lg 6 teine lause ning lugeda maksuotsuse vaie esitatuks tähtaegselt; 1 3-12-2405 - jätta menetluskulud vastustaja kanda. Asja läbivaatamise kuupäev
lg 6 teisele lausele, kuna need sätted rakenduvad vaid juriidilise isiku registrijärgsele aadressile saadetud dokumentide korral. Muule aadressile edastatud dokumendi kättesaamisel tuleb lähtuda HMS § 26 lg
lg 6 teine lause, kuna see rikub PS § 15 lg 1 sätestatud õigust pöörduda kohtu poole ning ei ole sobiv ega proportsionaalne meede saavutatava eesmärgi suhtes. Maksuhalduri teate saab lugeda kättetoimetatuks ainult juhul, kui adressaat hoiab kõrvale tähtkirja 3 3-12-2405 kättesaamisest või ei täida hoolsuskohustust posti kättesaamisel. Ilmselge on maksuhalduri segadus aadressi määratlemisel. Võimalikuks peaks lugema ka postitöötaja eksimust või kohustuste rikkumist.
lg 6 teist lauset saab kohaldada juhul, kui haldusorgan on saatnud haldusakti teatud aadressile ning adressaat ei täida hoolsuskohustust kirja kättesaamiseks. 27.03.2013 esitatud kaebuse täienduses jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde. Kaebaja esmaseks eesmärgiks on maksuotsuse vaidlustamine vaidemenetluses ning kaebuse kohtusse pöördumise eesmärgiks on, et maksuhaldur vaataks sisuliselt läbi maksuotsusele esitatud vaide. Kaebaja esitas oma eesmärgi saavutamiseks 28.05.2012 vaide ning vastavalt maksuhalduri juhistele ennistamistaotluse. Maksuhaldur lahendas 31.08.2012 otsusega sisuliselt ennistamistaotluse, jättis taotluse rahuldamata ning tagastas vaide ja tõi otsuses välja tavapärase haldusakti vaidlustamise viite. Kaebaja on seisukohal, et 31.08.2012 otsuse näol on tegemist haldusaktiga. Maksuhaldur ei ole otsusega üksnes vaiet tagastanud, vaid on sisuliselt lahendanud ennistamistaotluse, mis tähendab seda, et otsuse näol ei ole tegemist üksnes vaide tagastamise toiminguga. Toiminguga saaks tegemist olla juhul, kui vaie tagastatakse sisuliste põhjendusteta. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Maksuhalduri hinnangul ei anna ükski kaebaja väide alust kaebuse rahuldamiseks, sest puuduvad mõjuvad põhjused vaide tähtaja ennistamiseks. Maksuotsus toimetati kaebajale kätte 23.04.2012 ning vaie on esitatud seaduses sätestatud tähtaega rikkudes. Maksuhaldur palus kaebajal teatada postiaadress, kuhu tuleb saata maksuotsus. Kaebaja poolt edastatud aadressiks oli …. Nimetatud aadressile ka maksuotsus toimetati. 23.04.2012 jäeti nimetatud aadressile teade tähtkirja saabumise kohta.
