Väärteoasi nr.4-13-5702 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 14. novembril 2013.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus, Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Helen

§ 48

nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 70järgi.

Väärteo toimepanemine otsuse kohaselt on tõendatud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, tunnistaja XXX(X) ülekuulamise protokolliga, menetlusaluse isiku A. Sudak´i ülekuulamise protokolliga, tunnistaja XXX ülekuulamise protokolliga ning tunnistaja XXX ülekuulamise protokolliga. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus. Vastulauset menetlusalune isik esitanud ei ole. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult. Väärteootsuse kohaselt on kohtuväline menetleja seisukohal, et Alkoholiseadus § 70 koosneb kahest koosseisust, millest esimene näeb ette alkohoolse joogi tarbimise eest avalikus kohas vastutusele võtmise. Antud koosseis ei eelda, et menetlusalune isik solvaks oma teoga inimväärikust ega ühiskondlikku moraalitunnet. Antud paragrahvist lähtuvalt peab isik oma tegevusega solvama inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, kui ta ilmub avalikku kohta joobnud olekus. Seega on

§ 70

koosseis täidetud, kui alkohoolset jooki tarbitakse tänaval, haljasalal, staadionil, pargis, ühissõidukis või muus avalikus kohas, välja arvatud kohaliku omavalitsuse volikogu õigusaktis ettenähtud juhul või paigas, kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks. Käesoleval juhul ei tarbinud menetlusalune isik alkoholi kohas, kus oleks teostatud alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks - rikkumise kohaks oli Saue linna haljasala. Oma tegevusega rikkus menetlusalune isik

§ 48

, milles on sätestatud avalikud kohad, kus on alkoholi tarbimine lubatud, kuid haljasala sinna nimistusse ei kuulu. Võttes arvesse ülaltoodu ja juhindudes KarS § 56 lõikest 1, määras kohtuväline menetleja Alar Sudak´ile karistuseks:

§ 70alusel rahatrahvi 10 trahviühiku ulatuses, s.o.

40.00 EUR. KAEBUSE SISU Alar Sudak esitas 26.08.2013.a Harju Maakohtule kaebuse, mille kohaselt soovib vaidlustada Põhja prefektuuri 06.08.2013.a otsust väärteoasjas nr 2373,13,004175, milles teda süüdistati

§ 48

ja § 70 rikkumises ning

§ 70alusel määrati karistuseks trahv 40 eurot.

Alar Sudak´i seisukohalt on otsus vastuolus

ga § 70 ja Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 12 ning on alust arvata, et antud väärteomenetluses on tunnistajad andud valeütlusi ja kriminaalkuriteo tunnustega sooritatud väärteomenetlus on seadusevastane. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja Alar Sudak oma kaebuse juurde. Istungil antud ütluste kohaselt

1. juulil kella seitsme paiku jõi ta koos kahe kaaslasega õlut Saue Linnavalitsuse juures, kui nende juurde tulid XXXja XXX, kes palusid neil laiali minna. Seejärel mindi istuma teisele pingile. Umbes tund aega hiljem tulid XXX ja XXX uuesti A. Sudak´i juurde ja viisid ta politseiautosse. Juhuslikult helises kaebuse esitajal kinnipidamise hetkel mobiiltelefon, helistajaks oli tema naaber XXX. Kaebuse esitaja märkis, et oli selgunud, et XXX helistas 2 jaoskonda, tundes huvi, kas A. Sudak manipuleeris tema nime ja ametiga, mõjutamaks politseinikke. XXXöeldi, et menetlusega on juba alustatud. Kaebuse esitaja hinnangul on alust järgmisteks kahtlusteks: selleks, et politsei saaks õigustada valeväidet nagu oleks menetlusega juba alustatud, fabritseeris XXX kahe tunnistaja, XXXja XXXülekuulamise protokollid, kes tegelikult sündmuspaigal ei viibinudki ning on alust kahtlustada, et ülekuulamise protokollid võltsiti, jätmaks muljet, et menetlusega alustati enne kui politseijaoskonda helistas prefekt XXX. Politseinikud võisid arvata, et neil pole vahelejäämist karta, sest pealtnäha on ebaloogiline, et väärteomenetluses karistatuna saaks A. Sudak otsust kohtus vaidlustada, sest kaebuse esitaja sõna oleks nelja politseiniku vastu. Alar Sudak leidis, et tunnistajate ülekuulamise protokollides on drastiliselt ebaloogilised ütlused ning need ebaloogilised väited on dokumentaalselt tõendatavad. Ebaloogilisteks ütlusteks pidas A. Sudak järgmisi ütlusi: XXXvarjas oma tunnistuses, et nende esmane kohtumine oli tund aega enne kinnipidamist. Väide, et tema arvates jõi A. Sudak kalja, ei saa vastata tõele, sest A. Sudak jõi ütluste kohaselt enne õlut. Lisaks ei saanud XXXja XXX mõlemad helistada XXX le. Kahtlust kinnitab ka kaebuse esitaja hinnangul
2. juulil toimunud vestlus XXX, kuivõrd X ütles, et esmaspäeval, s.o
3. juulil otsustatakse, kas alustatakse menetlust või mitte. Ülekuulamise protokollid kannavad aga kõik kuupäeva
4. juuli. Kaebuse esitaja leiab, et patrullivad politseinikud ei koosta patrullimise ajal kontoris ülekuulamise protokolle ning seda õhtul kell kümme, politseinike esmane kohustus on siiski valvata avalikku korda. Kohtuvälise menetleja küsimusele, kas A. Sudak tarbis
5. juulil
6. aastal Koondise tn. 15 haljasalal alkohoolset jooki Walter, vastas A. Sudak, et kasutab seaduslikku õigust antud küsimusele mitte vastata. Kaebuse esitaja lisas, et
7. juuli 2013.a viibis ta aadressil Koondise tn. 15 haljasalal oleval pingil. Tema käes ei saanud olla alkohoolset jooki, vaid tema käes sai olla ainult pudel. Pudeli osas vastas A. Sudak, et ei mäleta, mis pudel sees oli. Kohtulike vaidluste käigus leidis Alar Sudak, et ühiskond on rahumeelse alkoholi tarvitamise suhtes avalikus kohas muutunud tolerantseks. Analüüsides kõiki tõendeid, tõendub ümberlükkamatult, et kõigi tunnistajate kohtumenetluses antud ütlused on vastuolus nende endi poolt kohtuvälises menetluses antud ütlustega, üksteise ütlustega, tõendite pähe esitatud dokumentide ning isegi elementaarse loogika ja terve mõistusega. Dokumentaalsed tõendid on A. Sudaki seisukohalt kas puudulikud, neil pole mingit puutumust menetlusega või on kunstlikud tõendid ning kohtuväline menetleja on kasutanud taktikat, mille täielik õnnestumine oleks tema kolleegide seaduserikkumised kinni mätsinud. Kunstlikud tõendid ja valeütlused on kriminaalkuriteod, mille alusel langetatav süüdimõistev kohtuotsus oleks õigusvastane. Kohtuotsus peab aga saatma politseile selge sõnumi, et kriminaalkuritegusid sisaldava menetluse alusel keeldub Harju Maakohus tegemast süüdimõistvat kohtuotsust. A. Sudak oli seisukohal, et kuna kõik kohtuvälise menetleja poolt esitatud tõendid on kohtukõlbmatud, tuleb väärteomenetlus lõpetada asitõendite puudumise tõttu. Kaebuse esitaja hinnangul on ühiskond muutunud sallivamaks rahumeelse alkoholi tarvitamise suhtes avalikes kohtades. Alar Sudak märkis, et valitsus valmistab ette seadusemuudatust, mis lubab alkoholi tarvitada avalikes kohtades, kui ei rikuta avaliku korda ja ei riivata teiste inimväärikust ning näiteks XXXtegi justiitsministrina ettepaneku, et autot tohiks juhtida poole promilliga. Nii nagu kõikjal Eestis kogunetakse ka Sauel hommikuti kell kümme poodide juurde, kui hakatakse alkoholi müüma. A. Sudak leidis, et kevadest sügiseni istutatakse päevad läbi, hommikust õhtuni Koondise 15 pingil ning juuakse õlut ja viina, mida tõendab ka Saue linnavalitsuse pöördumine G4S ja politsei poole. Politsei pole aga rahumeelseid õllesõpru eriti tülitanud. Kaebuse esitaja viitas, et LääneHarju politseijaoskonna vastusest päringule ilmneb, et

§ 70

alusel karistatute arv on ajavahemikus 2008.a kuni 2012.a vähenenud üle kümne korra.

