← Eesti

3-12-796/13

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-796 Otsuse kuupäev

  1. juuni 2012 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi Montola OÜ kaebus PRIA 31.01.
  2. a otsuse nr 13-6/227 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks anda Montola OÜ taotlusele täiendavad hindepunktid Asja läbivaatamine kohtuistungil
  3. juunil 2012 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Montola OÜ Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Resolutsioon Edasikaebamise kord
  4. Jätta Montola OÜ kaebus rahuldamata.
  5. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
  6. juuli 2012.a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
  7. Montola OÜ taotles Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) põllumajandusministri
  8. detsembri 2010 määruse nr 119 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 119) alusel toetust lintkuivati ostmiseks. Kokku esitati taotlusvoorus 389 taotlust, nendest põllumajandustootjate taotlusi oli 87 ja muude mikroettevõtjate taotlusi
  9. Muude mikroettevõtjate osas määrati toetus 72 taotlusele, rahuldamata jäeti 219 taotlust. Viimase toetuse määramise otsuse sai 84,08 hindepunktiga taotlus. PRIA peadirektori
  10. jaanuari 2012 otsusega nr 13-6/227 jäeti Montola OÜ investeeringutoetuse taotlus nr 310011781103 rahuldamata, kuna taotlus sai hindamise tulemusena 82 hindepunkti, mis ei võimaldanud toetust määrata.
  11. Montola OÜ esitas
  12. veebruaril 2012 PRIA-le vaide, kus leidis, et temale antavate hindepunktide arv peab olema 90 ja seetõttu kuulub taotlus rahuldamisele. PRIA
  13. märtsi 2012 vaideotsusega nr 13-4/129 jäeti vaie rahuldamata.
  15. aprillil 2012 esitas Montola OÜ kaebuse Tartu Halduskohtusse, taotledes PRIA peadirektori
  16. jaanuari 2012 käskkirja nr 13-6/227 tühistamist ning kohustada PRIA-t andma kaebaja taotlusele täiendavad hindepunktid. Kaebuse põhjendused ja taotlused
  17. Kaebaja on seisukohal, et PRIA ei ole korrektselt hinnanud investeeringutoetuse taotlust vastavalt hindamiskriteeriumitele. Kaebaja leiab, et taotleja hindepunktide arv peab olema 90 ja seetõttu kuulus taotlus rahuldamisele. Vaidlus käib selle üle, kas taotleja peaks saama hindamiskriteeriumite
  18. ja 10.
  19. eest hindepunkte või mitte.
  20. Kaebaja on vastustajast erineval seiskohal kahe hindamiskriteeriumi osas, milles PRIA leidis, et taotlus ei ole hindamispunkte väärt. Nendeks on: a) Hindamiskriteerium 10.2 „Eelistatakse taotlejat, kelle kavandatava investeerimisobjekti tegevusvaldkond on seotud kohaliku ja traditsioonilise toote või teenusega“, mille eest antakse 5 või 3 hindepunkti vastavalt sellele, kas kavandatav investeerimisobjekt on seotud mahepõllumajandussaaduste töötlemisega, mille puhul töödeldud toode on mahe toode

(5)või eelistatud tegevusvaldkonnad on maaturism, käsitöönduslik ettevõtlus, rändkauplus või põllumajandustootja toodangu töötlemine
(3). Hindamiskriteeriumite selgituse kohaselt võivad sobivuse korral arvesse minna kõik loetletud hindepunktid. b) Hindamiskriteerium 11 „Eelistatakse taotlejat, kelle kavandatava investeerimisobjekti tegevus vähendab ettevõtlustegevuse hooajalisust“, mille eest antakse 5 punkti. Investeering on seotud kleepvalgust liimi tootmisega ja selle otstarbeks vilja töötlemisega. Vilja kuivatatakse lintkuivatite abil liimi tootmisprotsessi osana ning lintkuivatil on liimi tootmisel tooraine ja substraadi transportimise funktsioon. Kaebaja selgitab kaebuses, kuidas taotleja tegevuse hooajalisus väheneb investeeringu abil. Taotleja saab lintkuivati olemasolu tõttu kuivatamata vilja kokku osta viljakoristuskuudel, mil tema käive on langenud varasematel aastatel. Käibe hooajaline kõikumine on tulenenud asjaolust, et viljakoristuskuudel on vilja tootjatel otstarbekam vili kuivatamata kujul maha müüa teistele vilja kokkuostjatele. Taotleja kuivatamisvõimaluse olemasolu annaks talle võimaluse kuivatamata vilja kokku osta ka saagikoristamisperioodil ja seeläbi vähendada käibelangust kleepvalgust liimi tootmisel saagikoristusperioodil. Kuivatamisteenuse olemasolu annab taotlejale aastaringselt võimaluse käivet tasandada.
