3-12-2262/8

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-2262 Otsuse kuupäev

1. jaanuar 2013 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi H. O.i kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks Asja läbivaatamine lihtmenetluses Menetlusosalised Kaebaja – H. O. Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon Edasikaebamise kord
2. Jätta rahuldamata H. O.i kaebus.
3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni
4. veebruarini
5. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
6. H. O. esitas
7. augustil 2012 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles taotles enda mehaanilise käekella asendamist või selle korda tegemist.
8. Tartu Vangla
9. septembri 2012 otsusega nr 1-13/154-1 jäeti kaebaja kahju hüvitamise taotlus rahuldamata.
10. H. O. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb mehaanilise käekella lõhkumisega tekitatud kahju 185 euro hüvitamist. Kaebaja väitel läks kell katki selle transportimisel kaebaja kambrist meditsiiniosakonda. Kaebaja selgitab, et kui ta jalutamast ära toodi, siis kell töötas, kuid kui see talle meditsiiniosakonda järgi toodi, siis see enam ei töötanud.
11. Tartu Vangla vaidleb vastuses kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja märgib, et jääb
12. septembri 2012 otsuses nr 1-13/154-1 väljendatud seisukohtade juurde. Vastustaja nõustub, et kaebaja kell ei olnud
13. augustil 2012 selle kontrollimisel töökorras. Vangla asus otsuses nr 1-13/154-1 seisukohale, et puuduvad muud tõendid kui kaebaja sõnad kella varasema seisukorra kohta. Samuti puuduvad tõendid, mis valgustaksid kaebaja kella teekonda meditsiiniosakonda. Sellest tulenevalt leidis vangla, et puudub põhjus pidada kella purunemist tingituks Tartu Vangla tegevusest. Vastustaja osutab, et ka kaebaja ise ei paku välja võimalikke kella purunemise põhjusi, mida oleks võimalik kontrollida. Lisaks märkis vastustaja otsuses nr 113/154-1, et mitte igasuguse asjade hävimise või kahjustamise korral ei pea selle eest keegi vastutama. Vastustaja hinnangul mehaaniline käekell, mis sisaldab palju liikuvaid osi, võib lakata töötamast ka ilma väliste mõjutusteta. Kaebaja ei selgitanud, miks ta arvab, et just vangla tegevus põhjustas kella rikkiminemise. Vastuses kaebusele rõhutab vastustaja, et nii vanemvalvur G. Kelder kui ka valvur T. Tubli, kes viisid kaebaja isiklikud asjad
14. augustil 2012 meditsiiniosakonda, ei mäleta kella olemasolu kaebaja asjade hulgas. Vastustaja tõdeb, et kaebajal on ilma rihmata käekell Lutš, mis ei tööta. Ei ole tõendatud, kas kell enne meditsiiniosakonda viimist töötas või mitte, aga arvestades asjaolu, et enne meditsiiniosakonda viimist kaotas kaebaja teadvuse, võib pidada võrdlemisi tõenäoliseks, et ka juhul kui kell enne töötas, purunes see antud intsidendi käigus. Vastustaja on seisukohal, et puuduvad igasugused põhjused, arvamaks, et valvurid lõhkusid tahtlikult või kogemata kaebaja kella selle viimisel meditsiiniosakonda. Vastustaja lisab, et kaebaja ei ole kaebuses nõutava hüvitise suuruse kohta esitanud tõendeid ega seda põhistanud. Kohtu seisukoht
15. Vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-le 1 isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada riigivastutuse seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Eeltoodud sätet on kohtupraktikas sisustatud selliselt, et avaliku võimu kandja kohustuse aluseks hüvitada isikule tekkinud kahju on kahju tekkimise fakti ja avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse kõrval ka põhjuslik seos nende vahel.
16. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et H. O.ile on kahju tekkinud sellega, et talle kuuluv käekell on kahjustatud ega ole enam otstarbekohaselt kasutatav. Pooled on kinnitanud, et kaebaja käekellal pole küll väliseid kahjustusi, kuid kell ei tööta ning selle üleskeeramine ei käivita kella mehhanismi. Kaebaja ja vastustaja on eri meelt selles, kas vastustaja ametnikud on käitunud õigusvastaselt põhjustades kaebaja kella kahjustumise.
