← Eesti

3-11-2100/27

Obsah (5)§ 28§ 41§ 23§ 57§ 11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-2100 Otsuse kuupäev 11. oktoober 2012 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Nikolai Lilitškini kaebus ettekirjutuse tegemi

) §-i 23 ning täielik ühenduse puudumine lähedaste ja emaga seab kahtluse alla

§-s 57 sätestatud eesmärgi saavutamise, s.t säilitada ja luua sotsiaalselt olulisi ja positiivseid kontakte väljaspool vanglat. 4. Kaebaja esitas taotluse telefoni saamiseks, et helistada advokaadile puhkepäevadel, sest tööpäevadel on advokaat hõivatud kohtuistungitega ning ei saa kaebajaga suhelda. Vangla ei ole taotlust rahuldanud. Kaebaja ja advokaadi vahel oli kokkulepe, et kaebaja helistab advokaadile puhkepäevadel advokaadi kulul, kuid eeluuritavate eluhoone osakonnas E-2, kus kaebaja viibib, ei võimaldata puhkepäeviti telefoni ja kaebaja ei saanud oma kaitsjaga ühendust võtta ning arutada kaebaja süüasja. Kaebaja arvates võttis vangla temalt õiguse kaitsta ennast enda poolt valitud kaitsja abil ja rikkus sellega kodaniku- ja poliitilise õiguste rahvusvahelise pakti art 14 lg 3 p-i „d“ ning

§ 28lg-t 3.

  1. Kaebaja esitas taotluse helistada Saksamaa õigusbüroosse vastaja kulul. Kuna Tartu Vanglas sideteenust osutav operaatorfirma ei võimalda helistada välismaale vastaja kulul, palus kaebaja anda talle telefon, et helistada sellelt telefonilt, mitte aga vanglas sideteenust osutava operaatorfirma kaudu. Vangla keeldus õigusliku aluseta lubada helistamist Saksamaale, põhjendades seda kodukorraga. Kaebaja arvates on vangla tegevus vastuolus põhiseadusega, sest piiratakse kaebaja õigusi, m.h õigust suhelda kaitsjaga.
  2. Kaebaja leiab, et vangla tegevus piirab tema õigusi kirjavahetusele ja telefonikõnedele advokaadi, perekonna ja lähedaste inimestega. Seega rikkus vangla rida rahvusvahelisi norme, seadusi ja lepinguid, m.h põhiseaduse (PS) §-i 21 ja Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse Rec

(2006)2 „Euroopa vanglareeglistik“ p-e 1, 2 ja 13, mille kohaselt on kõikidel isikutel, kellelt on võetud vabadus, õigus nende inimõigusi austavale kohtlemisele. Isikud, kellelt on võetud vabadus, säilitavad kõik õigused, mis ei ole neilt seaduslikult võetud süüdimõistva või eelvangistuses hoidmise otsusega. Käesolevat reeglistikku tuleb rakendada erapooletult, ilma et sellega kaasneks mis tahes diskrimineerimine sotsiaalse või varalise seisundi tõttu. Kaebajat on juba karistatud vangistusega, ent vangla karistab teda õigusvastaselt veel täieliku sotsiaalse eraldatusega. Samuti on kaebajat koheldud ebavõrdselt, sest avavangla kinnipeetavatel lubatakse helistada mistahes päeval, m.h nädalavahetusel. Kui aga isik viibib E-1 või E-2 osakonnas, siis telefonikõned on piiratud. Sellega rikutakse

§ 41lg-s 1 sätestatud võrdõiguslikkust.

Vastustaja vastuväited 2 7. Tartu Vangla on seisukohal, et N. Lilitškini kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

§ 28

lg 1 sätestab kinnipeetava õiguse kirjavahetusele ja telefoni (v.a mobiiltelefoni) kasutamisele kui selleks on tehnilised tingimused. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt toimub kirjavahetus ja telefoni kasutamine kinnipeetava kulul. Seega näeb norm üheselt ette, et telefoni kasutamisega seotud kulud kannab kinnipeetav ning selliste kulude kandmise kohustust ei ole vanglal. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui haldusorgan on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-5-09 asunud seisukohale, et kui kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus ei võimalda kohustada haldusorganit toimingut sooritama, siis tulenevalt RVastS § 6 lg-st 1 ei saa kohus kohustada haldusorganit toimingut sooritama ning sellesisuline kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kehtivast õigusest ei tulene vanglale kohustust kanda kinnipeetava helistamisega seotud kulutusi, seega ei ole võimalik kohustada ka vanglat võimaldama kaebajale helistamist vangla kulul. Vanglale ei ole kehtiva õigusega pandud kohustust osutada sotsiaalabi, kuna tegemist ei ole sotsiaalhoolekandeasutusega. 8. Tartu Vanglas pakub CSC Telecom nimel sideteenuseid kinnipeetavatele operaatorfirma OÜ Top Connect. Vanglas olemasolevad seadmed võimaldavad helistada vastaja kulul Eesti riigi piires, kuid ei võimalda helistada vastaja kulul Saksamaale ega mujale välisriiki.

