, § 121 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Rostovtsev Süüdistatav Andrei Talõzin ringkonnaprokurör Konstantin Elukoht x, asukoht Viru Vangla, isikukood 38410202215, ilma kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel – vene keel, töötu. Varasem karistatus: - 29.01.2001.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi, KrK § 47 alusel tingimisi vabadusekaotusega 6 kuud katseajaga 1 aasta; - 29.06.2004.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 1151 lg 1,
lg 2 p 4,7,8 järgi vangistusega 3 aastat; - 13.09.2007.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
p 1,3,4, § 121 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud; - 29.10.2009.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 2 p 7,8,9, § 266 lg 2 p 1 - § 25 lg 1,2 järgi 1 1-13-4560 vangistusega 1 aasta 4 kuud,
lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 8 kuud 1 päev; - 03.02.2011.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
Tõkend – vahistamine, vahistamise algus 01.12.2012.a. Kaitsja Vandeadvokaat Galina Tšelnokova RESOLUTSIOON Tunnistada Andrei Talõzin süüdi
Tunnistada Andrei Talõzin süüdi
S ) ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Mõista Andrei Talõzin süüdistuses
B) õigeks. Vastavalt
lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista Andrei Talõzinile liitkaristuseks 9 (üheksa) aastat vangistust. Karistusaega arvestada alates 01.12.2012.a. Andrei Talõzinile valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata. Asitõendid: kaks nuga, mis asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (15.04.2013.a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 119), hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Teksad, mis asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (15.04.2013.a asitõendi üleandmisevastuvõtmise akt nr 119), tagastada kohtuotsuse jõustumisel Andrei Talõzinile. Mõista Andrei Talõzinilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 800 (kaheksasada) eurot, kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 785 (seitsesada kaheksakümmend viis) eurot ja 52 senti, ekspertiiside tegemise eest 2128 (kaks tuhat ükssada kakskümmend kaheksa) eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 0,45 eurot, kaitsja Galina Tšelnokova poolt 27.05.2013.a eelistungil osutatud õigusabi eest 561 (viissada kuuskümmend üks) eurot ja 60 senti, kaitsja Galina Tšelnokova poolt 18.11.2013, 20.11.2013.a, 21.11.2013.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 672 (kuussada seitsekümmend kaks) eurot. Menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „Andrei Talõzin, kriminaalasja nr 1-13-4560, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord 2 1-13-4560 Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 30. novembrist 2013.a. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA 1. Süüdistuse sisu Andrei Talõzinit süüdistatakse selles, et tema 01.12.2012.a kella 18.00 paiku, olles alkoholijoobes korteris aadressil: xxx, tegutsedes armukadeduse pinnal A T tapmise eesmärgil, lõi viimast kööginoaga kõhu piirkonda, tekitades kõhuõõnde tungiva torke-lõikehaava kõhuaordi vigastusega, mille tagajärjel kannatanu suri kohapeal. Oma tegudega pani Andrei Talõzin toime teise inimese tapmise, s.o.
Taas tema, 01.12.2012.a kella 18.00 paiku, olles alkoholijoobes korteris aadressil: xxx, armukadeduse pinnal, tegutsedes tervisekahjustuse tekitamise eesmärgil, lõi kaks korda kööginoaga kaela piirkonda A S , tekitades kaks lõikehaava vasakul pool kaela külgpinnal, mis ei ole eluohtlikud ning põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse. Peale selle, samal ajal ja kohas haaras S B juustest ja tiris välja juuksesalgu, lõi jalgadega vastu keha, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Nimetatud tegudega pani Andrei Talõzin toime teise inimese tervise kahjustamise, aga samuti peksmise ja muu kehalise väärkohtlemise, s.o.
