) §-i 23 ning täielik ühenduse puudumine lähedaste ja emaga seab kahtluse alla
§-s 57 sätestatud eesmärgi saavutamise, s.t säilitada ja luua sotsiaalselt olulisi ja positiivseid kontakte väljaspool vanglat. 4. Kaebaja esitas taotluse telefoni saamiseks, et helistada advokaadile puhkepäevadel, sest tööpäevadel on advokaat hõivatud kohtuistungitega ning ei saa kaebajaga suhelda. Vangla ei ole taotlust rahuldanud. Kaebaja ja advokaadi vahel oli kokkulepe, et kaebaja helistab advokaadile puhkepäevadel advokaadi kulul, kuid eeluuritavate eluhoone osakonnas E-2, kus kaebaja viibib, ei võimaldata puhkepäeviti telefoni ja kaebaja ei saanud oma kaitsjaga ühendust võtta ning arutada kaebaja süüasja. Kaebaja arvates võttis vangla temalt õiguse kaitsta ennast enda poolt valitud kaitsja abil ja rikkus sellega kodaniku- ja poliitilise õiguste rahvusvahelise pakti art 14 lg 3 p-i „d“ ning
Vastustaja vastuväited 2 7. Tartu Vangla on seisukohal, et N. Lilitškini kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
lg 1 sätestab kinnipeetava õiguse kirjavahetusele ja telefoni (v.a mobiiltelefoni) kasutamisele kui selleks on tehnilised tingimused. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt toimub kirjavahetus ja telefoni kasutamine kinnipeetava kulul. Seega näeb norm üheselt ette, et telefoni kasutamisega seotud kulud kannab kinnipeetav ning selliste kulude kandmise kohustust ei ole vanglal. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui haldusorgan on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-5-09 asunud seisukohale, et kui kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus ei võimalda kohustada haldusorganit toimingut sooritama, siis tulenevalt RVastS § 6 lg-st 1 ei saa kohus kohustada haldusorganit toimingut sooritama ning sellesisuline kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kehtivast õigusest ei tulene vanglale kohustust kanda kinnipeetava helistamisega seotud kulutusi, seega ei ole võimalik kohustada ka vanglat võimaldama kaebajale helistamist vangla kulul. Vanglale ei ole kehtiva õigusega pandud kohustust osutada sotsiaalabi, kuna tegemist ei ole sotsiaalhoolekandeasutusega. 8. Tartu Vanglas pakub CSC Telecom nimel sideteenuseid kinnipeetavatele operaatorfirma OÜ Top Connect. Vanglas olemasolevad seadmed võimaldavad helistada vastaja kulul Eesti riigi piires, kuid ei võimalda helistada vastaja kulul Saksamaale ega mujale välisriiki.
Vanglal puuduvad tehnilised tingimused võimaldamaks helistada vastaja kulul Saksamaale ja seetõttu ei ole võimalik teostada kaebaja poolt soovitud toimingut sõltumata selle hädavajadusest ja põhjendatusest. Seega ei ole võimalik kohustada vanglat sooritama toimingut, mille sooritamiseks vanglal võimalused puuduvad.