17. Kaebuse kohaselt käesoleva aasta augustis oli kaebajal mälukaotus, mille sarnaseid on esinenud ka varem. Intsidendi järgselt viidi kaebaja ratastoolis teise osakonda. Kaebaja kambrikaaslane pani kaebaja isiklikud asjad kokku ning vastustaja ametnikud toimetasid need kaebaja juurde. Mõni aeg hiljem avastas kaebaja, et tema kell ei tööta. Tartu Vangla H. O.i terviskaardi (tl 38) andmetel kurtis kaebaja jalutuskäigu ajal
18. augustil 2012 halba enesetunnet ja kambrisse viimise järel kaotas teadvuse. Kaebaja hakkas ärkama ca 5-10 minuti pärast.
19. Vastustaja on välja selgitanud, et vastustaja ametnikud G. Kelder ja T. Tubli toimetasid kaebaja isiklikud asjad meditsiiniosakonda. Kaebuse vastuse lisana esitatud elektrooniliste kirjade 2 väljatrükist nähtub, et ametnikud ei mäleta kellaga seoses mingit sündmust ega isegi mitte, et kell oleks kaebaja esemete hulgas olnud.
20. septembri 2012 otsusega on jäetud rahuldamata kaebaja taotlus kahju hüvitamiseks põhjusel, et puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et vastustaja on kaebajale kahju põhjustanud.
21. Kohus nõustub, et eeltoodud asjaoludel ei saa järeldada, et vastustaja ametnike tegevus on põhjustanud kaebaja kella kahjustumise. Kaebaja ei oska selgitada, millal vaidlusalune käekell viimati töökorras oli. Puuduvad igasugused andmed selle kohta, et vastustaja ametnikud oleksid kellaga mingeid toiminguid teinud või, et teel kaebaja kambrist Tartu vangla meditsiiniosakonda oleks aset leidnud mõni vahejuhtum, mille käigus kell võinuks kahjustusi saada. Üheselt ei ole selge ka see, kas kell oli kaebajal kaasas või toimetati talle hiljem järele. Kui kell oli kaebajal kaasas, siis võis see kahjustusi saada kaebaja teadvuse kaotamise tõttu. Kui kell kaebaja juures ei olnud, siis kaebaja on kinnitanud, et tema kambrikaaslane pani kokku kaebaja isiklikud asjad kaebajale toimetamiseks. Samas ei ole kaebaja väitnud, et vastustaja ametnikud oleks kambrikaaslase toimingutesse sekkunud või, et aset oleks leidnud mõni sündmus, mis võis kahju põhjustada.
22. Kohtu hinnangul tuleneb RVastS § 7 lg-st 1, et kahju hüvitamise nõude saab rahuldada, kui on tuvastatud kahju tekitanud haldusorgani õigusvastane tegevus. Eelkõige tuleb kannatanul nimetatud asjaolu tõendada. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik, siis tuleb kannatanul viidata tõendite kogumise võimalusele, et kohus saaks korraldada tõendite kogumise. Käesolevas asjas ei ole kaebaja tõendeid esitanud. Vaidluse asjaoludest ei ole ka kohtule nähtav võimalus täiendavate tõendite kogumiseks. Üksnes erandlikel juhtudel saab haldusorgani õigusvastase tegevusega kahju põhjustamist eeldada nii, et tõendamiskoormus läheb üle haldusorganile. Kaebaja omandi kahjustamisega seoses, olukorras, kus kaebajale kuuluv asi ei olnud vastustajale hoiule antud puudub alus eeldada, et vastustaja oleks kaebajale kuuluvat asja õigusvastaselt kahjustanud. Vastustaja on kahju hüvitamise taotluse lahendamisel selgitanud kaebaja väidetud asjaolusid, kuid saadud andmed ei viita sellele, et vastustaja ametnikud oleksid kahju tekkimisega seotud. Kohus nõustub vastustajaga, et asjaoludest ei nähtu, et ametnikel oleks olnud põhjus või soov kaebaja asja kahjustamiseks.
23. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et tuvastatud asjaoludest ei ilmne, et Tartu Vangla oleks kaebaja kella kahjustamisega H. O.ile kahju põhjustanud. Kohtu hinnangul ei ole kaebuse asjaolude täiendav selgitamine võimalik, sest puudub võimalus kaebaja väiteid kinnitavate tõendite kogumiseks. Kaebus jääb rahuldamata.
24. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar kohtunik 3