1. a oli karistatuid 82, 2012.a oli karistatuid 7, kuigi joomist pole Sauel vähemaks jäänud. Alar Sudak´i hinnangul ka tema suhtes poleks menetlust alustatud, kui kohtuvälisel menetlejal XXXpoleks tekkinud soovi teda inkrimineerida seadusevastaselt. A. Sudak viitas kohtulikes vaidlustes ka Tallinna Ringkonnakohtule esitatud kohtukõnele, kus A. Sudak meenutas arvukaid juhtumeid aastatest 2004-2009, mis tõendavad, et ametialased kuriteod on muutunud Lääne-Harju politseijaoskonnas süsteemseteks, Harju Maakohus on aga korduvalt lõpetanud tema suhtes algatatud 3 väärteomenetlusi väärteo koosseisu puudumiste tõttu. Kaebuse esitaja tunnistab, et aastast 2009 on tõepoolest olnud tal liiga tihti seaduserikkumisi ning tema karistusregister on pikk ja põhjalik. Põhjuseks oli psühholoogiline murdumine
2. aastal, kui teda mõisteti süüdi valeütluste alusel ja toimiku võltsimise tagajärjel. Kuna kohtuotsus avaldati ajakirjanduses, kaotas ta mitmed töökoha võimalused. Järgnesid joomised, vargused, laamendamised jne. Seepärast on A. Sudak kategooriliselt vastu, kui kohtab järjekordseid politsei poolseid ametialaseid kuritegusid, sest politseiterrori ohvriteks on sattunud tema hinnangul arvukalt inimesi. Alar Sudak leidis kohtuistungil, et Lääne-Harju politseijaoskonna poolt Harju Maakohtule saadetud väljavõtte vastuolud tunnistajate ütlustega tekitavad kahtluse, et tegemist on kunstliku tõendiga. Juba väljavõtte esimene lause on A. Sudaki hinnangul vale: „Annan teada, et seoses väärteoasja nr. 2373,13, 004175 raames aset leidnud sündmuste kontrolliga on kindlaks tehtud lisateave, mille järgi on näha, et nimetatud väärteoasja fikseerimisele eelnevalt oli tehtud väljakutse politseisse“. Kaebuse esitaja leiab, et see ei ole lisateave. Tema esimene kohtumine oli XXXja XXXteada juba algusest peale, nad kohtusid XXXja XXX
3. juulil kahel korral tunniajase vahega, esimesel korral kella seitsme paiku linnavalitsuse juures, kui A. Sudak tarbis koos kahe kaaslasega õlut ja saabus politseipatrull. Alar Sudak oli seisukohal, et pole mitte ühtegi mõistliku põhjust ega põhjendust, miks XXXei saanud väljakutset ja nende kohtumist märkida juba oma esimeses ülekuulamise protokollis. XXX ütles A. Sudakile ülekuulamisel, et esimest kohtumist nad ei menetle. Kaebuse esitaja leiab, et XXX soovis tema esimese kohtumise maha vaikida, et ei tekiks küsimust, miks väljakutse peale kohale tulnud patrull ei karistanud tema kaaslasi linnavalitsuse juures, kuid karistas tund aega hiljem teda. Loodeti, et ta ka ise vaikib selle kohtumise maha, sest see oleks olnud A. Sudak´ile kasulik, kuid ta põhimõtteliselt keeldus osalemast politsei manipulatsioonides. Pärast seda, kui oli ise esimest kohtumist maininud Politsei- ja Piirivalveametile saadetud kaebuses sisekontrollile, tehti nägu, nagu XXX ja XXXjaoks oleks teade nende esimesest kohtumisest olnud nende jaoks lisateave. See on kaebuse esitaja arvates absurd. Teiseks kaheldavaks väiteks on kaebuse esitaja hinnangul lause: „antud informatsioon edastati jalgsi patrullile, kes antud piirkonda ka hiljem kontrollis“. Alar Sudak märkis, et väljakutse tuli kell 19:
4. Saue piires on politsei kohal mõne minutiga. Seega sai esimene kohtumine toimuda umbes 19:10 ja lõppeda umbes 19:
5. XXXütluse kohaselt aga ei helistatud talle mitte veerand kaheksa, vaid ütluste kohaselt „see võis olla veerand üheksa või enne poolt üheksat“. Seega tund aega hiljem. Kuna politseipatrull ei hoia operatiivset informatsiooni enne edastamist kinni tund aega, tekib kahtlus, et kõnet ei olnudki, kuna jalgsi patrulli ennast ei olnud. XXXülekuulamise protokollis XXXkõnet ei mainita. Selle asemel on protokollis kirjas „märkasin, et politseipatrull liikus enne meie lähedal“. Kui X oleks talle helistanud, siis oleks ka XXXülekuulamisel öelnud, et talle helistas XXX. Kohtus aga ütles XXX: „saime siis telefonikõne XXX`lt, kes palus meil vaadata Saue linna Linnavalitsuse vastas olevale pingile ja pingi peal pidi istuma meesterahvas, kes tarvitab alkohoolset jooki“. Alar Sudak leiab, et XXXväide on vastuolus XXXütlusega, kes kohus ütles järgmist: „nähes teda pudeliga, pidasime kaljapudeliks. Kuna pidasime kaljapudeliks, siis sõitsime edasi“. Kaebuse esitaja on seisukohal, et sõna “pidasime“ mitmuse vormis tähendab, et ka tema paarimees X arvas, et kaebuse esitaja joob kalja. Järelikult oleks telefonikõne sisuks olnud korraldus minna vaatama, kuidas A. Sudak kalja joob, mis pole kaebuse esitaja arvates loogiline, pealegi pole kali alkohoolne jook. Kaebuse esitaja viitas, et tema küsimusele „kas teile helistati enne ja paluti kontrollida või avastasite omal käel?“ vastas XXX, et nad avastasid omal käel. Ka XXXei ütle oma tunnistuses, nagu oleks XXX helistanud XXX´le. Kaebuse esitaja viitas kohtulikes vaidlustes ka asjaolule, et küsides XXX lt, kas ta kinnitab XXX`i ütlust ja XXXtunnistusest tulenevat järeldust, et tema ei helistanud jalgsi patrullile ja jalgsi patrull valis oma marsruudi ise, vastas XXX, et neil oli telefoniside. Eeltoodust lähtudes on see aga A. Sudak´i hinnangul valeütlus. Kaebuse esitaja arvates pole loogiline, et kuigi telefonikõnest oleks pidanud teadlikud olema neli tunnistajat, kes olid kahekaupa paaris, mainivad seda kõnet ainult kaks ja nende paarilised ei tea 4 sellest midagi. Järelikult on Lääne-Harju politseijaoskonna väljavõte Harju Maakohtule kunstlik tõend, kuid kunstliku tõendi loomine on kriminaalkuritegu. A. Sudak leiab, et otsene tõend, et XXXandis kohtus valeütlusi, ilmnes ristküsitluses, kus kaebuse esitaja küsis: „Kas te ütlesite praegu sellise lause, et ma ei saanud aru mida ta jõi ja sellepärast helistasite patrullile?“ ning tunnistaja vastas, et kui nad XXXolid A. Sudak´i lähedal pingi juures, siis see vahemaa oli nii suur, et ei olnud võimalik tuvastada, mida ta täpselt jõi ning neile tundus, et see on õlu. Kaebuse esitaja viitas, et küsimusele, kas politsei helistas enne kui nad olid veendunud, et see on õlu, vastas tunnistaja, et ta ei mäleta, millal ta helistas, enne või pärast seda kui ta olin jõudnud mööduda A. Sudakust. Kaebuse esitaja leiab, et kui XXXpolnud temast möödunud, polnud tal põhjust helistada ning nimetatud asjaolu teatada, nimelt et tunnistaja ei tea, mida A. Sudak joob. Alar Sudak´i arvates on see absurd, et XXXoleks tagasi helistanud ning teatanud, et tema ei tea, kas Sudak joob alkoholi või mitte. Pärast temast möödumist oleks ta olnud kindel, et joob õlut. Ka ei osanud XXXöelda, millal ta helistas. Kui ta tegelikult oleks helistanud, oleks ta täpselt teadnud, millal ta seda tegi. Järelikult polnud kaebuse esitaja hinnangul tunnistajat kohalgi ning ka XXXandis valeütlusi, nagu ta oleks kohal viibinud. Alar Sudak märkis, et XXX´i esimeses ülekuulamise protokollis on talle omistatud laused: „Teavitasin koheselt XXX, kes viibis samal ajal lähedal patrullis, osaledes ka politseilisel tegevusel koos XXX. Teavitasin, et meesterahvas tarvitas alkoholi kell 20.25 ajal“. Kaebuse esitaja küsimusele ristküsitluses „kas teie helistasite XXX´le, kui te nägite mind pudeliga?“, vastas XXX„mina ei helistanud“. Ka XXXei mäleta, et XXXoleks XXXhelistanud. Kuna tekkis vastuolu tunnistaja esialgse ütluse ja kohtus antud ütluse vahel, palus A. Sudak avaldada XXX´i ülekuulamise protokolli. A. Sudak´i küsimusele, kas tunnistaja helistas või mitte, vastas Sander et „ei mäleta“. Kaebuse esitaja leiab, et ka XXXon selle koha peal mälukaotus. Küsimusele „Kas XXX ütles teile, kes helistas?“, vastas tunnistaja: „ei öelnud, aga pole 100 % kindel“. Ka küsimusele, kas kõnesid oli 1 või 2, vastas tunnistaja, et ei mäleta. Alar Sudak leiab, et otsene tõend, et XXXja XXXei viibinud kohalgi, on see, et kui nad tegelikult oleks näinud teda joomas, oleks nad tema poole pöördunud mitte mööda jalutanud, neid poleks saadetud mitte vaatama, kuidas ta joob, vaid joomist lõpetama. A. Sudak leidis, et politseiline tegevus ei seisne mitte linna peal jalutamises ja joodikute vaatamises, vaid avaliku korra rikkumiste lõpetamistes. Kaebuse esitaja Alar Sudak oli seisukohal, et XXXja XXXkaasati „tunnistajateks“ sooviga prefekt XXXle tõendada, nagu oleks menetlusega juba alustatud ja kuna on „tunnistajad“, siis pole menetluse lõpetamine võimalik. XXXtunnistus koosneb enamasti valeütlustest, kuni selleni välja, et ta ei tea, mismoodi näeb välja kaheliitrine õllepudel. XXX antud valeütlus, et ta ei tea, mismoodi näeb välja kaheliitrine õllepudel, on kaebuse esitaja hinnangul kõige ümberlükkamatum tõend ning näitab, et Lääne-Harju politseijaoskonna politseinikud annavad valeütlusi. Kaebuse esitaja arvates andis XXXidiootse vastuse, kuna ta pidi põhjendama, miks ta koos XXX kohe tema juurde ei tulnud, kui nägi teda joomas ja arvas, et hoiab käes kaljapudelit. Ka on ütlus kaljajoomisest ebaloogiline, kuna tund aega enne seda oli tema enda nähes seltskonnas, kes oli silmnähtavalt õlut tarbinud. Juba siis oli ta purjus ning vastavat asjaolu teadis ka X . Alar Sudak viitas kohtulikes vaidlustes ka kohtuistungil esitatud küsimusele, kas tunnistaja on võimeline tuvastama inimese alkoholijoovet ka väliste tundemärkide järgi ning millele vastas tunnistaja jaatavalt. Alar Sudak leiab, et purjus inimesed ei hakka kalja jooma, vaid joovad õlut edasi. A. Sudak´i hinnangul valetas XXXka teistes ütlustes. Kaebuse esitaja lisas kohtulike vaidluste käigus, et nad vestlesid
6. juulil