  1. Kaebaja palub kohtul tühistada PRIA peadirektori
  2. detsembri 2012 otsuse nr 13-6/
  3. Lisaks taotleb kaebaja, et kohus kohustaks vastustajat andma Montola OÜ taotlusele täiendavad hindepunktid. Vastustaja vastuväited
  4. Vastustaja ei pea esitatud kaebust põhjendatuks ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastavalt määruse nr 119 § 11 1g-le l on taotluste sisuline hindamine määruse lisas 6 toodud hindamiskriteeriumite alusel PRIA ülesanne. Tegemist on PRIA hinnanguliste otsuste tegemisega ning selliselt toimiti ka Montola OÜ taotluse nr 310011781103 hindamisel. Nimetatud määruse § 12 lg 2 näeb ette, et juhul kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetatava tegevuse rahastamise eelarve, rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel 2 koostatud taotluste paremusjärjestuse alusel parimad taotlused „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse“ § 60 lg 5 p 2 alusel. Hindamiskriteeriumi 11 kohaselt eelistatakse taotlejat, kelle kavandatava investeerimisobjekti tegevus vähendab ettevõtlustegevuse hooajalisust. 3 hindepunkti antakse juhul kui investeeringu tulemusel lisandub uus tegevus, mis leevendab taotleja ettevõtlustegevuse hooajalisust. Vastustaja selgitab, et hooajaliseks tegevuseks saab lugeda kalapüüki, põllumajandust, mesindust, teenindus- ja toitlustusettevõtlust väljaspool siseruume suvel, metsandust, kus õigusaktidest tulenevalt on hooajaline tegevuspiirang. Taotleja toodanguks eelneval majandusaastal ja järgneval majandusaastal on kleepvalgust toodetud liim ja teravilja jahvatamine. Vastustaja leiab, et kumbki tegevustest ei ole hooajaline. Kaebaja taotleb toetust lintkuivati ostmiseks, millega äriplaanis kirjeldatu kohaselt kuivatatakse tootmisprotsessis vajalik tooraine. Kuivati võimaldab taotlejal pakkuda ka kuivatamisteenust. Vastustaja leiab, et lintkuivati otstarbest saab järeldada, et hooajalisus mitte ei vähene, vaid süveneb. Seega on vastustaja seisukohal, et hindamiskriteeriumi 11 alusel ei saa hindepunkte juurde anda. Vastustaja selgitab, et kuigi ettevõte täiustab kavandatava investeeringuga oma tootmisprotsessi ja laiendab teenuste osutamise valdkonda, ei saa seda lugeda uueks tegevuseks, mis leevendab taotleja senise ettevõtlustegevuse hooajalisust. Nii öelda aastaringse käibe tasandamine läbi lisanduva tegevuse ei tähenda hooajalisuse leevendamist ning seega ei saa hindepunkte selle kriteeriumi täitmise eest anda. Hindamiskriteeriumi 10.2 kohaselt eelistatakse taotlejat, kelle kavandatava investeerimisobjekti tegevusvaldkond on seotud kohaliku ja traditsioonilise toote või teenusega. eelistatud tegevusvaldkonnad on maaturism, käsitöönduslik ettevõtlus, rändkauplus või põllumajandustootja toodangu töötlemine. 3 hindepunkti antakse juhul kui on tegemist põllumajandustoodangu töötlemisega. Vastustaja on seisukohal, et teravilja kuivatamine investeerimisobjektiga ei ole töötlemine, vaid saagikoristusjärgne tegevus vastavalt justiitsministri
  5. detsembri
  6. a määruse nr 59 „Kohtutele dokumendi esitamise kord“ lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“ EMTAK 2008 jao A alajaole
  7. Seega ei ole alust anda hindepunkte hindamiskriteeriumi 10.2 eest. Kohtu seisukoht
  8. Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
  9. Montola OÜ kaebuses vaidlustatakse kaebaja taotluse sisulist hindamist, kaebajale antud hindepunkte kahe hindamiskriteeriumi osas.
