lg 1 kohaselt tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest.
kohaselt tervishoiuteenuse osutamise leping loetakse muu hulgas sõlmituks ka tervishoiuteenuse osutamise alustamisega. Osutatava tervishoiuteenuse kvaliteedinõuded sätestab
, mille kohaselt tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti. Vangistusseaduse § 52 lg 2 kohaselt arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. Sotsiaalministri 30.10.2003 määrusega nr 115 on kehtestatud arestialustele, vahistatutele ja kinnipeetavatele ning nendega vahetult kokkupuutuvatele vanglaametnikele ja valve- ning tervishoiutöötajatele kohustusliku kopsude radiograafilise uuringu tegemise kord. Nimetatud korra § 2 lg 1 kohaselt vahistatu ja kinnipeetava kopsude esmane kohustuslik radiograafiline uuring tehakse esimese viie tööpäeva jooksul alates isiku esmakordsest paigutamisest vanglasse. Nähtuvalt esitatud meditsiinidokumentidest on hagejale teostatud 14.02.2011 rindkere otseülesvõte. Esitatud dokumendist nähtub, et hagejal fikseeriti parema kopsu keskväljal vähene fibroos, mujal kopsudes, hiilustes patoloogilt koldevarju ei visualiseeri. Kopsude õhutatus, kopsujoonis normipärane. Rindkereelundid aktiivse patoloogilise leiuta. Diagnoosiks on märgitud Z.01.6 + radioloogiline uuring. Diagnooside koodid on fikseeritud RHK-10 –s, mis on rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide statistiline klassifikatsioon. RHK 10 on avaldatud sotsiaalministeeriumi kodulehel Hageja ülevaatusel märgitud diagnoosi kood (http://www.sm.ee/index.php?id=771). tähendab: kaebusteta ja eelneva diagnoosita isiku muud eriläbivaatused ja –uurimised. Mujal klassifitseerimata radioloogiline uuring. Hageja leiab, et teda oleks tulnud saata kohe kahtluse tekkimisel vangla üksusesse ravile. Ravidokumentidest ei nähtu, et veebruaris 2011 oleks tekkinud kahtlus tuberkuloosile ja hagejat oleks tulnud ravima hakata. Kopsu keskväljal fikseeriti vähene fibroos. Hagejal endal kaebused puudusid. 4 Hageja terviseseisundit jälgiti, kuivõrd 10 kuu möödudes teostati uuesti rindkere otseülesvõte. Nimetatuks kohustas vanglat eelviidatud sotsiaalministri määruse § 2 lg 2, mille kohaselt vahistatule ja kinnipeetavale tehakse täiendavaid kopsude kohustuslikke radiograafilisi uuringuid üks kord aastas. 30.12.2011 röntgenuuringul tuvastati, et tekkinud on laatuvkoldeline varjustus parema kopsu ülasagara osas – negatiivne dünaamika 14.02.2011 ülesvõttega võrreldes, leid sobib põetud tbc-i reaktiviseerumisele parema kopsu ülasagara osas. Diagnoosiks on pandud Z03.0 + jälgimine kahtlustatud tuberkuloosi suhtes. RHK 10 kohaselt on nimetatud numbrikombinatsiooni tähendus: jälgimine kahtlustatud tuberkuloosi suhtes. Nähtuvalt väljavõttest tervisekaardi sissekandest otsustati: patsient isoleerida üksikkambrisse, võtta analüüsid, korrata 1 kuu pärast röntgenuuringut ja konsulteerida pulmonoloogiga. Seega on täidetud kohustus jälgida kinnipeetava terviseseisundit. Samuti on asutud koheselt haiguse kahtluse tekkimise järel teostama asjakohaseid uuringuid ning konsulteerima eriarstiga. Uus arsti vastuvõtt on toimunud 2.01.2012, kus võeti vastu otsus suunata hageja vangla haiglasse. Haigusloo väljavõttest on ravi ajal patsiendile määratud ravi, teostatud uuringuid ning muudetud raviskeemi. 15.05 2013 on arstide konsiilium jõudnud järeldusele, et kopsutuberkuloosi protsess kopsus on hästi allunud ravile ja ravi võib lõpetada 2013.a. augusti alguses. Ravialase soovitusena on märgitud kopsude röntgenkontroll kaks korda aastas. Kohtu hinnangul on tervishoiuteenuse osutamise lepingust tulenevad kohustused täidetud nõuetekohaselt. Kinnipeetava terviseseisundit on jälgitud, kahtluse korral on teostatud täiendavad uuringud ning konsulteeritud eriarstiga. Kahtluse kinnituse korral alustatud ravi. Ravi tulemusena on patsient paranenud.
lg 1 p 3 tulenevalt on kahju hüvitamise nõue õiguskaitsevahend kohustuse rikkumise puhuks. Kuivõrd kohustuse rikkumine asjas tuvastamist ei leidnud, ei asu kohus analüüsima, kas on täidetud muud lepingulise kahju nõude alused. Hageja on esitanud ka väite, et ta on tuberkuloosi saanud seoses vanglas pideva ühest kambrist teise paigutamisega.
kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Tegevuse õigusvastasuse sätestab vastutuse esmase alusena ka riigivastutuse seaduse § 7 lg 1. Kostja väidete kohaselt oli hageja arvates Vanglasse saabumisest kuni 03.01.2012 Vangla haiglasse paigutamiseni vangistusseaduse § 4 mõistes vahistatu. Vahistatu on vangistusseaduse tähenduses isik, kellele on tõkendina kohaldatud vahistamist ja kes kannab eelvangistust kinnise vangla eelvangistusosakonnas või arestimajas. Kohus nõustub kostja seisukohaga selles, et vangistust reguleerivad õigusaktid ei keela vahetada vahistatu kambrikaaslasi ega teda ühest kambrist teise paigutada. Seega ei ole hageja kambrite ja kambrikaaslaste vahetus kostja poolt käsitletav õigusvastase tegevusena. Kuivõrd teo õigusvastasus asjas tuvastamist ei leidnud, ei asu kohus analüüsima, kas on täidetud muud kahju nõude alused. Esitatud hagiavaldusest järelduvalt leiab hageja endal olevat nõudeõiguse ainuüksi tulenevalt asjaolust, et vanglasse saabudes tal tuberkuloosi polnud ja vanglas viibimise ajal see tuvastati. Tegemist on sisuliselt väitega, et kostja vastutab süüst sõltumata. Kohtu hinnangul ei ole asjas riskivastutuse sätted, so süüst sõltumatu vastutus, kohaldatav. Vangla näol ei ole tegemist suurema ohu allikaga, millena käsitletakse mootorsõidukit, loomapidajat või ohtlikku ehitist. 5 Seega tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Kullerkann Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.