lg 6 kohaselt loetakse sellisel juhul dokument kättetoimetatuks teate jätmise kuupäevast. Kohtupraktikast tulenevalt peab
lg 6 järgi tähtsaadetisena saadetud dokumente olema võimalik aadressijärgselt üle anda. Juriidiline isik peab ka enda poolt näidatud aadressil hoolitsema posti vastuvõtmise eest. Seega oleks kaebajal tulnud vaie maksuotsusele esitada hiljemalt 23.05.2012. esitades vaide 28.05.2012, oli selleks ajaks möödunud vaide esitamise tähtaeg, mistõttu on vaie tagastatud õiguspäraselt. Kaebaja ei ole esile toonud mõjuvaid põhjuseid vaide esitamise tähtaja ennistamiseks. Kaebaja oleks saanud kerge vaevaga kindlaks teha, millal jäeti postkasti vastav teade ning arvestada vaide esitamise tähtaega. Kaebajal oli isegi maksuotsuse kätte saamisel 26.04.2012 reaalne võimalus esitada vaie tähtaegselt. Kaebaja oleks pidanud seadusega antud tähtaja jooksul jõudma selgusele, kas maksuotsuse vaidlustamine on vajalik tema õiguste kaitseks. Asjaolu, et kaebaja teatas maksuhaldurile ka oma e-posti aadressi, ei ole käsitletav mõjuva põhjusena vaide esitamisega viivitamisel. Kuna maksumenetluses ei taganud kaebaja korrektselt haldusaktide vastuvõtmist palus maksuhaldur kaebajat teatada postiaadress, kus on maksuotsuse vastuvõtmine tagatud. Kaebaja poolt teatatud aadressile saatiski 4 3-12-2405 maksuhaldur maksuotsuse, mille kaebaja on ka kätte saanud. Kaebaja ei saanud eeldada, et talle saadetakse maksuotsus e-kirjaga, sest maksuhaldur esitas e-kirjas põhjenduse selle kohta, miks maksuotsus kätte toimetatakse. Maksuotsuses ei ole märgitud, et maksuotsus toimetatakse kätte elektrooniliselt. Samas ei ole asjas ka olulised väited maksuotsuse elektroonilise saatmise asjaolude kohta, kuna maksuhaldur võib
Kaebaja poolt soovitud aadressile maksuotsuse saatmine oli põhjendatud. Kaebaja on põhjendamatult leinud, et
lg 6 teine lause on vastuolus PS § 15 lg 1 sätestatud õigusega pöördudada kohtu poole. Viidatud säte ei ole vastuolus põhiseadusega, kuna selle alusel on reglueeritud haldusakti kaebajale kättesaadavaks tegemine. Kui kaebaja oleks taganud antud aadressil posti nõuetekohase vastuvõtmise, oleks ta saanud maksuotsusega tutvuda 23.04.2012. Nimetatud sätte eesmärgiks on takistada seoses tähtaegadega tekkida võivaid manipulatsioone ja kuritarvitusi ning vältida olukordi, kus välditakse maksuotsuse vastuvõtmata jätmisega vaide esitamise tähtaja kulgema hakkamist. Vaie on esitatud hilinenult kaebajast olenevatel põhjustel. Halduskohus ei saa ennistada vaide esitamise tähtaega, vaid saab teha üksnes ettekirjutuse vaide läbivaatamiseks. Vaide tagastamise otsus ei ole haldusakt, mille peale saaks esitada tühistamiskaebuse. Vaide tagastamise näol on tegemist menetlustoiminguga, mille vaidlustamise võimalused on piiratud. Lähtudes
HMS § 79 lg 3 järgi tuleb vaide tagastamisest teadada posti teel. Teates tuleb tagastamist põhjendada ning selgitada edasikaebe korda. Sisuliselt on tegemist menetlemisest keeldumisega. Toimingu tühistamist ei saa nõuda. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja on kaebuses seisukohal, et juhul, kui kaebaja esitas maksuhaldurile vaide tähtaega rikkudes, kuulub käesolevas kohtuasjas lahendamisele tähtaja ennistamise küsimus (tl 50 pöördel). HKMS § 124 lg 1 järgi saab kohus hinnata kohtule esitatud kaebuse esitamise tähtaegsust ning lahendada kaebetähtaja ennistamise taotluse. Lähtudes HMS § 77,