paragrahv 70 sisust, kus Sudak väitis, et avalikus kohas joomine pole keelatud kui ei häirita kellegi rahu ja ei rikuta inimväärikust. A. Sudak leiab, et see on ka tõsi, sest täpselt nii on politsei viimastel aastatel seda seadusesätet tõlgendanud. X väitis aga vastupidist ja soovitas tal seaduse muutmiseks hakata allkirju koguma, ning seda Alar Sudak´i hinnangul selleks, kuna ta teadis A. Sudak´ist kui aktiivsest kodanikuühiskonna tegelasest, kes on algatanud ja juhtinud erinevaid rahvaliikumisi. Kohtus andis X sellesama vestluse kohta valeütluse, väites, nagu Sudak olevat

kohta öelnud, et see seadus on jama ning nad kirjutavad selle seaduse ümber. Kui aga kaebuse esitaja 5 täpset sõnastust küsis, siis tunnistaja X seda ei mäletanud. Alar Sudak soovis ka märkida, et tunnistaja X on teda iseloomustanud järgmiste sõnadega: „piisavalt adekvaatne, seisis püsti, orienteerus ajas ja kohas“. Kaebuse esitaja viitas kohtulikes vaidlustes ka asjaolule, et kui A. Sudak esitas kohtule taotluse kutsuda tunnistajana istungile prefekt XXX, oleks tema tunnistus olnud vajalik tõendamaks seda, et ta helistas Sudak´ile politseiautosse ja hiljem jaoskonda. Et hoida prefekti erapooletuna, ei suhelnud ta temaga kui naabriga enne protsessi. Alar Sudak soovis märkida, et tulles esimesele istungile ja nähes, et K. Jaanit pole kohal, helistas Sudak XXX , seistes politseinikest eemal ning küsis, kas ta tuleb kohtusse tunnistajaks. Sudak sai aga vastuseks, et tunnistajat pole kutsutud. XXX lt jõudis aga prefektile teade, nagu Sudak oleks helistades pannud telefoni demonstratiivselt kõlari peale, mis oli aga vale. Kaebuse esitaja viitas kohtulikes vaidlustes, et Riigikohtu otsuse järgi pole kohtuväline menetleja kohustatud vastama sündmuse kohta, milles ta ise on osalenud ja hiljem menetlenud, kuid seaduse järgi poleks vabatahtlik tunnistus olnud seaduserikkumine. A. Sudak leiab, et tunnistajana oli XXX dilemma ees ning tema küsimustele puhtsüdamlik vastamine oleks paljastanud ülekuulamise protokollide võltsimised ja tunnistajate valeütlused. Valevastuste andmine oleks aga olnud valeütlustena kriminaalkuritegu. A. Sudak oli seisukohal, et päästvaks võimaluseks oligi vastamisest loobumine. Kaebuse esitaja viitas, et tema esitatud küsimusele, kas tunnistaja ütles temale kohtumisel, st järgmisel päeval, et ta esmaspäeval otsustab, kas menetlust alustada, vastas tunnistaja, et ütles, et esmaspäeval vaatab järgi kalendermärkmikust nädala plaani, millal A. Sudak´i välja kutsuda. Küsimusele, kas ta otsustab, menetlust alustada, vastas tunnistaja, et menetlus oli juba alustatud. A. Sudak viitas, et

