooniga. Kaitsetaktikas on ilmne vastuolu – kaitsja väitel ühest küljest oli kannatanu nii purjus, et ei tundunud mingit valu, teisalt jälle piisavalt kaine brutaalne jõhkard, kes ühe käega suutis järelejätmatult kägistada Vaherit ja tekitada muid kannatusi, nii et kannatanu pidi enese kaitseks noa välja võtma. Tunnistajate, kellega koos S ööklubis lõbutses, ütlused siiski kinnitavad, et D.S oli piisavalt adekvaatne. Seda kinnitab ka kohtu hinnangul asjaolu, et S suutis väidetavalt kainele ja füüsiliselt heas korras Vaherile kesklinnast vähemalt kilomeetri järgneda, siis Vaheri sõnul teda ahistada, seejärel kõrist kägistada ja muid kannatusi tekitada. Ka ekspert H K kinnitas kohtus, et süsteemselt alkoholi manustanud inimene tunneb igal juhul valu ning alkohol mõjub ajutegevusele pärssivalt, kuid mitte uimastavalt. Seega kaitsja väide, et purupurjus kannatanu võis mitte tunda valu, ei ole kooskõlas kohtulikult uuritud tõenditega. Õiguspraktikas loetakse tapmist piinavaks, kui see põhjustab ohvrile suurt valu. Suure valu tekitamisele viitavad rohked vigastused ohvri kehal, mis ei suuda põhjustada kohest teadvusekaotust. Kohtus selgitusi andnud ekspert oli veendunud, et antud vigastustest lähtuvalt isikul ei tekkinud kohest teadvusekaotust. Ekspertiisiakt on tuvastanud, et kõik vigastused on elupuhused ja surm võis saabuda 20-30 minuti jooksul peale vigastuste tekitamist, vigastuste tekitamise ajal on kannatanu asend olnud püstine. Vaadeldes terariistaga tekitatud hulgivigastusi nii rindkerel kui seljal, sealhulgas sisselõiget kõril, ei jää kohtul kahtlusi, et selline tapmisviis on piinav ja põhjustas kannatanule suurt valu. Pole vaja meditsiinilisi teadmisi, et mõista, millist väljakannatamatut valu tajub elus inimene, kellele sellist kannatust, mille osaks on ka noaga kõri nüsimine, valmistatakse. Kui D.S tundiski valu alla 20 minuti, ei muutnud see asjaolu tema olukorda mugavamaks, e. vähem piinarikkaks. Seega on Janar Vaheri õigusvastase teo ja D.Si surma vahel otsene ning selgesti jälgitav põhjuslik seos. Kohtu hinnangul ei ole alust kaitsja taotlusel, tunnistada surnu kohtumeditsiini ekspertiisi akt eksperdi ebausaldusväärsuse tõttu kõlbmatuks tõendiks. Kaitsja leiab, et vastates kaitsja küsimusele, mitmele promillile vastab ekspertiisiaktis toodud 2,66 mg/g alkoholi veres, vastas tunnistajana üle kuulatud ekspert H K, et vahet pole. Seega olevat ekspert nüüd ebausaldusväärne. Kohus märgib siinjuures, et kohtulikul uurimisel ei seatud vaidluse alla fakti, et tapetu isiku veres tuvastati 2,66 mg/g etanooli, mis vastab elaval inimesel tavaliselt raskele joobele. Kohus märgib ka, et H K samas küsitluse käigus parandas end ja lisas, et korrektne mõõtühik on mg/g kohta, promill on aga NSVL’s kasutatud joobe määramise ühik. Kohtu arvates eksperdil ei olnudki kohustust ristküsitlusel esitada mälu järgi võrdlevaid andmeid möödunud aegadest ja selline võrdlus ei oma tõenduslikku tähendust. 7 1-13-1922 Eeltoodu põhjal jõudis kohus järeldusele, et Janar Vaher on D.Si tapmisega toime pannud
Antud asjaoludel ei pea kohus vajalikuks hakata täiendavalt esitama kirjalikku analüüsi kaitsja poolt esitatud taotlusele antud kuritegu kvalifitseerida ideaalkogumis
ja § 118 järgi.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus. Seega tuleb süüdistatavate poolt Karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav on täisealine ja kohtu hinnangul teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma teo keelatusest. Karistus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsus kriminaalasjas väärtusotsustus, mis on suunatud inimese kui indiviidi ja ühiskondliku olendi, aga ka korrastatud ja turvalise ühiskondliku elukorralduse tervikuna, eksisteerimise seisukohast oluliste ja tähenduslike reaalsete aspektide kaitsmisele. Süüdimõistva kohtuotsuse raames tehtav karistusotsustus peab andma adekvaatse hinnangu süüdistatavale etteheidetavale teole ühiskonnas aktsepteeritud õigushüvede väärtusmastaabis ning motiveerima süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku ehk sotsiaalsete väärtuste, millest formeerub õiguskord, järgmisele ning enda tegevusega teiste isikute elu, tervise ja vara mitteohustamisele tulevikus. Seega on karistuse eesmärk lisaks õiguskorra kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest.