võib vaide esitamise tähtaja ennistada vastavas seaduses sätestatud tingimustel selle saanud haldusorgan. Tulenevalt eeltoodust ei ole kohtu pädevuses haldusmenetluses esitatud vaide tähtaja ennistamise taotluse lahendamine, mistõttu tuleb jätta rahuldamata kaebaja taotlused ennistada maksuotsusele vaide esitamise tähtaeg. MTA on kaebajale 31.08.2012 tagastanud tema poolt esitatud vaide (tl 10-11). Kaebaja taotleb kaebusega vastustaja 31.08.2012 otsuse nr 6-1/876-3 tühistamist (tl 7 pöördel, 50 pöördel). 5 3-12-2405 Kaebaja hinnangul on tegemist haldusaktiga, kuna vaidlustatud otsusega ei ole vaiet üksnes tagastatud, vaid on lahendatud sisuliselt vaide ennistamise taotlus. Vastustaja on seisukohal, et vaide tagastamise puhul on tegemist menetlustoiminguga, mida ei ole võimalik tühistada (tl 25, 55). HKMS § 6 lg 1 alusel loetakse halduskohtumenetluses haldusaktiks haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 tähenduses. HMS § 51 lg 1 sätestab, et haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Käsitletud paragrahvi lg 2 järgi loetakse halduskohtumenetluses haldusorgani toiminguks haldusorgani poolt haldusmenetluses tehtud toiming, samuti haldusorgani tegevusetus ja viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Lähtudes
kohaldatakse maksumenetluses haldusmenetluse seaduses sätestatut, kui käesolevas seaduses, maksuseaduses või tollieeskirjades ei ole ette nähtud teisiti. Vaidemenetluse läbiviimine on reguleeritud
neljateistkümnendas peatükis ja HMS viiendas peatükis.
lg 3 kohaselt tagastatakse vaie isikule kirjaliku otsusega seitsme päeva jooksul pärast vaide esitamist. Otsuses tuuakse ära vaide tagastamise põhjendus ning selgitus edasikaebamise korra kohta. HMS § 79 lg 3 kohaselt teatatakse vaide tagastamisest isikule posti teel. Teates tuleb vaide tagastamist põhjendada ning selgitada edasikaebamise korda. Vaide tagastamise otsustamine toimub vaide läbivaatamist ettevalmistavas menetluses (
Lähtudes
lg 1 ja lg 4, HMS § 79 lg 3 on Maksu- ja Tolliameti otsus vaide tagastamise kohta vaidlustatav, seega tuleb vaide tagastamist isikute õiguste kaitse võimaldamiseks põhjendada. Menetlustoimingutele ei saa otseselt laiendada HMS §-s 56 sätestatud nõudeid haldusaktide motiveerimisele, kuid see ei tähenda, et menetlustoiminguid ei pea põhjendama. Motiveerimise nõue on haldusmenetluse üldine nõue ning antud nõue tuleneb ka
Käsitletud sätetest tuleb ka nõue selgitada edasikaebamise korda. Oluline on märkida, et vaide tagastamisel ei ole iseseisvat regulatiivset mõju, vaid see on vaidemenetluses üheks, vaide läbivaatamist, ettevalmistavaks menetlusetapiks. Seega ei ole vaide tagastamise korral tegemist haldusorgani poolt haldusakti andmisega. Arvestades eeltoodut on vaide tagastamine toiming HMS § 106 lg 1 mõttes.
