3-13-615/65

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-13-615 Kohtuotsuse kuupäev

1. november 2013 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Nikolai Lebedevi kaebus Tartu Vangla
2. jaanuari 2013 käskkirja nr 6-3/28 osaliselt tühistamiseks. Menetlusosalised Kaebaja – Nikolai Lebedev Vastustaja – Tartu Vangla, esindaja Tiiu Miller Kohtustungi kuupäev
3. oktoober 2013 Resolutsioon
4. Jätta kaebus rahuldamata.
5. Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni
6. detsembrini
7. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud
8. Tartu Vangla kinnipeetav Nikolai Lebedev on liikumispuudega isik, kes kasutab liikumiseks ratastooli ja kellele on
9. a juulist alates vangla poolt määratud abistajaks temaga samas kambris viibiv kinnipeetav, kuna vanglas puudub liikumispuudega isiku isikliku abistaja ametikoht. Tartu Vangla 31.01.
10. a käskkirjaga nr 6-3/28 (tlk 16) määrati kinnipeetav Aleksandr Šnaper vangla majandustööle tööülesandega abistada liikumispuudega isikut (Nikolai Lebedevi) kaks tundi ööpäevas.
11. Nikolai Lebedev esitas 06.02.
12. a Tartu Vanglale vaide (tlk 9), milles taotles Tartu Vangla 31.01.
13. a käskkirja nr 6-3/28 punkti 3 osas uut otsustamist, kuna ta vajab tegelikkuses rohkem abi kui 2 tunni ulatuses ööpäevas. Tartu Vangla 19.03.
14. a vaideotsusega nr 1-11/541 (tlk 7-8) jäeti vaie rahuldamata.
15. 21.03.
16. a saabus Tartu Halduskohtule N. Lebedevi kaebus Tartu Vangla 19.03.
17. a vaideotsuse nr 1-11/54-1 tühistamiseks.
18. 30.05.
19. a saabus kohtule kaebaja taotlus kaebuse muutmiseks. Kaebaja taotleb Tartu Vangla 31.01.
20. a käskkirja nr 6-3/28 punkti 3 tühistamist.
21. Tartu Halduskohtu 03.07.
22. a määrusega kaasati menetlusse kolmanda isikuna Aleksandr Šnaper kui vaidlustatud haldusakti adressaat, kelle tööülesandeks oli N. Lebedevi abistamine.
23. N. Lebedev paigutati alates 12.08.
24. a süüdimõistetute eluhoone
25. osakonnast ümber eeluuritavate eluhoone
26. osakonda, millega seoses abistab sellest ajast N. Lebedevi Tartu Vangla 13.08.
27. a käskkirja nr 6-3/177 (tlk 82) alusel Margus Kaur.
28. Tartu Halduskohtu 09.10.
29. a määrusega (tlk 103) kõrvaldati kolmas isik Aleksandr Šnaper haldusasja menetlusest seoses asjaolude muutumisega, kuna kohtuotsus ei saa enam ilmselgelt mõjutada A. Šnaperi õigusi seoses kaebajale uue abistaja määramise ja A. Šnaperi 06.09.
30. a vanglast vabanemisega (tlk 93). Kaebaja
31. Kaebaja vajab puude tõttu abi vähemalt 5-6 tundi ööpäevas ehk rohkemat abi, kui vaidlustatud käskkirjaga on määratud. Kaebaja on viimastel aastatel karistust kandnud nii Tartu kui Viru vanglates. Viru Vanglas viibimise ajaks oli kaebajale määratud abistaja koormusega 4 tundi ööpäevas. Kaebajale on arusaamatu, miks Tartus on samadel asjaoludel määratud abistaja koormuseks 2 tundi. Kogenud abivajaduse hindaja M. Rosental on määranud kaebaja abivajaduse suuruseks keskmiselt 9,5 tundi ööpäevas. Kaebaja taotleb haldusakti tühistamist ja vastustaja kohustamist uue otsuse tegemiseks. Vastustaja vastuväited
32. Kaebuse kohta esitatud kirjaliku vastuse kohaselt peab esindaja kaebusele vastamist keeruliseks, kuna kaebajal puudub subjektiivne õigus kohtusse pöördumiseks. Kohtuistungil avaldatud seisukoha kohaselt leiab vastustaja esindaja, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja on alates 12.08.
