lõikes 2 sätestatud nõuetele, kuna ei sisalda ülesütlemise alust, samuti vaidlustamise korda ja tähtaega. Seega kostja poolt 23.08.2011.a. tehtud üürilepingu ülesütlemise avaldus tühine. Tatjana Ikimi meeldetuletust ei saa vaadelda kui kehtivat üürilepingu ülesütlemisavaldust. Kuna kostja ning XXXei ole üürilepingut kehtivalt üles öelnud, kehtib leping edasi. Kostja poolt üüripinna kasutamise tõkestamine tõi kaasa hagejale ärilise tegevuse lõpetamise, kuna hageja pidi lõpetama töösuhte juuksuritega. Hageja soovib kostjalt kahju hüvitamist
Hageja on saanud üüritud eseme kasutamise ajaperioodil (01.04.2011-31.10.2011) ärilist kasumit 8324,94 eurot, seega igakuine hageja kasum oleks keskmiselt 1189,27 eurot. Hagejal oleks õigustatud ootus saada üürilepingu lõppemiseni kasumit vähemalt 63 031,31 eurot. Seoses kõrgete riigilõivudega ei ole hagejal võimalik nimetatud summat kostjalt nõuda, mistõttu vähendab hageja oma nõuet 20 000 eurole. Harju Maakohus 16.11.2011 määrusega võttis hagi menetlusse (kd I, lk 43-44). 24.11.2011 kohtumäärusega Harju Maakohus rahuldas hagi tagamise avalduse ja seadis hagi tagamiseks OÜ XXX(registrikood XXX) kasuks kohtuliku hüpoteegi summas 24 000 eurot kostjale Osaühing XXX(registrikood XXX) kuuluvale kaasomandi osale kinnistust aadressil XXX, Tallinn (katastritunnus XXX, üldpinnaga 75m²) (kd I, lk 74-76). Kostja vastuväited ja nende põhjendused 2 Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda.
lg 2 kohaselt on üürilepingu erakorraline ülesütlemine lubatud ka muudel juhtudel kui
§-des 314-319 nimetatud asjaoludel. Hageja ja kostja leppisid kokku võimaluses üürileping erakorraliselt üles öelda üürilepingu punktis 9.5 üürileandja algatusel tingimusel, et sellest teatatakse 60 päeva ette. Vajaduse üürilepingus ette näha võimalus üürileping üles öelda 60 päevase etteteatamistähtajaga tingis kostja ainukese juhatuse liikme Julia Neskorodjanaja vanus ja tervislik seisukord. Sellest on tingitud ka kostja 75-aastase juhatuse liikme ja ainuosaniku ärilise tegevuse järkjärguline lõpetamine. See asjaolu oli üürilepingu sõlmimisel teada ning sellega arvestasid ka teised üürnikud kostjaga üürilepinguid sõlmides. Lepingu punktis 9.5 ettenähtud tähtaeg ongi selleks, et oleks piisavalt tagatud üürniku huvid ning tal oleks võimalus oma äritegevus mujale kolida. Hageja on pikema aja vältel otsinud võimalust, et keegi tema üürilepingust tulenevad kohustused allüürnikuna üle võtaks või võõrandaks. Hageja poolt üürilepingu ülesütlemise aktsepteerimist kinnitavad ka vastuvõtmisaktid. Samuti jätkab kostjale teadaolevalt hageja oma tegevust uues asukohas. Hageja väited tekkinud kahju hüvitamise/saamata jäänud kasumi kohta on asjakohatud ning põhjendamata. Lisaks nähtub hageja kasumiaruandest, et hageja on tegutsenud kahjumiga nii
§- s 313 ja sellele järgnevates paragrahvides on reguleeritud üürilepingu erakorralise ülesütlemise konkreetsed alused. Erakorraliselt saab üles öelda nii tähtajalist kui ka tähtajatut üürilepingut. Üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks peab esinema 2 eeldust – õiguslik alus ja ülesütlemisavalduse tegemine teisele poole. Vaidlust ei ole, et kostja tegi hagejale 23.08.2011.a. üürilepingu ülesütlemisavalduse. Kohus kontrollib, kas üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks oli õiguslik alus. Õiguslik alus võib tuleneda seadusest. Muu kui eluruumi üürilepingu puhul võib üürilepingu ülesütlemisalus tuleneda ka poolte kokkuleppest. Kohus tuvastas, et üürilepingu punktis 3 9.5. on pooled kokku leppinud, et üürileandja algatusel toimub lepingu erakorraline ülesütlemine etteteatamistähtajaga 60 päeva vastava kirjaliku avalduse alusel. Seega oli kostjal olemas õiguslik alus üürilepingu ülesütlemiseks.
lg 2 reguleerib andmeid, mida üürileandja poolt tehtud ülesütlemisavaldus peab sisaldama. Seaduses sätestatud juhtudel tuleb ülesütlemisest teatud aja ette teatada.
lg 2 kohaselt peavad üürileandja ülesütlemisavalduses sisalduma järgmised andmed: 1) üüritud asi 2) lepingu lõppemise päev 3) ülesütlemise alus 4) eluruumi üürilepingu ülesütlemise puhul ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg.
lg 5 kohaselt § 325 lg-tes 1-4 sätestatud nõuetele mittevastav ülesütlemine on tühine. Hageja leiab, et kostja 23.08.2011.a. üürilepingu ülesütlemise avaldus ei vasta
Seega on 23.08.2011.a. tehtud ülesütlemisavaldus tühine. Kostja sellega ei nõustu. Kohus on seisukohal, et kostja 23.08.2011.a. üürilepingu ülesütlemisavaldus ei ole tühine, kuna avaldus sisaldab ülesütlemise alust- äriruumi üürilepingu nr 01/11 punkti 9.5. Kohus tuvastas eespool, et kostjal oli õiguslik alus üürilepingu ülesütlemiseks. Samuti leiab kohus, et kuna poolte vahel oli sõlmitud äriruumi üürileping, siis ülesütlemisavaldus ei pea sisaldama üürilepingu ülesütlemise vaidlustamise korda ja tähtaega ning
Kohus leiab, et kostja on üürilepingu kehtivalt üles öelnud, üürileping on lõppenud, seega ei ole kostja hagejale kahju tekitatud ning hagi saamata jäänud tulu nõudes tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 386 lg-le 4 tühistab kohus hagi tagamise, kui hagi jääb rahuldamata. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb tühistada Harju Maakohtu 24.11.2011.a. kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamine, millega seati OÜ XXX(registrikood XXX) kasuks kohtulik hüpoteek summas 24 000 eurot kostjale Osaühing XXX(registrikood XXX) kuuluvale kaasomandi osale kinnistust aadressil XXX, Tallinn (katastritunnus XXX, üldpinnaga 75 m²). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.