1. juulil kui ta pargipingil istus, helistas ta naabrile, tehes vastamata kõne. Veerand tundi hiljem tuli politsei. Kui XXX temale vastamata kõne peale tagasi helistas, sai politsei aru, kellega A. Sudak räägib, sest nende naabrus on politseile teada. Kuna helistajaks oli prefekt, siis kohtumine
2. juulil lõppes XXXteatega, et politsei kaalub, kas alustada menetlust või mitte.
3. juulil kohtusid nad XXX sama pingi juures, kui ta koos XXXvestles isikutega, kes seal tavapäraselt õlut jõid ja kellest mitte kedagi ei karistatud. Ka viitas A. Sudak kohtulikes vaidlustes asjaolule, et XXX helistas politseijaoskonda ja uuris, et ega tema nime ja positsiooniga ei manipuleeritud ning sai vastuseks, et mitte. Seejärel helistas A. Sudak´ile XXX ja teatas, et menetlusega on alustatud ning ta peab neljapäeval kohale ilmuma. Seega on kaebuse esitaja seisukohal, et XXXütlus, et
4. juulil oli menetlus juba alustatud vale, kuna politseipatrull ei tee patrulli ajal kontoris ülekuulamisi. Kaebuse esitaja leiab, et kuna XXX ja XXXon kolleegid, kes näevad teineteist iga päev, kirjutas XXX XXXja XXX´i ülekuulamise protokollid ise, ilma, et oleks neid üle kuulanud. XXX tegi vea, omistades XXX´le ja XXX´ile mõlematele laused, nagu oleksid mõlemad talle helistanud, taipamata, et mõlematel korraga polnud põhjust helistada. Samuti leiab kaebuse esitaja, et seejärel XXXja XXXallkirjastasid antud tunnistused. Alar Sudak oli kohtulikes vaidlustes seisukohal, et kohtuväline menetleja XXX on teinud omalt poolt kõik, et takistada kohtus valeütluste paljastamist. Küsimustele, mis käsitlesid tunnistajate endi tunnistusi, teatas XXX , et „see ei puuduta absoluutselt süüks pandavat süüteokoosseisu“. Kunstliku tõendi kahtlusega Lääne-Harju politseijaoskonna poolt Harju Maakohtule saadetud väljavõtte koostajaks on XXX . Samuti on alust kahtluseks, et XXX valmistas tunnistajad ette valeütlusteks. Ka ettepanekule leida asjas kompromiss, teatas Alar Sudak XXX ´ile, et mitmed asjaolud on kahtlased. Küsimusele, kumb tunnistajatest oli helistajaks, vastas XXX , et ei tea. Kohtuistungil aga väitis XXX, et helistas ainult tema. Alar Sudak leiab, et kuna XXX teadis küsimust ette, võis ta tunnistajatega kokku leppida, et helistas ainult XXX, kuid ei näinud ette, et Alar Sudak taotleb avaldada XXX´i ülekuulamise protokolli. Teine võimalus vastuolu tekkimiseks on kaebuse esitaja arvates siis, kui XXXja XXXallkirjastasid ülekuulamise protokollid, kuid ei viitsinud neid läbi lugeda. Seetõttu tekkisidki vastuolud ülekuulamise protokollide ja kohtus antud ütluste vahel, mida mõlemad põhjendasid mälukaotusega. Ühtlasi märkis Alar Sudak, et kõik tunnistajad on vastuolude varjamiseks väitnud, et nad ei mäleta ning kohus andis kohtuvälisele menetlejale võimaluse tema küsimustikust valida välja küsimused, 6 millele XXX tohib vastata ja millistele mitte, kuna küsida oleks tohtinud ainult menetluse kohta. XXX jättis välja praktiliselt kõik küsimused, mis A. Sudak tahtis menetluse kohta esitada, nimelt järgnevad küsimused: „Kui Te teate, et hilisõhtul sooritatakse rohkesti kuritegusid, siis miks Te ei patrullinud tänavatel vaid hakkasite kontoris ülekuulamisi tegema? Kui Teile helistas ainult XXX, siis miks te kirjutasite XXX´i ülekuulamisprotokolli, nagu oleks XXXTeile helistanud, kui te teadsite, et see on valeütlus? Kas te tegelikult kirjutasite XXX´i ja XXXülekuulamisprotokollid ilma, et te oleks neid üle kuulanud? Kas menetluse tegelikuks põhjuseks oli asjaolu, et juhtumist oli teadlik Põhja prefekt XXX?“. Kaebuse esitaja Alar Sudak leiab, et kõik need küsimused puudutasid otseselt menetlust, kuid need küsimused jättis XXX küsimustikust välja. Ka küsis Alar Sudak XXX ´ilt, kas ta tahab, et kohus langetaks otsuse väärteomenetluses valeütluste kui kriminaalkuritegude alusel, mille peale XXX keeldus vastamast. Alar Sudak märkis, et soovides XXX ´i säästa räpasest tööst, tegi ta ka kahel korral ettepaneku kohtuvälise menetleja väljavahetamiseks, kuna leidis, et professionaalne politseinik oleks pidanud hoiatama kolleege valeütluste andmise eest ja valeütluste andmise korral teatama sisekontrollile kolleegide valeütlustest. Kuna kõigi tunnistajate tunnistused sisaldavad valeütlusi ja kõik kohtuvälise menetleja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid on kunstlikud tõendid või puudulikud või pole neil menetlusega mitte mingit puutumust, siis pole kohtul mitte ühtegi kõlbulikku tõendit tema süüdimõistmiseks. Kaebuse esitaja Alar Sudak palub Harju Maakohtul lõpetada väärteomenetlus asitõendite puudumise tõttu ning palub lähtuda kohustuste kollisiooni printsiibist, mis sätestab, et tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust, ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita, kuid ta teeb kõik endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus. Kaebuse esitaja leiab, et süüdimõistev kohtuotsus innustaks Lääne-Harju politseijaoskonna politseinike jätkama ametialaseid kuritegusid igapäevases töös, sest neil tekib karistamatuse tunne. Samuti saadaks süüdimõistev kohtuotsus politseinikele sõnumi, et võltsige ülekuulamisprotokolle, mängige kohtus lolli, teeselge mälukaotust, valetage kohtunikule näkku. Küll kohtuväline menetleja kohtus kõik kinni mätsib, väites, et valeütluste paljastused ei puuduta absoluutselt süüks pandavat süüteokoosseisu ja kohtunik teeb süüdimõistva otsuse. Kaebuse esitaja leiab, et kohus peab ära hoidma kuritegelike menetluste jätkamise. Kui antud väärteomenetluses valetati, siis karistamatuse tunde süvenemisel jätkatakse kriminaalmenetlustes ja karistada võivad saada täiesti süütud inimesed. Samuti leiab Alar Sudak, et Harju Maakohus peab kohtuotsusega saatma Lääne-Harju politseijaoskonnale ja Põhja prefektuurile sõnumi, et Harju Maakohus keeldub tegemast kuritegelike menetluste alusel süüdimõistvaid kohtuotsuseid ja peab lõpetama väärteomenetluse asitõendite puudumisel. Politsei – ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna esindaja XXX leidis kohtuistungil, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastates kaebuse esitaja Alar Sudak´i küsimustele, lisas kohtuvälise menetleja esindaja, et asjaolust, et A. Sudak oleks häirinud kellegi rahu ja turvalisust ning rikkunud kellegi inimväärikust, ei tee kohtuväline menetleja järeldusi, vaid lähtub sellest, mis on otsuses toodud, nimelt et Alar Sudak avalikus kohas, Koondise tn. 15 haljasalal, tarbis alkohoolset jooki Walter. Küsimusele, miks politsei A. Sudak´i karistab, kui ta ei ole häirinud kellegi rahu ja inimväärikust, kohtuvälise menetleja esindaja XXX ei vastanud, kuivõrd õiguslik hinnang on antud isikule koostatud väärteootsuses. Kohtuväline menetleja XXX lisas vastates kaebuse esitaja küsimustele, et karistusregistri väljavõtet ei koostata omakäeliselt, vaid politsei võtab need välja andmebaasist ning keeldus vastamast A. Sudak´i küsimustele, mis puudutasid valeütluste käsitlemist ning sellega seoses kriminaalkuriteo alustamist. Kohtulike vaidluste käigus leidis kohtuväline menetleja, et väärteoasja raames on nii väärteomaterjalidega, kui tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlustega tõendatud AS § 70 süüteokoosseis, kus A. Sudak olles avalikus kohas 05.07.
5. a kell 20:25 aadressil Koondise tn 15 haljasalal, tarbis alkohoolset jooki, õlut „Valter“ alkoholi mahumõõduga 7%. Isikule 7 määrati avalikus kohas alkoholi tarbimise eest rahatrahv 10 trahviühikut ehk 40 eurot ning võeti arvesse KarS § 57 alusel kergendava asjaoluna kahetsust. Antud rikkumise eest määratav maksimum karistus on 400 eurot. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et tunnistajate XXX ja XXXütluste kohaselt on tuvastatud, et ametnikud viibisid 05.07.2013.a politseilisel tegevusel, kus kontrolliti avaliku korra rikkumisi ning avalikus kohas alkoholi tarbimist. Ametnikud viibisid Saue linnas, kus kella 20:25 ajal möödudes aadressil Koondise tn 15 kergliiklejate tee juures oleval pingil istuvast kodanik Alar Sudak´ist ja märkasid, et isik tarbib avalikus kohas pudelist, mille peal oli silt „Valter“ alkohoolset jooki. Kohtuvälise menetleja hinnangul XXXütlustest lähtuvalt ajavahemikul, kui tunnistaja möödus isikust, tarbis kodanik korduvate liigutustega alkohoolset jooki ning tunnistaja kirjeldas, et pudel, millest isik jõi, oli kollaka sildiga ning peale oli kirjutatud „Valter“. Samuti on selgunud, et esialgselt asetas isik korduvalt enda käes oleva pudeli pingi peale ning oli näha, et isik tarbib antud pudelis olevat jooki. Ka leidis kohtuväline menetleja, et tunnistaja XXXütlustest on selgunud, et enne patrulltoimkonna saabumist asetas isik pudeli pingi taha, millel ise istus. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt viibis ta piirkonnapolitseinik XXX politseilisel tegevusel 05.07.2013.a ning saades telefonikõne korrarikkumise kohta, läksid nad aadressile Koondise tn 15, Saue linn, kus istus pingil kodanik A. Sudak, kes asetas pudeli enne patrulltoimkonna saabumist pingi taha. XXX ütlustest lähtuvalt oli tegemist õllepudeliga „Walter“ ning sündmuskohal suheldes kodanik Alar Sudakuga vaidles isik XXX vastu, et alkoholi tarbimine avalikus kohas on lubatud, see ei ole keelatud ning ametnike poolt sai kodanikele selgitatud, et vastavalt Alkoholiseadus § 70-le on alkoholi tarbimine avalikus kohas keelatud. Kohtuväline menetleja viitas tunnistaja ütlustele, millest lähtuvalt oli menetlusalune isik Alar Sudak mingil hetkel nõus oma rikkumisega ja ütles, et see seadus on jama ja et me kirjutame selle seaduse ümber. Seejärel kontrolliti A. Sudak´il alkoholijoove, mille indikaatorvahendi näit oli 1,33 m/l kohta. Antud asjaolu on tõendatud ka indikaatorvahendi kasutamise protokolliga. Kohtuväline menetleja märkis, et menetlusalune isik on oma kaebuses leidnud, et temale koostatud väärteootsus on vastuolus