33. a paigutatud liikumispuuetega isikutele kohandatud kambrisse. Talle on määratud uus abistaja. MTÜ Noorteklubi „Händikäpp“ poolt kaebaja isikliku abistaja teenuse vajaduse määramiseks tehtud arvamust ei saa täiel määral arvestada. Kuna arvamus ei ole kohandatud kinnipidamisasutustes viibivate isikutele. Näiteks tagab vangla kinnipeetavate toitlustamise, kuid arvamuses on tuvastatud, et kaebaja vajab abi hommiku- ja õhtusöögi valmistamisel. Viru Vangla on Tartu Vanglast suurem, mis võib olla mõjutanud Viru Vangla otsust, kaebajale abistaja määramise kestuse otsustamisel. Kohtu seisukoht
34. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks saada rohkem isikuliku abistaja teenust, kui talle vaidlustatud käskkirjaga võimaldatakse, seega on vaidluse esemeks vaidlustatud käskkirja tühistamisnõue ja käskkirjast tulenevate tagajärgede kõrvaldamise taotlus. 2
35. HKMS § 5 lg 1 p-dest 2 ja 5 ning § 158 lg-test 1-3 tulenevalt on halduskohus asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis hinnates seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, sest vaidlustatud haldusakt ei riku kaebaja õigusi.
36. 20.12.
37. a MTÜ Noorteklubi „Händikäpp“ kogemusnõustaja Margit Rosentali poolt kaebaja kohta koostatud hindamise „Isikliku abistaja teenuse vajaduse määramine“ materjalidega (tlk 68-74) on tõendatud, et hindaja otsuse kohaselt on N. Lebedevi füüsilise abi vajadus keskmiselt 66,5 tundi nädalas. Hinnangu kohaselt on soovitatud (tlk 74 p) muuhulgas suurendada N. Lebedevi iseseisvat toimetulekut vähendades tasakaaluhäiretest tingitud takistusi abivahendite võimaldamisega.
38. Vastustaja esindaja kinnistusega kohtuistungil (tlk 101 pöördel) ja Tartu Vangla 13.08.2013 käskkirjaga (tlk 82) on tõendatud, et kuna kaebaja on 12.08.
39. paigutatud liikumispuudega isikutele kohandatud kambrisse, siis on vastustaja järginud kogemusnõustaja soovitusi ja astunud vajalikud meetmed kaebaja iseseisva toimetuleku suurendamiseks. Kohtul ei ole alust kahelda vastustaja kinnituses, et spetsiaalselt liikumispuuetega isikutele kohandatud kambris on kasutusel olevate abivahendite tõttu kaebaja jaoks oluliselt hõlpsam WC kasutamine ja duši võtmine. Samuti suurendab kaebaja iseseisvat toimetulekut standardmõõtudest suurem kamber ja mõõtudelt laiem kambri uks, kuna 90 cm laiust ukseava on kaebajal lihtsam ratastooliga läbida. Kuna kohus peab vaidluses tähtsust omavad asjaolud kindlaks tegema kohtuotsuse tegemise aja seisuga, siis ei ole käesoleval ajal alust vaidlusaluse kaalutlusotsuse tühistamiseks ja vastustajale ettekirjutuse tegemiseks vaidlustatud haldusaktist kaebajale tulenevate tagajärgede kõrvaldamiseks, sest vastustaja on järginud spetsialisti soovitusi isegi suuremas mahus kui spetsialist on ette kirjutanud. Nõustuda tuleb vastustajaga, et eelpool osundatud hinnangu „Isikliku abistaja teenuse vajaduse määramine“ küsimustik ja hindepunktide andmise arvestus ei ole täiel määral kohandatud kinnipidamisasutuses viibivate isikute füüsilise abi vajaduse määramiseks. Üldteadaolevalt toitlustatakse kinnipeetavaid tõepoolest vangla poolt ja seetõttu ei saa hinnangut sajaprotsendiliselt pidada vanglatingimustes viibivate liikumispuudega isikute füüsilise abi vajaduse määramisel kohaldatavaks, sest liikumispuudega isiku isikliku abistaja teenuse ajalise mahu arvestamisel on muuhulgas näiteks arvesse võetud ka toidu valmistamise aega. Kuna kaebaja toitlustamine on tagatud vangla poolt, siis ei vaja ta toiduvalmistamisel isikliku abistaja teenust. Kaebaja on vaides (tlk 9) ehk kohustuslikus kohtueelses menetluses apelleerinud eelkõige sellele, et tema suhtes ei ole isikliku abistaja teenust määratud selles mahus, nagu on vajalikuks peetud hinnangus „Isikliku abistaja teenuse vajaduse määramine“, mistõttu on kaebaja arvates tegemist tema õiguste seadusevastase eiramisega (vt tlk 9 pöördel). Kuna praeguseks on vastustaja kohaldanud täiendavaid kaalukaid meetmeid kaebaja tasakaaluhäiretest tingitud isikliku toimetuleku suurendamiseks, siis ei saa kaebus kuuluda ka rahuldamisele.