lg 1 p 3 kuulub vaie tagastamisele, kui vaide esitamise tähtaeg on möödunud ning seda ei ennistata. Seega on vaide esitamise tähtaja möödumine üheks õiguslikuks aluseks vaide tagastamiseks ning selleks, et nimetatud alusel saaks vaide tagastada, tuleb hinnata vaide esitamise tähtaegsust ning 6 3-12-2405 lahendada vaide esitamise tähtaja ennistamiseks esitatud taotlus. Seetõttu ei saa vaide esitamise tähtaegsuse hindamist ja vaide esitamise tähtaja ennistamise taotluse lahendamist lugeda vaide sisuliseks lahendamiseks. Lähtudes eelpool käsitletud sätetest ei tule vaide esitamise tähtaegsuse hindamiseks ja vaide tagastamiseks vastu võtta haldusakti (vaideotsust). Tulenevalt eeltoodust ei saa kohus vastustaja 31.08.2012 otsustust nr 61/872-3 kui menetlustoimingut tühistada ning kaebuses esitatud tühistamisnõue tuleb jätta rahuldamata. HKMS § 2 lg 3 järgi lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Seega on vaidluse eseme kindlaks tegemisel oluline kaebuse esitaja nõue, mille all tuleb mõista kaebuses vastavalt HKMS § 38 lg 1 p 5, 37 lg 2 väljendatud taotlust. Kaebaja jääb küll esitatud kaebuses arvamusele, et vaide tagastamise otsuse näol tegemist haldusaktiga, kuid on täpsustanud esitatud nõudeid ning esitanud alternatiivse taotlusena nõude tuvastada 31.08.2012 otsuse nr 6-1/872-3 õigusvastasus (tl 51). Kaebaja väidetel on tema eesmärgiks vaidemenetluse läbiviimine kaebaja poolt esitatud vaides - kohustada maksuhaldurit sisuliselt läbi vaatama maksuotsusele esitatud vaie (tl 50 pöördel). Kohustamiskaebuse rahuldamiseks peab kohus tuvastama kaebaja õiguste rikkumise. Seetõttu tuleb kaebaja poolt taotletud ettekirjutuse tegemiseks anda õiguslik hinnang 31.08.2012 vaide tagastamisele. Kaebaja taotles vaidemenetluses tähtaja ennistamist põhjusel, et maksuhaldur on otsuse teatavaks tegemise viisi valikul teinud kaalutlusvea. Kaebaja selgituste kohaselt oli kaebaja ise piisavalt hoolas ja tegutses heas usus selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks.
lg 1 alusel antakse dokumendid, sealhulgas haldusaktid, kutsed ja teated kätte allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes. Maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi. Maksuotsuse kohaselt väljastatakse maksuotsus kaebajale väljastusteatega kaebaja poolt teatatud aadressile (tl 36). Maksuotsuses puudub märkus selle saatmise kohta e-kirjaga. Maksuhaldur on kaebajale teatanud, et maksuotsus edastatakse postiaadressil ning on kaebajale selgitatud, et
sätestab maksuotsuse kättesaamise korra (tl 17). Ainuüksi asjaolust, et kaebaja teatas maksuhaldurile oma e-posti aadressi ei saanud kaebaja eeldada, et talle saadetakse maksuotsus e-kirjaga. Tulenevalt
Seega tuli maksuotsus üle anda allkirja vastu ning maksuhaldur ei ole kättetoimetamise viisi valikul teinud kaalutlusviga. 7 3-12-2405 Kaebetähtaja ennistamistaotlust põhjendab kaebaja sisuliselt väitega, et vaie oli esitatud õigeaegselt, kuna kaebaja sai vaidlustatud otsuse kätte 26.04.2012 ning esitades vaide esmaspäeval 28.05.2012, on vaie esitatud tähtaegselt. Kaebaja väidetel ei olnud juhatuse liikmel kui juriidiliste teadmisteta isikul lihtne orienteeruda asjassepuutuvates normides.
lg 6 tekstis on kohtu hinnangul dokumendi kättetoimetamise tingimused ja kord sätestatud sedavõrd selgelt, et sellest on kõrvalise abita ja kohtupraktikat uurimata võimeline põhijoontes aru saama iga keskmine tähelepanelik isik. Arvestades seda, et kaebaja sai maksuotsuse kätte kolm päeva peale tähtkirja saabumise kohta teate saamist, oli kohtu arvates kaebajal piisavalt aega selleks, et jõuda selgusele millise tähtaja jooksul tuleb maksuotsus vaidlustada. Kaebetähtaja kulgemist ei lükka edasi kaebaja poolne käsitlus tähtaja kulgemise algusest. Kaebaja ei ole vaidemenetluses ega käesolevas kohtuasjas kirjeldanud, millised olid olulised ja kestvad takistused, mille tõttu ei olnud kaebajal võimalik ajavahemikus 26.04.2012 kuni 23.05.2012 vaiet esitada.