lg 1 esimese lause kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Sama sätte lg 2 sätestab, et kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub kinnipeetava kulul. Riigikohtu halduskolleegium on lahendi nr 3-3-1-103-06 p-s 10 asunud seisukohale, et
lgs 2 sätestatud põhimõte, mille järgi kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub kinnipeetava kulul, tähendab seda, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus kirjavahetuseks ja telefonikõnede pidamiseks vangla kulul. Samas aga
lg 2 ei keela kinnipeetaval helistada vastuvõtja arvel või laetava kõneajaga kõnekaardiga. Kohus leiab, et ka muudest seadustest peale vangistusseaduse ega ka vangla sissekorraeeskirjadest ei tulene vangla kohustust võimaldada kinnipeetavale helistamist vangla kulul juhul, kui kinnipeetaval endal puuduvad rahalised vahendid telefonikõnede tegemiseks või kõneajaga kõnekaardi ostmiseks. Samuti puudub vanglal võimalus võimaldada kaebajal helistamist sotsiaalabi korras, sest vangla puhul ei ole tegemist sotsiaalhoolekandeasutusega. Sotsiaalhoolekande seadus ei näe ette sellist sotsiaaltoetust või sotsiaalteenust, mis võimaldaks kinnipeetaval kasutada telefoni vangla või laiemas mõttes riigi kulul. Kuna vanglal puudub kohustus tagada kinnipeetaval helistamine vangla kulul, võib kaebaja pöörduda oma lähedaste poole otseselt või advokaadi vahendusel palvega kanda tema vanglasisesele arveldusarvele raha, mille arvel helistada oma lähedastele välismaale. 4 Kohus leiab, et kaebaja taotlus võimaldada tal helistamist Saksamaale või mujale välisriiki vastaja kulul ei kuulu rahuldamisele. Tartu Vanglas operaatorfirma poolt pakutav sideteenus võimaldab helistada vastaja kulul Eesti riigi piires, kuid ei võimalda helistada Saksamaale ega mujale välisriiki.
Kuna vangla olemasolevad sideseadmed ei võimalda välismaale vastaja kulul helistada, pole võimalik kohustada vanglat toiminguks, mille tegemiseks tal puuduvad tehnilised võimalused. Samuti tuleb jätta rahuldamata kaebaja taotlus anda talle telefon, et helistada sellelt Saksamaale mitte kasutades vangla operaatori poolt osutatavat sideteenust. Kohus leiab, et vanglal puudub kohustus anda kinnipeetavatele eraldi sellist sideteenust, mis võimaldab helistada välismaale vastaja kulul. 13. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vangla on rikkunud
§-i 23 ning §-i 57.
kohaselt on kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärk soodustada kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemist (lg 1) ning vangla soodustab kinnipeetava vanglavälist suhtlemist (lg 2).
sätestab, et sotsiaalhoolekande eesmärgiks vanglas on aidata kinnipeetaval säilitada ja luua sotsiaalselt olulisi ja positiivseid kontakte väljaspool vanglat, suurendada tema iseseisvat toimetulekuvõimet ning mõjutada teda õiguskuulekalt käituma. Kohus leiab, et kinnipeetaval on õigus vanglavälisele suhtlemisele ning
lg 2 paneb vanglale ka kohustuse soodustada kinnipeetava vanglavälist suhtlemist, mis tähendab, et vangla peab hoolitsema kinnipeetava vanglaväliste kontaktide kui sotsiaalsete sidemete säilimise ja arendamise eest. Vanglavälise suhtlemise soodustamine tähendab mh piirangute mõistlikku kohaldamist. Soodustamise nõudele toetudes ei saa siiski eeldada vanglalt ülemääraste kohustuste täitmist. Kohus leiab, et vangla ei ole kaebajal takistanud vanglavälist suhtlemist, s.o kaebajale on tagatud võimalus kasutada kooskõlas vangla kodukorraga telefoni suhtlemiseks oma lähedastega. Asjaolu, et kaebajal puudub raha enda kulul lähedastele helistamiseks välismaale ei pane vanglale kohustust võimaldada tal helistamist vangla kulul.
§-s 57 sätestatud sotsiaalhoolekande peamiseks eesmärgiks on „abi eneseabistamisele“. Kinnipeetavaga toimuv sotsiaaltöö peab vältima tema sõltuvusse sattumist kinnipidamisasutusest ja püüdma teda orienteerida vangistuse täideviimise eesmärkide iseseisvale saavutamisele. Kohus leiab, et
§-s 57 sätestatud sotsiaalhoolekande eesmärgi saavutamiseks on vanglas loodud vajalikud tingimused, m.h on olemas kirjavahetuse ja telefonikõnede tegemise võimalus. Sotsiaalselt olulisi ja positiivseid kontakte on võimalik säilitada ka muul viisil kui telefonikõnede tegemisega, nt kirjavahetust pidades. 14. Kaebaja palus kohustada vanglat lubama helistada advokaadile puhkepäevadel. Vastustaja leidis, et kaebaja ei ole esitanud vanglale taotlust helistamaks nädalavahetusel advokaadile.