  10. Määruse nr 119 § 11 lg 1 sätestab, et kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetatava tegevuse rahastamise eelarve, hindab PRIA nõuetele vastavaid taotlusi lisas 6 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel, andes taotlusele hindepunkte lisa 6 kohaselt. Asjas ei ole vaidlust selles, et PRIA-le esitatud majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuetekohaste taotluste summa ületas toetatava tegevuse rahastamise eelarve. Seetõttu oli PRIA kohustatud taotlusi hindama ja toetusi sai määrata hindepunktide alusel koostatud paremusjärjestusest tulenevalt. Määruse nr 119 § 11 lg 2 näeb ette, et lõikes 1 nimetatud hindamise korral hindab PRIA põllumajandustootjate esitatud taotlusi lisa 6 punktides 1-9, 10.1 ja 11-13 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel, andes taotlusele hindepunkte lisa 6 punktide 1-9, 10.1 ja 11-13 3 kohaselt. Muude taotlejate esitatud taotlusi hindab PRIA lisa 6 punktides 1-9, 10.2, 11 ja 12 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel, andes hindepunkte lisa 6 punktide 1-9, 10.2, 11 ja 12 kohaselt.
  11. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et PRIA on vääralt hinnanud kaebaja taotlust hindamiskriteeriumi 10.2 kohaselt. Määruse nr 119 lisa 6 hindamiskriteerium 10.2 järgi eelistatakse taotlejat, kelle kavandatava investeeringuobjekti tegevusvaldkond on seotud kohaliku ja traditsioonilise toote või teenusega. Eelistatud tegevusvaldkonnaks on põllumajandustootja toodangu töötlemine, mille eest saab taotlus 3 hindepunkti. Vaidlust ei ole, et kaebaja taotles toetust lintkuivati soetamiseks investeeringu tegemiseks. Lintkuivati kasutusotstarbeks on teravilja kuivatamine. Lisaks on kuivati kaebaja väitel kasutatav ka näiteks saepuru kuivatamiseks. Pooled on eri meelt selles, kas teravilja kuivatamist liimi tootmise tarbeks saab pidada põllumajandustoodangu töötlemiseks või mitte. Määruses nr 119 ega antud valdkonda reguleerivates teistes üldaktides ei ole selgitatud, kuidas mõistet „põllumajandus-toodangu töötlemine“ sisustada. Seega on tegemist määratlemata õigusmõistega. PRIA-l on määruse nr 119 § 11 lg 2 järgi kohustus taotlust hinnata, seega on PRIA-l kohustus ja pädevus otsustada mõiste sisu ja mahu üle. Samas ei saa määratlemata õigusmõiste sisustamine toimuda meelevaldselt. Mõiste sisustamisel tuleb lähtuda meetme otstarbest ja kohaldada seda ühetaoliselt kõigi taotluste hindamisel. Vastustaja on asunud seisukohale, et kaebaja investeering on suunatud saagikoristusjärgsele tegevusele, mitte aga põllumajandustoodangu töötlemisele, tuginedes siinjuures Justiitsministri