p 1 on sätestatud kuritegu, mille eest seadus näeb karistusena ette 8 kuni 20 aastase või eluaegse vangistuse. Elu on tähtsaim õigushüve, mistõttu tahtliku tapmise eest on ette nähtud väga range karistus, kus kõne alla tuleb vaid vangistus, sest ebaõigus nende koosseisu tegudes on väga suur. 8 1-13-1922 Käesolevas asjas uuritud tegu jääb kohtu arvates oma raskuselt karistusraami keskossa. Ka Riigikohus on korduvalt märkinud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Pärast keskmise määra arvestamist, tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus, mille hindamisel tuleb lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust. Ehk lisaks tapmise raskusele, tuleb karistus etteantud raamidesse paigutada ka lähtuvalt sellest, milline on isiku hoiak selles teos, mis eesmärgil ta selle teo toime pani. Samuti on olulised karistuse mõistmisel isiku varasem ja hilisem käitumine, kuna ka see näitab süüdistatava suhtumist kaitstavasse õigushüvesse. Janar Vaher ainuisikuliselt vastutab teise inimese tapmise eest, mille ta pani toime piinaval moel, mistõttu tuleb hinnata tema süü suureks. Tema suhtes kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Peale kuriteo sooritamist jättis ta kannatanu sündmuskohale surema, ise aga hakkas kuriteo jälgi peitma ning läks välismaale pakku. Kohtul ei tekkinud veendumust, et ta on aru saanud oma süü suurusest. Tema kahetsus ei olnud siiras, nagu ei olnud tõesed tema kohtule antud seletused. Igas tema lauses peitus soov pisendada oma süüd ja sellega vältida vastutust toimepandud teo eest. Oluline isikuline tunnus on asjaolu, et teda on varem kriminaalkorras karistatud vägivaldse avaliku korra rikkumise eest. Eeltoodu põhjal mõistab kohus Janar Vaherile karistuseks 15 aastat vangistust. Karistusaja hulka tuleb ka arvata
lg 1 kohaselt eelvangistuses viibitud ajavahemikud kuni kohtuotsuse kuulutamiseni. Tsiviilhagi Kannatanu A S on esitanud tsiviilhagi (1 kd tl 15) D.Si matmisele ja pärimismenetluse algatamisele ning pärandi vastuvõtmisele kulunud varalise kahju hüvitamiseks summas 1267,83 €. Tekitatud kahju ulatus on tõendatud esitatud arvete ja dokumentidega (H OÜ arve-kviitung nr 91 ning näidisarve summas 654 €, 1 kd tl 32 ja 40-41; H A kohvik arve nr 1036634 summas 405 €, 1 kd tl 33; notar Irina Luih arve nr 8746 summas 123,16 €, 1 kd tl 34; notar Irina Luih arve nr 8745 summas 8,08 €, AS SEB Pank 08.01.2013 maksekorraldus notari arvete summas 131.24 € tasumise kohta, 1 kd tl 36 ja notar Irina Luih arve nr 8476 summas 77,59 €, 1 kd tl 37). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1045 p 1 sätestatult on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule surma põhjustamisega. Vastavalt VÕS § 1050 lg 1 eeldatakse kahju tekitaja süüd. Kahju tekitaja ei vastuta kannatanu surmaga kannatanutele põhjustatud kahju eest, kui ta tõendab mõne VÕS § 1045 lg 2 nimetatud õigusvastasust välistava asjaolu esinemise. VÕS § 129 lg 1 alusel isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi tuleb matusekulud hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Kriminaalasjas on tõendatud, et D.Si surma põhjustas Janar Vaher. Oma õigusvastase käitumisega tekitas Janar Vaher A S varalise kahju. Asjas ei ole vaidlust süüdistatava kohustuse olemasolu osas. Vaatamata ülalmärgitule ei kuulu tsiviilhagi rahuldamisele aga täies ulatuses, sest kahjusumma väljamõistmisel peab kohus arvestama ka A S kui kuriteoohvrile riigi poolt makstud hüvitisega. Seoses D.Si surmaga on A S makstud Sotsiaalkindlustusameti Tartu büroo 21.01.2013 otsusega nr 00046K/1 maksukulude katteks kuriteoohvri riikliku hüvitist 448 eurot (otsus tl 38-39). Ohvriabi seaduse alusel makstud summa ulatuses läheb seaduse § 31 lg 1 järgi hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Riiklikult makstud summat tsiviilhageja ise kahjunõude esitamisel arvesse võtnud ei ole. Eeltoodu põhjal kuulub tsiviilhagi rahuldamisele summas 1267,83 – 448 = 819,83 €. 