) § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda oma õiguste kaitseks.
lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Ka Riigikohtu halduskolleegium on oma 19.04.2011 otsuse nr 3-3-1-811 punktis 8 leidnud, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsuse võib põhjendatud huvina kõrvale jätta, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Riigikohus on väljendanud oma 15.12.2011 määruses nr 3-3-1-57-11 p 16 ühtlasi ka seisukohta, et kaebuse ilmselge 2 perspektiivitusega on tegemist ennekõike juhtudel, mil soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik. Samuti juhul, kui kaebuse eduväljavaated on olematud. Kaebuse ilmselge perspektiivituse tuvastamine on kohaldatav õiguslikult selges olukorras.
Seega asub kohus seisukohale, et kaebaja hilisema hüvitamiskaebuse eduväljavaated on olematud. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebusest ei nähtu, et kaebajale oleks mittevaralist kahju tekitatud seoses Elfriide Kivile väljastatud sauna kasutusloa kehtivusega. Puudub seos vastustaja tegevuse ja väidetavalt XXX tekitatud kahju vahel. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja hilisem hüvitamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu, mistõttu kaebajal puudub kaebeõigus Kõlleste Vallavalitsuse poolt 06.08.1996 välja antud kasutusloa nr 67 kehtivuse tuvastamiseks. 9.
lg 2 p 2 võib kaebusega nõuda haldusakti andmist või toimingu tegemist (kohustamiskaebus). Õigus asja menetlemisele mõistliku aja jooksul on isiku menetluspõhiõiguse oluline osa. Vaidlust ei ole selles, et XXX esitas Kõlleste Vallavalitsusele 29.03.2004 avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks (tl 88). Tõendatud on, et Elfriide Kivi alustas maa ostueesõigusega erastamistoimingutega
lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ja vastavalt lõikele 2 jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja taotleb käesolevas asjas kantud menetluskulude väljamõistmist. Kohtule esitati menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (tl 89-92), mille kohaselt kaebaja kandis kulusid summas 428,75 eurot (sh kaebuselt tasutud riigilõiv 15,00 eurot ja määruskaebuselt tasutud riigilõiv 12.78 eurot).
Kohtule esitatud maksekorraldusest nr 1303 (tl 91) nähtub, et XXX tasus OÜ-le Malbe Tuul summa 400 eurot arve nr A-040 alusel juriidilise konsultatsiooni eest. Kaebuse on XXX allkirjastanud ise ja kedagi teist tema esindajat haldusasja toimiku materjalidest ei nähtu, kuid 04.12.2012 toimunud kohtuistungil esindas XXX Ain Laansalu, kel ei ole mitte mingisugust puutumust OÜ-ga Malbe Tuul. Äriregistri väljatrükist nähtuvalt on OÜ Malbe Tuul osanik ja juhatuse liige XXX (tl 93). Kuna antud haldusasjas ei ole OÜ Malbe Tuul menetlusosaline, samuti ei ole ta olnud kaebaja esindaja, siis leiab kohus, et menetluskulud summas 400 eurot ei ole põhjendatud ja need jäävad kaebaja enda kanda. Küll aga mõistab kohus vastustajalt välja kaebaja poolt nii kaebuse esitamisel tasutud pool riigilõivu summast kui ka määruskaebuse esitamisel tasutud pool riigilõivu summast, so kokku 14.38 eurot. Maare Aloe kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.