lg 6 sätestas vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal, et juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil lihtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti piires või 30 päeva välismaale saatmisest. Juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Viidatud sättest ei tulene, et paragrahvi teist lauset saab kohaldada üksnes juhul, kui haldusorgan on saatnud haldusakti teatud aadressile ning adressaat ei täida hoolsuskohustust kirja kättesaamiseks. Kohtupraktika kohaselt peab juriidilisele isikule tähtsaadetisena saadetud dokumente olema võimalik aadressijärgselt üle anda. TsÜS § 29 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et maksuotsus on edastatud kaebaja juhatuse liikme poolt maksuhaldurile teatatud juhatuse liikme aadressile: ..(tl 17). Nimetatud aadress on märgitud kaebaja asukohaks ka kohtule esitatud kaebuses. Seega tuleb antud aadressi lugeda juriidilise isiku asukoha aadressiks. …, on kaebaja postiaadressina teatanud maksuhaldurile ja märkinud kohtule esitatud kaebuses (tl 5, 17). Nimetatud aadress on märgitud MTA 31.08.2012 otsuses, MTA 15, 10, 2012 otsuses, 19.04.2012 maksuotsuses (tl 10, 12,27). Eeltoodust selgub, et kaebaja aadress on määratletud üheselt ja arusaadavalt, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et maksuhaldur oli maksumenetluses ilmselgelt segaduses kaebaja aadressi määratlemisel. Kohtule on esitatud AS Eesti Post postisaadetiste liikumist kajastav väljatrükk (tl 37). Tõendeid postitöötaja võimaliku eksimuse või kohustuste rikkumise kohta asjas esitatud ei ole. AS Eesti Post postisaadetise liikumist kajastava 8 3-12-2405 väljatrüki kohaselt jättis postiteenuse osutaja 23.04.2012 kell 14.37 kaebajale teate tähtkirja (maksuotsuse) saabumise kohta. Seega teates nimetatud ajal ei olnud postitöötajal võimalik kaebajale tähtkirja üle anda ning järelikult ei korraldanud kaebaja posti vastuvõtmist nõuetekohaselt. Tulenevalt eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et maksuotsus anti postitöötaja poolt kaebajale üle 23.04.2012. Järelikult lõppes
lg-s sätestatud 30-päevane vaide esitamise tähtaeg 23.05.2012 ning esitades vaide 28.05.2012 oli selleks ajaks möödunud seaduses sätestatud vaide esitamise tähtaeg. Hinnates asjas kogutud tõendeid ei olnud tähtaja möödalaskmine antud juhul põhjustatud
lg 6 regulatsioonist dokumentide kättetoimetamise kohta, vaid asjaolust, et kaebaja ei selgitanud välja millisest ajahetkest loetakse juriidilisele isikule tähtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks. Kuna kohus ei tuvastanud kaebaja vaide tagastamise kui toimingu õigusvastasust, ei kuulu kaebuses esitatud kohustamisnõue rahuldamisele. Põhiseaduse § 15 järgi on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseaduse vastaseks tunnistamist. Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest ei takistanud
Kohus ei tuvastanud ka asjas selliseid objektiivseid takistusi, mille tõttu ei olnud kaebajal võimalik vaidemenetluses maksuotsust vaidlustada seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Samuti on oluline märkida, et põhiseaduse § 11, § 24 lg 5 annavad seadusandjale õiguse ja võimaluse seada isiku õiguste ja vabaduste piiramiseks menetluslikke piiranguid (sätestada menetlustähtajad ja kaebuse esitamise kord). Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kaebaja taotles tema poolt kantud menetluskulude hüvitamist (tl 61). Vastustaja vastavat taotlust ei esitanud. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Annika Vendik Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.