ja § 121 järgi osaliselt, andes ütlusi, et kannatanu A T oma käitumisega provotseeris tapmise, see oli reaktsioon lühiajalisele füüsilisele vägivallale ja solvangutele. A T seletas, et ta elas koos B 1,5 kuud. Siis neil tekkis olme pinnal tüli. Ta lahkus B korterist. Kaks päeva hiljem ta helistas S , tahtis kokku saada, suhteid parandada. S ütles, et ta pettis teda, et tema koht on juba hõivatud. Telefonivestlus toimus umbes kell 14.30, kostus meeshääli, S ütles, et tal on külalised. Talõzin tahtis B rääkida isiklikult, et asjas selgust saada. Ta tuli S juurde umbes kell 18.00 õhtul. Enne seda /40 minutit enne toimunut/ oli ära joodud kolme peale pudel rummi ja 1-2 pudelit õlut. Talõzin helistas S ja ütles, et ta avaks trepikoja ukse. S avas trepikoja ukse, Talõzin läks üles korterisse, avas ukse, nägi, et koridoris seisab tundmatu meesterahvas. Nende vahel algas lühike dialoog. Tundmatu meesterahvas küsis Andrei Talõzini käest: „Kes sa oled?“. Andrei Talõzin arvab, et see oli A T , kuid Talõzin ei tea siiamaani kuidas A välja näeb. Peale seda tundmatu meesterahvas lõi Talõzinit kaks korda, üks löök sattus vastu kulmu, teine ülemise huule juurde. See oli ootamatu. Talõzin reageeris sellele ja läks talle kallale. Talõzin mäletab, et ta lõi kaks korda T vastu keha. T kukkus. Siis tormas korterisse S , nägi, et korteris toimub kaklus ja sekkus 3 1-13-4560 vahele. Talõzin astus kaks sammu tagasi, ohutusse kaugusesse, et jälle mitte ootamatult pihta saada. Ta seis kapi kõrval ja tema vaateväljas oli toanurk, kust ilmus välja A . A lähenes kiiresti, Talõzin astus veel ühe sammu tagasi ja sattus kööki. Talõzin mõistis, et mehed ei lase teda välja, sest nad olid agressiivselt meelestatud. Talõzin võttis noa, hoiatas, et ta võib lüüa, tahtis väljapääsu poole minna. Pärast vist üks neist, kes oli lühemat kasvu, tõkestas tema väljapääsu. Talõzin lõi A T noaga. Talõzin ei mäleta konkreetselt kuidas ta teda lõi. Kõrval seisis pikemat kasvu A . A küsis midagi: „Mida sa teed?“. A vist astus sammu Talõzini poole, ning ta refleksist viibutas käega, milles oli nuga, ning löök sattus vastu A kaela. Talõzin mäletab ainult ühte lööki vastu kaela. Teist lööki ta ei mäleta. Ta viskas noa kuskile tuppa, sest ta ehmus ka ise ära. Peale seda ta mäletab kõike segaselt. 2.
ja § 121 järgi osaliselt, andes ütlusi, et tõepoolest ta pani toime need teod, milles teda süüdistatakse, kuid tema teod olid kannatanu poolt provotseeritud, ta lõi T ja S noaga enesekaitse eesmärgil. Andrei Talõzin andis kohtus segaseid selgitusi: - viidates sellele, et esimene inimene, keda ta korteris kohtas, oli T , nende vahel algas dialoog, kuid Andrei Talõzin tunnistas kohtuistungil, et ta ei tea siiamaani kuidas A T välja näeb (lk 9 kohtuistungi protokoll 20.11.2013); - tuletades meelde, et ta lõi kaks korda T vastu keha, Andrei Talõzin avaldab kohtuistungi lõpus, et ta lõi neli korda Tandašvilit vastu keha (lk 9, 12 kohtuistungi protokoll 20.11.2013); - Andrei Talõzin andis ütlusi, et ta haaras noa, sest „üks mees lõi mind, teine kiiresti lähenes minu poole“, hiljem ta seletas, et mõlemad mehed seisid tema vastas, sellepärast ta haaras noa (lk. 14 kohtuistungi protokoll 20.11.2013); -esialgselt Andrei Talõzin kinnitas, T lõi teda kohe kui ta korterisse sisenes, s.t. esikus, kuid seejärel süüdistatava kirjelduste kohaselt nähtub, et noa haaras Talzin köögis peale T lööke, järelikult süüdistatava ütluste kohaselt lõi T teda köögis (lk. 14 kohtuistungi protokoll 20.11.2013); - Andrei Talõzin ei mäletanud kuriteo üksikasju, sest ta pidevalt kasutas sõnu „võib-olla“, „vist“, „ma mäletan ähmaselt“, „ma ei mäleta“, „ma ei mäleta täpselt, võib-olla“, „ma