9 1-13-1922 Tsiviilhagiga seoses tuleb lahendada ka Janar Vaheri kaitsja esitatud taotlus tsiviilhagi summa ositi tasumiseks. Õigusliku aluse võiks selleks anda TsMS § 445 lg 1 esimene lause, mille kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Nimetatud normi eesmärk on võimaldada pooltel enne otsuse tegemist taotleda kohtult mõnda konkreetset otsuse täitmise viisi. Kohtu hinnangul kaitsja vastavasisuline taotlus rahuldamisele ei kuulu. VÕS § 136 lg 1 alusel tuleb kahju üldjuhul hüvitada ühekordselt makstava rahasummana. Nimetatud reeglist kõrvalekaldumiseks ei anna käesoleva kahjuliigi puhul (otsene varaline kahju) alust ka sama paragrahvi teine lõige. Samuti on taotluses jäetud kajastamata selle lahendamise jaoks olulised andmed- välja on toomata ühekordselt määratava summa ositi tasumise (ajatamise) täitmise aeg ja kord ning põhjendused soovitava ajatamise viisi osas. Taotluses konkreetsete andmete märkimise vajalikkusele on Riigikohus juhtinud tähelepanu lahendis nr 3-2-1-138-10 p 45. Seega tuleb rahuldada A.S tsiviilhagi Janar Vaheri vastu osaliselt ja välja mõista Janar Vaherilt kuriteoga tekitatud kahju (matusekulude ja pärimismenetluse algatamiseks ning vastuvõtmiseks tasutud summade) katteks 819,83 € A.Skasuks. Rahuldamata tuleb jätta kaitsja taotlus tsiviilhagi osas otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks. Menetluskulud ja asitõendid Käesolevas asjas on menetluskuludeks sundraha, valitud kaitsjale ja määratud kaitsjale makstud tasu, riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisiga seotud kulud, tunnistaja kohtusse ilmumise kulu ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb välja mõista Janar Vaherilt KrMS § 173 lg 2 alusel riigituludesse menetluskuludena: sundraha 800 €, toimiku koopia tegemise kulu 0,45 €, surnu kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 273,00 eurot, DNA ekspertiisi maksumus 7239 €, jäljeekspertiisi maksumus 314,00 €, isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 84 € ja tunnistaja H S kohtuistungile ilmumisega seoses tekkinud kulu 21,84 €. Kriminaalasja juures asuvad järgmised kohtu hinnangul mitteolulised ja väheväärtuslikud asitõendid: Plekkpurk Kopparberg Strawberry 4,5% /pakend nr.1/ asub Lääne prefektuuri asitõendite laos; D.Sil seljas olnud riided: musta-valgekirju värvi spordijalatsid /pakend nr.12/, musta värvi nahast jakk /pakend nr.13/, valget värvi dressipluus /pakend nr.14/, sinist värvi teksapüksid koos pruunikasrohelist värvi riidest rihmaga, pükste taskus 2 eurosenti 1 tk, 1 eurosent 3 tk, kellarihma ja kella vaheline ühenduslüli /pakend nr.15/, musta-valgekirju pikavarrukatega särk /pakend nr.16/, musta värvi aluspüksid /pakend nr.17/, sinist värvi sokid /pakend nr.18/, mis asuvad Lääne prefektuuri asitõendite laos; kanepitaim, mis asub Lääne prefektuuri asitõendite laos /pakend nr.4/; tunnistaja R S võrdlusjälgede kaart /pakend nr.7/, mis asub Lääne prefektuuri asitõendite laos. Samuti on kriminaalasja menetluse käigus välja nõutud turvakaamerate salvestised, mis on tänaseks väärtusetud: Pakend nr. 21 Securitas Eesti AS (AS W), pakend nr. 22 K P M, pakend nr. 2 P A G, pakend nr. 26 Securitas Eesti AS (P K), pakend nr. 27 K L P, pakend nr. 28 Raba kauplus, pakend nr. 29 V AS, pakend nr. 30 Statoil Fuel&Retail Eesti AS, pakend nr. 32-36 Neste Eesti AS, pakend nr. 37 A pub, pakend nr. 38 T OÜ, samuti CD plaat asitõendi - D.Si mobiiltelefon Huawei U8650-1 IMEI xxx vaatlusega, mis asuvad Lääne prefektuuri asitõendite laos. 10 1-13-1922 KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb kohtuotsuse jõustumisel loetletud asitõendid hävitada. Samas on tõenduslikult olulised: CD plaat asitõendi – väljavõte 23.09.2012.a. aadressilt Pärnu linn x maja lähedalt laekunud kõnesalvestisega hädaabinumbrile 112 vaatlusega – asub kriminaalasja toimiku juures /pakend nr. 2/; CD plaat - Pärnu linnas x asuva x turvakaamera salvestis 23.09.2012.a. ajavahemikul kell 01.45-02.32 – asub kriminaalasja toimiku juures /pakend nr. 5/; CD plaat - Pärnu linnas Rüütli 40 asuva ööklubi Mirage turvakaamera salvestis 23.09.2012.a. ajavahemikul kell 01.34.33-03.35.00 – asub kriminaalasja toimiku juures /pakend nr. 6/. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb loetletud asitõendid jätta kriminaalasja toimiku juurde. Rubo Kikerpill kohtunik Anu Sillandi rahvakohtunik 11 Margit Merila rahvakohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.