§ 70-ga ja Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 12-ga.

Alkoholiseadus § 70 sisaldab aga kahte erinevat väärteokoosseisu, milleks esimene on alkoholi tarvitamine avalikus kohas ning teine alkoholijoobes viibimine avalikus kohas. Menetlusalusele isikule esitatud süüdistuse koosseis on esitatud avalikus kohas alkoholi tarbimise kohta ning seega ei ole kohtuvälise menetleja poolt koostatud otsus vastuolus

§ 70-ga.

Kohtuväline menetleja viitas ka Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-90-12, milles Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et vastavalt VTMS § 87-le arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega tuleb antud väärteos isikule süüks pandavat väärteokoosseisu vaadata ainult väärteoprotokollis sätestatud koosseisu ulatuses. Väärteomenetluse raames on kohtuvälise menetleja ametnik lisanud ka iseloomustava materjalina juurde AS G4S kaebuse, XXX Korteriühistu juhatuse kaebuse ning väljavõtte sündmuse kuupäeval aset leidnud väljakutsega, kus kodanik pöörab tähelepanu avaliku korra rikkumisele, mis seisnes isikute avalikus kohas alkoholi joomisega. Rikkumise koht, mis asus haljasalal aadressil Koondise 15, Saue linnas on avalik koht ning ei kuulu nimistusse, kus oleks lubatud avalikus kohas alkoholi joomine. Samuti pidas kohtuvälise menetleja esindaja oluliseks märkida, et riik on pidanud vajalikuks keelata avalikus kohas alkoholi tarbimise, mille eesmärgiks võib pidada avalikku rahu ning oli seisukohal, et kodanikud ei pea nägema pealt alkoholi tarbimist mistahes kohas. Riik on pidanud asjakohaseks, et seda tehakse mitteavalikus kohas või kohas, mis on spetsiaalselt kohandatud alkoholi tarvitamisele. Olulisena on asjaolud, et tunnistajate ütlustest lähtuvalt oli läbi väliste kirjelduste tegemist alkohoolse joogiga „Walter“ ning isik asetas oma omandis oleva pudeli kilekotti, mistõttu puudusid alused ka isikult pudeli äravõtmiseks. Senises väärteomenetluse praktikas on kohus hinnanud politseiametnikke kui tõendi allikana, mistõttu kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et tunnistaja ütlusi võib alkohoolse joogi pudeli kirjelduse kohta lugeda kui üldteada oleva asjaoluna ning antud juhul ei olnud otstarbekas isikult asitõendina 8 alkoholipudelit ära võtta. Lähtuvalt eelpool toodule palus kohtuvälise menetleja esindaja jätta kaebuse esitaja A. Sudak´i kaebuse rahuldamata ja väärteootsuse muutmata. Kaebuse esitaja lisas repliigi korras, et XXX esitas Harju Maakohtule ka Lääne – Harju politseijaoskonna poolt koostatud väljavõtte, kuid sellest väljavõttest pole teesides sõnagi. XXX `i teesides on kajastatud, et rikkumise koht asus haljasalal. Kaebuse esitaja märkis, et Saue linna heakorra eeskirjas ei ole mingit nimekirja, seega ei saa ka olla mingit nimistut ning viitas, et XXX esimesel ülekuulamisel küsis tema käest, kas ta ei sooviks pöörduda Saue Linnavalitsuse poole, et Saue Linnavalitsus heakorraeeskirjas määratleks täpselt kohad, kus tohib juua ja kus mitte. XXX on aga öelnud, et ta on seda nimistut näinud, mida pole olemas. Kohus uuris kohtuistungil järgnevaid tõendeid: Kirjalikest tõenditest uuriti: • 05.07.2013.a indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, mille kohaselt on Alar Sudak´il 05.07.2013.a kella 20:41 ajal tuvastatud indikaatorvahendiga Lion 500 nr 38480 alkoholijoove 1.33 mg/l (väärteotoimik lk. 1, lk. 1 pöördel); • Menetlusalusele isikule tutvustatud õigusi ja kohustusi vastavalt VTMS § 19 alusel (väärteotoimik lk. 7); • 11.07.2013.a koostatud väärteoprotokolli nr AB1331723, mille kohaselt Alar Sudak, olles 05.07.2013.a kella 20:25 ajal avalikus kohas (aadressi Koondise 15 haljasalal, Saue linnas) tarbis alkohoolset jooki õlu „Valter“ alkoholi mahumõõduga 7%. Protokolli kohaselt rikkus Alar Sudak sellega AS § 48 nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav AS § 70 järgi (väärteotoimik lk. 9, lk. 9 pöördel); • 06.08.2013.a väärteootsust nr 2373,13,004175, mille kohaselt on Alar Sudak´ile AS § 70 alusel määratud karistuseks rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, s.o 40 eurot (väärteotoimik lk. 10-11). Lisaks avaldas kohus kaebuse esitaja Alar Sudak´i taotlusel ning kohtuvälise menetleja nõusolekul: • Tunnistaja XXXpoolt 05.07.2013.a antud ütlused (väärteotoimik lk. 2-3); • Tunnistaja XXX´i poolt 05.07.2013.a antud ütlused (väärteotoimik lk. 4-5); • Tunnistaja XXX(X ) poolt 05.07.2013.a antud ütlused (väärteotoimik lk. 6, lk. 6 pöördel); • Menetlusaluse isiku Alar Sudak´i poolt 11.07.2013.a antud ütlused (väärteotoimik lk 8, lk. 8 pöördel). Kaebuse esitaja Alar Sudak´i poolt esitatud iseloomustava materjalina uuriti: • • • Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 23.09.2013.a vastust täiendavale päringule, mis kajastab Saue linnas

§ 70rikkumisi aastate lõikes (t.