ei läinud tuppa, või siiski läksin“, „mäletan kõike segaselt” (lk. 9-16 kohtuistungi protokoll 20.11.2013). Talõzini ütlustest samuti nähtub, et kui T lõi teda kaks korda korteri esikus, siis tema /Talõzin/ lõi teda vastu 3-4 korda vastu keha. Kuid T surnukeha kohtuarstlikus ekspertiisi aktis ei ole märgitud T mingite muude kehavigastuste olemasolu, peale noahaavade. Talõzin mäletab ainult ühte lööki vastu S kaela. Isiku ekspertiisiakti nr.116 kohaselt A S esines kaks lõikehaava vasakul pool kaela külgpinnal. Kohus arvab, et antud vastuolud on olulised. Selliste oma ütlustes olevate oluliste vastuolude põhjusi Andrei Talõzin veenvalt selgitada ei suutnud. Andrei Talõzini ütlused on ebausaldusväärsed. Kohus kõrvaldab tõendite loetelust süüdistatava Andrei Talõzini ütlused seoses ülalnimetatud vastuoludega. Vaatamata sellele, et süüdistatav Andrei Talõzin ei tunnista oma süüd täielikult, süüdistatava Talõzini süü kuriteo toimepanemises
ja § 121 järgi on tõendatud kohtus uuritud ja avaldatud kriminaalasja materjalidega, nimelt: Kannatanu S B andis ütlusi, et A.Talõzin helistas jälle kell 18.00 ja ütles, et ta seisab all, et B tuleks ja tooks talle asjad ära. Sellel ajal A T magas diivanil, lapsed mängisid, A S ja A K istusid köögis. B tuli välisukse juurde, avas ukse, A.Talõzin tõukas teda eemale, B lõi pea vastu postkasti ära. Kui ta teadvusele tuli ja korterisse sisenes, siis sündmused juba toimusid. Ta nägi kaklemas A.Talõziniga ainult A S . Seejärel A ärkas üles ja unise peaga läks Talõzinile vastu ning Talõzin lõi teda noaga. See oli toas. Noaga löömise hetke B ei näinud. Ta nägi, kui A T 6 1-13-4560 kõverasse tõmbunult koridori läks, kukkus maha ja tal tuli suust vahtu. Seejärel O T /Andrei Talõzini vend/ tormas korterisse. O T ütles: „Jookske kõik siit minema“ ja hoidis Andrei Talõzinit, et Andrei välja ei rabeleks. Kannatanu A S andis ütlusi, et kui A.Talõzin korteri sisse tuli, siis S istus toas diivanil, tema ees mängisid kaks last. S selja taga diivanil magas A T . A K oli tualetis. Diivanil istudes S kuulis, et uks avanes pauguga, keegi jooksis kööki, sealt hakkas kostma müra, ning siis ta juba nägi A.Talõzinit noaga. Peale seda, kui süüdistatav köögist noaga välja tuli, oli näha, et ta otsis kedagi, sest ta karjus: „Kus see armuke on?“. S tõus diivanilt püsti, sest toas viibisid kaks last ja astus süüdistatava poole, ütles talle: „Mida sa teed, siin on ju väikesed lapsed?!“ Selle peale A.Talõzin vastas, et tal on täiesti ükskõik ning lõi S noaga kaela. Kaklust ei olnud, S kaitses end kätega süüdistatava eest, tema noa eest. Siis A T ärkas müra ja karjumise peale üles, sest lapsed hakkasid karjuma. S nägi ise, et A ärkas üles ja hakkas diivanilt üles tõusma. S haaras lapse šokiseisundis sülle ja jooks välja. Tunnistaja A K ütles, et ta kaklust ei näinud, kuna oli tualettruumis, ta kuulis mingit karjumist ja võitluslärmi. Sel hetkel kui Korolev tualetti läks, A T magas suures toas diivanil. Kui K tualetist välja tuli, siis nägi A , kellel oli laps süles. A läks toast koridori. A tuli A järel ning kukkus koridoris maha. A K nägi, et A kael vasakult poolt oli üleni verine. Tunnistaja A K täpsustas, et sel hetkel kui K tualetti läks ja S B tuli välisukse juurde, A T magas diivanil (lk. 2 kohtuistungi protokoll 20.11.2013). Kannatanu S B mäletab täpselt, et enne kui ta tuli välisukse juurde, A T magas diivanil. Analoogilisi ütlusi andis S . B otseselt ütleb, et ta nägi A S koos A.Talõziniga. Seejärel A T ärkas üles. Peale selle S ei näinud kui süüdistatav lõi A noaga. Järelikult esialgu A.Talõzin lõi kaks korda kööginoaga kaela piirkonda A S , siis lõi A T noaga kõhu piirkonda. Talõzini ütlused, et esimene, keda ta korteris kohtas, oli T ja et just nimelt teda ta lõi noaga esimesena ning pärast S , on ümber lükatud S , B ja K ütlustega. Kohtul ei ole alust mitte usaldada kannatanute S B , A S , T T , tunnistaja A K ütluseid, kuna need ütlused on loogilised, järjepidevad, ning on kooskõlas omavahel ja toimiku materjalidega. Andrei Talõzini süü kuriteo toimepanemises