40. Kohtule esitatud tõendite alusel puudub alus järelduseks, et vaidlustatud käskkiri on kaalutlusveaga haldusakt. Samas ei saa kohus nõustuda vastustajaga, et vanglale ei tulene kehtivatest õigusaktidest kohustust osutada isikliku abistaja teenust, mistõttu puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda isikliku abistaja teenuse osutamise võimaldamist. EIK on ühes viimastest lahenditest tõlgendanud EIÕK artiklit 3 osundades oma varasematele lahenditele ja sedastanud, et puudega isikule tuleb kinnipidamisasutuses tagada puudele vastavad tingimused {http://hudoc.echr.coe.int/sites/eng/pages/search.aspx?i=001-122975#{"itemid":["001-122975"], 10.10.2013}. EIÕK artikli 3 osas on EIK kohtupraktikas läbivaks seisukohaks, et juhul kui ametivõimud otsustavad kinni pidada liikumispuudega isiku, tuleb tagada puudele vastavad tingimused. Vangla ei olnud osundatud kaasuses kohaldatud liikumispuudega isikutele. 3 Poolte vahel ei ole vaidlust küsimuses, et kaebaja puhul on tegemist liikumispuudega isikuga. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et kaebaja oleks vangla otsustust vaidlustades apelleerinud sellele, et teda aitas kaaskinnipeetav. Vastupidi, kaebaja on rõhutanud, et tegelikkuses aitas A. Šnaper teda rohkem kui 2 tunni jooksul ööpäevas. Seetõttu ei ole osundatud kohtulahendi asjaolud täies mahus kohaldatavad käesolevale vaidlusele. Kohus peab aga vajalikus rõhutada vastustaja eelpool osundatud seisukoha ekslikkust arvestades kehtivat kohtupraktikat, aga samuti seda, et vastustaja peaks kasutama temal kui haldusorganil olevaid võimalusi, et minimeerida liikumispuudega isikute sõltumist igapäevastes toimingutes teistest kinnipeetavatest EIÕK artikli 3 valguses. Esimese astme halduskohus saab EIK seisukohast aru taoliselt, et vangla ei pea puudega isikutele puudele vastavate tingimuste loomiseks kõike, mis võimalik, vaid kõik, mis vajalik. Seetõttu tuleneb kehtivast objektiivsest õigusest vanglale ka kohustus vajadusel osutada liikumispuudega isikule ka abistaja teenus, kuigi vastustaja poolt viidatud siseriikliku õiguse kohaselt on see väljaspool kinnipidamisasutusi kohaliku omavalitsuse ülesandeks.
41. Osundatu ei vii aga vaidlustatud otsuse tühistamisele, sest käesoleva kaasuse asjaolud erinevad viidatud kaasuse asjaoludest. Isegi kui asuda seisukohale, et vaidlustatud kaalutlusotsus on diskretsiooniveaga haldusakt, kuna vastustaja ei ole menetlusdokumentides sõnaselgelt põhjendanud, miks Tartus on kaebajale isiklik abistaja määratud ööpäevas kaheks tunniks, Viru Vanglas aga 4 tunniks. Samuti, miks on seda tehtud oluliselt väiksemas määras kui hinnangus „Isikliku abistaja teenuse vajaduse määramine“. Seoses asjaolude muutumisega alates 12.08.
42. a, teeks vastustaja kaebuse rahuldamisel kohtu hinnangul ilmselgelt samasisulise otsuse kaebajale isikliku abistaja töötundide määratlemise osas, sest kaebaja on paigutatud liikumispuudega isikutele kohandatud kambrisse, mis välistab aga omakorda EIÕK artikli 3 riive võimaluse.
43. Kuna kaebaja poolt kohtule avaldatu kohaselt on ta otsustanud oma õiguste kaitseks nälgida ja ta on teinud seda juba suurusjärgus 60 päeva (tlk 98), mille tagajärjel ei ole tal nälgimisest tekkinud terviseprobleemide tõttu võimalik kohtuistungil osaleda, siis ei pea kohus menetlusökonoomika printsiibist lähtudes vajalikuks kaaluda tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele üleminekut seoses vaidlusalust õigussuhet reguleeriva uue haldusakti andmisega vastustaja poolt 13.08.
44. a (tlk 82). Kuna kaebus jääb neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel rahuldamata, peab kohus võimalikuks lahendada tühistamiskaebusest tuleneva vaidluse sisuliselt.
45. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega peaks poolte menetluskulud kandma kaebaja (HKMS § 108 lg 1). Kuna vastustaja ei ole menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise taotlust kohtule esitanud, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik 4