lk. 13); Kaebuse esitaja Alar Sudak´i 09.08.2013.a avaldust Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri sisekontrolli osakonnale, milles palub alustada ametkondlikku juurdlust XXX , XXX , XXX, XXX ning XXX´i suhtes (t. lk.14-17); Politsei- ja Piirivalveameti vastust avaldusele, milles Alar Sudak´ile selgitatakse, et kohtuvälise menetleja poolt väärteoasjas nr 2373,13,004175 tehtud otsusega mittenõustumisel, on Alar Sudak´il õigus esitada kaebus Harju Maakohtule (t. lk. 18). Kohtuvälise menetleja poolt esitatud iseloomustava materjalina uuriti: 9 • • • • Alar Sudak´i Karistusregistri väljavõtet, mille kohaselt omab Alar Sudak ühte kehtivat väärteokaristust KarS § 218 lg. 1 alusel. Arhiveeritud väärtegude arv on kaheksa (t. lk. 19-21); Saue Linnavalitsuse kaebuse edastamist AS-le G4S Eesti, milles palutakse tähelepanu pöörata rohkem alkoholijoobes isikutele, nende poolsele kaaskodanike häirimisele ja avaliku korra rikkumisele (t. lk. 22); XXX KÜ juhatuse 01.07.2013.a kaebust Saue Linnavalitsusele, milles palutakse tähelepanu pöörata Saue linnas avaliku korra tagamiseks ning turvalisuse tõstmiseks (t. lk. 23-24); Põhja prefektuuri väljavõtet Harju Maakohtule väärteoasjas nr. 2373,13,004175, milles kajastatakse 05.07.2013.a kell 19:05 väljakutse asjaolusid (t. lk. 25). Kohus kuulas lisaks kaebuse esitajale üle tunnistajad XXX, XXX´i, XXX(X ) ja XXX(X ). Tunnistaja XXXandis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt on tunnistaja Alar Sudak`iga kokku puutunud seoses A. Sudaki poolse alkoholi tarvitamisega Saue linnas, kus

1. juulil 2013.a aastal Saue linnas viibis ta seoses korraldatud politseilise tegevusega, mille eesmärgiks oli jälgida avaliku korra rikkumisi ja muuhulgas alkoholi tarbimist. Politseiline tegevus osas antud päeval lisas tunnistaja, et tema ja XXXolid jalgsi patrullis Saue linnas ning said telefonikõne XXX`lt, kes palus neil vaadata Saue Linnavalitsuse vastas olevale pingile, kus pidi istuma meesterahvas, kes tarvitab alkohoolset jooki. Kõne tuli põhjusel, et XXX oli saanud eelnevalt väljakutse, et tarbitakse alkoholi. Tema ja XXXolid erariietes, kõndisid Saue Linnavalituse lähedal oleval teel, mis jääb Koondise 5, 3 ja 7 majade taha ning selles suunas, kus Alar Sudak istus. Alar Sudak istus linnavalitsuse poolt esimesel pingil. Tunnistaja ja XXXkõndisid A. Sudak´i suunas, möödusid lastest, kes lähedal mängisid ning jäid Alar Sudak´i kõrvalpingi juures seisma. Ütluste kohaselt nägid nad, kuidas Sudak jõi pudelist ning kuna nad ei näinud täpselt, mida ta sellel hetkel jõi, otsustasid nad temast mööda jalutada. XXXkõndis temast ennem ning tunnistaja järgnes talle väikese vahemaaga. Kui tunnistaja Sudak`i suunas kõndis, nägi ta, kuidas Sudak joob pudelist õlut ning peale õllejoomist asetas ta pudeli enda kõrvale pingile paremale poole. Tunnistaja mäletab, et Sudak tegi korduvaid liigutusi. Tunnistaja möödus Sudak´ist, läks ülekäigurajast üle suunaga Tule tänavale. Pudeli kirjelduse osas lisas tunnistaja XXX, et see oli kollaka sildiga ning tunnistaja mäletamist mööda oli sinna peale kirjutatud Walter. Seejärel nägi tunnistaja, kuidas tuli patrull ehk piirkonnapolitseinik XXX ning piirkonnavanem XXXja nemad pöördusid Sudak´i poole. Seda kuidas toimus alkoholijoobe tuvastamine, nägi tunnistaja eemalt. Tunnistaja poolt antud ütluste kohaselt oli Alar Sudak pingil üksinda. Vastates kaebuse esitaja küsimustele lisas tunnistaja, et temale helistati veerand üheksa või enne poolt üheksat, täpsemalt ei oska tunnistaja öelda. Üle kuulati ta tunnistajana sama päeva õhtul
2. juulil 2013.a. Tunnistaja XXXlisas, et kui nad XXX´iga A. Sudak´i lähedal pingi juures olid, oli see vahemaa nii suur, et ei olnud võimalik tuvastada, mida Alar Sudak täpselt jõi ning neile tundus, et see on õlu. Tunnistaja lisas, et ta ei mäleta, millal ta helistas patrullile, kas enne või pärast seda, kui ta oli jõudnud A. Sudak´ist mööduda. Ütluste kohaselt helistas XXXpatrullile. Seda kas ka XXXpatrullile helistas, tunnistaja ei mäleta. Vastuseks kaebuse esitaja küsimusele, kas neil oli XXX´iga silmside, vastas tunnistaja jaatavalt. Vastuseks kohtu küsimusele, mis pudeli sees täpsemalt oli, vastas tunnistaja, et pudelil oleva sildi järgi oli tegemist alkohoolse joogiga ehk õluga Walter. Isiklikult tunnistaja ei veendunud, mis pudelis oli, samuti ei osanud tunnistaja vastata kohtu küsimusele, mis sai antud pudelist edasi. Tunnistaja XXXandis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt
3. juulil 2013 Saue linnas, oli neil politseiline tegevus, kus nad pidid jälgima Saue linnas avalikku korda. Antud politseitegevuse eesmärgiks oli avaliku korra tagamine ja jälgimine Saue linnas, mille tegevus algas kell 19.