järgi on tõendatud kohtus uuritud ja avaldatud kriminaalasja materjalidega, nimelt: Sündmuskoha vaatlusprotokoll (fototabelid), millega on kindlaks tehtud kuriteo toimepanemise koht, fikseeritud kuriteo jäljed ja äravõetud kaks nuga. Asitõendi vaatlusprotokoll, mille käigus on vaadeldud sündmuskohalt äravõetud kaks nuga, kahtlustatava teksad. Surnu ekspertiisiakt nr.58, millega tõendatakse, et A T oli tekitatud üks kõhuõõnde tungiv haav kõhuaordi vigastusega, mis oli elule ohtlik tekitamise ajal ja tõi kaasa surmalõppe. Kahtlustatava Andrei Talõzini läbivaatuse protokoll, millega tõendatakse, et tema lõuakaare kohal on avastatud kriimustus ja ülahuule piirkonnas traumajärgne stomatiit. Väljavõte arestikambri meditsiinižurnaalist, milles on fikseeritud kahtlustataval avastatud vigastused. DNA ekspertiisiakt nr.13E-GE0071, millega tõendatakse, et ekspertiisile esitatud suuremal 7 1-13-4560 kööginoa teral on saadud DNA täisprofiil, mis langeb kokku A T DNA profiiliga. Noa käepidemel on leitud Andrei Talõzinile kuuluv DNA profiil. Кahtlustatava teksapükstel on leitud veri, millest on saadud DNA profiil, mis on kokkulangev A T DNA profiiliga. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiakt nr.26, millega tõendatakse, et Andrei Talõzinil kuriteo toimepanemise ajal ei esinenud mingit ajutist vaimutegevuse häiret, ta oli suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Kriminaalasjas on tuvastatud, et 01.12.2012 ilmus Talõzin kannatanu B korterisse vastu tema tahtmist, so seadusevastaselt. Enne seda B teadis, et korteris viibib seltskond. Kui süüdistatav tõepoolest oleks tahtnud B suhteid klaarida, siis seda oleks saanud teha ka väljaspool korterit. Nähtavasti oma viibimisega B korteris süüdistatav püüdis külalisi korterist välja ajada omamata selleks seaduslikke aluseid. Sisenedes B korterisse alkoholijoobe seisundis Talõzin ähvardas sealviibivaid isikuid. Seega võib nentida, et tulles 01.12.2012 B korterisse ei olnud süüdistatav rahumeelselt meelestatud ning tema teod kandsid juba algusest peale agressiivset iseloomu. Sellistel asjaoludel ei ole alust väita, et kannatanud provotseerisid endale peale kallaletungi. Kohtuistungil on tuvastatud ka, et konfliktse situatsiooni algatajaks B korteris just süüdistatav ning just tema ebaadekvaatne käitumine tingis saabunud tagajärjed. Peale selle, kahe väikelapse viibimine B korteris ei andnud objektiivselt süüdistatavale põhjust tajuda ohtu enda elule ja tervisele. Üldteada on see, et väikelapsega viibiv lapsevanem mõtleb eeskätt oma lapse turvalisusele, aga mitte sellest, kuidas sekkuda tema juuresolekul kaklusesse. Just nii käituski S , kes peale seda, kui ta sai haavata noaga kaela, jooksis ta korterist koos oma lapsega välja. Eelöeldu ei anna alust lugeda Talõzinit kaitset vajavaks pooleks. Kohus leiab, et Talõzini õigusvastased teod kaasasid süüdistusaktis märgitud asjaolud ning nuga kasutas ta oma sõnade veenmiseks. Noa kasutamine oli tingitud mitte ainult kannatanute tegudest, kuivõrd sellest seisundist, milleni viis ennast süüdistatav ise, ning selle tõenduseks on tema ütlused selle kohta, et ta mäletab sündmusi katkendlikult. Kohtul ei ole alust mitte usaldada kannatanu S , tunnistaja K ütlusi selle kohta, et sel ajal kui Talõzin ilmus B korterisse, siis