  12. detsembri 2005 määruse nr 59 „Kohtutele dokumentide esitamise kord“ lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorile (EMTAK)“. Kohus nõustub, et EMTAK ei ole vastuolus maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse otstarbega, kuna puuduvad kaalukad põhjused tegevusalade klassifitseerimiseks erinevalt EMTAK-st. Ka kaebaja ei vaidlusta taotlejate tegevusalade kvalifitseerimist EMTAK järgi. Registrite ja Infosüsteemide Keskuse kodulehel ettevõtjaportaalis1 avaldatud EMTAK koos kommentaaridega selgitab, et tavaliselt loetakse töötlemiseks kauba olulist muutmist, renoveerimist või rekonstrueerimist. EMTAKi järgi ei kuulu töötleva tööstuse alla muu hulgas ka põllumajandustoodete esmatöötlus, s.h saagikoristusjärgsed tegevused, näiteks saagi puhastamine, korrastamine, kuivatamine, desinfitseerimine. Ka tulumaksuseaduse § 32 lõige 5 sätestab, et sama paragrahvi tähenduses ei loeta töötlemiseks põllumajandussaaduste puhastamist, sorteerimist, tükeldamist, kuivatamist, jahutamist ja pakendamist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et vastustaja ei ole sisustanud mõistet „põllumajandustoodangu töötlemine“ erinevalt selle mõiste tähendusest õiguskorra teistes harudes. Kohtule ei ole näha kaalukaid põhjusi, miks toetusetaotluste hindamisel tuleks lähtuda mõiste teistsugusest tähendusest. Seetõttu on kohus seisukohal, et vastustaja ei ole eksinud määratlemata õigusmõiste sisustamisel ning sellest tulenevalt on õiguspäraselt hinnanud kaebaja toestustaotlust hindamiskriteeriumi 10.2 järgi. Asjaolu, et vilja kuivatamisega valmistab kaebaja ühtlasi toorainet liimi tootmiseks, ei mõjuta hinnangut sellele, kas vilja kuivatamist saab pidada põllumajandustoodete töötlemiseks, sest vilja kuivatamine ei ole liimi tootmisprotsessi osa. Kaebaja on küll väitnud, et vilja kuivatamine on osa liimi tootmisest, kuid selle väite lükkavad ümber kaebaja teised väited. Kaebaja kinnitusel saab lintkuivatit kasutada ka vilja ja puidu kuivatamise teenuse osutamiseks. Seega ei kavatse kaebaja lintkuivatit rakendada otseselt liimi tootmisel, vaid üksnes tootmiseks vajaliku tooraine 1 https://www.rik.ee/sites/www.rik.ee/files/elfinder/article_files/EMTAK_sisukorraga_0.pdf 4 ettevalmistamisel, kasutades investeeringu objekti lisaks ka tootmisega üldse mitte seotud eesmärgil, s.o kolmandatele isikutele teenuse osutamiseks. Seetõttu nõustub kohus vastustajaga selles, et kaebaja investeeringu objektiks on lintkuivati iseseisvalt, mitte kaebaja tootmistegevus üldiselt ning toetustaotluse hindamise tähenduses sai kaebaja tegevusalaks lugeda üksnes vilja kuivatamise. Kuna vilja kuivatamine on kvalifitseeritav saagikoristusjärgse tegevusena, mitte tootmisena, siis ei ole asjas tähendust sellel, et kaebaja on sõlminud eelkokkuleppe põllumajandustootjaga ega sellest eelkokkuleppest tulenevate õiguste ja kohustustuste sisul ja mahul.