4. Sündmuse osas lisas tunnistaja XXX , et olles erariietes jalgsi patrullis Koondise tänaval nägid 10 nad, et eemal pingil istub meeskodanik ja tõstis mingit pudelit ning jõi sellest. Tunnistaja läks temast mööda, antud hetkel meeskodanik jälle jõi sellest pudelist. Tunnistaja vaatas, et tegemist oli kaheliitrise Walter´i õluga. Tunnistaja läks edasi, tema taga tuli XXX, kes samuti nägi seda pudelit ning kutsus patrulli. A. Sudak istus antud pingil üksinda, kõrval pingi otsas oli jalgratas. Küsimusele, mis antud pudelist edasi sai, kui patrull kohale tuli, vastas tunnistaja, et A. Sudak pani selle pudeli pingi taha, vahetult enne kui patrullauto ette sõitis. Tunnistaja antud ütluste kohaselt avastasid nad antud asjaolu omal käel. Vastuseks kaebuse esitaja küsimusele lisas tunnistaja, et tema XXXei helistanud. (Seoses ütlustes ilmnenud vastuoluga, avaldati
5. juuli 2013.a XXX `i tunnistajana ülekuulamise protokollist 3-lt leheküljelt lause … „ Teavitasin koheselt XXX, kes viibis samal ajal lähedal patrullis …“). Ilmnenud vastuolus osas selgitas tunnistaja, et ta ei mäleta antud sündmust täpselt, kuna sellest on palju aega möödas. Toimunud ülekuulamine oli aga samal päeval mõni aeg hiljem Saue politseijaoskonnas. Vastuseks kaebuse esitaja küsimusele vastas tunnistaja XXX, et mäluga tal probleeme ei ole. Kohtu küsimusele vastates selgitas tunnistaja, et ta ei tea, mis pudelis oli, kuna ta ei nuusutanud seda ning pudeli sisus isiklikult ei veendunud. Tunnistaja XXX lisas, et kui ta A. Sudak´ist mööda läks, oli pudel pingi peal kõrval, kui tuli patrull, siis pani A. Sudak selle pingi taha. Mis peale patrulli saabumist pudelist edasi sai, tunnistaja ei osanud öelda. Tunnistaja XXXandis kohtuistungil ütlusi, et
6. juulil 2013.a olid nad Saue linnas seoses politseilise tegevusega, et tagada avalik kord.
7. juulil puutus ta Alar Sudak`iga kokku mitu korda. Kella seitsme ajal kuulis ta raadiost väljakutset, et kolm isikut Saue Linnavalitsuse juures tarbivad alkoholi. Mindi kohale, kus oli kolm mees, kes seal antud hetkel alkoholi ei tarbinud ning neile soovitati leida teine koht. Antud kolme isiku seas oli ka Alar Sudak. Patrulliti edasi, et tabada korrarikkujaid ning mingi aja pärast liikudes mööda Tule tänavat nägid nad Sudak`it istumas Linnavalitsuse vastas kõnniteel oleval pingil. Nähes teda pudeliga, pidasid nad seda kaljapudeliks, mistõttu sõitsid nad edasi ja umbes peale kella kaheksat tuli konstaabel Roosimäele telefonikõne, et Saue Linnavalitsuse vastas pingil tarbib keegi alkoholi. Nad läksid kohale, nägid seal Sudak`it, kes võttis pudeli ja pani selle pingi taha. Ütluste kohaselt läks tunnistaja Sudak`i juurde vaatama, mis ta oli sinna pannud. Selgus, et see oli õlu Walter. Seejärel tutvustati end Alar Sudak`ile ning selgitati eesmärki, miks politsei seal oli. Tunnistaja ütluste kohaselt Alar Sudak vaidles vastu, et alkoholi tarbimine avalikus kohas on lubatud, mispeale selgitati A. Sudak´ile tema eksiarvamust, et vastavalt Alkoholiseadus § 70-le on alkoholi tarbimine avalikus kohas keelatud. Mingil hetkel Alar Sudak nõustus politseiga ja ütles, et see seadus tuleb ümber kirjutada. Seejärel kutsus patrull Sudak`i politseiauto juurde, kus tal tuvastati raske joove ning koostati alkoholijoobe tuvastamise protokoll. Kuna Alar Sudak oli raskes joobes, lepiti kokku, et X helistab järgmisel päeval Alar Sudak`ile ning võttis telefoninumbri. Tunnistaja selgitas, et raskes joobes isikule ei ole võimalik protokolli koostada ning kuna Alar Sudak oli raskes joobes, soovitasid nad tal koju minna. Tunnistaja antud ütluste kohaselt oli Alar Sudak piisavalt adekvaatne, seisis püsti, orienteerus ajas ja kohas. Mis antud pudelist edasi sai, tunnistaja ei mäleta, kuid teadis, et politsei seda ei konfiskeerinud. Tunnistaja arvates pani Alar Sudak selle omale kotti, mis tal kaasas oli. Vastuseks kaebuse esitaja küsimustele lisas tunnistaja XXX , et olles esimesel kohtumisel, siis tol hetkel kolmest isikust ei tarbinud keegi alkoholi, joobeastet ei tuvastatud kellelgi. Eelnevalt olid nad saanud selleks väljakutse, et linnavalitsuse juures tarvitatakse alkoholi. Tunnistaja XXX lisas vastates kaebuse esitaja küsimusele, et ta on võimeline tuvastama inimese alkoholijoovet ka väliste tundemärkide järgi ning nähes A. Sudak´i pargipingil istumas, arvas tunnistaja, et ta joob kalja. Seda, milline näeb välja kaheliitrine õllepudel, tunnistaja ütluste kohaselt ei tea. Samuti vastas tunnistaja kaebuse esitajale, et XXX ei öelnud, kes temale helistas, kuid pole selles 100 % kindel. Seda kas kõnesid oli üks või kaks, tunnistaja ei mäleta. Kohtu küsimusele vastates lisas tunnistaja, et kuna pudeli etiketil oli õlu Walter, eeldas ta, et seal oli õlu. Isiklikult tunnistaja ei veendunud, mis pudeli sees oli. Samuti ei mäleta tunnistaja, mis pudelist edasi sai. Tunnistaja arvates pani Alar Sudak pudeli kilekotti, täpsemalt aga ei mäleta, kuid politsei seda ei konfiskeerinud. 11 Tunnistaja XXX andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt 05.07.2013.a rikkumise hetkel tunnistaja XXX kohal ei olnud, vaid oli antud asjas menetleja. Väärteootsust tema ei koostanud. Vastates kaebuse esitajale lisas tunnistaja, et jalgsi patrulliga oli neil telefoniside ning menetluse otsustamise osas selgitas tunnistaja A. Sudak´ile, et menetlus oli juba alustatud. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära poolte seisukohad, üle kuulanud tunnistajad, uurinud ja hinnanud kirjalikke materjale ning tõendeid kogumis, l e i a b j ä r g m i s t:

§-st 70 tulenevalt alkohoolse joogi tarbimise eest tänaval, staadionil, haljasalal, pargis, ühissõidukis või muus avalikus kohas, välja arvatud kohaliku omavalitsuse volikogu õigusaktis ettenähtud juhul või paigas, kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks, samuti avalikku kohta joobnud olekus ilmumise eest, millega solvatakse inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, on seadusandja karistusena ette näinud rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti. Tulenevalt

§ 48

on alkohoolse joogi tarbimine avalikus kohas lubatud: 1) paigas, kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks, kui alkohoolne jook on omandatud selles müügikohas ning 2) kohaliku omavalitsuse volikogu õigusaktis ettenähtud juhul. Käesolevas väärteoasjas on Alar Sudak´ile koostatud väärteoprotokoll nr AB1331723 selles, et tema 05.07.2013.a kella 20:25 ajal viibis Koondise tn 15 haljasalal, Saue linnas, Harju maakonnas ning olles avalikuks kohas, tarbis alkohoolset jooki õlut „Valter“ alkoholi mahumõõduga 7%. (väärteotoimik lk. 9, lk. 9 pöördel). Seega heidetakse Alar Sudak´ile ette avalikus kohas alkohoolse joogi tarvitamist,

§ 70

sätestatud koosseisulist asjaolu, nimelt avalikku kohta joobnud olekus ilmumise eest, millega oleks Alar Sudak solvanud inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, menetlusalusele isikule ette heidetud ei ole. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et vastavalt VTMS §-le 87 arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses (vt. RK 31-1-90-12; 3-1-1-52-08; 3-1-1-45-11). Nii peab ka kohus antud väärteoasjas andma juriidilise hinnangu üksnes väärteoprotokollis sätestatud teole. Tulenevalt VTMS § 134 lg. 1 ja § 110 p. 2 peab kohus muuhulgas kohtuotsuses märkima istungil tõendamata jäänud asjaolud ja tõendid, mida ei peeta usaldusväärseks. Nii kaebuse esitaja Alar Sudak´i kui kohtuvälise menetleja esindaja XXX ´i poolt esitati kohtuistungil erinevat iseloomustavat materjali: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 23.09.2013.a vastus täiendavale päringule; kaebuse esitaja Alar Sudak´i 09.08.2013.a avaldus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri sisekontrolli osakonnale; Politsei- ja Piirivalveameti vastus avaldusele; Alar Sudak´i Karistusregistri väljavõte; Saue Linnavalitsuse kaebuse edastamine ASle G4S Eesti; XXX KÜ juhatuse 01.07.2013.a kaebus Saue Linnavalitsusele ning Põhja prefektuuri väljavõte Harju Maakohtule väärteoasjas nr. 2373,13,004175. Kohus märgib, et eelnimetatud materjal ei oma asja arutamisel sisulist tähtsus, seega kohus kohtuotsuses neid ei analüüsi. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et Alar Sudak viibis 05.07.2013.a kell 20:41 ajal aadressil Koondise 15, Saue linnas, Harjumaal, olles alkoholijoobes. Vastavat asjaolu kinnitab ka indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollis fikseeritu (väärteotoimik lk. 1, lk. 1 pöördel), mille kohaselt on Alar Sudak´il 05.07.2013.a kella 20:41 ajal tuvastatud alkoholijoove 1,33 mg/l. Protokolli kohaselt on märgitud, et isikul esinesid koordinatsiooni 12 kerged häired, kõne oli segane ning reaktsioonikiirus väga aeglane. Avalikus kohas joobnud olekus viibimine ei ole aga Alar Sudak´ile etteheidetav tegu. Seega peab kohus andma hinnangu avalikus kohas alkohoolse joogi tarvitamise ning selle asjaolu tõendatuse kohta. Kaebuse esitaja Alar Sudak kohtulikes vaidlustes märkis, et XXX on justkui kirjutanud tunnistajate XXXja XXX´i ülekuulamise protokollid ning tunnistajad on need hiljem allkirjastanud. Oma sellekohast väidet põhjendab Alar Sudak asjaoluga, et tunnistajad ei mäleta sündmuse asjaolusid täpselt ning on andnud menetluse vältel valeütlusi. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et patrullpolitseinikud XXXja XXX kirjutasid hiljem tunnistustele alla, ilma et nad oleks isiklikult sündmuskohal viibinud ning sündmuse tehiolusid tuvastanud. Kohtuistungil ilmnes küll tunnistaja XXX´i ütlustes vastuolu ning seda XXXhelistamise fakti osas. Nimelt väitis tunnistaja XXXkohtuistungil, et tema XXX ei helistanud. Seoses ilmnenud vastuoluga avaldati kaebuse esitaja taotlusel tunnistaja varasemalt antud ütlused (05.07.2013.a), mille kohaselt teatas XXX XXX antud sündmusest koheselt (väärteotoimik lk. 5). Ütlustes esinenud vastuolu põhjendas tunnistaja XXX asjaoluga, et sündmusest on möödunud palju aega, mistõttu ei mäleta ta helistamise asjaolusid täpselt. Kohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja poolt kohtuistungil väljendatud seisukohaga, et helistamine ei puuduta Alar Sudak´ile süüks pandavat süüteokoosseisu. Ka ei ole tegemist tunnistaja XXX´i ütlustes ilmnenud sellise vastuoluga, mis seaks ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla. Kohtul ei ole põhjust kahelda tunnistajate poolt kohtuistungil antud ütluste tõepärasuses, kuivõrd tunnistajatele on selgitatud KrMS § 71 – 73 sätestatud õigusi ja kohustusi, sealhulgas kohustust anda tõeseid ütlusi. Samuti on tunnistajaid hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 kohaselt ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ning teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatavast kriminaalkaristusest. Kohus ei tuvastanud antud väärteoasjas, et tunnistajad omaksid Alar Sudak´i suhtes vihavaenu. Seega ei sea kohus kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate ütlusi sündmuse faktiliste asjaolude osas kahtluse alla. Kohus kuulas tunnistajad XXX(X ), XXX´i, XXXning XXX(X ) üle ka vahetult. Tunnistaja XXXpoolt antud ütluste kohaselt jäid nad koos teise patrullpolitseinik XXX´iga Alar Sudak´i pingi juures seisma ning nägid, kuidas Alar Sudak jõi pudelist. Kuna nad ei näinud päris täpselt, mida Alar Sudak sellel hetkel jõi, otsustasid nad A. Sudak´ist mööda jalutada. Kui aga XXXSudak´i suunas kõndis, nägi tunnistaja, et Sudak joob pudelist õlut. Kirjelduse järgi oli tegemist pudeliga, millel oli kollakas silt ning peale oli kirjutatud tunnistaja mäletamist mööda Walter. Kohus peab vajalikuks märkida, et tunnistaja XXXei veendunud isiklikult, mis oli pudeli sisuks, samuti ei osanud tunnistaja vastata kohtu küsimusele, mis pudelist edasi sai (t. lk. 30). Niisamuti ei veendunud pudeli sisus tunnistaja XXXega osanud öelda, mis pudelist edasi sai. Tunnistaja XXXpoolt antud ütluste kohaselt ta ei tea, mis pudeli sees oli, ei nuusutanud (t. lk. 31). Seega ei veendunud ka politseiametnik XXX , kas tegemist oli alkohoolse joogiga või mitte. Niisamuti ka üle kuulatud tunnistaja XXXei veendunud, mis Alar Sudak´i juurest leitud pudeli sees oli ning ei teadnud, mis pudelist edasi sai (t lk. 33). Seega ei veendunud alkohoolse joogi olemasolus antud väärteoasja puhul ükski sündmuse juures viibinud politseiametnik. Kaebuse esitaja taotles kohtuistungil üle kuulata tunnistajana ka piirkonnapolitseinik XXX , kohtuvälise menetleja esindaja ei pidanud tunnistaja XXX ülekuulamist küll otstarbekaks, kuid ei vaielnud sellele vastu. Kohus, analüüsides XXXpoolt antud ütlusi, leiab, et need ei oma väärteoasja arutamisel sisulist tähtsust, kuivõrd antud asjas on vaidlusaluseks küsimuseks see, kas Alar Sudak tarvitas avalikus kohas, s.o Koondise 15 haljasalal alkohoolset jooki õlut „Valter“ või mitte. Kohtuvälise menetleja 06.08.2013.a otsuse nr 2373,13,004175 kohaselt (väärteotoimik lk. 1011) on Alar Sudak´i väärtegu AS § 70 järgi tõendamist leidnud muuhulgas ka indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, seega asjaoluga, et isik oli joobes. Kohus leiab, et tõendamiseseme asjaolude seisukohalt ning nähtuvalt ka tunnistajate ütlustest, ei ole antud väärteos tõendatud, et 13 Alar Sudak´i juures olnud pudel sisaldas alkohoolset jooki ning millega Alar Sudak oleks täitnud

§ 70koosseisu, s.o avalikus kohas alkohoolse joogi tarvitamise.

Nähtuvalt tunnistajate ütlustest tegid nad väärteo toimepanemise osas järeldused pelgalt pudeli välimuse põhjal. Samuti ei saaks kohtu hinnangul väärteoprotokollis kirjeldatud teo tõendatuse osas teha järeldusi sellest, et Alar Sudak oli joobes ning seega pidi ka tema juurest leitud pudel sisaldama alkohoolset jooki. Kohus märgib, et käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et Alar Sudak viibis Koondise tn 15 haljasalal 05.07.2013.a alkohoolses joobes, mida ka A. Sudak ise tunnistas, kuid küsimusele, kas ta tarvitas nimetatud kohas alkohoolset jooki, kasutas Alar Sudak seaduslikku õigust mitte vastata. Küll aga märkis kaebuse esitaja, et tema käes ei saanud olla alkohoolset jooki, tema käes sai olla vaid pudel. Kohus viitab, et KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõtte kohaselt peab kohus kriminaalmenetluses tõlgendama süüdistatava kasuks vaid sellise kahtluse, mille kõrvaldamine kriminaalmenetluses ei ole enam võimalik. VTMS § 2 kohaselt on nimetatud põhimõte siduv ka väärteomenetluses (RK 3-1-1-147-05). Riigikohus on väljendanud seisukohta ka selles, et vastavalt VTMS § 31 lg-le 2 ja § 123 lg-le 2 peab kohus väärteoasja uurima igakülgselt. Seega, kui kohtul tekivad väärteo tõendatuse osas kahtlused, peab ta esmalt astuma samme tuvastamaks, kas need kahtlused on kõrvaldatavad. Kriminaalmenetluse seadustiku § 7 lg. 3 kohaselt tõlgendatakse kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus küll selle isiku kasuks, kuid seda vaid juhtudel, kui kahtlust ei ole võimalik kõrvaldada (RK 3-1-1-43-07). Kohus leiab, et süütuse presumptsiooni mõtte kohaselt ei ole kahtlus, kas Alar Sudak´i poolt tarvitatava joogi näol oli tegemist alkoholiga, enam käesoleval ajal kõrvaldatav. Seega tuleb nimetatud kahtlus tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Kohus märgib, et väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis süüdistusfunktsiooni kandjal, s.o kohtuvälisel menetlejal (3-1-1-75-10). Antud väärteoasjas ei ole protokolli kohaselt Alar Sudak´ile ette heidetud teo faktiliste asjaolude, nimelt kas Alar Sudak´i poolt 05.07.2013.a tarvitatav jook oli alkohoolne või mitte, kogutud ühtegi tõendit. In dubio pro reo põhimõttest lähtuvalt tuleb kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks (3-1-1-75-10), antud põhimõttest lähtub kohus ka käesolevas väärteoasjas. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus kuulub rahuldamisele ning vaidlustatud otsus täies ulatuses tühistamisele ja menetlus väärteoasjas lõpetamisele VTMS § 29 lg. 1 p. 1 alusel. Kohus juhindub VTMS § 132 punktist 3, § 133, § 134, § 135. Kohtunik: /allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 14