kannatanu T magas. Kuna need ütlused on kooskõlas nii omavahel kui ka kannatanu B ütlustega. Ning nimetatud ütlused seavad tõsiselt kahtluse alla süüdistatava Talõzini versiooni selle kohta, et esimene inimene, keda ta korteris kohtas, oli T , kes lõi Talõzinit kaks korda. Tapetu ema, kannatanu T T , andis kohtus ütlusi, et tema poeg oli iseloomult heasüdamlik, heatahtlik, kunagi ei kakelnud. Ning selline T iseloomustus on tõendatud kannatanute B ja S ütlustega, kes andsid ütlusi, et kui T alkoholi tarbis, siis ta muutus väga heasüdamlikuks inimeseks. Klassifitseerides süüdistatava tegevuse
järgi, kohus peab lähtuma sellest, et tappa on võimalik igasuguse tegevuse toimepanemisega. Kuriteo kvalifitseerimisel on tähtis tuvastada, et toimepandud tegevuse ja saabunud tagajärje – inimese surma vahel oleks põhjuslik seos. Kohus arvab, et kõik kohtule esitatud tõendid tuvastavad ja kinnitavad, et süüdistatava poolt T noalöögi tekitamine ja selle tagajärg ongi otsene põhjuslik seos. Kohtu poolt uuritud tõendid ei tekita kahtlust, et kannatanu surm on otseses põhjuslikus seoses noahaavaga, mille tekitas talle süüdistatav Talõzin. Keha läbiva haava tekitamine oli eluohtlik. Lüües T noaga kõhtu, elutähtsatesse organitesse, süüdistatav ei kontrollinud edasist sündmuste käiku, ning järelikult möönas kõikvõimalikke tagajärgi, kaasa arvates ka selle, et kannatanu võib surra. Seega süüdistatav tegutses kaudse 8 1-13-4560 tahtlusega tappa kannatanu T . Tapmise motiiv oli antud juhul armukadedus, mida tundis süüdistatav B suhtes. Seega noaga löömine elutähtsasse kehaossa – kõhu piirkonda, annab alust järeldada, et süüdistatav Talõzin möönis mistahes tagajärgede saabumist, sh kannatanu surma saabumist ja tegutses vähemalt kaudse tapmise tahtlusega. Kohtu-psühhiaatriline ekspertiis jõudis järeldusele, et tapmise toimepanemisel Andrei Talõzin sai oma tegudest aru ja oli suuteline neid juhtima, ta ei kannata vaimuhaiguse ega psüühilise häire all. Andrei Talõzin on süüdiv. Inkrimineeriva teo pani toime lihtsa alkoholijoobe seisundis. Süüdistatav Andrei Talõzin tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi osaliselt, väitis, et tema teod olid provotseeritud kannatanu poolt. Kannatanu A T oma käitumisega provotseeris tapmise, see oli Talõzini reaktsioon lühiajalisele füüsilisele vägivallale ja solvangutele ja ta lõi T ja S noaga enesekaitse eesmärgil. Kuid kohus ei näe alust Andrei Talõzini tegude ümberkvalifitseerimiseks kuriteo kergema koosseisu– provotseeritud tapmise vastu, so tapmise, kui see on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald. Peale Andrei Talõzini segaste ütluste, mille kohus tõendite loetelust kõrvaldas, muid tõendeid provotseeritud tapmise kohta ei ole. Süüdistatava versiooni kohus tunnistas väljamõelduks, eesmärgiga viia kohut eksitusse, vähendada sellega oma vastutust. Kaitsja arvamuse kohaselt oli Andrei Talõzin tugeva hingelise erutuse seisundis peale B teatamist petmise kohta. Talõzini kaitsja pööras kohtu tähelepanu sellele, et süüdistatav oli ebaadekvaatses seisundis, keda valdas armukadeduse hoog ja ta ei andnud oma tegudest aru. Tuleb märkida, et nn petmise teate ja korteris toimuvate sündmuste vahel oli möödunud enam kui 3 tundi. Selline ajavahemik samuti välistab ootamatult tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundi. Ning järelikult välistab