§ 28lg 1 seob telefoni kasutamise võimaluse tehniliste tingimuste olemasoluga.

Vanglal puuduvad tehnilised tingimused võimaldamaks helistada vastaja kulul Saksamaale ja seetõttu ei ole võimalik teostada kaebaja poolt soovitud toimingut sõltumata selle hädavajadusest ja põhjendatusest. Seega ei ole võimalik kohustada vanglat sooritama toimingut, mille sooritamiseks vanglal võimalused puuduvad.

  1. Kaebaja heidab vanglale ette, et viibides sektsioonis E-2 ei võimaldatud temale nädalavahetusel helistada advokaadile ja palub kohustada vanglat võimaldama sektsioonides E-1 ja E-2 helistamist puhkepäevadel. HKMS § 59 lg 1 kohasel peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Tartu Vangla kodukorra p 14.7.1 kohaselt saavad E-hoone suletud osakondades (milleks on ka sektorid E-1 ja E-2) kinnipeetavad helistada taotluse alusel. Üldjuhul toimub helistamine sektorites E-1 ja E-2 teisipäeviti ja neljapäeviti kell 09.00-18.
  2. Kaebaja viibis sektsioonis E-2 ajavahemikul 03.06.2011-14.10.
  3. Vangla ei ole asjaolude kontrollimise käigus tuvastanud, et kaebaja oleks esitanud vanglale kirjalikku taotlust helistamaks nädalavahetusel advokaadile. Kaebaja ei ole ka sellise väite kinnitamiseks tõendeid esitanud ega nimetatud konkreetselt kuupäeva kuna vastavasisulise taotluse esitas, mis võimaldaks vanglal nimetatud asjaolu kontrollida. Kaebajale on võimaldatud helistada vastavalt soovile Tartu Halduskohtule 27.06.2011, 29.06.2011, 01.07.2011, 04.07.2011, 06.07.2011, 08.07.2011 ja 18.07.
  4. Advokaadile võimaldati helistada 27.06.
  5. 29.06.2011 on kaebaja samuti soovinud helistada advokaadile märkides telefoni numbriks 6464270, kuid selle telefonikõne tegemine ei olnud võimalik. Telefoninumbri kontrollimisel internetiportaali vahendusel on selgunud, et viidatud telefoninumber kuulub Inimõiguste Teabekeskus MTÜ-le, mitte aga advokaadile. Seega on vastustaja jaoks ebaselge, kuna on vangla keeldunud kaebajale nädalavahetusel helistamisest. Tartu Vangla on võimaldanud kinnipeetavatele sektorites E-1 ja E-2 helistada ka muudel nädalapäevadel ja nädalavahetusel. Selleks peab kinnipeetav esitama kirjaliku ja põhjendatud 3 taotluse märkides ära, kuhu soovib helistada ning põhjendused, miks soovitakse helistada graafikuväliselt. Seega kaebaja poolt taotluse esitamisel vaadatakse see läbi ning otsustatakse helistamise võimaldamine. Andmete kontrollimisel ei ole vangla tuvastanud selliste taotluste esitamist ja vangla keelduvat otsust mitte lubada helistada. Seega ei ole kaebaja õigusi rikutud ja puudub alus kohustava ettekirjutuse tegemiseks. Kohtu põhjendused ja otsus
  6. Kohus, läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et N. Lilitškini kaebus Tartu Vangla kohustavate ettekirjutuste tegemiseks tuleb jätta rahuldamata.
  7. Kaebaja palub teha Tartu Vanglale ettekirjutuse, et vangla lubaks helistada tal emale Venemaale vangla kulul, võimaldaks helistamist advokaadile puhkepäevadel, võimaldaks tal helistada Saksamaale õigusbüroosse vastaja kulul ja võimaldaks sideteenust, et helistada välismaale abonendi kulul. Kohus saab vastustajale kohustava ettekirjutuse teha ainult juhul, kui vastav kohustus tuleneb seadusest või alamalseisvast õigusaktist ning kui kaebajal on õigus seda nõuda. RVastS § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama.
  8. Kaebaja palus kohustada vanglat võimaldama helistada emale vangla kulul, sest kinnipeetava isikuarvel puuduvad rahalised vahendid kõne tegemiseks või laetava kõneajaga kõnekaardi ostmiseks. Samuti palus kaebaja võimaldada tal helistada Saksamaale ja mujale välisriiki vastaja kulul. Vastustaja vaidles nõudele vastu, leides, et telefoni kasutamisega seotud kulu kannab kinnipeetav ning seadustest tulenevalt ei ole selliste kulude kandmise kohustust vanglal ja järelikult ei ole võimalik kohustada vanglat võimaldama kaebajale helistamist vangla kulul. Vanglal puuduvad tehnilised tingimused võimaldamaks helistada Saksamale vastaja kulul ja seetõttu ei ole võimalik teostada telefonikõnesid välismaale vangla kulul.