  13. Kohus ei nõustu ka kaebaja seisukohaga, et PRIA on vääralt hinnanud kaebaja taotlust hindamiskriteeriumi 11 alusel. Määruse nr 119 lisa 6 hindamiskriteerium 11 kohaselt eelistatakse taotlejat, kelle kavandatava investeeringuobjekti tegevus vähendab ettevõtlustegevuse hooajalisust st investeeringu tulemusel lisandub uus tegevus, mis leevendab taotleja ettevõtlustegevuse hooajalisust. Asjas ei ole vaidlust, et taotluse esitamisele eelneval ja järgneval majandusaastal oli kaebaja majandustegevuseks kleepvalgust liimi tootmine ja teravilja jahvatamine. Vaidluse all on küsimus, kas investeering, mille tegemiseks kaebaja toetust taotles, vähendab kaebaja tegevuse hooajalisust. Vastustaja on leidnud, et kaebaja olemasolevad tegevusalad (liimi tootmine, teravilja jahvatamine) ei ole hooajalised. Kaebaja kinnitusel on viljakoristuskuudel tema käive varasemalt langenud, kuna tootjatel on otstarbekam müüa kuivatamata vili teistele kokkuostjatele. Kuivatatud vilja hind nendel perioodidel tõuseb ja kaebaja tegevus muutub kahjumlikuks. Kohus nõustub vastustajaga, et tavapäraselt saab hooajaliseks tegevuseks lugeda kalapüüki, põllumajandust, mesindust, teenindus- või toitlustusettevõtlust väljaspool siseruume suvel, metsandust, kus õigusaktidest tulenevalt on hooajaline tegevuspiirang. Kaebaja põhjendused ei tingi kohtu hinnangul liimi tootmise ega teravilja jahvatamise kvalifitseerimist hooajalise tegevusena. Kohus möönab, et kuivatamata vilja ostmine viljakoristuskuudel võib olla majanduslikult otstarbekam kuivatatud vilja ostmisest, kuid kaebaja ei ole isegi väitnud, et kuivatatud vilja soetamine viljakoristusperioodil oleks võimatu või, et põhimõtteliselt oleks välistatud tootmistegevuse mahu säilitamine viljakoristuskuudel toorainevarude suurendamise teel. Asjaolu, et tooraine hind aasta lõikes kõigub ei muuda toorainet kasutavat tootmist veel hooajaliseks. Seetõttu nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja tegevusalad ei ole hooajalise iseloomuga. Kaebaja otsused oma majandustegevuse korraldamisel, näiteks tooraine varumisel, ei saa mõjutada otsustust sellest, kas lugeda majandustegevus hooajaliseks. Hooajalisus saab tuleneda kaebajast sõltumatutest välistest asjaoludest. Käesoleval juhul ei ole kohus selliseid asjaolusid tuvastanud. Investeeringuobjekti kasutamise eesmärk äriplaani kohaselt on kuivatada kleepvalgust liimi tootmisprotsessiks vajalikku toorainet. Samuti on kaebaja eesmärgiks kasutada investeerimisobjekti teravilja kuivatamise teenuse pakkumisel. Tegemist on hooajaliste tegevustega, kuna teravilja (sh nisu) kuivatamine peab toimuma piiratud aja jooksul pärast viljakoristust. Seega tuleb nõustuda vastustajaga, et investeerimisobjekti kaudu lisanduvad tegevused täiustavad ning laiendavad taotleja ettevõtlustegevust. Kuid täiendav tegevusala, mis ise on vähemalt osaliselt hooajalise iseloomuga ei saa vähendada kaebaja tegevuse hooajalisust olukorras, kus algselt tegevus ei ole hooajaline. Kaevatavast otsusest ja vaideotsusest nähtuvalt on vastustaja eeltoodud asjaolusid kaebaja taotluse hindamisel kaalunud. Seetõttu on kohus seisukohal, et vastustaja ei ole hindamisel lähtunud lubamatutest kaalutlustest ja on arvestanud asjas otsustamisel oluliste asjaoludega. Seega on vastustaja õiguspäraselt hinnanud kaebaja toetustaotlust hindamiskriteeriumi 11 järgi. 5
  14. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et vaidlustatud otsus on õiguspärane ning kaebaja väited ei anna alust PRIA peadirektori haldusakti tühistamiseks, mistõttu kohus jätab Montola OÜ kaebuse rahuldamata.
  15. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Tanel Saar kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.