Obsah (7)

§ 102§ 1§ 31§ 109§ 30§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 22. november 2012. a kell 14.00 Kentmanni 13 Tallinnas Tsiviilasja number 2-12-25

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

1. Kohustada XXX kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
2. detsembril
3. a kell 9.
4. Kui XXXvannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
5. Määrata Svetlana Pildenile ajutise pankrotihalduri tasu 560 (viissada kuuskümmend) eurot (lisandub sotsiaalmaks 184,80 eurot) ja tehtud vajalike kulutuste katteks 35 (kolmkümmend viis) eurot ja 79 senti võlausaldaja poolt Rahandusministeeriumi tagatiste kontole makstud deposiidi arvelt.
6. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta välja Svetlana Pildenile ajutise halduri tasu summas 560 (viissada kuuskümmend) eurot (lisandub sotsiaalmaks 184,80 eurot) ja Business Law Firm OÜ-le (a/a XXXXXXXXXX) ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused summas 35 (kolmkümmend viis) eurot ja 79 senti Julianus Inkasso OÜ poolt 27.08.
7. a Rahandusministeeriumi tagatiste kontole makstud deposiidi arvelt.
8. Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata Riigi Tugiteenuste Keskusele.
9. Menetluskulud jätta täies ulatuses XXX kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus 02.07.2012 esitas Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) avalduse Larissa Voronjuk´i pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt ei ole võlgnik laenumakseid tähtaegselt tasunud. Võlausaldaja nõuab võlgnikult laenulepingust ja limiidilepingust tuleneva võlgnevuse tasumist summas 37 101,70 eurot. Võlausaldajal on alust arvata, et võlgnik on maksejõuetu ja ei suuda võlausaldajatele võlgnevust tasuda. Võlausaldaja leiab, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine. Käesoleval juhul on võlgniku kohustus muutunud sissenõutavaks 30 päeva möödumist alates 07.04.2009.a. Võlgnik ei ole täitnud oma kohustusi ka 30 päeva jooksul alates nimetatud tähtpäevast. Samuti ei ole võlgnik täitnud kohustusi ka 10 päeva jooksul pankrotihoiatuse saamisest 15.06.2012.a.. 25.09.
10. a määrusega nimetas kohus XXX ajutiseks halduriks Svetlana Pildeni. Võlgniku vastus Võlgnik pankrotiavaldusele vastuväiteid ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada XXX pankrot. Pankrotihalduriteks nimetab kohus Svetlana Pildeni.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub, võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustuste mahuks on 2 79 651,26 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Võlgnik leiab, et tema majanduslik seisund on halvenenud 2007.a. toimunud nn pronksiöö sündmuste tagajärjel. Temale kuuluv ettevõtte ( XXX OÜ) vara, s.o. söökla mööbel ning köögi inventar olid kahjustatud vandaalide poolt, mistõttu majandustegevus seiskunud pikema perioodi vältel. Majandustegevuse taaskäivitamiseks sõlmis ta firma nimel SEB Pank AS-ga investeerimislepingu, mille tagatiseks oli ka tema isiklik käendus. Saadud rahalised vahendid ei olnud aga piisavad majandustegevuse taastamiseks, sest samal ajal on alanud ka üldine majanduskriis, mis negatiivselt mõjutanud ettevõtte (söökla, catering) käivet, mille tagajärjel vähenes ka tema sissetulek, ning tema ei suutnud täita laenulepingust tulenevaid kohustusi. 2008.a. tekkis osaühingul kahjum, ning rendilepingust tulenevate võlgnevuste katteks oli ettevõtte vara (inventar) üle antud ning majandustegevust rohkem ei toimunud. Ajutise halduri poolt kogutud andmete põhjal on võimalik järeldada, et võlgnik ei suutnud täita oma kohustusi nõuetekohaselt aastast 2008.a. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgnikule kuuluva ettevõtte majandustegevuse lõpetamine ehk muu asjaolu

§-22 lg 5 mõttes. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Ajutise halduri esialgsel hinnangul puuduvad tagasivõitmise ja vara tagasinõudmise võimalused. Vastavalt ajutise halduri aruandele võlgnikul vara puudub pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt

§ 30. Võlausaldaja tasus deposiidi pankrotimenetluse kulude katteks.

Ajutine pankrotihaldur Svetlana Pilden on esitanud tasunõude 7 töötunni eest kokku summas 560 eurot. Võlausaldaja ega võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 560 eurot ja tehtud kulutuste eest 35,79 eurot. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse

§ 23

alusel.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Käesolevas menetluses pankrotivara puudub, mistõttu kuuluvad pankrotimenetluse kulud väljamõistmisele võlausaldaja poolt ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks makstud deposiidi arvelt. Võlgnikul rahaliste vahendite puudumise korral peab võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel arvestama võimalusega, et pankrotimenetluse kulud võivad jääda tema kanda.

§ 23

lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb Karin Sonntak Kohtunik 3