lg 1 kohaselt kohaldatakse käesolevas seaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. 5 HKMS § 59 lg 1 kohasel peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Vangla sissekorraeeskiri § 51 lg 2 esimese ja kolmanda lause kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. Poolte vahel puudub vaidlus, et kaebaja viibib osakonnas E-2. Tartu Vangla kodukorra p-st 14.7.1 tulenevalt saavad kinni peetavad isikud E-hoone suletud osakondades helistada taotluse alusel. Kodukorra p 14.7.7 sätestab, et üldjuhul toimub telefoni helistamine tööpäeviti kell 09.00 kuni 18.00. Vaidlust ei ole selles, et
lg 3 kohaselt on keelatud kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga, mis Riigikohtu halduskolleegiumi lahendi nr 3-3-1-54-07 ja lahendi nr 3-3-1-46-07 seisukohtade järgi tähendab ka seda, et mainitud asutustesse ja isikutele helistamisel võib seda teha ka väljaspool vangla poolt kinnitatud graafikut üldiste telefonikõnede tegemiseks. See, et kaitsjale võib helistada ka nn graafikuvälisel ajal ei tähenda aga seda, et vanglaametnikud ei peaks sellistest kõnedest kas nende registreerimise kaudu enne helistamist või pärast helistamist teadlikud olema. Tartu Vangla vastusest nähtuvalt ei ole tuvastatud, et kaebaja oleks esitanud vanglale taotlust helistamaks advokaadile nädalavahetusel. Vangla on võimaldanud kinnipeetavatel sektorites E-1 ja E-2 helistada ka nädalavahetusel. Tartu Vangla esitas telefoni kasutamise andmed kaebaja poolt (lk 69 – 70), millest nähtuvalt on kaebajale võimaldatud helistada vastavalt tema soovile. Kaebaja ei ole ka halduskohtusse esitatud kaebusele lisanud tõendeid selle kohta, et ta oleks esitanud taotlused advokaadile helistamiseks puhkepäevadel ja vangla oleks need rahuldamata jätnud. Seega puudub käesoleval juhul alus väitmaks, et vangla on põhjendamatult keeldunud võimaldamast kaebajale advokaadile helistamist nädalavahetusel. 15. Kohus ei nõustu kaebajaga, et teda on koheldud ebavõrdselt võrreldes avavangla kinnipeetavatega, sest viimastele lubatakse helistada mistahes päeval, kaebajal aga selline võimalus puudub. Tartu Vangla kodukorra p 14.7.8 sätestab, et avatud osakondade helistamised toimuvad päevakavades sätestatud aegadel. Kui kinnipeetav soovib muul ajal helistada, siis tuleb kinnipeetaval helistamisele eelneval päeval esitada põhjendatud taotlus. Kodukorra p-st 14.8 nähtuvalt toimuvad avatud osakondade helistamised ainult päevakavades sätestatud aegadel Kohus leiab, et nii avavanglas kui ka E-hoone suletud osakondades, milleks on ka sektorid E1 ja E-2, võimaldatakse kinni peetavatele isikutele helistada vastavalt vangla kodukorras sätestatule. Vajaduse korral ja taotluse alusel on kinnipeetaval võimalus helistada ka väljaspool vangla poolt kinnitatud telefonikõnede graafikut. Tartu Vangla on telefonide kasutamise korra kehtestamisel lähtunud võrdse kohtlemise printsiibist, tagamaks kõikidele kinnipeetavatele vanglavälist suhtlemist helistamise näol. Seega leiab kohus, et kaebajat ei ole koheldud ebavõrdselt. Eda Muts Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.