Kohtumeditsiiniline ekspertiis ei leidnud Andrei Talõzinil selliseid psüühilisi kõrvalekaldumisi. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiaktiga nr. 26 tõendatakse, et Andrei Talõzinil kuriteo toimepanemise ajal ei esinenud mingit ajutist vaimutegevuse häiret, ta oli suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Seepärast loeb kohus kaitsja versiooni kohatuks ja paljasõnaliseks. Seejuures on vaja arvestada seda, et süüdistatav oli raskes alkoholijoobes. Andrei Talõzini sõnul oli ta enne toimunut ära joonud kolme peale pudel rummi ja 1-2 pudelit õlut, seepärast alust arvata, et pannes toime kannatanu tapmise, süüdistatav Andrei Talõzin viibis tugevas hingelise erutuse seisundis, mis takistas või piiras tema võimalusi oma tegudest aru saada ja neid juhtida, ei ole. Kohtumeditsiiniline ekspertiisi kohaselt Andrei Talõzin inkrimineeriva teo pani toime lihtsa alkoholijoobe seisundis. Seega kohtuliku uurimisega ei ole hangitud tõendeid selle kohta, et süüdistatav viibis kuriteo toimepanemise hetkel füsioloogilise afekti seisundis, mida iseloomustab tormiliselt kulgev tundepurse. Kohus leiab, et süüdistatava süü
ettenähtud kuriteo toimepanemises on tõendatud ja tema tegudele on antud õige õiguslik hinnang. Seega süüdistatava poolt toimepandud kuriteo objektiivne ja subjektiivne külg on tuvastatud kõikide kohtuliku uurimise käigus uuritud toimiku materjalidega nende kogumis. Kohus arvab, et Talõzini süü talle inkrimineeritud tegudes on kohtuliku uurimise käigus kinnitust leidnud, ning on tõendatud kannatanute B , S , tunnistaja K ütlustega, sündmuskoha 9 1-13-4560 vaatlusprotokolli andmetega, S ja T kohtuarstlike ekspertiisi aktidega, ning samuti DNA ekspertiisiga, mille kohaselt oli sündmuskohalt äravõetud kööginoal leitud T verd, ning noa käepidemel oli süüdistatava Talõzini DNA profiil. Samuti selle asjaoluga, et süüdistatavalt äravõetud teksadel on samuti leitud T verd. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Talõzini teod on kvalifitseeritud õigesti
Seega kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et Andrei Talõzin 01.12.2012.a kella 18.00 paiku, olles alkoholijoobes korteris aadressil: xxx, tegutsedes armukadedusest A T tapmise eesmärgil, lõi viimast kööginoaga kõhu piirkonda, tekitades kõhuõõnde tungiva torke-lõikehaava kõhuaordi vigastusega, mille tagajärjel kannatanu suri kohapeal. Andrei Talõzini süüdistus
1.episood Taas, Andrei Talõzin, 01.12.2012.a kella 18.00 paiku, olles alkoholijoobes korteris aadressil: xxx, armukadeduse pinnal, tegutsedes tervisekahjustuse tekitamise eesmärgil, lõi kaks korda kööginoaga kaela piirkonda A S , tekitades kaks lõikehaava vasakul pool kaela külgpinnal, mis ei ole eluohtlikud ning põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse. Kohtuistungil Andrei Talõzin tunnistas oma süüd talle esitatud süüdistuses
järgi osaliselt, andes ütlusi, et kannatanud A T ja A S oma käitumisega provotseerisid teda. Kohus kõrvaldas tõendite loetelust süüdistatava Andrei Talõzini ütlused seoses vastuoludega. Kannatanu A S andis ütlusi, et A.Talõzin lõi S noaga kaela. Kaklust ei olnud, S kaitses ainult end kätega süüdistatava eest, tema noa eest. Tunnistaja A K nägi, et A kael vasakult poolt oli üleni verine. Andrei Talõzini süü kuriteo toimepanemises
järgi tõendatud kohtus uuritud avaldatud kriminaalasja materjalidega, nimelt: ja Sündmuskoha vaatlusprotokoll (fototabelid), millega on kindlaks tehtud kuriteo toimepanemise koht, fikseeritud kuriteo jäljed ja äravõetud kaks nuga. Asitõendi vaatlusprotokoll, mille käigus on vaadeldud sündmuskohalt äravõetud kaks nuga, kahtlustatava teksad. A S läbivaatuse protokoll, millega tõendatakse, et tema kaela vasakul küljel on avastatud lõikehaav pikkusega 9 cm. Isiku ekspertiisiakt nr.116, millega tõendatakse, et A S esinesid kaks lõikehaava vasakul pool kaela külgpinnal, mis ei ole elule ohtlikud ja põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse. Kohtul ei ole alust mitte