§ 28

lg 1 esimese lause kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Sama sätte lg 2 sätestab, et kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub kinnipeetava kulul. Riigikohtu halduskolleegium on lahendi nr 3-3-1-103-06 p-s 10 asunud seisukohale, et

§ 28

lgs 2 sätestatud põhimõte, mille järgi kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub kinnipeetava kulul, tähendab seda, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus kirjavahetuseks ja telefonikõnede pidamiseks vangla kulul. Samas aga

§ 28

lg 2 ei keela kinnipeetaval helistada vastuvõtja arvel või laetava kõneajaga kõnekaardiga. Kohus leiab, et ka muudest seadustest peale vangistusseaduse ega ka vangla sissekorraeeskirjadest ei tulene vangla kohustust võimaldada kinnipeetavale helistamist vangla kulul juhul, kui kinnipeetaval endal puuduvad rahalised vahendid telefonikõnede tegemiseks või kõneajaga kõnekaardi ostmiseks. Samuti puudub vanglal võimalus võimaldada kaebajal helistamist sotsiaalabi korras, sest vangla puhul ei ole tegemist sotsiaalhoolekandeasutusega. Sotsiaalhoolekande seadus ei näe ette sellist sotsiaaltoetust või sotsiaalteenust, mis võimaldaks kinnipeetaval kasutada telefoni vangla või laiemas mõttes riigi kulul. Kuna vanglal puudub kohustus tagada kinnipeetaval helistamine vangla kulul, võib kaebaja pöörduda oma lähedaste poole otseselt või advokaadi vahendusel palvega kanda tema vanglasisesele arveldusarvele raha, mille arvel helistada oma lähedastele välismaale. 4 Kohus leiab, et kaebaja taotlus võimaldada tal helistamist Saksamaale või mujale välisriiki vastaja kulul ei kuulu rahuldamisele. Tartu Vanglas operaatorfirma poolt pakutav sideteenus võimaldab helistada vastaja kulul Eesti riigi piires, kuid ei võimalda helistada Saksamaale ega mujale välisriiki.

§ 28lg-st seab telefonikõnede tegemise sõltuvusse tehniliste vahendite olemasolust.

Kuna vangla olemasolevad sideseadmed ei võimalda välismaale vastaja kulul helistada, pole võimalik kohustada vanglat toiminguks, mille tegemiseks tal puuduvad tehnilised võimalused. Samuti tuleb jätta rahuldamata kaebaja taotlus anda talle telefon, et helistada sellelt Saksamaale mitte kasutades vangla operaatori poolt osutatavat sideteenust. Kohus leiab, et vanglal puudub kohustus anda kinnipeetavatele eraldi sellist sideteenust, mis võimaldab helistada välismaale vastaja kulul. 13. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vangla on rikkunud

§-i 23 ning §-i 57.

§ 23

kohaselt on kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärk soodustada kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemist (lg 1) ning vangla soodustab kinnipeetava vanglavälist suhtlemist (lg 2).

§ 57

sätestab, et sotsiaalhoolekande eesmärgiks vanglas on aidata kinnipeetaval säilitada ja luua sotsiaalselt olulisi ja positiivseid kontakte väljaspool vanglat, suurendada tema iseseisvat toimetulekuvõimet ning mõjutada teda õiguskuulekalt käituma. Kohus leiab, et kinnipeetaval on õigus vanglavälisele suhtlemisele ning

§ 23

lg 2 paneb vanglale ka kohustuse soodustada kinnipeetava vanglavälist suhtlemist, mis tähendab, et vangla peab hoolitsema kinnipeetava vanglaväliste kontaktide kui sotsiaalsete sidemete säilimise ja arendamise eest. Vanglavälise suhtlemise soodustamine tähendab mh piirangute mõistlikku kohaldamist. Soodustamise nõudele toetudes ei saa siiski eeldada vanglalt ülemääraste kohustuste täitmist. Kohus leiab, et vangla ei ole kaebajal takistanud vanglavälist suhtlemist, s.o kaebajale on tagatud võimalus kasutada kooskõlas vangla kodukorraga telefoni suhtlemiseks oma lähedastega. Asjaolu, et kaebajal puudub raha enda kulul lähedastele helistamiseks välismaale ei pane vanglale kohustust võimaldada tal helistamist vangla kulul.