usaldada kannatanu A S ja tunnistaja A K ütluseid, kuna need ütlused on loogilised, järjepidevad, ning on kooskõlas omavahel ja toimiku materjalidega. Kohtuistungil kohus veendus, et lüües kannatanut noaga, süüdistatav Talõzin möönas mistahes tagajärgede saabumist. Subjektiivsest küljest süüdistatav Talõzin tegutses otsese tahtlusega, st 10 1-13-4560 teadvustas, et ta realiseerib asjaolu, mis vastab süüteo koosseisule ja soovis seda. Lüües S kaks korda noaga, Talõzin tegutses tahtlusega tekitada kehavigastusi. Antud juhul Talõzini teod on kvalifitseeritud saabunud tagajärgede järgi. S suhtes teostatud kohtuarstliku ekspertiisi arvamuse kohaselt olid talle tekitatud vigastused, mis kaasasid lühiajalise tervisekahjustuse tekitamise. Korduvate löökide tekitamine on peksmine, füüsilist valu tekitav vägivallategu. Seetõttu on süüdistatava teod antud juhul kvalifitseeritud
2.episood Tuleb mõista Andrei Talõzini süüdistuses
B ) õigeks, sest peale S. B ütluste, muid tõendeid tervise kahjustamise kohta ei ole. Toimiku materjalides ei ole tõendeid selle kohta, et kannatanu oleks arsti poole pöördunud ja et oleks fikseeritud mingeid kehavigastusi, puudub B läbivaatuse protokoll. Ning nendest isikutest, kes 01.12.2012.a kella 18.00 paiku korteris viibisid, keegi ei näinud neid tegusid, mille kohta rääkis B . 4. Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus
lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et süüdistatava käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas
lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Süüdistatav Andrei Talõzin pani toime raske esimese astme kuriteo, mis tõi kaasa pöördumatud tagajärjed, pani selle kuriteo toime tugevas alkoholijoobes. Andrei Talõzin on varem kohtulikult karistatud 5 korral, millest neljal korral on ta kandnud karistus reaalselt. Kuid vastavaid järeldusi ta sellest ei teinud, ning taas pani ta toime uue tahtliku kuriteo, 4 kuu möödudes peale vanglast vabanemist. Ta ei töötanud. Vaatamata Harju Maakohtu 20.07.2012 otsusele Talõzin jätkas alkohoolsete jookide tarvitamist, ehkki tal oli selle kohtuotsusega aasta jooksul keelatud alkoholi tarbimine. Andrei Talõzini karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel kohus arvestab toimepandud kuriteo raskust – esimese astme kuritegu, arvestab süüdlase isikut, seetõttu peab otstarbekaks mõista talle reaalne karistus, vähemalt 9 aastat vangistust, kuna
MS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, ekspertiisitasud ja kaitsjatasud. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt kuulub Andrei Talõzinilt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 800 eurot. Lisaks tuleb KrMS §-dest 175 ja 180 lähtudes mõista Andrei Talõzinilt riigituludesse välja järgmised menetluskulud: kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 785 (seitsesada kaheksakümmend viis) eurot ja 52 senti, ekspertiiside tegemise eest 2128 (kaks tuhat ükssada kakskümmend kaheksa) eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest 11 1-13-4560 koopiate tegemise eest 0,45 eurot, kaitsja Galina Tšelnokova poolt 27.05.2013.a eelistungil osutatud õigusabi eest 561 (viissada kuuskümmend üks) eurot ja 60 senti, kaitsja Galina Tšelnokova poolt 18.11.2013, 20.11.2013.a, 21.11.2013.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 672 (kuussada seitsekümmend kaks) eurot. Otsuse tegemisel juhindub kohus ülaltoodust ja KrMS §-dest 309-315. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Eesistuja kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Svetlana Sepp Rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Ert Rahvakohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.