§-s 57 sätestatud sotsiaalhoolekande peamiseks eesmärgiks on „abi eneseabistamisele“. Kinnipeetavaga toimuv sotsiaaltöö peab vältima tema sõltuvusse sattumist kinnipidamisasutusest ja püüdma teda orienteerida vangistuse täideviimise eesmärkide iseseisvale saavutamisele. Kohus leiab, et

§-s 57 sätestatud sotsiaalhoolekande eesmärgi saavutamiseks on vanglas loodud vajalikud tingimused, m.h on olemas kirjavahetuse ja telefonikõnede tegemise võimalus. Sotsiaalselt olulisi ja positiivseid kontakte on võimalik säilitada ka muul viisil kui telefonikõnede tegemisega, nt kirjavahetust pidades. 14. Kaebaja palus kohustada vanglat lubama helistada advokaadile puhkepäevadel. Vastustaja leidis, et kaebaja ei ole esitanud vanglale taotlust helistamaks nädalavahetusel advokaadile.

§ 11

lg 1 kohaselt kohaldatakse käesolevas seaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. 5 HKMS § 59 lg 1 kohasel peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Vangla sissekorraeeskiri § 51 lg 2 esimese ja kolmanda lause kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. Poolte vahel puudub vaidlus, et kaebaja viibib osakonnas E-2. Tartu Vangla kodukorra p-st 14.7.1 tulenevalt saavad kinni peetavad isikud E-hoone suletud osakondades helistada taotluse alusel. Kodukorra p 14.7.7 sätestab, et üldjuhul toimub telefoni helistamine tööpäeviti kell 09.00 kuni 18.00. Vaidlust ei ole selles, et

§ 28

lg 3 kohaselt on keelatud kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga, mis Riigikohtu halduskolleegiumi lahendi nr 3-3-1-54-07 ja lahendi nr 3-3-1-46-07 seisukohtade järgi tähendab ka seda, et mainitud asutustesse ja isikutele helistamisel võib seda teha ka väljaspool vangla poolt kinnitatud graafikut üldiste telefonikõnede tegemiseks. See, et kaitsjale võib helistada ka nn graafikuvälisel ajal ei tähenda aga seda, et vanglaametnikud ei peaks sellistest kõnedest kas nende registreerimise kaudu enne helistamist või pärast helistamist teadlikud olema. Tartu Vangla vastusest nähtuvalt ei ole tuvastatud, et kaebaja oleks esitanud vanglale taotlust helistamaks advokaadile nädalavahetusel. Vangla on võimaldanud kinnipeetavatel sektorites E-1 ja E-2 helistada ka nädalavahetusel. Tartu Vangla esitas telefoni kasutamise andmed kaebaja poolt (lk 69 – 70), millest nähtuvalt on kaebajale võimaldatud helistada vastavalt tema soovile. Kaebaja ei ole ka halduskohtusse esitatud kaebusele lisanud tõendeid selle kohta, et ta oleks esitanud taotlused advokaadile helistamiseks puhkepäevadel ja vangla oleks need rahuldamata jätnud. Seega puudub käesoleval juhul alus väitmaks, et vangla on põhjendamatult keeldunud võimaldamast kaebajale advokaadile helistamist nädalavahetusel. 15. Kohus ei nõustu kaebajaga, et teda on koheldud ebavõrdselt võrreldes avavangla kinnipeetavatega, sest viimastele lubatakse helistada mistahes päeval, kaebajal aga selline võimalus puudub. Tartu Vangla kodukorra p 14.7.8 sätestab, et avatud osakondade helistamised toimuvad päevakavades sätestatud aegadel. Kui kinnipeetav soovib muul ajal helistada, siis tuleb kinnipeetaval helistamisele eelneval päeval esitada põhjendatud taotlus. Kodukorra p-st 14.8 nähtuvalt toimuvad avatud osakondade helistamised ainult päevakavades sätestatud aegadel Kohus leiab, et nii avavanglas kui ka E-hoone suletud osakondades, milleks on ka sektorid E1 ja E-2, võimaldatakse kinni peetavatele isikutele helistada vastavalt vangla kodukorras sätestatule. Vajaduse korral ja taotluse alusel on kinnipeetaval võimalus helistada ka väljaspool vangla poolt kinnitatud telefonikõnede graafikut. Tartu Vangla on telefonide kasutamise korra kehtestamisel lähtunud võrdse kohtlemise printsiibist, tagamaks kõikidele kinnipeetavatele vanglavälist suhtlemist helistamise näol. Seega leiab kohus, et kaebajat ei ole koheldud ebavõrdselt. Eda Muts Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.